Kloonimise erivevad aspektid (0)

Kloonimine
Kloonimist on kasutatud juba väga pikka aega ning kasutatakse ilmselt ka edaspidi. Tänu kloonimisele on inimestel võimalik viljeleda põllumajandust, teha teaduslikke eksperimente ning arendada edasi kultuurtaimi, mis rikastavad meie toidulauda ja teadlikkust looduslikest liikidest ning nende sobitumisest teiste liikidega. Kloonid on kas raku või organismi vegetatiivsest järglaskonnast ja seetõttu geneetiliselt alati ühetaolised. Kloonide tekkimised on mitmeid eri võimalusi. Kuid mitte just alati ei ole kloonimisel ainult positiivsed küljed ning seetõttu on antud tegevus tekitanud palju poleemikat ja arutelusid.
Selle vastu, et taimi kloonimise teel paljundatakse, pole inimesed üldiselt protestiavaldusi korraldanud, sest sellega kaasnevad vaid positiivsed tagajärjed. Näiteks kartuli mahapanekul toimub samuti kloonimine ning see muutunud kõigile tavapäraseks ja igati normaalseks tegevuseks. Küll aga leiab järgmise taseme ehk siis loomade kloonimise vastu olevaid inimesi. Tegelikult aga toimub kloonimine vähemalt avalikul tasandil siiski ka imetajate peal vaid positiivstel eesmärkidel. Seda tehakse nii teaduskile kui ka praktilistel eesmärkidel. Näiteks on valitud isendeid, kel on väga puhtad tõuomadused ning nende heade külgede säilitamiseks ja edasi andmiseks ka järgnevatele loomadele, on väljavalitut kloonitud. Teadusliku kloonimise kohapealt on heaks näiteks loomad, kelle sisse on väga õnnestunult viidud inimese geen, mille tagajärjel toodab isend edaspidi inimesele vajalikku ravivalku. Sellise looma kloonimisel saab paljundada teatud omadustega loomi.
Kõige suuremat vastukaja on aga tekitanud inimkloonimine. Selle vajalikkuse üle on toimunud palju arutelusid ning praeguseks on USA-s koostatud lausa andmebaas inimestest, keda soovitakse põhjendatult lasta kloonida . Argumentidena on välja toodud näiteks lapse surm või geeniused. Sellegi poolest on praeguse seisuga kloonimine enamikes riikides keelatud. Massachusetts'i tehnoloogiainstituudi bioloog Rudolph Jaenisch ennustas, et inimeste kloonimisel lõppeks 100 esimesest katsest edukalt vaid 5. Teadlane rõhutab, et seni kuni tehnoloogia pole väga suurt sammu arengus teinud, ei tohiks loomkloonimiselt minna üle inimkloonimisele. Ta väidab, et väga suur osa kloonitud inimestest sünniksid väärarenguga, kas välis- või seespidiselt. Seega peaksid ka salajaselt tegutsevad organisatsioonid, mida nüüdseks on lausa ka avalikul ja üsna tuntud tasandil teada, näiteks ususekti Raeli poolt loodud firma Clonaid, kontrollima oma tegevuse kasulikkust ja tagajärgi.
Kuid kui on ettevõtteid, kes kloonimisega edukalt tegelevad, milles seisneb siis probleem, et üldsus selle häid külgi ei näe ja kloonimine seaduslikult ja aktiivselt ei toimu? Üheks peamiseks põhjuseks on kindlasti New York Timesis ilmunud avaldus, et kuna üha enam avastatakse raskusi ka terve looma kloonimisel, siis lükatakse inimkloonimist üha edasi, et kord selle jõustumisel saaks see toimida 100% täisväärtuslikult ja edukalt. Paljudel loomadel, keda on kloonitud, esineb tänaseks mitmeid arenguprobleeme, mis tõestab veel kord, et tehnoloogia pole ka loomkloonimise tarbeks veel piisavalt kõrgel tasemel. "Kloonitud loodetel esineb tõsiseid geneetilisi- ja arenguprobleeme," ütles doktor Ryuzo Yanagimachi, kes 1998. aastal kloonis esimese teadlasena hiire ja uuris Hawaii ülikoolis oma töö tagajärgi. New York Timesi andmete põhjal, mis on kogutud paljude teadlaste väidete põhjal, esineb kloonloomadel väga tihti arengudefekte,südamehäireid ning nende immuunsussüsteem ei tööta korralikult. Kõigist teaduslikest loomade kloonimistest on õnnestunud vaid 3%, mis on piisavalt väike tõestamaks kloonimise algset arengut. Kuidas saaks siis mõelda veel kloonimise viimist inimeste tasandile ?
Arvan, et kloonimine peaks säilima seal staadiumis , kus ta praegu on. Inimesed said elada enne ilma loomi ja teineteist kloonimata, ning saavad ka edaspidi. Tuleks leppida reaalsusega ning anda võimalus uutele isenditele ja sündimata imikutele, kes võivad olla palju väärtuslikumad ja geneetiliselt paremad kui kloonimist soovitud isikud,isendid. Taimne kloonimine, mis on inimesi alati saatnud on aga väga vajalik ning seda võiks samal tasandil kvaliteetsemaks arendada. Igal asjal on piir ning kloonimisse peaks suhtuma erilise ettevaatlikusega ning mõistma selle tõsidust.