50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 6 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-03-29
Kuupäev, millal dokument üles laeti
41 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
monitor640
Õppematerjali autor
4. Puiduliigid 4.1 Kodumaised puuliigid Eestis levinuimad okaspuud on mänd, kuusk, lehis, kadakas ja jugapuu. Harilik mänd ja kuusk on tavalised metsapuud, kadakad kasvavad aga nii metsa all kui loodudel. 26 Soojemast kliimaperioodist pärinev jugapuu, mis kasvab Hiiu- ja Saaremaal, on Eestis hävimisohus ja seetõttu looduskaitse all. Sissetoodud liikidest on levinumad lehised, harilik elupuu, seedermännid ja torkav kuusk. Viimase üht vormi tuntakse hõbekuusena. Eesti pindalast on üle 50% kaetud metsadega, enim leidub meil okaspuid, männikuid ja kuusikuid, hõlmates ligi 60% puistude pindalast. Lehtpuudest on esindatud kaasikud, lepikud ja haavikud, ülejäänud lehtpuud moodustavad 2,5% (saared, vahtrad, tammed jne). Eesti puistude pindala puuliigiti on esitatud joonis 34. Joonis 34. Kodumaiste puiduliikide protsentuaalne jaotus 4.2 Kodumaised okaspuud Mänd (Pinus) on Eesti kõig
4. Puiduliigid 4.1 Kodumaised puuliigid Eestis levinuimad okaspuud on mänd, kuusk, lehis, kadakas ja jugapuu. Harilik mänd ja kuusk on tavalised metsapuud, kadakad kasvavad aga nii metsa all kui loodudel. 26 Soojemast kliimaperioodist pärinev jugapuu, mis kasvab Hiiu- ja Saaremaal, on Eestis hävimisohus ja seetõttu looduskaitse all. Sissetoodud liikidest on levinumad lehised, harilik elupuu, seedermännid ja torkav kuusk. Viimase üht vormi tuntakse hõbekuusena. Eesti pindalast on üle 50% kaetud metsadega, enim leidub meil okaspuid, männikuid ja kuusikuid, hõlmates ligi 60% puistude pindalast. Lehtpuudest on esindatud kaasikud, lepikud ja haavikud, ülejäänud lehtpuud moodustavad 2,5% (saared, vahtrad, tammed jne). Eesti puistude pindala puuliigiti on esitatud joonis 34. Joonis 34. Kodumaiste puiduliikide protsentuaalne jaotus 4.2 Kodumaised okaspuud Mänd (Pinus) on Eesti kõig
intensiivne. Okaspuudes toimub see aastarõngaste heledamas osas, mis koosneb õhukeseseinalistest kevadpuidu rakkudest. Lehtpuude aastarõngastes täidavad sama ülesannet erilised torukujulised sooned. Kui soovitakse lasta puul ära kuivada, siis on vaja eemaldada puutüve alumises osas koorelt ainult korp ja niin. Sellise rõngaskoorimisega lõigatakse ära toitainete juurdepääs juurtele ja puu sureb nälga. Meetodit kasutatakse selliste puuliikide eemaldamiseks, mille mahasaagimisel tekivad kännu ümbruses tülikad juurevõsud. Näitena võib tuua haava, halli lepa ja erinevad papliliigid. _____________________________A. Roos______________________________ 4 ______________________Materjaliõpetus I kursus_______________________ 2. Tüve ehitus 2.1 Puu kolm põhisuunda Kuna puit on anisotroopne materjal, st et tema anatoomilised ja füüsikalised
*säilitada puu jaoks vajalikke aineid Juurestik kõlbab tselluloosi valmistamiseks ja keemiatööstuse tooraineks. IV Puidu mikroskoopiline ehitus Puidu mikrostruktuuriks nimetatakse sellist ehitust, mis on nähtav ainult mikroskoobi abil, puit koosneb rakkudest, nagu kõik elavad asjad. V Puidu makroskoopiline ehitus See on puidu ehitus, mida võib uurida palja silmaga. Iga puuliigi puitu iseloomustavad teatud ehituse iseärasused, mis võimaldavad puuliikide eristamist puidu väliste tunnuste põhjal. Kuna puit on anisotroopne materjal, st. et tema ehitus ja omadused on eri suundades erinevad, on puidu lähemaks tundmaõppimiseks vajalik määrata puitu iseloomustavad põhisuunad. Puidu makroskoopilist ehitust vaadeldakse kolmes läbilõikes ehk kolmes suunas: *Ristlõikes ehk otslõikes *Radiaallõikes *Tangentsiaallõikes Puidu makroskoopilise ehituse elemendid: *aastarõngad *maltspuit ja lülipuit *sooned *säsikiired *vaigukäigud
Viimsi Keskool Rasmus Väravas Grilli abilaua valmistamine Loovtöö Juhendaja: Gildardas Stokas Viimsi 2018 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................... 3 Teoreetiline osa........................................................................4 1.1 Mööbel......................................................................................4 1.2 Materjalid..................................................................................4
seenkahjustuste ees korp e puitunud ja peamiselt surnud korkkoest moodustunud puitu kattev kiht. Säsikiirtes, säsis, juurtes salvetatakse talve üleelamiseks vajalikud toitained. Puu on jõudnud raieküpsesse ikka, kui aastane juurdekasv hakkab vähenema ja perifeersesse ossa tekivad kitsamad aastarõngad. PUIDU MAKROSTRUKTUUR Puidu makroskoopiline ehitust saab uurida palja silmaga nagu reedab sõna makro. Iga puuliigi puitu iseloomustavad teatud omadused, mis võimaldavad puuliikide eristamist. Need jagunevad põhitunnusteks e malts- ja lülipuidu esinemine, aastarõngaste nähtavuse aste, kevad- ja sügispuidu eristatavus, säsikiirte suurus ja nähtavus, okaspuidu vaigukõigud ja abitunnusteks e puidu värvus, tekstuur, läige, lõhn, kõvadus , tihedus, koore värvus ja ilme. Nt on tähtis teada millised liigid muudavad ajaga tugevalt tooni. Nt vatral läige on põhjustatud säsikiirte poolt
Ülenurme Gümnaasium Mattias Daum 8.c Simmo Särg 8.c Kris Õmblus 8.c Jalgpalluriga kohtumine ja jalgpalliturniiri korraldamine Ülenurme Gümnaasiumi 3.-4. klassidele Loovtöö Juhendaja: Karin Peda Ülenurme 2019 Sisukord 1. Sissejuhatus....................................................................................................... 4 2. Loovtöö teema valimine ja planeerimine............................................................5 3. Jalgpalli ajalugu ja harrastamine........................................................................6 3
Otepää Gümnaasium Edvin Tämm 8. a klass LIBLIKATE KOGU JA PILDIKAARDID Loovtöö Juhendaja: Ene Vister Otepää 2018 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................ 2 1.TÖÖ KÄIK...................................................................................................................3 1.1. Töö planeerimine.................................................................................................3 1.2
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid