intensiivne. Okaspuudes toimub see aastarõngaste heledamas osas, mis koosneb õhukeseseinalistest kevadpuidu rakkudest. Lehtpuude aastarõngastes täidavad sama ülesannet erilised torukujulised sooned. Kui soovitakse lasta puul ära kuivada, siis on vaja eemaldada puutüve alumises osas koorelt ainult korp ja niin. Sellise rõngaskoorimisega lõigatakse ära toitainete juurdepääs juurtele ja puu sureb nälga. Meetodit kasutatakse selliste puuliikide eemaldamiseks, mille mahasaagimisel tekivad kännu ümbruses tülikad juurevõsud. Näitena võib tuua haava, halli lepa ja erinevad papliliigid. _____________________________A. Roos______________________________ 4 ______________________Materjaliõpetus I kursus_______________________ 2. Tüve ehitus 2.1 Puu kolm põhisuunda Kuna puit on anisotroopne materjal, st et tema anatoomilised ja füüsikalised
*säilitada puu jaoks vajalikke aineid Juurestik kõlbab tselluloosi valmistamiseks ja keemiatööstuse tooraineks. IV Puidu mikroskoopiline ehitus Puidu mikrostruktuuriks nimetatakse sellist ehitust, mis on nähtav ainult mikroskoobi abil, puit koosneb rakkudest, nagu kõik elavad asjad. V Puidu makroskoopiline ehitus See on puidu ehitus, mida võib uurida palja silmaga. Iga puuliigi puitu iseloomustavad teatud ehituse iseärasused, mis võimaldavad puuliikide eristamist puidu väliste tunnuste põhjal. Kuna puit on anisotroopne materjal, st. et tema ehitus ja omadused on eri suundades erinevad, on puidu lähemaks tundmaõppimiseks vajalik määrata puitu iseloomustavad põhisuunad. Puidu makroskoopilist ehitust vaadeldakse kolmes läbilõikes ehk kolmes suunas: *Ristlõikes ehk otslõikes *Radiaallõikes *Tangentsiaallõikes Puidu makroskoopilise ehituse elemendid: *aastarõngad *maltspuit ja lülipuit *sooned *säsikiired *vaigukäigud
Viimsi Keskool Rasmus Väravas Grilli abilaua valmistamine Loovtöö Juhendaja: Gildardas Stokas Viimsi 2018 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................... 3 Teoreetiline osa........................................................................4 1.1 Mööbel......................................................................................4 1.2 Materjalid..................................................................................4 1.3 Tööriistad ja Töö koht.....................
seenkahjustuste ees korp e puitunud ja peamiselt surnud korkkoest moodustunud puitu kattev kiht. Säsikiirtes, säsis, juurtes salvetatakse talve üleelamiseks vajalikud toitained. Puu on jõudnud raieküpsesse ikka, kui aastane juurdekasv hakkab vähenema ja perifeersesse ossa tekivad kitsamad aastarõngad. PUIDU MAKROSTRUKTUUR Puidu makroskoopiline ehitust saab uurida palja silmaga nagu reedab sõna makro. Iga puuliigi puitu iseloomustavad teatud omadused, mis võimaldavad puuliikide eristamist. Need jagunevad põhitunnusteks e malts- ja lülipuidu esinemine, aastarõngaste nähtavuse aste, kevad- ja sügispuidu eristatavus, säsikiirte suurus ja nähtavus, okaspuidu vaigukõigud ja abitunnusteks e puidu värvus, tekstuur, läige, lõhn, kõvadus , tihedus, koore värvus ja ilme. Nt on tähtis teada millised liigid muudavad ajaga tugevalt tooni. Nt vatral läige on põhjustatud säsikiirte poolt
Ülenurme Gümnaasium Mattias Daum 8.c Simmo Särg 8.c Kris Õmblus 8.c Jalgpalluriga kohtumine ja jalgpalliturniiri korraldamine Ülenurme Gümnaasiumi 3.-4. klassidele Loovtöö Juhendaja: Karin Peda Ülenurme 2019 Sisukord 1. Sissejuhatus....................................................................................................... 4 2. Loovtöö teema valimine ja planeerimine............................................................5 3. Jalgpalli ajalugu ja harrastamine........................................................................6 3.1 Jalgpalli ajalugu...............................................
Otepää Gümnaasium Edvin Tämm 8. a klass LIBLIKATE KOGU JA PILDIKAARDID Loovtöö Juhendaja: Ene Vister Otepää 2018 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................ 2 1.TÖÖ KÄIK...................................................................................................................3 1.1. Töö planeerimine.................................................................................................3 1.2. Liblikate püüdmine.........................................
Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus Soovitusi ja näiteid loovtööde läbiviimiseks põhikooli III kooliastmes Tallinn 2011 SISUKORD SAATEKS ........................................................................................ 3 SOOVITUSI JA NÄITEID LOOVTÖÖDE LÄBIVIIMISEST PÕHIKOOLI III KOOLIASTMES Anne Ermast, Gled-Airiin Saarso, Kristi Teder Loovtöö korraldamine koolis ..............................................................4 Loovtöö teema valimine ....................................................................5 Loovtöö liigid ................................................................................5 Loovtöö juhendamine .......................................................................8 Loovtöö esitlemine ...........................................................................9
Tallinna 32. Keskkool Jasper Laur ja Eliise-Kristiina Altmäe 8.a klass KEHALISE KASVATUSE TUNNID LÄBI ÕPILASTE SILMADE Loovtöö Juhendaja: õpetaja Maarit Jõemägi Tallinn 2017 SISUKORD Sissejuhatus...........................................................................................................................3 1 praegune kehalise kasvatuse ainekava................................................................................5 2 Kehaline kasvatus läbi õpilaste silmade..............................................................................6 3 uus kehalise kasvatuse ainekava ja eesmärk......
Viimistlusel on ka tähtis praktiline otstarve – see kaitseb puitu ning aitab pinda puhtana hoida. Seega peab viimistlusviisi valides arvesse võtma nii eseme tulevast kasutusviisi kui ka selle välimust. Kui pinna puhul on oluline selle kulumiskindlus, tuleks kasutada pigem lakki kui šellakit. Šellakviimistlus on õrn ning sobib seetõttu esemete puhul, mida puudutatakse ja kasutatakse harvem. Viimistlusviisi valikul mängib rolli ka puidu tekstuur. Sileda tekstuuriga lahtpuiduliigid, nagu mahagon ja pähkel, saavad šellakiga kattes eriti ilusa pinna. Avatud pooridega liikide, näiteks tamme, viimistlemiseks sobib aga paremini õli või vaha, mis tungib sügavale puitu ega moodusta pinnale paku kihti. Puittooteid viimistletakse, et: - kaitsta pindasid keskkonna kahjustava mõju eest (seened, kahjurid, niiskus, tolm, tuul) - kaitsta pindasid päikese UV- kiirguse pleegitava mõju eest - anda pindade suurem kulumiskindlus - anda toodetele teatud esteetiline välimus
salvesturakkudest,mis on suunatud pikki säsikiiri. · seega erinevad teistest rakkudest on tüvega risti,nende ül. :toitainete juhtimine tüve sisemusse ja tagavara säilitamine,nõrkade salvesturakkude esinedes tüves teeb selle radiaalsuunas ehk pikki säsikiiri kergesti lõhatavaks.mida puu lõhkumise juures arvestatakse. Puiduehitus: · hajulisoonelised ehk hajasoonelised.mille sooned asetseva segipaisatult,siia hulka kuuluvad pöök kask lepp haab vaher · Rõngad soonelised või ka ringsoonelised lehtpuul mille sooned koonduvad aastarõngaste kaupa ringidesse N :tamm,saar,kastan, · Selliste puiduliikide pind on kalduväljuvate soonte tõttu kore ja halvasti poleeritav. · Mõnedel lehtpuudel näiteks tamm on tugirakkude seas ka suurema või väiksema õõnega trahheiide. · Mis aitavad täita juhtkoe või tugikoe ül lehtpuidu salvestusrakud asetsevad nagu okkaspuidul säsikiirtes.
2.Töödeldavus- puidu laastu eraldamine lõiketeraga kergema või raskema vaevaga. Laastu eraldamine toimub olenevalt puidu kiudude suunast. Millest oleneb- lõikesuund pikki või risti, puit tihe, hõre, pehme või kõva jne- pehmet kergem lõigata, halb lihvida, samuti parem lihvida tihedat, kui hõredat. Töölemist raskendavad puidu vead ja rikked: keerdkasv, salmilisus, oksad Kergesti töödeldavad: mänd, lepp, pöök, kask, seeder, pärn Lõhestatavus- puidu om lõheneda kiudude suunas kiilu toimel või selle taolise esemega (vajalik om lühikese ja peenetüvelise puidu eeltöötlemiseks). Kergem lõhastada kui tera suunatud radiaalselt, sest säsikiired kergendavad tükeldamist (tangensiaalsuunas toiming raskem 2-3 korda) Kergem lõhastada kergeid puuliike kui raskeid. Kergem lõhastada raskeid puuliike jälle värskelt raiutult e märjalt. Kergem lõhastada läbikülmund puitu.
Häädemeeste Keskkool ORIENTEERUMISPÄEV II KOOLIASTMELE Loovtöö Kalev Seilmaa ja Rando Klein 8B. klass Juhendaja: Epp Lorents Lubatud kaitsmisele Õppealajuhataja ......................................... "....."..................2013 Häädemeeste 2013 Sisukord Sissejuhatus...............................................................................................................................3 Sisupeatükid.................................................................................................
TARTU ÜLIKOOL SOTSIAAL JA HARIDUSTEADUSKOND ERIPEDAGOOGIKA KUNSTITERAAPIA Referaat Juhendaja: Ants Reinmaa Tartu 2011 Sissejuhatus Loovtöö eesmärgiks on tutvustada kunstiteraapiat ja selle kasutusvõimalusi erivajadustega laste arendamisel. Valisin selle teema lähtudes oma isiklikust huvist kunstiteraapia vastu. Kuna kunst ja loovus on minu elu lahutamatu osa, siis tahan tulevikus oma eripedagoogika karjääri sellega ühendada. Laiemas mõttes mõistetakse kunstiteraapia all nelja eri liiki loovteraapia vormit: visuaalkunstiteraapia,
Tallinna 32. Keskkool Tanel-Markus Tammela 8.A Judo tund Praktiline loovtöö Indrek Kivi - Õpetaja Tallinn 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1TUNNIST........................................................................................................................5 1.1.Rivistus...................................................................................................................5 1.2
Räpina Ühisgümnaasium Andri Võsokovski 7. b klass REHIELAMU Loovtöö kirjalik osa Juhendaja: Olav Pihlapuu Räpina 2013 Sisukord Sisukord..................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS........................................................................................................2 1. TALUPOJA ELAMU ............................................................................................4 2. LÕUNA-EESTI TÜÜPI REHIELAMU................
Puidu makroskoopiline ehitus. See on puidu ehitus, mida võib uurida palja silmaga. Iga puuliigi puitu iseloomustavad teatud ehituse iseärasused, mis võimaldavad puuliikide eristamist puidu väliste tunnuste põhjal. Puidu kolm põhisuunda Kuna puit on anisotroopne materjal, st. et tema ehitus ja omadused on eri suundades erinevad, on puidu lähemaks tundmaõppimiseks vajalik määrata puitu iseloomustavad põhisuunad. Puidu makroskoopilist ehitust vaadeldakse 3-es läbilõikes : Ristlõikes e. otslõikes radiaallõikes tangentsiaallõikes Puidu makroskoopilise ehituse elemendid Aastarõngad Maltspuit ja lülipuit Sooned
Tallinna Kunstigümnaasium Linoollõige narridest Loovtöö Autor: Michel Davide Alberoni, 9B Juhendaja: Liane Rohtmäe Tallinn 2014 1 SISUKORD Table of Contents 1. SISSEJUHATUS. Valisin oma loovtööks linoollõike narridest. Tegin seda koos kunstiõpetuse õpetaja abiga. Võtsin selle teema õpetajaga Liane Rohtmäe, kuna tahtsin midagi ise teha. Aga kuna ma hakkasin liiga hilja pihta, siis midagi suuremat ma poleks teha jõudnud. Selleks, et teada saada, mis on linoollõige, tutvusin selle ajaloo ja tehnikaga.
HAABSALU KUTSEHARIDUSKESKUS MR14 Carola Liiv Viimistlemine ÕPIMAPP Juhendaja Õpetaja Ülle Kübarsepp Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 Tööde järjekord, materjali valik ja eeltööd viimistlusele.....................................................................4 Erinevad viimistlusmaterjalid ja nende kasutus...................................................................................5 VIIMISTLUSMATERJALID...
C.R.JAKOBSONI NIM TORMA PÕHIKOOL Sotsiaalmeedia tarbimisharjumused Loovtöö Koostaja: Alvaro Schasmin Juhendaja: Õp. Katrin Paju Torma 2017 SISUKORD Sissejuhatus............................................................................................................... 3 Meedia....................................................................................................................... 4 Facebook................................................................................................................... 4 19 huvitavat fakti Facebooki kohta............................
mõõtmistulemuste alusel tehakse üldistused ka neid kandvate okste kuivamise. teise rindega, männik kuuse teise rindega või ka Kõige levinum puuliik Eestis on mänd 31% Valgusnõudlikel puuliikidel (kask,lehis, mänd) kuusik, kus nii esimeses kui teises rindes kasvavad II kohal on kask 31% toimub see kiiremini kui varjusallivatel liikidel kuused. Ülarinde III kohal kuusk - 18% (kuusk, nulg). Lõpukskuivanud oksad kõdunevad, eraldamiseks peab selle täius olema vähemalt hall lepp 9% langevad maha ja moodustub oksavaba tüve Järelkasv - noor metsapõlvkond, mis võib haab 6% laasumine
18. Saj oli eesti metsasus umbes 28%, 19 saj vähenes see veelgi põhjuseks intensiivene metsakasutus (paberi- ja puidutööstuse areng). Uuesti hakkas metsade pindala suurenema pärast II MS. Põhjused: metsade pindala suurenes põllumaade arvelt, kuna palju maad jäeti sööti; algas ulatuslik metsamaade kuivendamine. 2008 a oli Eesti metsade kogupindala 2,2 milj. Ha (SMI statistilise mmetsakorralduse andmetel). Levinuim puuliik eestis on mänd 35% siis kask 30% ja kolmas kuusk 17%. Eesti puistute tagavara on 45 milj m3. Eestis on keskmiselt elaniki kohta 1,3 ha metsa ja 185 m3 puitu. Eesti metsade keskmine puidu juurdekasv on 5,7 m3/ha/a, keskmine vanus 56 a ja keskmine metsade bonittet 2. 2. Metsa ja puistu mõiste. Metsakategooriad. Mets on ökosüsteem, mis koosneb metsamaast, sellel kasvavast taimestikust ja seal elunevast loomastikust. Peab vastama ka järgmistele nõuetele: on metsamaana maakatastrisse sisse kantud;
PLP- puitlaastplaat, füüsikalisi omadusi iseloomustatakse: 1. Vee neelavus- toimub tänu liimainele aeglasemalt kui naturaalpuidul. 2. Paisumine- pikkuses ja laiuses liigub küllaltki laiades piirides sõltuvalt laastude liigist. 3. Soojusjuhtivus- on väiksem kui naturaalpuidul. Tsementpuitlaastplaat · BETONYP- madala süttivusega, aeglaselt põlev materjal · Kasutatakse- lennukiangaaride valmistamiseks, tulekindlaks siseviimistluseks Puitkiudplaadid · Valmistatakse puu või muudest taimsetetest kiududest koos spetsiaalsete lisanditega ja liigitatakse: 1. Ülikõvad, ülitihedad(HDF) 2. Kõvad nn. Soome papp(tagaseinad ja sahtlipõhjad) 3. Poolkõvad e. Keskmise tihedusega(MDF) 4. Isoleerplaadid- pehmed puitkiudplaadid 5. Viimistlusplaadid- pehmed kuitkiudplaadid Valmistamise tehnoloogia Toormaterjal töödeldakse purustites kõigepealt laastudeks, keedetakse 2% sööbenaatriumi lahuses, edasi töödeldakse kiudmass
väheviljakate põllumaade metsastamise programmi. 2. Eesti tolleaegne metsapoliitika oli suunatud olemasoleva metsaressursi säilitamisele ja suurendamisele (Eestisse veeti metsa NSVL teistest piirkondadest sisse). Teise Maailmasõja järgsel perioodil on Eesti metsade pindala suurenenud ligemale kaks korda ja Eesti metsade kogupindala oli 2001. a. 2 211 280 ha SMI (statistilise metsakorralduse) andmetel. Kõige levinum puuliik Eestis on mänd 33,4% II kohal on kask 26,2% III kohal kuusk 19,3% hall lepp 8,4% haab 7,4% Üldse kõigi Eesti puistute tagavara on ligikaudu: 450 milj tm. so. kõigi metsas kasvavate puude tüvemahud m3. Metsa ühe hektari keskmine tüvede tagavara on 183 tm/ha. Suurim on see haaval - 255 tm/ha ja väikseim tammel - 122 tm/ha. 1 elaniku kohta on Eestis 1,3 ha metsa ja 227 tm puitu. 1994. a. raiuti Eestis 2-3 milj. tm puitu, 1996. a. 4 milj., 1997. aastal 5,5 milj., 1998. a. 6,1 milj. tm., 1999. a. 6,7 ja 2000. a
Uulu põhikool Kirjandus 9. klass KASK Uurimus Koostaja: Oliver Stimmer Juhendaja: Ly Kukk Uulu 2008 Sisukord Sisukord............................................................................................................................... 2 Sissejuhatus..........................................................................................................................3 Eri liiki kaskede põhierinevused..........................................................................................3
Puiduteadus tõusu.Transpiratsioonivoolu kiirus puu erinevate osade vahel on erinev ja Seemnest tõusmeni-valminud seem on kaetud seemnekattega,mis sisaldab oleneb päevavalgusest,öösel toim vähesel määral.Respiratsioon- rakkude selliseid toitaineid ja ka selliseid aineid,mis moodustavad hingamine toim org ainete põlemisel vabanenud energia juure,idujuure,lehe,idulehe.Kevadel peale külvi tungib idujuur seemnekattest tulemusena.C6H12O6+6O2=6CO2+6H2O+energia.Lehtede ja okaste välja.Seemne idanemisperiood lõpeb siis,kui taime vars end püsti ajab ja langetamine-okastel väiksem pindala,seetõttu elavad talve üle,okka ülemine idulehed valguse käes lahti hargnevad,muutudes roheliseks ning moodustades pind kaet vahaga,mis raskendab aurumist,alumisel pinnal poorid,mille kaudu esmased ajutised lehed.Seejärel algab CO2 assimilatsioon.Seejärel moodustub
Millest on see tingitud? Puistu isehõrenemine on tingitud olelusvõitlusest (kasvuks vajalike ressursside hulk kasvukohal on piiratud, seetõttu tekib suuremaks kasvades nende vahel terav konkurents). 13. Mets ja valgus. Valgusnõudlikud ja varjutaluvad puuliigid. Kuidas jaotatakse puu- ja põõsaliigid valgusnõudlikkuse järgi? Erinevad puuliigid vajavad valgust kasvamiseks ja arenemiseks erineval hulgal. Valgusnõudlikkuse järgi jaotatakse puittaimed valgus- ja varjutaimedeks. Puuliikide klassifitseerimisel on väga oluline nende varjutaluvus: mida vähem üks või teine liik varju talub, mida enam aeglustub valgusepuuduse korral fotosüntees ja mida kiiremini puuliik hukkub, seda valgusenõudlikum ta on. Valgusnõudlikud - e. valguslembesed puud (lehis, kask, mänd, haab). Varjutaluvad - e. varjusallivad puud (kuusk, nulg, jugapuu, pärn, pöök). Vahepealse varjutaluvusega liigid on poolvarju taluvad (sanglepp, hall lepp, toomingas)
fotosünteesiv mass. Näiteks, kuigi kuusel toimub fotosüntees umbes 5 korda väiksema intensiivsusega kui kasel, on nende kuivaine juurdekasv peaaegu võrdne. See on tingitud kuuseokaste palju suuremast assimilatsioonipinnast ja pikemast vegetatsiooniperioodist. 4. fotosünteesi kestusest- mida kauem fotosüntees kestab, seda rohkem orgaanilist ainet produtseeritakse. Valgusnõudlikkuse järgi jaotatakse puittaimed: - valgusnõudlikeks (mänd, kask, haab, lehis) – varjutaluvateks (kuusk, nulg, jugapuu, pöök, pärn) – poolvarju taluvad (lepad, toomingas) Valgusnõudlikkuse üle otsustamisel saab lähtuda järgmistest omadustest: 1. võrade tihedus- mida tihedam on võra, seda varjutaluvam on puu 2. tüvede laasumine- algab valgusnõudlikel liikidel varem ja kulgeb intensiivsemalt kui varjutaluvatel liikidel 3
tärpentin, vaigud, rasvad ja aromaatsed ühendid, mis annavad lülipuidule ka tumedama värvuse. Lülipuidu tekkimisel lehtpuudes täidetakse sooned (juhttorud) ja koobaspoorid nn tüllirakkudega. Tüll on kotitaoline kasvaja, mis moodustub soontele lähedal olevatest parenhüümrakkudest, tungib läbi pooride soontesse ja sulustab seejärel sooned osaliselt või täielikult. Teatud puuliikidel lülipuit puudub, neid nimetatakse maltspuidulisteks, näit lepp, haab, kask, pöök ja vaher. Lüli- ja maltspuidu vaheline võrdlus: · lülipuit imab ja kaotab vett aeglasemalt kui maltspuit; · lülipuidu mahuline kahanemine kuivades on väiksem kui maltspuidul; · lülipuit on vastupidavam kahjuritele. Vaigukäigud Vaigukäigud on torutaolised käigud, mis kulgevad tüves vertikaal- (piki puidukiude) või horisontaalsuunas (säsikiirtega ühenduses) ning nende ülesandeks on juhtida ja säilitada vaike. Puidus
2 Sissejuhatus Väga raske oli valida uurimustöö /loovtöö teemat, mis oleks arendav, aktuaalne ja minu jaoks huvitav. Tahtsin valida teema, mis oleks seotud mind huvitava valdkonna infotehnoloogiaga. Kui sain teada eestikeelsest programmeerimise e-õppe keskkonnast, siis arvasin, et iseseisev programmeerimiskeele õppimine ja programmeerimisoskuse omandamine võiks uurimustööks sobida. Kooli poolt oli määratud loovtöö teemaks „Värvid“. Selle teemaga seostub minu töö mitut moodi: 1) programmeerimiskeel on kirja pandult päris värviline 2 ) arvutiõpe ja programmeerimise koolitus muudaks koolielu värvikamaks ja huvitavamaks. Koolis võiks kasutada rohkem kaasaegseid õpetamismeetodeid näiteks e-õpet. Samuti peaks olema kindlasti koolis õppekavas arvutiõpetus ning ka programmeerimise algtaseme õpetus. Väga hea
või teise töö eelistamise või valiku põhjused. Mõlemal juhul on protsessis tähtsustatud õpilase iseseisvuse kasvu, oma tegevuste kavandamise oskust ja oma töö tulemuste esitlemist ning kaitsmist. Alates 2011.a. sügisest tuleb kõigis koolides nii õpetajatel kui ka õpilastel nendele küsimustele mõelda: kas valida uurimuslik või praktiline töö, mil viisil töö protsess peaks olema ja saab olema korraldatud, et kõik gümnaasiumilõpetajad selle nõude täidaksid, kes on juhendaja, kuidas valida teemat või praktilise töö objekti jne. Haridus- ja teadusministri määruse kohaselt peavad reeglid olema koolis kokku lepitud ja kirjalikeks juhenditeks olema vormistatud, millega kõik õpilased tuttavad on. Teiste koolide juhendid saavad küll eeskujuks olla, kuid teame, et lihtsalt kopeeritud asjad ei pruugi uues keskkonnas loodetult rakenduda. See tähendab, et iga kool peab ikkagi ise oma juhendid ja eeskirjad, aruandlusvormid jne ise välja töötama
Eestisse sissetoodud. Kõrgus 15-25m. Talub hästi linnaõhku ja on vähenõudlik. Lehed on rohelised, kuni 15 cm pikad ja 5 hõlmaga. Peensaagja servaga ja tipust teravad. Õied väikesed, rohekaskollased ja kobaras. Õitseb kevadel ja on putuktolmleja. Tiibviljad on 3-5cm pikad ja kõige suuremate seemnetega. Puit on kõrgelt hinnatud. Kasutatakse mööbli valmistamiseks. Levinud haljastuses. Eristamise tunnused: Leht, vili 27. Perekond kask ja arukask Perekond kask: Kase perekonda kuuluvad ühekojalised tuultolmlejad heitlehised(suvehaljad) kiirekasvulised ja valgusnõudlikud puud ja põõsad. Väikesed kuni keskmise suurusega munajad saagja või kahelisaagja servaga lihtlehed. Ühesugulised õied asuvad urbades. Rippuvad ja silinderjad isasurvad moodustuvad õitsemisaasta eelneval suvel. Püstised või rippuvad emasurvad moodustuvad enne lehtede puhkemist õitsemisaasta varakevadel. Õitseb aprillis- mais
...............................................................................14 Paiseleht........................................................................................................................15 Harilik lumikelluke.......................................................................................................15 KEVADE PUUD......................................................................................................................17 Kask..............................................................................................................................17 Hall lepp........................................................................................................................18 Paju................................................................................................................................18 Harilik toomingas..........................................................
põrandalauad • voodrilauad • piirlauad ja liistud • sindlid (pakkudest välja saetud katusekattematerjalid) • katuselaastud (pakkudest välja lõigatud katusematerjalid) • kattevineer (spoon) • ristvineer • parketiliistud Termotöödeldud puit: ehk kuumtöödeldud puit. Termotöötlemine toimub auruga temperatuuridel 185 kuni 2300C. Materjaliks sobivad peaaegu kõik puiduliigid, Tavalisemad puiduliigid on okaspuudest mänd ja kuusk ning lehtpuudest kask ja haab. Termotöötluse tulemusena muutuvad jäävalt mitmed puidu keemilised ja füüsikalised omadused. • Termotöötlus vähendab mõningal määral puidu tihedust, mistõttu puit muutub pisut kergemaks. • Termotöötlus vähendab puidu tasakaaluniiskust võrreldes töötlemata puiduga peaaegu poole võrra• Tasakaaluniiskuse vähenemine parandab ka termotöödeldud puidu vastupidavust ilmastikukoormusele ja seentele.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
