c) osoonikihi puudumise tõttu sai atmosfääri läbida intensiivne ultraviolettkiirgus, mis võimaldas toimida abiootilistele keemilistele reaktsioonidele vajaliku energiaallikana. - elutekkeni viinud keemiline evolutsioon pidi olema pikaajaline ja mitmeastmeline protsess 1.aste bioloogiliste monomeeride teke 2. aste bioloogiliste polümeeride teke. 3. aste polümeermolekulide organiseerumine rakutaolisteks süsteemideks- - Milleri ja Foxi katsed a) Milleri katse Katsesüsteemis oli kuumutatud vesi ja varase atmosfääri mudelina gaasisegu: H2; CH4 ; NH3 ja veeaur. Gaasisegus tekitati pidevalt elektrilahendusi ,,väike" katse saamiseks oli neli erinevat aminohapet. b) Foxi katse Aminohapete segu kuumutamisel laavatükil tekivad polüaminohapped, mis vees moodustavad kerajaid piirkihiga struktuure nn. Mikrokerasid
bakterisüstemaatika põhialuseid, võrreldakse prokarüootset rakku eukarüootsega, tuuakse välja arhede iseärasused. Esitatakse andmeid prokarüootse raku siseehituse kohta: iseloomustatakse membraane, rakukesta, kapsleid, organelle, varuaineid, vibureid, spoore jne. Käsitletakse prokarüootide paljunemist, liikumisviise, suhteid ümbritseva Mikrobioloogia I 2017 keskkonnaga (sh temperatuuri, rõhu, Loengute teemad 1. Mida uurib mikrobioloogia? Elu teke Maal. 2. Mikrobioloogia ajalugu. 3. Prokarüootide koht eluslooduse süsteemis. Prokarüootide nimetamine ja prokarüootide suurus. 4. Prokarüootide kirjeldamisel ja süstematiseerimisel kasutatavad tunnused. Kaasaegne prokarüootide süsteem. 5. Mikroorganismide rühmad (kujurühmad). 6. Eu- ja prokarüootse raku võrdlus. Arhede eripära. Arhed kui ekstremofiilid. Mikrobioloogia I 2017 7. Bakteriraku membraan, kest (sein) ja kapsel. 8
Kordamine Evolutsioon I 1. Evolutsiooniteooria rajajad: E. Darwin, G. Cuvier, J.-B. De Lamarc, C. Darwin. Milline oli nende panus tänapäevase evolutsiooniteooria kujunemisse? ● Jean Baptiste Lamarck - Esitas teooria, mille järgi tekib lihtsaid eluvorme looduses iseenesest kogu aeg juurde ja neist arenevad üha keerukamad vormid; mehhanismiks pakkus elu jooksul omandatud tunnuste pärandumise ● James Hutton, Charles Lyell - Tõestas, et Maa on varem arvatust palju vanem; selgitas, et Maad kujundavad jõud tegutsevad tänapäevani ● Carl Von Linne - Arendas biosüstemaatikat, kinnitas liikide omavahelise ristumise võimalust. ● Georges Cuvier - Tõestas fossiilsetele andmetele tuginedes liikide väljasuremise ● Georges-Louis Leclerc de Buffon - Koostas 44-köitelise loodusloo entsüklopeedia, seadis kahtluse alla väite, et Maa on vaid 6000 aastat vana 2. Millistel seaduspärasustel põhine
Kordamine Evolutsioon I 1. Evolutsiooniteooria rajajad: E. Darwin, G. Cuvier, J.-B. De Lamarc, C. Darwin. Milline oli nende panus tänapäevase evolutsiooniteooria kujunemisse? ● Jean Baptiste Lamarck - Esitas teooria, mille järgi tekib lihtsaid eluvorme looduses iseenesest kogu aeg juurde ja neist arenevad üha keerukamad vormid; mehhanismiks pakkus elu jooksul omandatud tunnuste pärandumise ● James Hutton, Charles Lyell - Tõestas, et Maa on varem arvatust palju vanem; selgitas, et Maad kujundavad jõud tegutsevad tänapäevani ● Carl Von Linne - Arendas biosüstemaatikat, kinnitas liikide omavahelise ristumise võimalust. ● Georges Cuvier - Tõestas fossiilsetele andmetele tuginedes liikide väljasuremise ● Georges-Louis Leclerc de Buffon - Koostas 44-köitelise loodusloo entsüklopeedia, seadis kahtluse alla väite, et Maa on vaid 6000 aastat vana 2. Millistel seaduspärasustel põhine
Kordamine Evolutsioon I 1. Evolutsiooniteooria rajajad: E. Darwin, G. Cuvier, J.-B. De Lamarc, C. Darwin. Milline oli nende panus tänapäevase evolutsiooniteooria kujunemisse? ● Jean Baptiste Lamarck - Esitas teooria, mille järgi tekib lihtsaid eluvorme looduses iseenesest kogu aeg juurde ja neist arenevad üha keerukamad vormid; mehhanismiks pakkus elu jooksul omandatud tunnuste pärandumise ● James Hutton, Charles Lyell - Tõestas, et Maa on varem arvatust palju vanem; selgitas, et Maad kujundavad jõud tegutsevad tänapäevani ● Carl Von Linne - Arendas biosüstemaatikat, kinnitas liikide omavahelise ristumise võimalust. ● Georges Cuvier - Tõestas fossiilsetele andmetele tuginedes liikide väljasuremise ● Georges-Louis Leclerc de Buffon - Koostas 44-köitelise loodusloo entsüklopeedia, seadis kahtluse alla väite, et Maa on vaid 6000 aastat vana 2. Millistel seaduspärasustel põhine
Evolutsioonivormid: Füüsikaline ,,Suure paugu" hüpotees, elementaarosakestest tekkisid aatomid. U 5 miljardit aastat tagasi tekkis Päike ja 4,5 miljardit aastat tagasi tekkis planeet Maa Keemiline lihtsatest molekulidest moodustusid polümeerid. Sagedased vulkaanipursked, maal puudus mullakiht, maa oli suures osas kaetud madalate soojaveeliste meredega, vulkaanilistest gaasidest moodustus esialgne atmosfäär, kust puudus hapnik, puudus osoonikiht. stanley Milleri katseaparatuur simuleeris keemilise evolutsiooni algseid tingimusi. Sidney Fox kuumutas aminohappeid laava tükil ja sai polümeerid, mis moodustasid omavahel mikrokerasid, mis sarnanesid ürgbakteritega. Louos Pasteur tõestas 1860ndatel, et elu teke elutust ainest ei ole tänapäeval võimalik, kõik elus pärineb elusast. Tänapäeval puuduvad Maal keemiliseks evolutsiooniks sobivad tingimused: hapnik ,,põletaks" ära lihtsad orgaanilised ained, osoonikiht takistab UV-
atmosfäär, atmosfääris puudus vaba hapnik, puudus osoonikiht ning UV- kiirgus jõudis takistamatult Maale. 5) Kirjelda keemilise evolutsiooni etappe? Tekkisid monomeersed orgaanilised ühendid Polümeratsioonil tekkisid orgaanilised polümeerid Polümeerid liitusid polümeeride kogumikeks. (Reaktsioonideks vajalik energia saadi UV- kiirgusest, soojuskiirgusest ja õhuelektrist.) 6) Milles seisneb Stanley Milleri katseaparatuuri tähtsus, oska seda jooniselt ära tunda. Selle abil tõestas ta, et nt N2, H2O, NH3 ja CH4 segust võib saada elektrilaengu toimel aminohappeid. Ta stimuleeris keemilise evolutsiooni algseid tingimusi Maal. Varieerides lähteaineid ja energiaallikaid on võimalik saada ka teisi orgaanilisi aineid. 7) Miks ei saaks tänapäeval toimuda elu teket elutust ainest? Tänapäeval puudub Maal keemiliseks evolutsiooniks sobivad tingimused: hapnik
Eraldusse sattunud organismirühma genofond peab võimaldama kohastumist uute elutingimustega. Uutes elutingimustes osutauvad osutuvad edukamaks isendid, kellel on geenid nendele tingimustele vastavate tunnuste kujunemiseks. Nemad hakkavad andma rohkem järglasi ning seega muutub kogu rühma geneetiline struktuur. Liigi tekke peamaisteks teguriteks on: -mutatsioonid -geenitriiv -looduslik valik Uue liigi püsimajäämise eeldusteks on: -arvukuse tõus -levila laienemine -ristumisbarjääri teke -geograafiline eraldatus Liigi tekke viisid: -geograafiline ehk erimaine -sümpatriline ehk samanimeline Liigi teke ühise levila piires kui levila on ökoloogiliselt liigendatud(nt: vahelduvad niit ja mets) Esineb rohkem taimeriigis (nt:polüploidsus, mis on võimalik ka üksikisendi geenmutatsiini tagajärjel). Alamliikide tekke 8000-15000 aastat (rohutirts, mardikas, linnud, hirved) Atlandi heeringas->räim 20000 aastaga. Makroevolutsioon
Kõik kommentaarid