Biheivioristlikud ja käitumuslikud lähenemised massikommunikatsiooni uuringutes- peamine uurimiseesmärk oli selgitada välja meedia mõju Mõju inimeste juures jälgitavad käitumis- ja kogemisprotsessid, mille lähtekohaks võib pidada asjaolu, et inimene on massikommunikatsiooni väljal vastuvõtjaks. (Maletzke 1963) põhipüüdlus on mõista seost meedia sisu ja auditooriumi reaktsiooni vahel eeldatakse vahendavat ja sekkuvat mõju, st on olemas teatavad indiviidist, keskkonnast ja kultuurilisest kontekstist tulenevad mõjusse sekkuvad tunnused. Meedia mõju võib olla kavatsetud, ettekavatsemata, lühiajaline, pikaajaline. Kommunikatsiooni planeerimise eesmärk on kontrollida kommunikatsiooni, et toota loodetud tulemusi või mõjusid. (Windahl 1992). Mõju kehtivus: 1. Eelkommunikatiivne faas aeg enne meediaga kokkupuudet. 2. Kommunikatiivne faas ajavahemik, mille jooksul toimub kokkupuude. 3. Järelkommunikatiivne faas ...
teadete kokkuvõtlik, kvantitatiivne analüüs, mis põhineb teaduslikul meetodil ning seda ei piira mõõdetavate muutujate tüübid või kontekst, milles teateid luuakse või esitletakse (Neuendorf, 2002, viidatud Macnamara kaudu, 2005). Shoemaker ja Reese ei toeta täielikult Neuendorfi ranget tõlgendust, mis väidab, et kontentanalüüs on vaid kvantitatiivne uurimus. Nad jagavad kontentanalüüsi kaheks traditsiooniks: biheivioristlik ja humanistlik traditsioon. Biheivioristliku traditsiooni lähenemine kontentanalüüsile huvitub peamiselt sellest, millist mõju uuritav tekst avaldab, humanistlik lähenemine püüab aga tuvastada, mida tekst ütleb seda tootnud kultuuri ja ühiskonna kohta (Shoemaker ja Reese, 1996, viidatud Macnamara kaudu, 2005). Neuendorf võttis kokku, et kontentanalüüsi rollile on neli peamist lähenemist: kirjeldav, järeldav, psühhomeetriline ja ennustav (Neuendorf, 2002, viidatud Macnamara kaudu, 2005).
1.3 Biheivioristlike ja kognitiivsete õppimisteooriate võrdlus Biheivioristlikud ja kognitiivsed õppimisteooriad kujutavad endast õppimist õppuri kohanemisena keskkonnaga. Nende kahe õppimisteooria oluliseim erinevus on see, et biheivioristlikud õppimisteooriad peavad õppimise põhimotiiviks välise turvalisuse ja heaolu saavutamist, aga kognitiivsed õppimisteooriad sisemist huvi ja sellest lähtuvat aktiivsust (Krull, 2001). Biheivioristliku õpiteooria kohaselt toimub hindamine objektiivselt, kuna kontrollitavad teadmised on teaduslikud. Kognitiivse õppimisteooria kohaselt toimub hinnangu andmine subjektiivselt, kuna õpilaselt oodatakse loovust, tõlgendamisoskust ja ei nõuta mehaanilist õppimist, mille tõttu on raske tulemusi mõõta. Biheivioristliku käsituse korral on õpetajal lihtne õppeprotsessi juhtida, kuna õppetöö on süsteemne. Õpilased on passiivsed, nad
" (Thorndike 1911) Teiste sõnadega, kinnitatud reaktsioonid kalduvad juurduma ning karistatud reaktsioonid kaduma. Rangemalt väljendudes võib öelda, et kass õppis reageerima kindlatele keskkonnaoludele ehk märguandele uuel viisil, mis kindlustas tasustuse, vaadeldaval juhul ihaldatud toidu kättesaamise. Psühholoogid nimetavad operantse tingituse puhul tasustamist ka käitumise kinnitamiseks ehk sarrustamiseks. Thorndike'i tööde mõju õppimise uurimisele. Biheivioristliku koolkonna, eriti Thorndike'i fundamentaaluurimused õppimise seaduspärasustest andsid tõuke väga erinevate õppimisega seostuvate probleemide sügavamaks uurimiseks. Osa järgnenud uurimustest lähtus rangelt biheivioristlikust stiimul- reaktsioon-mudelist, teised aga ei pidanud biheivioristlikku ortodokssust esmatähtsaks ning on püüdnud integreerida nii biheiviorismi kui ka kognitiivse psühholoogia positiivseid momente. Tüüpiliseks näiteks viimati mainitule on A
Olerex… Assotsiatiivne tingimine • Reklaamitava kaubaga (algselt neutraalne ärritaja) ühel ajal demonstreeritakse positiivseid emotsioone esilekutsuvaid sündmuseid või objekte. Nii püütaksegi saavutada potentsiaalsel ostjal seisund, kus algselt neutraalne kaubaartikkel hakkab ise samalaadseid emotsioone esile kutsuma. • Kõik eelnev põhineb biheivioristliku koolkonna klassikalise tingituse esindajate poolt väljatoodud põhimõtetele. http://www.math-salamanders.com/images/mixed-tables-facts-to-5x5-answers-tb.gif (Sarnane ülesanne on Eggeni ja Kauchaki õpikus lk 295.) SEOS VÕIB KUJUNEDA KAHE NEUTRAALSE ÄRRITAJA VAHEL!
Tingitud refleksid on indiviidi kindlates tingimustes saadud kogemuse põhjal kujunevad, harjumuslikud kohanemisreaktsioonid. Ühtlasi nimetatakse tingitud refkelside kujundamisele tuginevat õppimist klassikaliseks assotsiatiivseks õppimiseks, mille mehhanismide tundmaõppimine oli üheks põhjuseks Ivan Pavlovile Nobeli teaduspreemia omistamisel. Instrumentaalse ja operantse õppimise puhul, mida põhjalikult uurisid Ameerika biheivioristliku koolkonna rajajad, kinnistatakse teatud liigutusi ja toiminguid. Edward Thorndike formuleeris efekti reegli: need liigutused, mis viivad soodsale tulemusele, kinnistuvad, ja need liigutused, mis viivad ebasoodsale tulemusele, ilmnevad edaspidi väiksema tõenäosusega. Kolmeks põhiprotsessiks mnestilises tegevuses on informatsiooni omandamine (meeldejätmine), säilitamine ja reprodutseerimine (meenutamine).
Arhangelsk-Mezen-Perm-Kaasan-Sankt-Peterburg. Castrén oli 1840. aastatel peaaegu terve kümnendi Siberis, kus uuris ligi 15 keelt nende kultuurikontekstis. suulise keele uurimismetoodika rajajad, taustal antropoloogilise lingvistika teke. Hiljem sarnane suund USA-s. 2 8. Strukturalismi edasiareng 20. sajandil keskel (Bloomfield). Leonard Bloomfield: (1933) Language. Biheivioristliku keeleteaduse tuntuim esindaja. Uurija ei tohi midagi enda poolt lisada keele kohta saab öelda ainult seda, mis on objektiivselt registreeritav. - stiimul -> reaktsioon - foneemi & morfeemi mõisted. Süntaks. - Distributsioon tegeleb mitte operatsioonidega (kuna need pole nähtavad) vaid sellega, mida teatud kontekstis on näha. - empiirik 9. Noam Chomsky generativism: keel ei ole abstraktne struktuur, vaid üks inimese võimeid.
- Hüved-tulud, alternatiivise suhte olemasolu, ootused, tehtud investeeringud - Rahulolu suhetega, kui suhe vastab ootustele, pakub hüvesid - Rahulolu mittepakkuvate suhete kestmine, kui alternatiivset suhet pole või kui alternatiivne suhe ei vasta ootustele, on vähem hüvesid pakkuv kui olemasolev - Tehtud investeeringud suurendavad pühendumist suhtele Käitumisviiside kinnistumine läbi biheivioristliku seletuse Biheivioristliku käitumise, sh suhtlemisstiili püsimine selgitatav läbi tagajärgede. Tasud kinnitatud käitumise esinemise tõenäosust tulevikus (õnnestunud kehtestamine peale suhtlemisalast koolitust motiveerib kordma), karistused (häbi tundmine ebaõnnestunud kehtestamise katse järel vähendab motivatsiooni). Suhtlemise komponendid: tajumine, kommunikatsioon, mõjutamine Tajumine ja suhtlemine
kaasnevate hüvede ja tulude kaudu. - Hüved-tulud, alternatiivise suhte olemasolu, ootused, tehtud investeeringud - Rahulolu suhetega, kui suhe vastab ootustele, pakub hüvesid - Rahulolu mittepakkuvate suhete kestmine, kui alternatiivset suhet pole või kui alternatiivne suhe ei vasta ootustele, on vähem hüvesid pakkuv kui olemasolev - Tehtud investeeringud suurendavad pühendumist suhtele Käitumisviiside kinnistumine läbi biheivioristliku seletuse Biheivioristliku käitumise, sh suhtlemisstiili püsimine selgitatav läbi tagajärgede. Tasud kinnitatud käitumise esinemise tõenäosust tulevikus (õnnestunud kehtestamine peale suhtlemisalast koolitust motiveerib kordma), karistused (häbi tundmine ebaõnnestunud kehtestamise katse järel vähendab motivatsiooni). Suhtlemise komponendid: tajumine, kommunikatsioon, mõjutamine Tajumine ja suhtlemine
käitumisviisi eelistuse. Vastavalt sellele tehakse vahet tasu taotleva või karistust välitava käitumisel vahel. Kinnistamise ärajätmisel hakkavad positiivsed ehk tasu taotlevad reaktsioonid kustuma (kaduma). Vältimisreaktsioonide kustumisel veendub katsealune, et karistust ei tule ka ilma omandatud reaktsioonita. [5] Skinneri operantse tingituse teooria kujunes aastakümneteks pedagoogika tähtsaimaks oskaks. Samas leidis Skinner, et tavaline klassiruum ei sobi selle tema biheivioristliku õppimisteooria rakendamiseks sugugi, kuna õpetajal ei jagu aega ja tähelepanu iga õpilase reaktsiooni jälgimiseks ning sellele vastavalt individuaalse ergutamise või karistamise läbiviimiseks. Lahendust nägi Skinner individualiseerimist võimaldavas "õpimasinas" (i.k. learning machine), mis vastavalt eelnevalt sisestatud programmile ise õpilasele parajate portsude kaupa uut informatsiooni esitab, seejärel õpilasele küsimusi esitab ja tema vastustest lähtuvalt kas
· uue käitumisviisi omandamiseks, piisab tihti selle ühekordsest nägemisest; · nähtut ei pruugi jäljendada kohe, vaid siis kui tekib sobiv olukord; · uus käitumisviis omandatakse sageli ilma välise tasustuseta; · uue käitumisviisi rakendamine sõltub oodatavatest tagajärgedest (karistust kaasatoovaid käitumisviise püütakse pigem vältida, sest inimesel on võime seada ennast teise isik rolli). KOGNITIVISM 1920. aastate alguses märgati biheivioristliku õppimiskäsitluse piiranguid ning tunnetati, et õppimine ei toimu ainult stiimuli - reaktsiooni põhimõttel. Vastukaaluna kujunes sellele välja kognitivismi koolkond. Algselt nende õppekäsitlused ei leidnud suuremat vastukaja, kuid alates 1960. aastatest hakkasid need järjest rohkem õppemaastikul domineerima. Kognitivismi keskseks uurimisobjektiks on ajutegevuse protsessid õppimise käigus (tajumine, mälu, mõtlemine)
Selle all mõeldakse lapse kasvamiskonteksti ja elamistingimustega sobivat alusharidust ja eelõpetust. · Küpsemisteoreetiline õppimiskäsitluse nägemus loodab lapse loomulikule kasvamisele ja õppimisele. Õpetaja roll ei ole tähtis, kuna loodus hoolitseb lapse edasijõudmise eest. · Biheiviorismis rõhutatakse aga õpetaja rolli ja õpetaja poolt kasutatavate õpetamismeetodite täpset planeerimist. Biheivioristliku õppimiskäsitluse kohaselt siirdub teadmine osa osa haaval õppija tajusse ja õpetajal on oma meetodid selle siirdamise läbiviimiseks. · Konstruktivistlikul õppimisnägemusel on Piaget'ni ulatuvad juured. Selles väärtustatakse lapse enda mõtlemist, lapsest lähtuvat kognitiivset, arukusele toetuvat protsessi. Konstruktivistliku õppimiskäsituse kohaselt loob laps oma tõlgenduse maailmast ja konstrueerib selliselt endale oma teadmised tema jaoks
väikestest teadmiste kogustest ja seejärel ühendamine need tervikuks suuremate mõistete kaudu. · Alates 1980. aastate lõpust on uurijad rajanud arusaama õppimisest, mis lähtub kognitiivsest ja arengupsühholoogiast. Uue konstruktivistliku teooria põhjal õpivad õpilased paremeni oma arusaamade aktiivse konstrueerimise kaudu (Nowakowski, 1998). · Sageli loetakse konstruktivism biheivioristliku õppimisteooria täielikuks vastandiks. Biheivioristlik õppimisteooria on huvitatud käitumises toimuvatest muutustest. Õppimist kujutletakse kui stiimuli poolt muudetud või määratud käitumist. Mõistust vaadeldakse tühja vaasina, tabula rasana, mida hakatakse täitma. Biheiviorism keskendub õpilaste püüdele koguda teadmisi loomulikust keskkonnast ja õpetajate püüdlustele kanda need teadmised üle (Murphy, 1997 (c)).
käitumise ja vaatleja tunnetuslik-afektiivse seisundi vahel. Sotsiaalkognitiivsed õppimisteooriad 1. Mis on põhiliseks õppimise ajendiks sotsialkognitiivse õppimise teooria järgi? Sotsiaalkognitiivse õppimisteooria rõhutab ootuse rolli õppimise ajendina. Ootust võib pidada tasustuseks või ka negatiivseks tasustuseks (ebaedu tähenduses), kui tõmmata paralleele biheivioristliku õppimise seletusega, kuid selle erinevusega, et seos reageeringu ja tasustuse vahel ei ole sotsiaalkognitiivse õppimisteooria puhul vahetu ega automaatne. 2. Millise kolme faktori vastastikuse toimena näeb sotsiaalkognitiivne teooria käitumist konkreetsetes situatsioonides? Sotsiaalkognitiivne õppimisteooria on seisukohal, et (edu)ootus, keskkonna olud ja käitumine, on vastastikuses toimes. 3
b. Deduktiivselt arutledes. Õige vastus! Kümnendsüsteemis on antud väide väär. Milline järgmistest väidetest väljendab aprioorset teadmist? Vali üks: c. Ruut külje pikkusega 2 ühikut on suurema pindalaga kui ring diameetriga 2 ühikut Millise väite paikapidavuse üle saab otsustada kogemuse põhjal?The correct answer is: Ükski tudeng ei õpi virtuaalõppes. Uskumuse biheivioristliku käsituse kohaseltThe correct answer is: On uskumus teatud käitumisviis Empirismi seisukoht on, etThe correct answer is: Kõik teadmised tegeliku maailma kohta pärinevad kellegi kogemusest Tõsikindel teadmine on ratsionalismi seisukohaltThe correct answer is: Millegi üldkehtiva ning paratamatu teadmine
informatsiooni osas rohkem kui teised vaimu teadmise omamist. bioloogilised entiteedid. P-zombi teooria surnud inimese Tehisintellekti käsitledes kujuneb lähtekohast (ehk elav surnu), välistab läbi induktsiooni probleem sisemiseks ja surnud oleku biheivioristliku doktriini osalise välimiseks. Esimene neist on robotite aksepteerimise ja seega essee peamised omavaheline vaimu teadmine. Olenemata seosed vaimu olmasolust. Zombi teooria aga ei 19 sõnasta antud juhul surnud olemise Varela J., Francisco ;Thompson, Evan; Rosch,
Edward Sapir (1884-1939): Ideed toetavad Boase omi, lisanüansina mõte, et keeled loovad erineva reaalsuse. Benjamin Whorf (1897-1941): lisas olulise täienduse: avatud ja peidetud kategooriad (krüptotüübid) varjatud kategoriseerimine. Jagas Sapiri ja Boasega inimkonna psüühilise ühtsuse usku. Standard Average Europeani halvustus. 8. Strukturalismi edasiareng 20. sajandil keskel (Bloomfield). Leonard Bloomfield: (1933) Language. Biheivioristliku keeleteaduse tuntuim esindaja. Uurija ei tohi midagi enda poolt lisada keele kohta saab öelda ainult seda, mis on objektiivselt registreeritav. - stiimul -> reaktsioon - foneemi & morfeemi mõisted. Süntaks. 8 - Distributsioon tegeleb mitte operatsioonidega (kuna need pole nähtavad) vaid sellega, mida teatud kontekstis on näha. - empiirik 9
Sellesse gruppi kuuluvad õppimisteooriad (nimetada ja kirjeldada lühidalt põhiolemust) Biheivioristid näevad õppimise põhilise lättena inimese ja teiste kõrgemate organismide kaasasündinud võimet vältida kogemuslikul baasil sündmusi, mis toovad kaasa ebameeldivusi või kannatusi. Biheivioristide arvates on kogu inimkäitumine seletatav õige reageerimisega keskkonnamärguannetele. Klassikaline tingitus on biheivioristliku õppeteooria üks osa mis selgitab kuidas me õpime tahmatult emotsionaalset või psüühilist reageerimist ja mis on sarnased instinktiivsetele või refleksiivsetele reageerimistele. Ehk kui me kogeme midagi negatiivset võtame näiteks, et me kukume eksamil läbi siis me võime hakata kogema enne igat järgnevat eksamit ärevust ja seda mitte ainult selle kindla aine eksamil vaid ka teistes ainetes. Õppimine seisneb uue märguande omandamises. 1
Isomorfsuse küsimus: kas isiksusejoonte ja bioloogiliste süsteemide vahel on üksühene vastavus? Mitte-äärmusliku reduktsionismi näited: Hans Jürgen Eysencki metateooria; Marvin Zuckermani kilpkonna-skeem (ja selle edasiarendus, kus bioloogilisele mõjuteele on lisandunud keskkondlik). Viie-faktori teooria kui hübriidteooria. Eristus baastendentside ja iseloomulike kohanemuste vahel. Sotsiaal-kognitiivsed teooriad. Nende kujunemise eripära (kognitiivse ja biheivioristliku lähenemise hübriid, mis oli algjärgus ajendatud psühhoanalüüsist). Walter Mischeli jt CAPS mudel: eesmärgid, väärtused, tunded, eneseregulatsioonioskused jne kui isiksuse komponendid. Kahe-protsessi-teooriad (dual process theories): kontrollitud ja automaatsete protsesside eristamine. Daniel Kahnemani skeem intuitiivse ("Süsteem 1") ja arutleva ("Süsteem 2") otsustussüsteemi kohta. Kahe-protsessi-teooriate näiteid isiksusepsühholoogiast: Wegneri irooniliste protsesside
Miks reduktsionism ei ole teaduse vaenlane? Isomorfsuse küsimus: kas isiksusejoonte ja bioloogiliste süsteemide vahel on üksühene vastavus? HÜBRIIDTEOORIADViie-faktori teooria kui hübriidteooria. Eristus baastendentside ja iseloomulike kohanemuste vahel. McCrae ja Costa "viie faktori teooria". Baastendents ja kohanemuste eristamine- kultuuri mõju puudumine baastendentsidele. KOGNITIIV-KÄITUMUSLIK mudel- Sotsiaal-kognitiivsed teooriad. Nende kujunemise eripära (kognitiivse ja biheivioristliku lähenemise hübriid, mis oli algjärgus ajendatud psühhoanalüüsist). Isiksusepsühholoogia ajalooline eripära on sõprus kognitiivse ja biheivioristliku lähenemise vahel. Mischeli jt CAPS mudel: eesmärgid, väärtused, tunded, eneseregulatsioonioskused jne kui vahendavad muutujad stiimuli ja reaktsiooni vahel. Rangelt võttes ei väida see mudel suurt midagi peale komponentide olemasolu (viimane on raskesti vaidlustatav)
mõistmaks seda, kuidas inimesed üksteisega suhtlevad (- Tajfel). Teiste inimeste tajumine oma grupi liikmetena või grupivälistena moodustab väga põhimõttelise osa inimeste mõtteviisist ja on paljude sotsiaalsete protsesside, eriti sotsiaalsete normide kujunemise ning stereotüüpia ja eelarvamuste olemasolu aluseks (- Tajfel). - Etnokeskus - ideede, sotsiaalsete uskumuste või maailma käsitamine või kujutlemine ainult inimese oma kultuuri või sotsiaalse grupi seisukohalt. Biheivioristliku koolkond - katsealustel paluti sooritada suhteliselt selgepiirilisi ülesandeid tugevasti kontrollitud tingimustes. - Ökoloogiline valiidsus - ökoloogiline testisobivus (testi omadus mõõta seda, mida mõõtma peab), s.o. testi vastavus tegelikule igapäevaelu maailmale. Ökoloogilise valiidsuse mehhanismid: 1) eksperementaatori mõju 2) nõudmiste iseloom 1
Teiseks oli muusikal (jälgitav) mõju patsientide meeleolule - see muutis olukorra mugavamaks ja meeldivamaks, mistõttu vähenesid ärevus, tüdimus ja pinged. Psühhoteraapias ravitakse tervisehäireid psühholoogiliste meetoditega. Muusikal võib siin olla sümboolne tähendus, näiteks analüütilises muusikateraapias kasutatakse vaba musitseerimist teadvusest väljatõrjutud informatsiooni esiletoomiseks ja muusikaline materjal töötatakse läbi muusikas kajastuvate sümbolite kaudu. Biheivioristliku ehk käitumusliku psühhoteraapia puhul rakendatakse muusikat kui vahendit käitumise muutmiseks. Muusikalise tegevusega saab arendada motoorikat, õpetada teatud liigutusi, kujundada kohanemist soodustavat käitumist. Soome tunnustatud muusikaterapeut Kimmo Lehtonen on põhjendanud muusikateraapia tõhusust oma klientide puhul sellega, et noored on ise leidnud muusikas eneseravi elemendi - neil on selge ettekujutus, miks nad teatud muusikat armastavad ja kuidas see seostub nende
Edward Sapir (1884-1939): Ideed toetavad Boase omi, lisanüansina mõte, et keeled loovad erineva reaalsuse. Benjamin Whorf (1897-1941): lisas olulise täienduse: avatud ja peidetud kategooriad (krüptotüübid) varjatud kategoriseerimine. Jagas Sapiri ja Boasega inimkonna psüühilise ühtsuse usku. Standard Average Europeani halvustus. 8. Strukturalismi edasiareng 20. sajandil keskel (Bloomfield). Leonard Bloomfield: (1933) Language. Biheivioristliku keeleteaduse tuntuim esindaja. Uurija ei tohi midagi enda poolt lisada keele kohta saab öelda ainult seda, mis on objektiivselt registreeritav. - stiimul -> reaktsioon - foneemi & morfeemi mõisted. Süntaks. - Distributsioon tegeleb mitte operatsioonidega (kuna need pole nähtavad) vaid sellega, mida teatud kontekstis on näha. - empiirik 9. Noam Chomsky generativism: keel ei ole abstraktne struktuur, vaid üks inimese võimeid.
Põhiküsimus: Kuidas saada võimalikult objektiivseid andmeid psüühika kohta? I.P. Pavlov, J. Watson, E.L. Thorndike, B.F. Skinner: Objektiivne vaatlus võimaldab uurida ainult käitumist; mõtteid ja tundmusi ei saa teaduslikult uurida. Biheivioristide arvates väärivad uurimist ainult käitumisaktid (kui psüühika välised ja seega objektiivsed avaldusvormid), ent psüühika seesmisi ja seega subjektiivseid avaldusvorme teaduslike meetoditega objektiivselt uurida ei saa. Äärmusliku biheivioristliku seisukoha järgi pole neid nähtusi, mida objektiivselt uurida ei saa, üldse olemaski. Psühholoogia tänapäevased koolkonnad Bioloogiline (neurofüsioloogiline) psühholoogia põhineb püüdeil tuletada psüühika funktsioneerimise seaduspärasused neurofüsioloogilistest, -anatoomilistest ja -keemilistest faktidest. Meetodiks eksperiment (plaanipäraselt ja süstemaatiliselt korraldatud katse).
ülesandeid nii tunnis kui väljaspool tundi. õpetajad annavad õpilastele pidevalt eeskuju, kuidas toimida mitmesugustes konkreetsetes olukordades. Õpilase toime mudelina: Nähes sama õpiedukusega kaaslast mingit tegevust edukalt sooritamas, tõuseb endas kahtlevate õpilaste usk tööga toimetulekusse. Suurim mõju on mudelina kaaslasel, kellel on õpilasega, keda tahetakse mõjutada, sarnane staatus. 8) Biheivioristliku ja kognitiivne käitumise modifitseerimise metoodikate (BKMM ja KKMM) olemus, rakendusnäited ja erinevus. Olemus: Kõigile KKM metoodikatele on iseloomulik õpilaselt oodatava käitumisoskuse demonstreerimine kombinatsioonis iseenese kõvahäälse õpetamisega. Eesmärgiks on tegevust suunava sisekõne kujundamine. Rakendusnäited: Üheks KKMMi rakendamise näiteks on Campi ja Bashi (1981) “Mõtle valjult” programm, mille eesmärgiks oli õpetada algklassiõpilasi lahendama arukalt
Sarnasused – erinevused: Kui operantse tingituse kohaselt kujuneb uus käitumisviis tavaliselt harjutamise 10 tulemusena, siis käitumismallide omandamiseks piisab sageli malli ühekordsest nägemisest. Samuti ei ole mallõppeks alati vajalik väline tasustamine. A. BANDURA sotsiaalse õppimise faasid. Õpetaja ja õpilased mudelina. Biheivioristliku ja kognitiivse käitumise modifitseerimise metoodikate olemus, rakendusnäited ja erinevus. A. BANDURA uurimused näitavad, et käitumismallide õppimine ja kasutamine oleneb tingimustest. Karistamata jäänud negatiivsete käitumisaktide pealtvaatamine suurendab tõenäosust juba varem õpitud samalaadse käitumise ilmnemiseks ja nendega kaasnevate ebameeldivate tagajärgede kogemine vähendab selle esinemise tõenäosust
eeldades. (Nt Jaan võtab kaasa vihmavarjukui tal on soov jääda kuivaks.) - Käitumine pole vaimusündmuse esinemiseks ei piisav ega tarvilik tingimus. Esineb juhtumeid, mil isikul on valus, aga ta ei väljenda seda käitumises (pole tarvilik) või isik käitub nagu tal oleks valus, ent ei tunne valu (pole piisav). - Järjekindel biheiviorist võib vastata, et siin eeldatakse valu sõltumatut olemasolu, mis on vastuolus biheivioristliku teooriaga, mis need samastab. - Biheiviorismi järgi puudub vaimuseisundite ja käitumise vahel põhjuslik seos. Ta peab lükkama tagasi meie argiarusaama, et vaimuseisundid põhjustavad käitumist. Kategooriaviga Gilbert Ryle, The Concept of Mind (1949): dualism põhineb kategooriaveal. Kategooriaviga: ühte loogilisse kategooriasse kuuluvaid sündmusi või fakte käsitatakse nagu nad kuuluksid mõnda teise loogilisse kategooriasse Kategooriaviga ja dualism Dualism surus vaimunähtused
Selletõttu on teda nimetatud koguni sammuks tagasi psühhiaatriateaduse seisukohalt. Seletus oleks muidugi teaduslikum klassifikatsioonialus. Aga kuni eri maade ja eri koolkondade psühhiaatrid ja psühholoogid erinevaid seletusi annavad, on kirjeldus kindlam infovahetuse ja statistika alus. Erinevaile vaatlejaile eri ajal ja eri kohas ühesugusena esinev fenomen oma objektiivsuses ja vahel koguni mõõdetavuses on biheivioristile meele järele. Biheivioristliku meelelaadiga ameerika teadlaste loodud Diagnostilis-Statistilisest Manuaalist (DSM-III-R) ongi RHK-10 kõige enam mõjutusi saanud. Võib öelda isegi, et DSM-III-R on RHK-10 aluseks. Kui suur see mõju just on, võib muidugi vaielda. Fakt on, et RHK-10 on hüljanud eelmise rahvusvahelise klassifikatsiooni RHK-9 fundamentaalse printsiibi häirete jaotamisest psühhootilisteks ja neurootilisteks, endogeenseteks ja
Järjekindel empirism võib VF-is viia solipsismi: olen vaid mina, kõik muu on minu aistingud. Hobbes kirjeldas vaimuprotsesse kui fantasme: niiviisi tajume me ajuprotsesse. Seda seisukohta arendas edasi epifenomenalist Thomas Henry Huxley (1825-1895). Ta arvas, et teadvuse seisundid on põhjustatud kehade füüsikalistest protsessidest, mis avalduvad nn epifenomenidena. Vaimu kui sellist siuliselt pole, see on vaid näivus. Psühholoogias lõi John Watson (1878-1958) biheivioristliku käsitluse märksa varem, kui see mõiste tuli filosoofiasse. Inimese käitumist tuleb uurida, kui jälgitavat nähtust, nii nagu saab jälgida füüsikalisi objekte. Inimese objektiivsel uurimisel ei vaatle biheiviorist midagi sellist, mida võiks nimetada teadvuseks, tundmuseks või tahteks vms ning järelikult pole neil terminitel mõttekat teaduslikku sisu. 41 Esimene vaimufilosoof-analüütik Gilbert Ryle (1900-1976) püüdis kontseptuaalse
füsikalism hõlmata ei suuda. Teises loengus üldisemalt sellest, kas teadvust saab reduktiivselt käsitleda ning võimalikest positsioonidest selles küsimuses. Teadvuse mõiste Teadvus ehk consciousness ← ladina conscientia (moraalse alatooniga kaasteadmine). Saksa keelde tõlgiti kui Bewusstsein Uusaja algul: sisemine teadmise allikas, kui tekkis uusaegne vaimu reflekteeriv käsitlus. Vaim sisuliselt samastati teadvusega, kuni alateadvuse mõiste kasutuselevõtuni. 20. sajandil biheivioristliku suunitluse tõttu teadvusest ja vaimust teadusringkonnis ei räägitud. Alles viimase paarikümne aasta jooksul on teadvus tagasi huviorbiiti tõusnud. Leidub erinevaid teadvuse mõisteid (vt Van Gulick 2004). Võib rääkida olendi (inimese, süsteemi) teadvusest ja seisundi teadvusest. ‘Mis tunne on olla nahkhiir?’. Neomüsteriaanid (Flanagan: The New Mysterians): teadvus on meile suureks müsteeriumiks. T. Nagel ja C. McGinn Mitte iga saladuslik asi pole müstiline! Müsteerium –
(Nt Jaan võtab kaasa vihmavarjukui tal on soov jääda kuivaks.) - Käitumine pole vaimusündmuse esinemiseks ei piisav ega tarvilik tingimus. Esineb juhtumeid, mil isikul on valus, aga ta ei väljenda seda käitumises (pole tarvilik) või isik käitub nagu tal oleks valus, ent ei tunne valu (pole piisav). - Järjekindel biheiviorist võib vastata, et siin eeldatakse valu sõltumatut olemasolu, mis on vastuolus biheivioristliku teooriaga, mis need samastab. - Biheiviorismi järgi puudub vaimuseisundite ja käitumise vahel põhjuslik seos. Ta peab lükkama tagasi meie argiarusaama, et vaimuseisundid põhjustavad käitumist. Analüütiline biheiviorism Analüütiline biheiviorism on esmajoones seisukoht vaimuseisunditele viitavate väljendite tähenduse ning seeläbi ka vaimuseisundite kohta. Carl Hempel, Gilbert Ryle
Euroopa etoloogide koolkonna väljapaistvamad esindajad olid Konrad Lorenz ja Nikolaas (Niko) Tinbergen. nad panid aluse Euroopa etoloogide koolkonnale, kes uurisid nö “käitumise bioloogiat” olid hariduselt loodusteadlased rajasid oma teooriad suuremas osas loomade vaatlustele ja intuitsioonile 1972. a. pärjati mõlemad Nobeli preemiaga. USA-s tekkis loomapsühholoogide (ehk biheivioristide) koolkond. J.B. Watson kui biheivioristliku mõtteviisi rajaja. Watson oma raamatus “Behaviourism” (1924) sõnastas eksperimentaalse loomapsühholoogia alused. F. Skinner kui ühe silmapaistvama eksperimentaatori. USA-s tegutsevate “võrdlevate psühholoogide” baasil kujunes nn. biheivioristide koolkond, mille üks silmapaistvamaid esindajaid oli Skinner. 20. sajandi viimasel kolmandikul elas käitumisteadus läbi järjekordse murrangu –
ning võib väljenduda maskeerituna või sümboolses vormis- unenägudes, keelevääratustes, unustamises, naljades ja eksitegudes. Strukturaalne mudel: - Isiksuse struktuur koosneb kolmest komponendist miski (id), mina (ego), ülimina (superego). 2. Fenomenoloogilised lähenemised isiksusele (Rogers, Maslow) 3. Biheivioristlik lähenemine isiksusele 4. Sotsiaal-kognitiivsed teooriad isiksusekäsitluses Tugevalt seotud biheivioristliku suunaga- sellest välja kasvanud, vahel loetakse selle kaasaegsemaks osaks. Suhteliselt uus ja segane suund, mis langeb osaliselt kokku tänapäevaste humanistlike teooriatega. Skeemi mõiste tihti kesksel kohal. Julian Rotter, et käitumist mõjutab kaks asja- tulemuse ootus (tõenäosus) ja tulemuse väärtus. Sotsiaalne õppimisteooria: käitumispotensiaal on funktsioon ootusest ja tulemuse väärtusest. Uudses olukorras ei käituta mitte katse-eksituse meetodil, vaid tulemuse ootust ja
annaabi.ee 
