Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"beiträge" - 89 õppematerjali

beiträge – teaduslik ajalugu – seal oli kirjas keele ja rahvaluule kohta teaduslikke artikkleid • Tõlkis rootsi keelest soome mütoloogia saksa keelde(suhtus tõlkimisse loovalt)
thumbnail
9
doc

Eesti kirjanduse ajalugu I

19.sajand eesti kirjandusloos. Mõttesalmikutes "Järwa-ma wanna mehhe Eesti rahvuslik kirjandus algab Petersoniga. õppetused" (1840) sõitleb ta inimeste laiskust, Peterson Kristjan Jaak (1801 - 1822) oli hooletust ja teisi pahesid. Tema kõige Rahvusliku luule looja. Petersonist ja tema väljapaistvam saavutus luules on dialoogiline oodidest algab Eesti kunstiväärtuslik lüürika. P - "Piibo jut" (1840), milles Jaan ja Mihkel räägivad andekas luuletaja, tugev mõtleja ja poeet, maise sõpruse ja armastuse kaduvusest, võrreldes kunstniku hingus, pastoraalides rahvalaulu seda piibusuitsu hajumisega. Faehlmann kasutas põhimõtted, motiivid - Eesti rahvusliku kirjanduse luuletuste kirjutamisel keerulisi antiikseid algus. Kirjutas eesti keeles - uskus selle tulevikku. värsimõõte, et sel kombel osutada eesti keele Kirjutas päevaraamatu...

Kirjandus
171 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Eesti kirjandus enne ärkamist

Heinrici Chronicon Livoniae. Ajavahemik 1180-1227, kirjeldatud on eestlaste kombeid, usundit, keelt, rahvalaulu, isiku- ja kohanimesid, põlluharimist jm. Sõnad maleva, kylekunda, vanem, Odenpe, Sackala, Tarbata, Viliende, Sontagana, Lembitus, Maniwalde; Laula, laula, pappi! Maga magamas! 2. 1525 Lübeckis trükitud katekismus ja 1535 Simon Wanradti ja Johann Koelli katekismus. Säilinud 11 lk leiti1929. a, sisaldas tõenäoliselt kümme käsku, usutunnistuse, Meieisa palve, ristimissakramendi ja altarisakramendi tekstiosa ning pihtimisõpetuse. Mõeldud preestritele. 3. Georg Mülleri jutlused levisid käsikirjalistena, trükiti 1891. 39 jutlust pidas autor aastatel 1600-1606, kõneks katk ja selle tagajärjed, 1601.a nälg, kombed, elu-olu, ajalugu. Omavad kiriku-, keele-, olustikuloolist, aga ka kirjanduslikku väärtust. 4. Heinrich Stahl, kirikuõpetajana P-Eesti kogudustes töötanud õpetaja, koostas ja avaldas 2 eest...

Kirjandus
18 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Psühholoogia areng Eestis

Nägemisfüsioloogia uuringud. Wagneri toimetatud "Handwörterbuch der Physiologie" (1846) nägemist puudutav peatükk, milles kirjeldab, miks ei ole nägemise seisukohalt oluline, et võrkkesta kujutis on ümberpööratud. Kirjutas 1836. aastal -3- Psühholoogia Eestis J.Allik 2002 avaldas ta raamatu Neue Beiträge zur Physiologie des Gesichtssinnes (Lepzig: Breitkopf & Härtel, 1836): "Püstise (õigetpidise) nägemise kõige loomulikum seletus seisneb selles, et see ei vaja mingit seletust". G.Th.Fechner oli abielus Volkmanni õega. Volkmann aitas Fechneril teha oma katseid, mis olid aluseks Fechneri "Elemente der Psychophysik" (1860) kirjutamisele. Osa Weberi seadust puudutavaid uurimusi avaldas Volkmann (1864) iseseisvalt. Friedrich Georg Wilhelm Struve (1793-1864)...

Psühholoogia
124 allalaadimist
thumbnail
25
doc

Rahvuslik Ärkamisaeg

Tallinna Mustamäe Gümnaasium Rahvuslik ärkamisaeg Referaat Koostaja:Tiina Ree Klass: G1L Juhendaja: Kati Küngas Tallinn 2007 Sisukord Rahvusliku ärkamisaja tekkimise eeldused.................................................lk3 Kristjan Jaak Peterson.........................................................................lk4 Friedrich Robert Faehlmann...................................................................lk4 Friedrich Reinhold Kreutzwald...............................................................lk6 Rahvusliku liikumise algus ...................................................................lk6 Johann Voldemar Jannsen .....................................................................lk7 Põhilised poliitilised ja rahvuskultuurilised üritused...

Ajalugu
194 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Nimetu

Mahlakuu 10217 Kronoloogiline syndmuste kokkuvõte: Tegevus algas Napoleoni-sõdade päevil. Väikesse Eestimaa mõisa sõitis perepoeg (ohvitser) koos oma sõbra Timotheus von Bock`iga (samuti ohvitser). Eelpoolmainitud Timotheus von Bock kohtus seal mõisateenijana töötava Eesti soost talutydruku Eevaga, kes talle meeldima hakkas. T.v.Bock läks Eeva isa juurde kosja. Sellel läks alguses sitt keema, sest ta arvas, et sakslane tahab ta tytre litsiks teha ja tuli seda talle veel nina alla hõõruma, ent T. v. Bock selgitas asja ära. T. v. Bock saatis Eeva viieks aastaks õppima pastor Masingu juurde (jah, selle Masingu juurde). Eevaga läks kaasa ka ta vend Jakob, kes yhtaegu rõõmustas, et ta säärase soodsa võimaluse sai, aga samas tundis end oma rahva reetjana (nojah, juhtub). Masingu juures õppisid meie armsad lapsukesed, saksa ja prantsuse keelt, kirjandust ja muud "inimesele vaja olevat". Viie aasta pärast tuligi - k...

Kirjandus
2950 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Kirjanduse Kontrolltöö

1. Millal ja kus levib romantism? Romantism levis Euroopas 18.saj. lõpp- 19.saj. algus. 2. Millised on romantismi tunnusjooned ja saavutused? a) Fantaasiarikkam, heroilisem, tundelisem kui tegelik elu b) Kangelased on värvikad (palju häid ja halbu omadusi) c) Ülist. Loodust ning looduslähedast & primitiivset elul. d) Tekkis mõiste ,,õilis metslane". Nt. indiaanlased e) Põhimotiiviks on ängistus & vabadus f) Tuntakse huvi ajaloo vastu, nt. ,,Ivanhoe", ,,Tasuja" g) Huvi inimese hingesügavuste vastu h) Salapärasus (tegevuskohtadeks lossid jne, pahelised tegelased). i) Püüdlus absoluudi poole (tavaliselt selleni ei jõuta). Hakati teadlikult jäädvustama rahvaluulet, lisaks keskajale taasavastati mitmete renessansi- ja barokk-autorite looming. Tänu W. Scottile tekkis ajaloolise romaani zanr. 3. Kes on kuulsamad romantikud, sh luule esindajad? (märk...

Kirjandus
152 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Kristjan Jaak Peterson

03.1801, Viljandimaal kirikuteenri pojana. Tema isa oli Riia eesti koguduse kellamees ja koguduse eeslaulja. Kristjan Jaak sündis pere kolmanda lapsena.Kristjan Jaak Petersoni isa Jaak (Jacob) oli eestlane, ema Anna Elisabeth oletatavasti läti-leedu päritolu. Virumaalt Karula (Uue-Võidu) mõisa Kikka talust pärit talupoeg Jaak sattus Riiga 1791. a. paiku koos mõisahärra Claudius Johann von Stadeniga. Kristjan Jaak Petersoni vanemad abiellusid 1793 ja neile sündis seitse last, Kristjan Jaak sündis pere kolmanda lapsena. Kokku sündis vanematel 7 last: pojad Johann Gottlieb, Johann Heinrich, tulevane filosoof ja luuletaja Christian Jacob (1801), Johann George (1803), kaksikud tütred Friederika ja Anna Juliana ning poeg Daniel kelle sünnitamisel Kristjan Jaak Petersoni ema suri. Isa teisest abielust Anna Eberbergiga sündis tütar Gertrude Friederika.Varaku...

Eesti keel
74 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Jakob Hurt

juulil 1839 Põlva lähedal. Tema isa oli vaene koolmeister. Lapsena valitses tema elus vaesus ja alati oli millestki puudus, aga raskele majanduslikule olukorrale vaatamata sai ta hea hariduse. Haridustee algas Himmaste külakoolis, millele järgnes Põlva kihelkonnakool. 1853 asus õppima Tartu kreiskooli ja gümnaasiumisse, mille ta lõpetas 1858. 1857. aastal hakkas õppima Tartu Ülikoolis usuteaduskonnas. 1863 lõpetas ta Tartu Ülikooli teoloogina. Ülikooli lõpetamisega tema haridustee ei lõppenud. 1886 jõudis ta Helsingi Ülikoolis doktori kraadini. Ta laiendas kümnest käsust neljanda mõistet, mis tema järgi ütleb: austada oma vanemaid kohustusega austada ka oma vanemate rahvust. See oli otsene ärgitus rahvuslikule liikumisele. 1864 kohtus Jakob Hurt Õpetatud Eesti Seltsis kohalike Viljandimaa talupoegadega ning tõusis seejärel ÕES-i etteotsa. Hurt püüdis leida...

Eesti keel
45 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Seminari küsimuste vastused

sajandil algasid trükisõnas vaidlused eesti oma kirjakultuuri võimalikkuse üle (või on saksastumine paratamatu?). Tekkisid teadusseltsid, mis soodustas ajakirjade loomist. Mõningal määral pidurdas hoogu Nikolai I aegne tsensuur. Esimene moodne ajakirjanik siinmail oli G. Merkel, kes tegutses mitmes ajakirjas ja püüdis teadlikult kujundada avalikku arvamust. Politiseeris pressi, noh. Ajakirjadel (nt Rosenplänteri Beiträge ...) oli ka eesti soost kaastöölisi (kooliõpetajad nt). 1836. aastal ilmunud Das Inland toetus suuresti korrespondentidele ning käsitles palju kultuurilugu. 1860ndateks oli ,,vana tüüpi" estofiilide aeg möödas, nende asemele tulid eesti soost haritlased. 1870-71 aset leidnud ,,suur sulesõda" (haridusteemaline vaidlus) näitas, et baltisaksa ajakirjandus näeb eesti väljaannetes koostööpartnerit. Samuti alustas nii mõnigi eesti ajakirjandustegelane baltisaksa...

Massikommunikatsiooni ajalugu
54 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Faehlmann, Kreutzwald ja Peterson

detsembril 1798 Ao mõisas ja suri 22. aprillil 1850 Tartus. Faehlmann oli eesti kirjamees ja arst. Ta sündis Ao mõisa valitseja pojana, võeti 7- aastasena pärast ema surma mõisaomaniku von Paykulli perekonda kasvatada. Ta õppis 1810­1814 Rakvere kreiskoolis, 1814­1817 Tartu gümnaasiumis ja 1817­1827 Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas. Kuulas ülikoolis ka filoloogia- ja filosoofialoenguid ning hakkas huvi tundma eesti keele vastu. Doktoriväitekirjaga Observationes inflammationum occultiorum ("Tähelepanekuid sisemistest põletikkudest"; 1827), mis käsitleb südamepõletikuga kaasnevaid südame haiguslikke muutusi, rajas ta Tartu ülikoolis teed kardioloogiale. Aastast 1824 töötas Faehlmann Tartus arstina, oli 1842­1850 ülikooli eesti keele lektor ning luges õppeülesandetäitjana 1843­1845 farmakoloogia- ja retseptuurikursust. Peamiselt Faehlmanni õhutusel asutati 1838 Õpetatud Eesti...

Kirjandus
84 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Kristjan Jaak Peterson

Tema isa oli Riia eesti koguduse kellamees ja koguduse eeslaulja. Kristjan Jaak sündis pere kolmanda lapsena, õppis Riia kubermangugümnaasiumis ning 1819­1820 Tartu Ülikooli usu- ja filosoofiateaduskonnas. Ta hakkas kirjutama luuletusi ja proosamõtisklusi juba gümnaasiumis. Ta avaldas Johann Heinrich Rosenplänteri ajakirjas "Beiträge zur genauern Kenntniss der ehstnischen Sprache" artikleid eesti keele kohta, tõlkis rootsi keelest saksa keelde Kristfrid Gananderi "Mythologica Fennica"; täiendas tõlget "Finnische Mythologie", "Beiträge ..." XIV, 1822, omaette väljaanne tiitellehe andmeil 1821) arvatava eesti ainestikuga, mis mõjutas Friedrich Robert Faehlmanni ja Friedrich Reinhold Kreutzwaldi kujutlust eesti muinasusust. Peterson nimetas ennast maarahva laulikuks, hindas kirjanduse rahvuslikku omapära ja pidas võimalikuks algupärase e...

Kirjandus
28 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Kristjan Jaak Peterson

Kristjan Jaak Peterson (Christian Jacob Petersohn) sündis 14. märtsil 1801 Riias. Kristjan Jaak Petersoni isa Jaak (Jacob) oli eestlane, ema Anna Elisabeth oletatavasti läti-leedu päritolu. Vanemad abiellusid 1793 ja neile sündis seitse last: pojad Johann Gottlieb (1795), Johann Heinrich (1798), tulevane filosoof ja luuletaja Christian Jacob (1801), Johann George (1803), kaksikud tütred Friederika ja Anna Juliana (1805) ning poeg daniel (1807), kelle sünnitamisel Kristjan Jaak Petersoni ema suri. Isa teisest abielust Anna Eberbergiga sündis tütar Gertrude Friederika. Tema isa oli Riia eesti koguduse kellamees ja koguduse eeslaulja. Kristjan Jaak sündis pere kolmanda lapsena. Ta omandas tolleaegsele eestlasele tavatult hea hariduse. Seda võimaldas lisaks erakodsetele vaimuannetele mitmete baltisakslaste toetus, kellest nimekam oli kindralsuperintendent Karl Gottlieb Sonntag. Tõenäoliselt sai Kristjan Jaak kirjaoskuse isalt, Riia Jakobi...

Kirjandus
55 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Ärkamisaja tegelased

detsember 1798 Ao mõis ­ 22. aprill 1850 Tartu) oli eesti kirjamees ja arst. Õppis 1810­1814 Rakvere kreiskoolis, 1814­1817 Tartu gümnaasiumis ja 1817­1827 Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas. Kuulas ülikoolis ka filoloogia- ja filosoofialoenguid ning hakkas huvi tundma eesti keele vastu. Rajas Tartu ülikoolis teed kardioloogiale. Aastast 1824 töötas Faehlmann Tartus arstina, oli 1842­1850 ülikooli eesti keele lektor ning luges õppeülesandetäitjana 1843­1845 farmakoloogia- ja retseptuurikursust. Peamiselt Faehlmanni õhutusel asutati 1838 Õpetatud Eesti Selts, 1843­1850 oli ta selle esimees. Oma ettekannetes ja kirjutistes kaitses Faehlmann talurahvast. Ta oli Eesti mineviku romantiline austaja, mõistis hukka saksa vallutajate julmuse ning tõstis esile eesti rahva vaimumaailma ja keele rikkust. Faehlmann oli eesti eepose mõtte algatajaid. Visandas ta eesti kohamuistenditest lähtudes su...

Kirjandus
41 allalaadimist
thumbnail
6
pptx

Kristjan Jaak Peterson

III 1801 Riia - 4. VIII 1822 Riia) Päritolu Kristjan Jaak Petersoni isa Jaak oli eestlane, ema Anna Elisabeth oletatavasti läti-leedu päritolu. Kristjan Jaak Petersoni vanemad abiellusid 1793 aastal. Kristjan Jaak sündis perre kolmanda lapsena 1801 aastal. Lisaks temale oli peres veel kuus õde-venda. Tema isa oli Riia eesti koguduse kellamees ja koguduse eeslaulja. Haridus Kristjan Jaak Peterson omandas tolleaegsele eestlasele tavatult hea hariduse, tänu mitmete baltisakslaste toetus ele. Kristjan Jaak alustas oma õpinguid Jakobi kirikukoolis ja kreiskoolis. Riia Kubermangugümnaasiumis, kus algas Petersoni vaadete kujunemine ja oma mõtete värssidesse vormimine, õppis ta 1815-1818 aastani. Andeka noormehena läbis ta gümnaasiumi nelja-aastase kursuse kolme aastaga. Ta õppis jaanuarist 1819 kuni maini 1820 Tartu Ülikooli usuteaduskonnas. Loengutel käis...

Eesti keel
67 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Jakob Hurt

Jakob Hurda olulist osa 19. sajandi teise poole muutuvas eestluses on rõhutatud tema tegevuse käsitlejate poolt läbi 20. sajandi kaasajani välja. Tänasele inimesele, kes vaadeldava murranguaja suhtes eesti kultuuriloos huvi tunneb, kangastub Hurt eelkõige suhteliselt tasakaaluka intellektuaalina, kes vajadusel on olnud võimeline ka programmilisteks pöördumisteks ja sõnavõttudeks suuremate hulkade ees. Jakob Hurt alustas õpinguid Himmaste küla- ja Põlva kihelkonnakoolis. Edasi õppis Tartu kreiskoolis ja gümnaasiumis, ning usuteadust Tartu ülikoolis ja sai 1886 Helsingi ülikoolis doktori kraadi Alustanud juba üliõpilasena ÕES-is ja "Vanemuise" seltsis ühiskondlikku tegevust, osales juhtivalt eesti rahvusliku liikumise suurüritusteisa. Samuti olles Jakob Hurt Eesti Ki...

Eesti keel
21 allalaadimist
thumbnail
3
odt

Kristjan Jaak Peterson

Tema eestimeelne isa (Kikka Jaak) oli Riia eesti koguduse kellamees ja koguduse eeslaulja. Isa oli pärit Viljandist, Karula vallast, Kikka talust, pärisorjusest vabanenuna rändas Riiga..Kristjan Jaak sündis pere kolmanda lapsena, õppis Riia kubermangugümnaasiumis ning 1819­1820 Tartu Ülikooli usu- ja filosoofiateaduskonnas. Petersonist ja tema oodidest algab Eesti kunstiväärtuslik lüürika. Ta oli andekas luuletaja, tugev mõtleja ja poeet. Tema oli Eesti rahvusliku kirjanduse algus. K.J.P. kirjutas eesti keeles ja uskus selle tulevikku. Peterson oskas vähemalt 16 keelt, sealhulgas mitut idamaa keelt. Kirjanik suri 4.08.1822 tuberkuloosi ja maeti Jakobi koguduse kalmistule. Kristjan Jaak Petersoni sünniaastapäeval, 14. märtsil, tähistatakse alates 1996. aastast emakeelepäeva, mis sai 1999. aastal riiklikuks tähtpäevaks. Ta hakkas kirjutama luuletusi ja proosamõtisklusi juba gümnaasiumis...

Kirjandus
194 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Peterson ja Faehlmann

Ema kohta on teada, et ta oli teisest rahvusest. Petersoni koduseks keeleks oli eesti keel ja lap- ed ristitud luteri kirikus. Käinud läbi madalamate astmete koolid, lõpetas ta Riia kubermangugümnaasiumi nelja-aastase kursuse kolme aastaga. Tänu koolikaaslase sugulasele Rosen- plänterile sai Peterson juba koolipäeval avaldada oma keeleteaduslikke kirjutisi aja- kirjas ´´Beiträge``. Ta oskas kreeka, ladina, saksa, prantsuse ja vene keelt. 1819. aasta jaanuaris alustas Peterson õppimist Tartu ülikooli usuteaduskonnas, kuid kat- kestas õpingud juba 1820. aasta kevadel. Ta ei sooritanud ühtegi eksamit. Peterson käis mitu korda jalgsi Tartust Riiga, et külastada oma vanemaid. Ta elatas ennast kirjutamisega ''Beiträgele`` ja ´´Soome mütoloogia`` tõlkimisega saksa keelde. Ta pani aluse ka eesti mütoloogia kirja panemisele, mida hil...

Kirjandus
47 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Eesti kirjanduse ajalugu

saj Henriku Liivimaa kroonika ilmumine. 1525. a Lübecki raad arestis vaadi raamatutega, mida taheti saata Riiga. 1535. a Wittenbergis trükiti Wandradti ja Koelli katekismus. 16.-17. saj Saksamaa reformatsiooniliikumise ajal ilmus palju eestikeelseid raamatuid. 17. saj hakati mõtlema talupoja harimise peale ning anti välja aabitsaid. 1632.-1638. a Heinrich Stahli ´´Käsi- ja koduraamat...``, mis sisaldas saksa- ja eestikeelset teksti Lut- heri väikee katekismuse osi. 1632. a Joachim Rossihnius andis välja oma katekismuse ja kirikukäsiraamatu. 1637. a ilmus Heinrich Stahli ´´Juhatus eesti keele juurde`` - esimene eesti keele õpik sõnastikuga. 1637. a ilmus Reiner Brockmanni esimene eestikeelne luuletus. 1708. a ilmus esimene eestlase poolt kirjutatud luule: Käsu Hansu kaebelaul ´´Oh! Ma waene Tardo Liin!``. 19. saj sündis Eesti rahvuskirjandus koos Petersoni luule ja Kreutzwaldi rahvuseeposega. 1.Estofiilid olid Eesti ja eestlaste s...

Kirjandus
92 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Eesti kirjandus (kirjanikud)

Gottfield Foselius. · I aabits · I koolmeistrite seminar Reiner Brockmann · I eestikeelne juhuluuletus ,,pulmalaul" Käsu Hans · I eestlane, kes kirjutas luuletuse ,,oh, ma vaene tardo lin"(põhjasõjast räägib) Johann Heinrick rosenplänteri · Avaldas saksakeelse ajakirja ,,beiträge" oli I eesti keelele ja kirjasõnale pühendatud väljaanne. · Alustas eestikeelsete ja eeti keelt puudutavate käsikirjade kogumist · Tänu temale säilisid K.J.Petersoni luuletused Otto Wilhelm Masing · Pani aluse aimekirjandusele · Andis välja eesti I järjepidvama ajalehe ,,Marahwa NäddalaLeht" · Õtähe kaustusele võtja · Uuendas ortograafiat Friedrick Robert Faehlmann · "Õpetatus Eesti Selts"i esimees · Pani aluse Eesti keele hääliku ja vormiõpetusele · Kogus kalevipoja muistendeid, pani need kokku Saksa keeles proosa vormis. · Kirjutas oodi ,,siin on, jumal, su ramm" · Kirjutas värsdialoogi ,,p...

Eesti keel
43 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Eesti kirjakeele sõnavara eksam

Leksikoloogia uurimisobjekt ja ülesanded. Leksikoloogia e sõnavaraõpetus on keeleteaduse haru, mis keskendub keele ühe põhikomponendi, leksika e sõnavara uurimisele.Leksikoloogia uurimisobjektiks on erinevad leksikaalsed üksused: leksikaalsed morfeemid, leksikaalsed sõnad, fraseoloogilised üksused. Ennekõike tegeldakse leksikaalsete sõnade e lekseemidega (lekseem = kokkukuuluvate sõnavormide kogum). Nt eesti keele sõnavormid metsa, metsas, metsast, metsani esindavad sama lekseemi. Lekseemideks loetakse ka püsiühendeid (idioomid, fraseologismid). 3. Leksikoloogia naaberdistsipliinid. Leksikograafia ­ tihedalt leksikoloogiaga seotud uurimisvaldkond, mis kasutab leksikoloogia uurimistulemusi ja on arenenud seoses leksikoloogia arenguga. Kitsamas mõttes tähendab see õpetust sõnaraamatute koostamisest ning laiemas mõttes sõnaraamatutöö teooriat ja praktikat. Morfoloogia ­ vormiõpetus, grammatika valdkond, mis uurib grammatilisi vorme; õp...

Eesti keel
279 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun