(,,Supremaatiline kompositsioon" ,,Valge valgel", üks eksemplar). ,,Ruut" mängis ka suurt rolli Malevichi matustel 1935.aastal. Matustel oli üks suur kaubik, kapotil musta ruudu kujutisega, mille lahtisel platvormil seisis supremaatiline sarkofaag. Haua kohal aga oli pandud puidust kuup, millel oli must ruut kujutatud. Varsti pärast matuseid oli haud hävitatud. Malevichi enda sõnul oli ,,Must ruut" tema loomingu kese. Malevich rääkis: ,,Ma ei suutnud pikka aega süüa ega magada ja ei suutnud uskuda, et suutsin luua midagi sellist". Eksisteerib väide, et ,,Ruudu" loomisele aitas kaasa Malevichi ainsa poja Anatoli surm tüüfusesse 1915.aasta oktoobris. Teine väide seisneb aga selles, et maal oli loodud hiljem, justnimelt futuristliku näituse tarbeks, kuna suurt näitusesaali pidi kuidagi sisustama. See väide on ka õigustatud ühe näituse organisaatori poolt Malevichile saadetud kirja sisu tõttu: ,,Praegu tuleb maalida palju.
maalid silmaga tajutava, peaaegu klaasi läbipaistvusega materjalisügavuse. Nagu renessansi ruumiperspektiiv matkis seinatagust maastikuvaadet, muutes maali aknaks kunstimaailma, nii võimaldab ka Urmo Rausi maalide materjaliperspektiiv näha neis akent tema kunstimaailma (vaatamata ta enda taotlusele sulatada oma tööd kokku ümbritsevate pindadega). See on abstraktsionism, nagu seletas Kazimir Malevits: maailm, mille moodustavad plahvatava musta ruudu, kosmose elementaarlätte killud. Rausi kujundiallikas ei plahvata, vaid immitseb pilti. Must ruut on iga tema maali taga, väljaspool kahtlust. Kui te ei usu, keerake maalide pahupooled ette. Te saate 11 musta ruudu galerii. Abstraktne kunst peidab endas fraktaleid Maailma fraktaalsus ehk enesesarnasus ilmneb näiteks puudel, kus iga oks oma hargnevate oksakestega kordab puu kui terviku mustrit
Moodsa kunsti voolud 20 sajandil Sisukord: 1. Sissejuhatus 2. Fovism 3. Kubism 4. Futurism 5. Ekspressionism ja ,,Die Brücke'' 6. Dadaism 7. Sürrealism 8. Konseptualism 9. Abstraktsionism 10. Minimaalkunst 11. Suprematism 12. Postpop ja Hüperrealism 13. Op-kunst ja Kineetiline kunst 14. Kasutatud materjalid Sissejuhatus 20. sajandi vaieldamatuks pealinnaks oli Pariis. Seal oli palju vana kunsti. Väga paljudest riikidest saabus sinna palju noori kuntsnikke, et õppida, ennast täiendada või elada kunstist küllastunud keskkonnas ja osa võtta kunsti uuendustest. Paljud välismaalased jäidki Pariisi elama, ka paljudele eesti kunstnikele kujunes Pariis teiseks koduks. Laialt levinud arvamuse kohaselt koosnevad kunst ja selle ajalugu üksikteostest.Mitte ainult kunstnikud, vaid ka iga teos on unikaalne, kordumatu. Mida põhjalikumalt aga iseloomustada ühte või teist voolu, seda vähm ruumi jääb autorite nimetamiseks ja üksikteoste
Carlo Carra Anarhist Calli matused - kiired = hõiked ja melu, värvikontrastid ja , kokkupõrge Kihutav ratsanik - kollaz Isamaalime pidustus - ainult heli ja hõiked Boccioni Jalgpalluri dünaamika - State of mind - jäänutel, paigal, staatilisus, liikuvad liiguvad, erksamad Antonia Sant'Elia Uus linn - mitmetasandiline liiklus, elevaator Lennujaam, raudteejaam ja metroojaam Aloisio Spordiülikool - raudbetoon, klaas ja metall (loog) Kubo- Futurism 1909-1914 Venemaal Kazimir Malevits Noateritaja - Lumetorm - Larionov - Konstruktivism El Lizzitsky Lenin tribüünil - Tatlin III internatsionaali monumendimakett - väga grandioosne Abstraktsionism Ekspresiivne ja konstruktiivne Vassily Kandinsky 1866-1944 Improvisatsioon 7 - vaatab tagurpidi pilti ja saab inspiratsiooni, suvalised värvilaigud, komponeerib vabalt Kompositsioon 4 - liikumisetunne on samuti sees, ehk sarnaneb futurismile, kui pildist midagi aru ei saa järeldame, et abstraktsionism
20. SAJANDI KUNST 1. IMPRESSIONISM. NEOIMPRESSIONISM. POSTIMPRESSIONISM 2. SÜMBOLISM. JUUGEND 3. FOVISM 4. EKSPRESSIONISM JA ,,DIE BRÜCKE" 5. KUBISM 6. FUTURISM 7. ABSTRAKTSIONISM 8. DADAISM 9. SÜRREALISM 10. ,,DE STIJL" 11. KAZIMIR MALEVITS ja SUPREMATISM 12. KUNST KAHE MAAILMASÕJA VAHEL 13. ABSTRAKTNE EKSPRESSIONISM USA-s 14. INFORMALISM 15. NEODADA 16. POPKUNST 17. MAALILISEJÄRGNE ABSTRAKTSIONISM 18. OP-KUNST JA KINEETILINE KUNST 19. POSTPOP JA HÜPERREALISM 20. MINIMALISM 21. POSTMINIMAALKUNST arte povera, antivorm, maakunst, protsessikunst 22. KONTSEPTUAALKUNST ideekunst, kontseptualism 23. KEHAKUNST JA PERFORMANCE 24. VIDEOKUNST JA FOTOGRAAFIA 25. TRANSAVANGARDISM JA NEOEKSPESSIONISM
vääraid. Siiski tekib pikapeale piiride hägustumine, mis toob kaasa paradigmavahetuse. Modernistliku kunsti kulminatsioon oli abstraktsionism. Progress-modernistlku ühiskonnakäsitluse keskne teooria. Filosoofid G.W.F.Hegel ja K.Marx. Näiteid progressist Nõuk.kunstis: Tatlin III Internatsionaal 1920. Vera Muhhina ,,Tööline ja kolhoositar"1937 Esteetiline progress: Matisse ,,Abikaasa portree" P.Picasso ,,Avignoni neiud" 1907 Kazimir Malevits ,,Must ruut" 1915 Piet Mondrian ,,Broadway boogie-woogie" (mod.kunsti kulminatsioon- abstraktsionism) Barnett Newman (abstraktse ekspressionismi näide USA-s). Avangard-eelsalk. Riskimine, eesliinil sammumine, piiride rikkumine, intellektuaalsus, rünnak kodanluse vastu. Claude Monet ,,Päikesetõus" Metropol-suurlinn. Pariisis II MS New York (WTC kaksiktornid); Moskva- Külma sõja aegne poliitiline metropol.
20. SAJANDI KUNST 1. IMPRESSIONISM. NEOIMPRESSIONISM. POSTIMPRESSIONISM 2. SÜMBOLISM. JUUGEND 3. FOVISM 4. EKSPRESSIONISM JA ,,DIE BRÜCKE" 5. KUBISM 6. FUTURISM 7. ABSTRAKTSIONISM 8. DADAISM 9. SÜRREALISM 10. ,,DE STIJL" 11. KAZIMIR MALEVITS ja SUPREMATISM 12. KUNST KAHE MAAILMASÕJA VAHEL 13. ABSTRAKTNE EKSPRESSIONISM USA-s 14. INFORMALISM 15. NEODADA 16. POPKUNST 17. MAALILISEJÄRGNE ABSTRAKTSIONISM 18. OP-KUNST JA KINEETILINE KUNST 19. POSTPOP JA HÜPERREALISM 20. MINIMALISM 21. POSTMINIMAALKUNST arte povera, antivorm, maakunst, protsessikunst 22. KONTSEPTUAALKUNST ideekunst, kontseptualism 23. KEHAKUNST JA PERFORMANCE 24. VIDEOKUNST JA FOTOGRAAFIA 25. TRANSAVANGARDISM JA NEOEKSPESSIONISM
äärmuslik vorm. Varajane Mondrian ja hiline. Ainult pluss-miinus vormid. Malevitši näitus. Petrograd, 1915 Kazimir Malevitš Must ruut. 1915 XX sajandi ikoon, näitusel eksponeeritud kui vene ikoon kodus või kirikul (nurgas). Ehk must ruut valgel pinnal on XX sajandi modernistliku kunsti ikoon. El Lissitsky Planetaarne suprematism. Proun 1919-1920 Tatlin Kompositsioon, 1916 POSTMODERNISM pole terminina iseseisev, koosnedes eesliitest „post“ ning põhisõnast „modernism“. Seetõttu leidub
1891. aastal asus ta lõplikult elama Okeaaniasse Tahiti, hiljem Dominique`i saarele, kus sureb kõigist mahajäetuna ja unustatuna. Tahiti saarel elades leidis Gauguin end lõplikult. Kunstilaad, mille ta siin välja kujundas, on rikas ja pidulik, kuid arhaiseeriv ja primitiivne nagu keskaja skulptuur ja maal, nagu jaapani ja egiptuse kunst, nagu neegrite ja teiste loodusrahvaste looming. Oma maalidel kujutab ta peamiselt Tahiti elanikke värviküllase eksootilise maastiku foonil. Tema maalide peakangelane on Tahiti naine – ilusa kehaga, sale, meeleline olend, kelle võlu Gauguin on kirjeldanud ka oma autobiograafilises romaanis „Noa – Noa“. Gauguini loomingus domineerib stiliseeriv tendents ja dekoratiivsus. Käsitlusviis on pinnaline ja kontuure toonitav. Joon on ilmekas, nurgeline, jõuline. Tema tööde peamiseks võluks on aga värvid, muinasjutuliselt kõlavad, kirjud, eksalteeritud; neis domineerivad tugevad
Haapsalu Kutsehariduskeskus Arvutigraafika Adobe Photoshop CS6 baasil Mario Metshein Sisukord Sisukord.......................................................................................................1 02 - Photoshop - Mis on arvutigraafika.........................................................4 03 - Photoshop - Tere Photoshop..................................................................9 04 - Photoshop - Esimene pilditöötlus (Ülesanne 1)...................................24 05 - Photoshop - Mittelõhkuv pilditöötlus (Ülesanne 2)..............................41 Ülesanne 2.................................................................................................61 06 - Photoshop - Pildiparandused (Ülesanne 3)..........................................63 Ülesanne 3.................................................................................................69 07 - Photoshop - Kihiline pilditöötlus (Ülesanne 4).....................................71 Üle
1_fl_i-v L1. SISSEJUHATUS Mõtlemine on käsiteldav kui igasugune aktiivne vaimne protsess. Tulemuslikku mõtlemist iseloomustab abstraheerimine, analüüs ja süntees. Mõtlemisvahendite põhjal võib seda jaotada · kaemuslik-motoorne, · kujundlik · sõnalis-loogiline (verbaal-loogiline). Sõnalis-loogiline mõtlemine tugineb mõistetele. Verbaalne mõtlemine avaldub inimese oskuses ... · opereerida mõistetega, neid võrrelda ja analüüsida; · püstitada hüpoteese, formuleerida kontseptsioone ja teooriaid; · seletada olemasolevaid teadmisi; · saada uusi teadmisi olemasolevate põhjal. Ratsionaalne mõtlemine on järjekindel ja reeglipärane (ehk loogiline) mõtlemine. See võib olla korrigeeritud kogemusega, mille allikaks peetakse tegelikkust. Eesmärgiks on sageli tegelikkusega kohanemine. Irratsionaalne mõtlemine võib ol
väljendamist. Seda laadi kunsti hakati nimetama ekspressiivseks (väljenduslikuks). 4) Kus ja kuidas (millisest voolust) sündis konstruktiivne e geomeetriline abstraktsionism? Samal ajal kui Saksamaal sündis ekspressiivset tüüpi abstraktsionism, arenes Prantsusmaal kubismist teist tüüpi, niinimetatud konstruktiivne ehk geomeetriline abstraktsionism. 5) Kes nimetas oma loomelaadi suprematismiks? Nimeta tema kuulsaim töö! Oma loomelaadi nimetas supermatismiks Kazimir Malevits. Ning tema kuulsaim töö on ,,Must ruut". 6) Vali lehekülgedel 66-71 toodud illustratsioonide hulgast üks abstraktsionismi ekspressiivse suuna näide (nimeta see) ja konstruktiivse suuna näide (nimeta). Võrdle neid omavahel! Paul Klee ,,Maagiline kanaarilind" Piet Mondrian ,,Punane puu" Paul Klee poolt loodud Maagiline kanaarilind tundub olevat palju puhtam. Rõhutatud rohkem värve, kui seda on teinud Piet Mondrian oma loomingus. Paul Klee loomingul on
puhtad kujundid-vormid. Le Corbusier sai üheks 20. sajandi tuntumaks arhitektiks ja disaineriks ning ühtlasi funktsionalismi rajajaks. Funktsionalism ütles täielikult lahti endisest arhitektuuripärandist ja lõi uue arusaama inimese elukeskkonnast, mis pidi olema mõistuspärane, loogiline. Ehitiste ja esemete vorm pidi lähtuma ainult otstarbest - funktsioonist. Geomeetrilise abstraktsionismi teine suurkuju Piet Mondriani kõrval oli Kazimir Malevits (1878-1935). Läbinud oma loomingus mitmeid väga erinevaid etappe, jõudis ta 1915. aastaks maalideni, millel on kujutatud ainult ruute ja ristkülikuid. Eriti tuntuks on saanud tema tööd "Must ruut", "Must ruut mustal pinnal" ja "Valge ruut valgel pinnal". Malevits leidis, et tema teostes on maalikunst jõudnud oma loogilise lõpuni, absoluutse tipuni ja nimetas oma stiili seepärast "suprematismiks"(ladina keeles 'supremus' - kõrgeim)
sotsiaalrealistliku korraga. Venemaa tänu oma sotsiaalmajanduslikule mahajäämisele oli eriti aldis radikaalsetele, isegi utoopilistele ideedele. Kasimir Malevitsi peetakse uuendusliikume eestvedajaks ning kes pani aluse ka supermatismile. See on geomeetrilise abstraktsionismi vorm, mis lähtus kubismist ja futurismist. Suprematism pidi võimaldama tajuda esemetust, eimiskit ja universaalset ruumi. Selleks võttis Malevits kubismist üle selgevärviliste vormide tasapinnalise laialilaotamise, mis ta kandis lõuendile ilma igasuguste assotsiatsioonideta tegelikkusega. Malevitsi arvates oli eimiski ehk siis ruumi puhas väljendus, seotud punktiga, kus vorm, värv ja ruum ühinevad. 1918. aastal maalis Kazimir Malevits valge ruudu valgele lõuendile, mis tema tõlgenduses tähendas ei miski ei miskis. El Lissitzkyt ei rahuldanud supermatismi pinnalisus. Tuues sisse ruumi illusiooni kandvad geomeetrilised kujundid
Definitsioon on üks, aga aditiivses värvisüsteemis on põhivärvid sinine, roheline ja punane; subtraktiivsetes süsteemides sinine, punane, kollane. · Partitiivne värvisüsteem põhineb värvide kõrvutamisel tekkivatel vastasmõjudel. Munselli (18581918) süsteemis on viis põhivärvust kollane, punane, roheline, sinine, violetne. See süsteem tegeleb järelaistingu nähtusega (nt kui pärast kollase pinna vaatamist näeme valgel pinnal sinist või pärast punase täpi vaatamist sinakasrohelist) Kui firmas Ekar Trükk segatakse tekstiilitrükivärvi on tegu subtraktiivse värvisegamisega. Valgesse sideainesse - paksendajasse tilgutab kolorist Helle pigmenti. Segatud värv tundub silmale ühtlane, aga mikroskoobi all rändavad
Pilt on konstrueeritud mingi süsteemi järgi. Ekspressiivne-tunnetuslik värvipaigutusega. 7. Kes on silmapaistvam geomeetrilise abstraktsionismi esindaja?Kirjelda, kuidas olid tavaliselt üles ehitatud oma teosed? Piet Mondrian. Tema teosed olid tavaliselt põhivärvides ruutudes (sinine,kollane,punane) 8. Nimeta Geomeetrilise e. konstruktiivse abstraktsionismi teine suurkuju. Kus ta töötas? Milline oli tema tuntuim teos? Kazimir Malevits. Töötas Venemaal. Supermatism. Tema tuntuim teos ,,Must ruut" 9. Kuidas nimetas viimati mainitud kunstnik ise oma laadi? Millest ta tuletas selle nimetuse? Supermatism- (lad. Keeles- kõrgeim) 11.Naivism 1. Millise kunsti puhul tavitatakse nimetusi ,,naivism" ja ,,primitivism"? Selline kunsti, mille loojaks asjaarmastajad, nn. Pühapäevamaalijad. 2. Millal ja miks kerkis esile selline kunstinähtus? 19. saj. I poolel 3. Kuidas isel. Henri Rousseau kunsti?
aastal tehtud akvarelli "Pealkirjata (Esimene abstraktne akvarell)". 1930. aastal korraldati Pariisis esimene abstraktsionistlike tööde näitus. Pärast seda hoogustus ka selle levik Wassily Kandinsky (1866-1944) Vene maalikunstnik, graafik ja kunstiteoreetik. Teda peetakse üheks abstraktsionismi rajajaks. Suure osa oma elust veetis ta Saksamaal. "Impressioon III (kontsert)" Piet Mondrian (1872-1944) Oli hollandi maalikunstnik. Kazimir Malevits (1879-1935) Poola päritolu Venemaa maalikunstnik, kunstiteoreetik ja geomeetriline abstraktsionist, kes oma stiili nimetas suprematismiks. Joonistama õppis Malevits iseseisvalt pärast seda, kui ema oli talle 15 aasta vanuselt värvid kinkinud. 1895 astus ta Kiievis Nikolai Murasko joonistamiskooli. 1896 kolis pere Kurskisse. Seal hakkas Malevits töötama joonestajana Kurski-Moskva raudteevalitsuses. Samal ajal harjutas ta maalimist. Mõttekaaslastega
on peene mad. Ka värvid on heledamad, pastelse mad. Ar mastatakse igasuguseid nipsasjakesi. Maalikunst Ro ko koostiil maalikunstis ei väljendu mitte niivõrd vor mi kaudu, kui maali m e ele olus, sisus. Tee mad on ena masti kerge m e elsed hästiriietatud, rõõ msad neiud ja noor mehed jalutamas, vestle mas, kurame eri mas, pidutse mas jne. Antoine Watteau. Flaamlane, kes elas Prantsus maal. Pari m rokokootunde väljendaja. Maalis kauneid ini mesi pidutse mas kauni maastiku foonil. François Boucher. Maalide m e eleolu väga rokokoolik , kunstiliselt aga mitte nii hästi õnnestunud. ABSTRAKTSIONISM Abstraktne tähendab ladina keeles mõtteline, meeltega tajumatu, ebakonkreetne. Abstraktsionism on m o odsa kunsti suund, mille puhul kunstnik teose loo misel ei lähtu reaalsetest objektidest, ei järgi loodust e ga ese m eid, see ga töös pole ühtki äratuntavat eset või figuuri. Abstraktsionis m ei tekkinud tühjale kohale, tema e elkäijaks on kubis m,
uusajal. Näiteks krutsifiks (jeeesus kristuse kujutamine) 2. Laiendatud, kus kristusel ka jüngrid, nimetatakse kolgata grupp 3. Madonna - Maarja koos väikese lapsega 4. Maarja kuulutus - noor Maarja, kelle ette ilmub ingel, et ta saab lapsega(katoliiklikes) või ingel ilmub vanale Maarjale ja teatab et ta maine teekond on lõppemas(õigeusus) 5. Küllaltki populaarne teema on ka Pieta ehk lohutus. Keskealine Maarja koos ristilt võetud Jeesus Kristusega - ema leinab poega 6. Püha õhtusöömaaeg - viimane Kristuse söömaaeg oma jüngritega, kokku 13 tegelast Skulptuurid 13. Sajand ja 14.sajandi algus on eriti silmapaistev skulptuuri arengus Anatoomiliselt ei ole gooti ajastu skulptuurid nii head kui antiiksed Gooti ajastu skulptuuris on üsnagi hästi edasi antud naiivset usulist tunnet ja suursugusust Võrreldud gooti skulptuuri ka klassikalise kreeka skulptuuriga
1. Kunst 19. Ja 20.saj vahetusel 1. Mis muutis 19. Ja 20.saj vahetuse kunsti eriti mitmekesiseks? Milles see avaldus? Tolleaegse kunsti mitmekesisuse üheks põhjuseks on haritlaste jagunemine erinevate ideoloogiate pooldajateks. Mitmekesisus avaldus selles, et tekkis palju uusi kunstivoole ja-stiile. 2. Miks kerkis esile uusromantismi ideoloogia? Põhjuseks oli haritlaste jagunemine erinevate ideoloogiate pooldajateks. 3. Kuidas suhtusid uusromantikud kunsti ? Milleks nad seda pidasid ? Osa jäi truuks positivistlikule filosoofiale ning usule teaduse ja tehnika progressi. Paljud kirjanikud ja kunstnikud hakkasid pooldama uusromantilist ideoloogiat (uskusid, et maailm on müsteerium, mida teaduslik mõtlemine ei suuda haarata) 4. Milliseid teemasid eelistasid käsitleda kunstnikud/sümbolistid Nad eelistasid käsitleda suuri ja igavesi teemasid nagu sünd, erootika, armastus, üksindus, surm, elu ringkäik, inimese osalus looduses. 5. Mis oli sümbolistidele tähtsam teose sisu võ
foon, mis tõi värvitoonid eriti esile ja lõi piduliku meeleolu. Idamaad mõjutasid Bütsantsi tugevalt. Sealt on pärit stiliseerimine (lihtsustamine). Range poos, pinnaline kujutamine. Bütsantsis pole alati usuelukeskus olnud. Vahepeal on see viidud Caravennasse. Põhiliselt kasutati ikooni, esimene tahvelmaal. Eeskujuks Egiptuse ja Süüria muumiaportreed. Ristiusukogudustes olid märtrite ja pühakute pildid surnukultuse tõttu suures lugupidamiseskultuspilt ehk ikoon. See on pärnalaudadele liimitud lõuendile maalitud pilt. Bütsantsi ajal valitses Leo III, ei pidanud ikoonmaale tähtsaks. Järgmine valitseja Constantinus V keelab ära ikoonid. Tekkisid pildisõjad 8. sajandil,mis kestsid üle 100 aasta, võitsid ikoonide pooldajad. Selle käigus hävitati palju ikoone. Pärast pilditüli muutusid maalikunsti eeskirjad rangemaks. 10. sajandil kehtestati kindel kord kiriku kaunistamisel: kuplil kujutati Kristust valitsejana, tambuuril on prohvetid ja
1 1. LOOGIKA PÕHIREEGLID. SEMANTILINE KOLMNURK Loogika määratlemisest Sõna loogika näib olevat kujunenud kreeka väljendist logik¾ tscnh, mis tähendab mõtlemise või arutlemise kunsti. Kui püüda mõista, mis on loogika, siis üks võimalus on lähtuda selle sõna kasutamisviisidest tavakeeles. Eesti keelt kõneldes saab sõna loogika Kasutada erinevates tähendustes: · sündmuste, asjade või süsteemide loogika, s.o sisemine korrapära, mis võimaldab sündmustest, asjadest või süsteemidest aru saada, selleks võib olla ka millegi tööpõhimõte; · mõtlemise loogika, s.o mõtlemises esinev korrapära, mis võimaldab teha järeldusi, sh selliseid, mida varem ei teata; · teksti või jutu loogika (loogilisus), see iseloomustab lisaks mõtlemise loogikale (mida kõne väljendab) ka seda, kui süsteemselt kõnelejal õnnestub oma m�
vormidega pilvelõhkujad ja mitmetasandilised sõiduteed (osalt hiljem teostatud). Venemaal: Uudsusejanu tõttu segunes Moskvas kubism ja futurism kubofuturismiks, vastukaaluks Peterburi mõõdukusele ja vanamoelisusele. Sellest liikumisest kasvas välja abstraktsionism (Malevits). Abstraktsionism Abstraktsete teoste loomiseni jõudsid korraga kolm kunstnikku: Vassili Kandinsky, Piet Mondrian ja Kazimir Malevits. Abstraktne kunst loobub täielikult reaalsuse tõetruust kujutamisest. Ilmus 1910 1920, levis peamiselt maalikunstis ja skulptuuris kogu Euroopas ja 1940-ndatel USA-s. Saksamaal: Vassili Kandinsky arvates peab maalikunstnik looma kompositsiooni ainult värvidest ja skulptor puhastest abstraktsetest vormidest. Hollandis: Piet Mondrian on hollandlane, kasutas ainult vertikaalseid või horisontaalseid jooni,
Antoine Watteau Piltide figuraalne kompositsioon on Watteau on ,,galantsete pidude" rafineeritult elegantne, kerge ja maalija, tema maalidel esinevad graatsiline, tehnika äärmiselt maaliline, toredasti riietatud daamid ja voolav ja pehme. Watteau maalidest härrad kauni maastiku foonil hoovab vastu intensiivne lüürilisus, vestlemas, tantsimas jne. milles ei puudu melanhoolne nüanss François Boucher Teoste süzeed olid enamasti Tema maalid on eeskätt dekoratiivsed allegoorilised ja mütoloogilised,
11 · Uue töölehe lisamiseks olemasoleva töölehe ette valige see tööleht ja klõpsake menüü Avaleht jaotises Lahtrid käsku Lisa ning seejärel käsku Lisa leht. Võite paremklõpsata olemasoleva töölehe sakki ja seejärel klõpsata käsku Lisa. Vahekaardil Üldist valige ikoon Tööleht ning seejärel klõpsake nuppu OK. Korraga mitme töölehe lisamine 1. Hoidke all tõstuklahvi (SHIFT) ja valige nii mitme olemasoleva töölehe sakid, kui mitu uut lehte soovite lisada avatud töövihikusse. Kui soovite näiteks lisada kolm uut töölehte, klõpsake kolme olemasoleva töölehe sakki. 2. Klõpsake menüü Kodu jaotise Lahtrid nuppu Lisa ning seejärel käsku Lisa leht. Vahel on heaks lahenduseks lehest koopia tegemine
1891. aastal asus ta lõplikult elama Okeaaniasse Tahiti, hiljem Dominique`i saarele, kus sureb kõigist mahajäetuna ja unustatuna. Tahiti saarel elades leidis Gauguin end lõplikult. Kunstilaad, mille ta siin välja kujundas, on rikas ja pidulik, kuid arhaiseeriv ja primitiivne nagu keskaja skulptuur ja maal, nagu jaapani ja egiptuse kunst, nagu neegrite ja teiste loodusrahvaste looming. Oma maalidel kujutab ta peamiselt Tahiti elanikke värviküllase eksootilise maastiku foonil. Tema maalide peakangelane on Tahiti naine – ilusa kehaga, sale, meeleline olend, kelle võlu Gauguin on kirjeldanud ka oma autobiograafilises romaanis „Noa – Noa“. Gauguini loomingus domineerib stiliseeriv tendents ja dekoratiivsus. Käsitlusviis on pinnaline ja kontuure toonitav. Joon on ilmekas, nurgeline, jõuline. Tema tööde peamiseks võluks on aga värvid, muinasjutuliselt kõlavad, kirjud, eksalteeritud; neis domineerivad
Sissejuhatus kunstiajalukku 1. Kunsti liigid · kujutav kunst · tarbekunst · sõnakunst · lavakunst · arhitektuur · tantsukunst · helikunst · filmikunst 2. Kujutava kunsti liigid · maal o monumentaalmaal (seina-, laemaal) o dekoratiivmaal (esemeil) o tahvelmaal (puidul või lõuendil) o miniatuur (pärgamendil) · skulptuur o ümarplastika o reljeef · graafika o joonistus (söejoonistus, pliiatsijoonistus, tusijoonistus) o estamp- e. paljundusgraafika kõrgtrükk (puulõige, puugravüür, linoollõige ) sügavtrükk (
SEMANTILINE KOLMNURK: TEEMA 1!! 1 1. LOOGIKA PÕHIREEGLID. SEMANTILINE KOLMNURK Loogika määratlemisest Sõna loogika näib olevat kujunenud kreeka väljendist logik¾ tšcnh, mis tähendab mõtlemise või arutlemise kunsti. Kui püüda mõista, mis on loogika, siis üks võimalus on lähtuda selle sõna kasutamisviisidest tavakeeles. Eesti keelt kõneldes saab sõna loogika Kasutada erinevates tähendustes: • sündmuste, asjade või süsteemide loogika, s.o sisemine korrapära, mis võimaldab sündmustest, asjadest või süsteemidest aru saada, selleks võib olla ka millegi tööpõhimõte; • mõtlemise loogika, s.o mõtlemises esinev korrapära, mis võimaldab teha järeldusi, sh selliseid, mida varem ei teata; • teksti või jutu loogika (loogilisus), see iseloomustab lisaks mõtlemise loogikale (mida kõne väljendab) ka seda, kui süsteemselt kõnelejal õnnestub oma mõtteid väljendada; • loogika kui teadus (õpetus, filosoofia vms), mis uurib keeles väljenduva mõtlem
Mine koju. Miralda minema 13 KUUL Ma olen teile väga tänulik, aga üks küsimus. NIKOLAI Palun. KUUL Kas ma võin oma peremehe keskmise tütre oma naiseks teha? NIKOLAI Mis küsimus see on? KUUL Et näitan piletit ja siis kohe? NIKOLAI Mis küsimus see on? KUUL No ta mulle meeldib. NIKOLAI Mis küsimus see on? KUUL Oot, kas ma kirjutan siis siia kolm risti? NIKOLAI Jah, kirjuta... eeeei! Mis ristid? Jeesus oled või? KUUL Muidugi mitte. Pole mõelnudki Jeesuse peale. NIKOLAI Jah, mina ka mitte. Milles te mind kahtlustate, sm Kuul? KUUL Et ma olen Jeesus… ei noh, vabandust… rist, ikka rist. NIKOLAI Kas te joonistamise tunnis viie saite? KUUL Ei. NIKOLAI Kurat, tehke siis viisnurk! KUUL Ah see Hitleri märk, ptüi, juudi... ei. NIKOLAI Näete, viisnurk on selline. Näitab parteipiletit KUUL Aga kuida seda teha, et ilus oleks? NIKOLAI
.......296 SUHTLEMISSTIILID............................................................................304 SÕBRAD.................................................................................................306 TAGASISIDE ÕPPEROTSESSIST.......................................................308 TUNNIVÄLINE KEHTESTAMINE...................................................309 TVSHOW..............................................................................................311 VIIS RUUTU...........................................................................................315 ÕPISTIIL.................................................................................................317 Merlecons ja Ko OÜ 3 AKTIIVÕPPE MEETODID I Merlecons ja Ko OÜ 4 AJALEHT Tööjuhend
Merest tõusev Aphrodite: klassikaline anima - kuju. Õhtumaises kultuuris on levinud meessovinistlik trend käsitleda naiselikkust madonna (eelistatud) ja hoora (taunitud) stereotüüpides. Anima kannab endas mõlemat. 3) Ise isiksuse seesmine tasakaalupunkt, mis ei ühti teadliku mina´ga. Mida enam inimene suudab integreedia oma isiksuse alateadvuslikke aspekte, seda enam saab talle selgeks, et tema isiksuse kese ei ole tegelikult mina, kellega ta on harjunud samastuma. Jungi järgi ei ole võimalik Ise´t Jumalast eristada. Tasakaalupunk, kuhu inimene peaks jõudma, kui on omaks võtnud, et kõik, mis ta lükkab alateadvusesse, ei ole halb ning tunnistanud, et teal(kui ta on mees), on ka naiselikke omadusi. Meeste unenägudes sümboliseerib Iset tavaliselt Vana Tark Mees, naistel madu või tarkusejumalanna, maaema, armastusejumalanna
Füüsikaline maailmapilt (I osa) Füüsikaline maailmapilt (I osa)......................................................................................1 Sissejuhatus................................................................................................................1 1.Loodus ja füüsika....................................................................................................2 1.1.Loodus..............................................................................................................2 1.2. Füüsika............................................................................................................2 1.2.1. Aja, pikkuse, pindala, ruumala ja massi mõõtmine läbi aegade...........9 1.2.2.Fundamentaalkonstandid ja mis juhtuks, kui need muutuksid...........11 1.2.3. Füüsika ajaloost..................................................................................13 1.3. Füüsikaline maailmapilt...
Uurimismeetodid psühholoogias (SOPH.00.282; 6 EAP) Kokku käsitletakse loengutes/seminarides/praktikumides seitset suuremat teemat, lisaks tuleb lugeda ka õpikust Kõigi teemade kohta on õppejõud koostanud lühikonspektid, mida auditoorse töö käigus pikemalt kommenteeritakse (koos näidetega). Mõnede teemadega kaasnevad praktilised tööd, kokku 5. Iga töö kohta tuleb vormistada aruanne/protokoll (tähtaeg määratakse iga töö kohta eraldi). Kuna on tegemist võimalikult praktilise kursusega, siis on auditoorsel tööl kohalolek kohustuslik. Aine lõpeb kirjaliku eksamiga. Eelduseks eksamile pääsemiseks on kontrolltöö sooritamine (9. aprill 2012) ja praktiliste tööde tegemine ning esitamine. Lisaks on vaja osaleda mõnes psühholoogilises uurimuses aineväliselt (2h). Teemad: · Eksperimentaalne meetod psühholoogias · Uurimistöö allikad. Uurimustöö eetika (praktiline töö nr. 1; Ch 6-7) · Mõõtmine ja mõõtmisskaalad (praktiline töö nr 2; Ch 8) ·
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
