Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Beauvoir ja tema feminism, ehk miks Eesti vajaks tugevat feministlikku liikumist?". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
beauvoiraridus, feministlik, diskrimineerimine, mehele, palgalõhe, suuremaid, feminism, vajaks, sooroll, majandusareng, esindatud, lahendama, potensiaal, tallina, juhendaja, simone, peatuda, teemadel, lahata, kompetentsi, väidet, tõsiasi, seadustest, kõrgharidus, varasemast, rääkimata, tuhkatriinu, müüdist, raskest, tõusta, sajandeid, olukordiBeauvoiri vaade naiste allasurutud seisundile – vananenud või endiselt aktuaalne? Simone de Beauvoir oli tuntud kui kirjanik, filosoof, feminist ja intellektuaal. Oma elu jooksul nägi ta paljut – ta reisis väga palju (on külastanud ka Eestit) ning jõudis näha ja kogeda eri vaateid, elada üle mõlemad maailmasõjad ning sattuda erinevatesse skandaalidesse. Tema üks kuulsamaid teoseid on feministlik raamat „Teine sugupool“, mis kirjeldab Beauvoiri vaateid kõige paremini. Teose problemaatika oli 1940-50datel väga aktuaalne, kuid kuidas on lood patriarhaalsusega ühiskonnas 1 tänapäeval? Tänapäeval ei tohiks seaduse järgi Eestis enam naistel ja meestel suurt vahet olla. Kõigil on võrdne valimisõigus, võimalus poliitikas ja riigijuhtimises osaleda, õigus saada haridust. Naine ei pea enam võtma omaks mehe ülemvõimu ja abielluma, et
ELVA GÜMNAASIUM 11. klass Kristen Kotkas SOOLINE VÕRDÕIGUSLIKUS Referaat Elva 2013 2 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................4 Mis on sooline võrdõiguslikkus?............................................................................................4 Sooline diskrimineerimine..........................................................................................................5 Otsene diskrimineerimine.......................................................................................................5 Kaudne diskrimineerimine......................................................................................................5 Naiste ja meeste võrdne kohtlemine.......................................................................................5
Euroopa Kohtu praktika on piire avardanud hoopis teiselt poolt, naised on ise taotlenud ühe vastutusrikkamaid rolle sõjaväelises hierarhias ning need õigused on nad ka saanud (http://www.lc.ee/foorum/lc/showflat.pl?Board=Themis&Number=9672 ). Kui tegu on tõepoolest meeste diskrimineerimisega, siis tekib järjekordselt küsimus, et miks ei osale seaduse tegemisel mehed, kes saaksid seeläbi antud paragrahvis muudatusi nõuda. Naiste diskrimineerimine riigikogus Kui lugeda SVS-e eelnõu 927 esimest lugemist, siis on raske jätta märkamata asjaolu, et riigikogu meessoost esindajad naeravad oma naiskolleegide poolt tehtavate ettekannete üle. Riigikogu meessugu esitab ettekande tegijatele norivaid küsimusi põhikooliaegsete suusatundide kohta, kus poisslapsed pidid näitama paremaid tulemusi kui 194 cm pikad tütarlapsed või selle kohta, kuidas suhtuda naistepäeva, kuig ei eksisteeri meestepäeva
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool FEMINISM EESTIS Referaat Mõdriku 2016 1 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................3 1feminismi ajaloo ülevaade............................................................................................4 2feminism eestis.............................................................................................................5 kokkuvõte.
Juhendaja: Kristina Tamm Tartu 2017 Feminismi eesmärk on juba 19.sajandi klassikalisest realismist saati olnud luua võrdsus kõikide inimeste õigustele ning vabadusele. Mina aga panen selle fakti kahtluse alla ning küsin, kas feminismi eesmärk on tõesti koguaeg olnud luua võrdseid õiguseid meeste ja naiste vahel või on see läbi aja transformeerunud? Miks feminism üldse tekkis? Kas see võis tekkida naiste ning meeste suure erinevuse tõttu või on siin ka muud põhjused? Seda on küsinud ka ajaloolane Joan Scott. ,,Kas naised on samasugused kui mehed? Ja kas see samasus on ainus alus, mille pinnalt võib võrdsust nõuda? Või on nad erinevad, ja just seetõttu, või selle erinevuse kiuste, teeninud ära võrdse kohtlemise?" (Joan Scott 1996). Mina usun võrdsusesse, ja seda igas valdkonnas. Samas usun
Tallinna Ülikool Sotsiaaltöö Instituut Kodu ja tööelu erinev väärtustamine Tallinn 2013 Sisukord SISUKORD....................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................... 3 TÖÖTAMINE ................................................................................................................ 4 OSAAJAGA TÖÖ......................................................................................................... 5 VÕIMUSUHTED PERES...............................................................................................6 MATERIAALNE SÕLTUVUS........................................................................................6 KODUTÖÖDE JAOTUS....................................................................................
J. Liivi nim. Alatskivi Keskkool Getter Suup SOOLINE VÕRDÕIGUSLIKKUS Referaat Alatskivi 2016 1 SISUKORD SISUKORD..........................................................................................................................................2 1. SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE TÄHTSUS.............................................................................3 2. VAIMNE JA FÜÜSILINE DISKRIMINEERIMINE.......................................................................4 2.1 Seksuaalvägivald.......................................................................................................................4 FRA poolt 2014. aastal läbiviidud uuringu tulemustest aga selgub, et kolmandik Eesti naistest on kogenud seksuaalset vägivalda. 10% Eesti naistest on kogenud partneripoolset väljapressimist. Psühholoogilise vägivallaga on kokku puutunud 50% eurooplannadest
Tallinna Arte Gümnaasium Sooline palgalõhe, kas tegelikkus või müüt Referaat Koostajad:Rigmor Vahtramägi,Rene Merida . 10 a Tallinn 2016 Sooline palgalõhe, kas tegelikkus või müüt . Sooline võrdõiguslikkus on inimõigus ja demokraatliku valitsemisvormi toimimise eeldus Paraku võib naiste ja meeste ebavõrdset kohtlemist kohata igas eluvaldkonnas ja see võib avaldada otsest . või kaudset mõju inimeste eneseteostuse võimalustele Ebavõrdne kohtlemine soo alusel on põhjus,
Sooline palgalõhe Sooline palgalõhe mõjutab ühel või teisel moel kõiki ühiskonnaliikmeid. Läbi aegade on Eestis mehed saanud naistest rohkem palka. Uuringud näitavad, et mehed saavad ka rohkem palka nendel erialadel, mida traditsiooniliselt meeste erialadeks ei peeta. See tähendab, et pole vahet, mis ameti peal või mis hariduskraadiga naine on, sama haridusega mees saab ikka temast rohkem palka. Eestis on sooline palgalõhe Euroopa Liidu suurim, Eesti naiste keskmine palk ja tunnitasu on meeste omast 27,7% väiksem, Euroopas keskmiselt on see näitaja 16,2% (EL infokeskus). Seejuures ei ole suur sooline palgalõhe sugugi iseloomulik kõigile postkommunistlikele riikidele. Näiteks Sloveenia tõuseb esile kui Euroopa kõige väiksema soolise palgavahega riik, samuti on soolised palgaerinevused väiksed Poolas ja Rumeenias, kuid Tsehhi ja Slovakkia on ses suhtes Eestiga sarnased
Sissejuhatus Eesti liitumisel Euroopa Liiduga tõusis tugevalt esile soolise võrdõiguslikkuse teema. Tänu Euroopa Liidule on muutunud meil ka ühiskondlikud hoiakud soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas. Nõukogude Liidus võrdõiguslikkuse teemaga ei tegeletud, sest juba riiklikul tasemel oli kehtestatud kõikide inimeste võrdsus. Pealesunnitud võrdsuse varjus aga toimus naiste diskrimineerimine ja nende staatuse allasurumine. Üha enam teadvustatakse, et soolise võrdõiguslikkuse teemaga peavad naised ja mehed tegelema ühiselt. Soolist võrdõiguslikkust ühiskonnas ei ole võimalik saavutada ainult seadustega. Mõlemad sugupooled peavad aktsepteerima, et nad on võrdsed oma õigustes ja kohustustes. Kui võrdõiguslikkuse seisukohalt on naistel halvem positsioon tööelus, siis tunnevad mehed enda kehvemat positsiooni kõiges selles, mis on seotud pereeluga.
nähtus. Probleeme on ka töövaldkonnas. Kuivõrd meie ühiskonnas on kujunenud selged arusaamad niiöelda meeste ja naiste töödest, siis eelistatakse teatud erialadel (nt lasteaiakasvatajana) vaid naisi. Näiteks on küsitud ka, miks ei saa alla 3-aastase lapse isa soodustingimustel töölepingut lõpetada nagu saab alla 3-aastase lapse ema. Üheks levinumaks näiteks muudes eluvaldkondades on ööklubides erinevate sissepääsutingimuste seadmine. Rohkem analüüsi vajaks, kas rahvatervise osas on androloogia puhul haiguste ennetus samaväärselt tagatud günekoloogiliste vaevustega. Kas võiksite palun tuua välja ka need põhjused, miks Eestis ikkagi naiste töötasu väiksem on? Kindlasti on tehtud vastavaid uuringuid, aga tavaliselt räägitakse ainult, et erinevus on, aga mis on ikkagi selle põhjuseks? Põhjuseid on mitmeid ja need vajavad kindlasti rohkem uurimist. Nende hulgas on kindlasti
Eesti Maaülikool Diskrimineerimine on eristav suhtumine inimestesse rassilise, majandusliku, soolise jne kuuluvuse alusel, õiguste kitsendamine ja alavääristamine. Diskrimineerimine liigitatakse otseseks ning kaudseks diskrimineerimiseks. Otsese diskrimineerimise all mõistetakse olukorda, kus sarnastes tingimustes olevatest isikutest koheldakse kedagi teistest halvemini tulenevalt selle isiku rassilisest või etnilisest päritolust, usust või veendumustest, puuetest, vanusest või seksuaalsest orientatsioonist. Kaudne diskrimineerimine ilmneb siis, kui pealtnäha neutraalsed tingimused, kriteeriumid või tavad seavad kedagi ebasoodsasse olukorda tulenevalt tema
Tere, olen siin, et teile rääkida soolisest võrdõiguslikkusest. Minu arvates peaks sooline võrdõiguslikkus olema määratud, et kõik sellega arvestaks. Naised ja mehed peaksid olema sooliselt võrdsed ja mitte midagi ei tohiks tegemata jääda, kuna ei olda sünnitud vastavast soost, kas siis mehe või naisena. Sooline võrdõiguslikkus tähendab, et meeste ja naiste erinevat käitumist, püüdlusi ja vajadusi arvestatakse ja väärtustatakse ning neid koheldakse võrdselt. Naised ja mehed ei pea muutuma ühesugusteks, kuid nende õigused, kohustused ja võimalused ei tohi sõltuda sellest, kas nad sünnivad naise või mehena. Soolise võrdõiguslikkuse temaatika on valdkond, kus ühe sugupoole kaotus ei ole automaatselt teise võit- lõppkokkuvõttes on kaotajad mõlemad. Inimõiguste aspektist on inimese üheks põhiõiguseks mitte olla diskrimineeritud tema soo tõttu. Soolise diskrimineerimise vastandmõiste on naiste ja meeste võrdne kohtlemine.
KOOL, KUS SA ÕPID FEMINISM Referaat Juhendaja: õpetaja nimi Tallinn aastaarv Sisukord Sissejuhatus.................................................................Error: Reference source not found 1. Feministliku teooria põhiülesanne..............................Error: Reference source not found 2. Feminism kui ideoloogia.............................................Error: Reference source not found 3. Põhimõttelised probleemid..............................................................................................5 4. Juured Lõuna Ameerikas..........................................Error: Reference source not found 5. Feminism Eestis...............................................................................................................6 5.1. Feminism Nõukogude Eestis.......
Tartu Ülikool, Filosoofiateaduskond, Kultuuriteaduste ja Kunstide Instituut Feministlik kirjandusteooria Essee Helena Nagelmaa Kirjandus- ja kultuuriteadused Tartu 2009 Sisukord Sisukord................................................................................................................................................2
Sissetulek Pensioni potensiaalne suurus Pensioni asendusmäär Tervislik seisund oluline mõjutaja, ei oma mõju, ainult tõsine terviseprobleem Säästud Perekonna stuktuur Ootused sissetuleku kohta Ootused tervise ja eluea kohta Ootused pensionipõlve suhtes Tööga seotud pakkumispoolsed tegurid: Rahulolu tööga ja see, kas töö on huvitav ja väljakutset pakkuv, väsitav Pühendumus karjäärile ja see, kas ollakse oma karjäärieesmärgid juba saavutanud Vanuseline diskrimineerimine Sotsiaaldemograafilised tegurid: Sugu ei oma mõju, mehed lähevad hiljem pensionile Pereseis ei oma mõju, partneri surve Vanus vanemad inimesed tahavad hiljem pensionile minna Tööjõu nõudluspoolsed tegurid Töötingimused autonoomia ja tööpinge Vanemaealiste töötajate produktiivsus Töötururegulatsioonid, ametiühingud Pensionile mineku rahaline soodustamine Riikide tüpoloogia lähtuvalt tööturult pensionile siirdumisest
Mehel kulgeb see kiiremini. · Suhetes on naise probleem iseendaks jäämine. Mehe probleem aga, kuidas saada üle enesekesksusest. 2.3 Tunnete väljendamises · Naine tegeleb tunnetega rohkem, s.t vastutab tunnete eest, tahab neid korrastada, arendab ja harib end, et suhteid parandada. Mees võtab asju (sh tunded) nii, nagu need on. · Naine tahab oma tundeid väljendada ja teada ka teiste tundeid. Mehele piisab oma tunnete tundmisest, nende jagamine pole talle vajalik. 2.4 Erinevad ootused · Naistel ja meestel on erinevad prioriteedid materiaalsetes väärtustes. Naine tahab enamasti kindlustada oma tulevikku, seega on esikohale seatud kodu ja sellega kaasnevad esemed. Meestel on tihtipeale vaja jätta endast rikka ja kuulsa mehe mulje, sellepärast lisandub nende ostudesse kindlasti auto või mõni muu kallis sõiduvahend, mille taga
Positiivse diskrimineerimise lubatavus ja töötajate võrdne kohtlemine Positiivne diskrimineerimine on sõnaseletuslehekülje andmetel sotsiaalpoliitika vorm, mis annab ebavõrdsuse kaotamise eesmärgil teatud eeliseid vaesunud või diskrimineeritud rühmadele või piirkondadele. Kuid kas õilis eesmärk toob endaga vaid murepilvi kaasa? Positiivne diskrimineerimine üritab töötada küll tööalase ebavõrdsuse vastu, kuid ei pruugi oma eesmärki siiski saavutada. Üsna selgelt kaldub positiivne diskrimineerimine kaitsma just naissoost töötajaid naisi kaitstakse sooliselt ebavõrdse kohtlemise eest seoses rasedusega, lapsehoolduspuhkuselt naastes on naistel õigus oma esialgsele töökohale, rasedatel on keelatud öösel töötada ja palju muudki. Koolis on ka üks õppejõud öelnud meile, et ,,rasedad on ju looduskaitse all."
8 Tema dominioon ei too siiski kaasa naiste valitsust, sest Tema ise ei ole naine. Tema läikivad huuled ja matt jume, Tema looritatud pilk ja veatud käed, Tema ebatavaliselt säravad, lainetavad ja lokkis juuksed avalikustavad kosmeetikumide, valgustuse, fokuseerimise ja trükkimise üleinimliku triumfi. Ta magab rahulikult, huuled punased, mahlakad ja suletud, Tema silmad selgejoonelised ja mustad nagu äsja värvitud, võltsripsmed laitmatult keerdus. Ta loodi olemaks mehele mänguasi, tema käristi, ja see peab tema kõrvade juures tilisema ükskõik millal. Põhjustest hoolimata valib ta lõbusa olemise. (Mary Wollstonecraft, A Vindication of the Rights of Women, 1972, lk 66) Isegi kui ta oma nägu uue ja kreemisema tualettseebiga peseb, on Tema ilme rahulik ja mõttelage, Tema meik veatu nagu alati. Kui Ta peaks iialgi ilmuma sasipäise ja murelikuna, korrastuvad Tema näojooned imeliselt uue pesupulbri või puljongikuubiku abil
puhul arvatakse, et tegemist on homoseksuaalsusega. Eesti talupojakultuuris oli naiste elu enam reeglistatud kui meeste oma ning naiste keha ja seksuaalsust märgistasid karmimad tabud ja reeglid kui meeste omi. Sugude vahelisest tööjaotusest „Õigete“ meeste ja naiste jaotamine käis ka tööde valdamise ja tegemise käigus. See toimis kui kinnitus „õige“ mehele ja naisele. Meeste tööd: külvamine, jaht, kalapüük jne. Naiste tööd: laste eest hoolitsemine, lehma lüpsmine, koristamine, pesupesemine jne. Arvatakse, et juhul kui peaksid mehed ja naised kohad vahetama, saaksid naised meeste töödega hakkama, aga mehed ei saaks naiste töödega hakkama. Kuid naise töö arvati olema „nähtamatu“ ja ebaoluline ning liigselt kerge töö ja ajaraiskamine.
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST12 KÕ1 PROSTITUTSIOON EESTIS KAS ÕIGE VÕI VÄÄR? Referaat Õppejõud: Reino Veielainen, MA Mõdriku 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS..........................................................................................3 1 PROSTITUTSIOON EESTIS........................................................................3 1.1 Prostitutsioonist üldiselt ..........................................................3 1.2 Prostitutsioonist Eesti seadustikus ..............................................3 1.3 Arvamus prsotitutsioonist Eesti ühiskonnas ..................................4 1.4 Prostitutsiooni kasulikkus ........................................................4 1.5 Prostitutsiooniteenuste kasutamise levik meeste ja naiste seas .............5 1.6 Prostitutsioonist mujal maailmas
sotsiaalpoliitikas ellu viiakse K.Joseph – deprivatsiooni tsükkel. Vaene lapsepõlv-> kehv õppimine-> kehv töökoht- >ebastabiilne abielu jne --- Vaesuse strukturaalsed seletused: L.Beeghley esitab neli põhjusterühma: Vaesus kui nõiaring, millest vaesed ei suuda välja rabelda Klassisüsteem taastoodab iseennast Majanduskorraldus taastoodab vaesust Teatud gruppide institutsionaalne diskrimineerimine paneb nad halba seisu Sotsiaalkindlustusest tulevad selgitused: Paljud inimesed ei saa ühiskondlikku abi Abi, mis antakse, on ebapiisav Abi jõuab kohale hilja Majanduskorraldusest tulenevad seletused: Liberaalne seletus- tööturg pole ühtne (terviklik) vaid segmenteeritud. Primaarne ja sekundaarne tööturg Radikaalne seletus- vaesus kui kapitalistliku majanduse efektiivsuse tagaja. Sisuliselt marksistlik seletus ---
võimusuhetes ning väärtustes. Tehnoloogiline innovatsioon – Ühiskondlike muutuste käivitajaks on muutused tehnoloogias. Difusioon – Protsess, kus uued ideed, arusaamad ja tehnoloogia levib ühest piirkonnast või kultuurist teise. Revolutsiooniline muutus – Järsud ja kiired, mis võivad üsna lühikese aja jooksul muuta kogu senist ühiskondlikku korraldust. Evolutsiooniline ehk järkjärguline muutus - Muudatuste tempo on aeglane, sammsammuline ning tihti näeb suuremaid ühiskondlikke arengunihkeid alles mitme inimpõlve järel. Progress – Muutuste tulemusena muutub phiskond senisest keerulisemaks ja arenenumaks. Regress – Vastupidine protsess progressile. Liigutakse seinselt keerukamalt ja arenenud ühiskonnakorralduselt lihtsama ja vähemarenenuma poole. Ühiskonna moderniseerumine – Protsess, mis saab Euroopas alguse varajasel uusajal ja päädib tänapäevase ehk modernse ühiskonnakorralduse ja majandussüsteemi väljakujunemisega 19
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Sootundlik pedagoogika ja selle rakendamine koolis Referaat Tartu 2010 Sissejuhatus Sugu ei tähenda mitte ainult inimeste bioloogilis-füsioloogilisi erinevusi, vaid ka kultuurilisi tavasid, norme ja väärtusi, mis määravad naiseks ja meheks olemise tingimusi. Nende kahe aspekti eristamiseks on inglise keeles kasutusele võetud erinevad mõisted ,,sex" ja ,,gender". Eesti keeles saame vastavalt rääkida bioloogilisest soost, mis on seotud kehalise arengu ja geenidega, ning sotsiaalsest soost, mis sõltub sotsiaalkultuurilistest teguritest ning naiste ja meeste rollide ja võimujaotusega seotud ootustest ühiskonnas. Sotsiaalse soo mõiste osutab kõigele, mis assotsieerub kellegi sooga antud ühiskonnas. See hõlmab
kummagi soo traditsioonilisi võimupositsioone. Mida haritumate ja nooremate meeste naistega on tegemist, seda modernsemad on üldjuhul ka nende rollihoiakud, mis lubab loota iganenud soostereotüüpide kandepinna murenemist tulevikus. 2000. aasta ohvriuuring näitas, et inimeste suhtumine karistamisse on muutunud pehmemaks. Vastused küsimusele "Missugune oleks õige karistus teistkordses murdvarguses süüdi tunnistatud 21aastasele mehele, kes varastas teleri" näitasid, et võrreldes 1995. aastaga on oluliselt vähenenud vanglakaristuse pooldajate osakaal ning kasvanud ühiskondliku tööteenistuse pooldajate osakaal.(Victims of Crime in Estonia 19932000, Andri Ahven,Lauri Tabur,Kauko Aromaa). Väärib märkimist, et küsitluse andmetel on Eestis vanglakaristuse pooldajaid juba vähem (23%) kui oli LääneEuroopa riikides keskmiselt 1992. aastal (27%; uuemad võrdlusandmed puuduvad)
SISUKORD SISSEJUHATUS..............................................................................................................................3 1. NAISED JA KURITEGEVUS.....................................................................................................4 2. NAISTE KURITEGEVUSE ÜLDOMADUSED........................................................................5 3. SELETUSMUDELID NAISTE KURITEGEVUSELE..............................................................6 4. ISEÄRASUSED KARISTUSE TÄIDEVIIMISEL SAKSAMAA JA EESTI NÄITEL...........8 KOKKUVÕTE.................................................................................................................................9 KASUTATUD ALLIKATE LOETELU........................................................................................10 1 SISSEJUHATUS Naised on traditsiooniliselt iseloomustatud nagu armastav, hooliv ja arenenud inimene
aastal 54 000 võrra, samal ajal hõivatud valgekraede arv ainult 7000 võrra. Et hõive vähenemine oli suurem nendel tegevus- ja ametialadel, kus töötab mehi suhteliselt rohkem kui naisi, vähenes hõivatud meeste arv naistega võrreldes rohkem. Seetõttu oli 2009.aastal Eesti tööturul olukord, kus töötavaid naisi (308 000 ) oli 20 000 võrra rohkem, kui töötavaid mehi (288 000). Eurostati andmetel on Eesti naiste tööhõive üks Euroopa Liidu suuremaid. 15-64 aastaste Eesti naiste tööhõive määr on EL-i keskmisest kõrgem olnud kogu viimase kümnendi. 2008.aastal oli 15-64 aastastest Eesti naiste tööhõive määr 66%, mis 7 protsendipunkti võrra kõrgem kui EL-i keskmine. Eesti näitajatest kõrgem oli naiste tööhõive määr ainult Taanis, Hollandis, Soomes ja Rootsis. Erinevalt naistest oli Eesti meeste tööhõive määr aastatel 2000-2006 EL-i keskmisest madalam, 2007.-2008. aastal aga samal tasemel
mille ta ka 1975. aastal edukat lõpetas. Tallinna Ülikoolis on tal kaitsmata magistrikraad sotsiaaltöö erialal. Oma hobiks peab naine siiani joonistamist ja kunsti. Ta on öelnud, et ühel päeval pärast töökohustuste lõppemist hakkab ta uuesti joonistama. Siiri Oviir on väga perekeskne naine, kes tihti küsib nõu oma abikaasalt. Siiri meelest on püsivamad just need abielud, kus naine saab ükskõik millises küsimuses mehele toetuda. Hea on ennast tunda, kui naisel on tark mees kõrval. Pärast laste kodust lahkumist peetakse traditsioonilisi pulma-aastapäevi kahekesi. Siiril ja Mihklil täitub 40 abieluaastat 2012. aastal. Ka peretütred on järginud vanemate eeskuju ning õppinud juurat. Üks tütardest töötab siseministeeriumis, teine Eesti Energias ja kolmas on vabakutseline jurist, kes toetab heategevuslikke ja kultuuripärandilt säilitavaid projekte.
kohustusi kui õigusi, kuigi naisliikumised on seal kestnud alates 1960ndatest. Naistel on keelatud iga ettejuhtuvaga asuda arutama oma pereasju. Lisaks on ka arutada abikaasade intiimsuhteid võõrastega. Kõik peresisesed asjad peavad jääma perre. Islami naine peab kuuletuma oma abikaasale. Naine võib keelduda mehele kuuletumisest ainult siis, kui abikaasa nõuab temalt selliseid asju, mis on vastuolus islami seadusega. Sellisel juhul on kõige tähtsam Allahile kuuletumine. Näiteks, peab naine kuuletuma oma abikaasale ühiskondlikes küsimustes. Vastupidiselt meie tavadele, otsustab mees, keda lubatakse abielumajja külla ja kellega võib tema abikaasa üldse suhelda
.: - on vaimne puue või terviseprobleem (24 tundi ööpäevas); - viibib kinnipidamisasutuses; - on suured võlad; - ei jätku raha toidule, esmatarbekaupadele, kommunaalteenustele Kõige suuremaks toeks on oma pere liikmed/lähedased. Riigiinstitutsioonidest on abi saamisel 1.kohal tervishoiutöötajad. Hoolekandesüsteemi kliendiuuring · 53% vastajatest arvab, et parem on abivajajatele pakkuda raha asemel tasuta teenuseid · Probleemsetest leibkondadest vajaks 37% rahalist abi, 10% töötamise toetamist, 9% rahalist abi ravimite muretsemisel, 8% pensionide tõstmist, 7% meditsiinilist abi, 5% lastetoetuste suurendamist ja 5% psühholoogilist nõustamist · Elanikud on halvasti kursis, milliseid teenuseid ja abi sotsiaalhoolekandesüsteem pakub. Väga halvasti on kursis 17% ja pigem halvasti 48% elanikest · Hoolekandesüsteemi tööga on enam-vähem rahul umbes veerand (26%) elanikest. Pigem, ei ole rahul 31% ja üldse
integratsiooniprotsessis alahinnata. Eesti- ja venekeelsete inimeste osalusaktiivsus kodanikeühendustes on sarnane, aga venekeelsed inimesed on tunduvalt vähem huvitatud osalusest ühiskondlikus tegevuses (RIP 2008-2013, lk 115). Peamiseks huvi vähesuse põhjuseks võib tuua selle, et ühiskondlikus elus toimuv ei kõneta vene vähemust, Eestis toimuv alatihti ei huvita vene vähemust, pigem huvitab neid emamaal toimuv. Olulisel kohal on ka diskrimineerimine. Eelkõige peab vene vähemus diskrimineerimise all silmas nii formaalsete võrdsete õiguste puudumist poliitiliste õiguste ja hariduse kättesaadavuse osas kui ka võrdsete võimaluste puudumist, eelkõige ametliku info kättesaadavuse osas (RIP 2008-2013, lk 115). Diskrimineerimine väljendub vene vähemuse sõnul just suhtumises neisse ja riigi suhtumises diskrimineerimisse. Vene vähemus taotleb riigi kaudu diskrimineerimise vähendamist, mis tähendab seda, et riik julgustaks vene
See omakorda teeb naistest tõenäolisemad inimkaubitsejate ohvrid. Soolise ebavõrdsuse näiteks on, et mehelt oodatakse perekonna ülalpidamist, naiselt aga koduste tööde tegemist ja laste kasvatamist. Seega ei eeldata naiselt majanduslikku iseseisvust, mis oleks ometi aluseks turvalisele eksistentsile. Kui naine kaotab abikaasa ning tal pole endal korralikku haridust ja tööd, jääb ta hätta. Mehe suhtes on nimetatud ootus ebaõiglane, kuna paneb mehele ränga vastutuse mitte ainult enda, aga ka teiste inimeste (naise ja laste) eest. Suhtumine naisesse kui nõrgemasse poolde on inimkaubitsejatele kasulik - kui naises nähakse eelkõige seksiobjekti või kodukana, mitte iseseisvat ja sõltumatut indiviidi, siis on tema ärakasutamine ning ost-müük loomulikum. Ka seksitööstus ehitatakse üles tänu kitsastele konservatiivsetele ja jäikadele naiselikkuse ja mehelikkuse mudelitele. Nende
Põhiliseks sotsiaalseks üksuseks on põlvnemisgrupid tunnustatakse ühist esivanemat ja seetõttu grupp püsiv. Koosneb väiksematest üksustest, madalaimal tasandil on üksikmajapidamised. Erinevad sugulaste majapidamised moodustavad liini (suguvõsa). Liinid moodustavad küla ja need omakorda regiooni. Juhiksolemine on karismaatiline, põhineb isiku omadustel (kui on võimeline oma isa tööd jätkama, muidu valitakse keegi teine). Hõimulised kogukonnad on egalitaarsed. Sooline diskrimineerimine: lastetapp (tüdrukud yanomamidel). Mehel võim naise üle. Ja kuna naisi on sp vähe, peavad külad omavahel sõdu naiste hankimiseks. Hõim on suuresti segmentaarne kogukond. Koosneb suurest hulgast sõltumatutest lokaal kogukondadest primaarsed segmendid. Struktuuriline ekvivalents - üksused, mis asuvad samal tasandil, on nagu suure ehitise ehituskivid üksteise vastu vahetatavad. Funktsionaalne ekvivalents - iga primaarne üksus teostab enda sees samu funktsioone mida teine tema kõrval
annaabi.ee 
