Kui riigi import ületab eksporti, siis on riigi väliskaubandusbilanss negatiivne ehk tegemist on kaubavahetuse puudujäägiga. Eesti puhul on pärast taasiseseisvumist kõigil aastatel olnud tegemist kaubavahetuse puudujäägiga. 18.Mida nimetatakse majanduspoliitikaks? majanduse mõjutamine poliitiliste abinõudega, seega lõppkokkuvõttes riigi poolt. 19.Mida näitab brutovälisvõlg? summeerib kõikide institutsionaalsete sektorite võla iseloomuga väliskohustused. 20.Mida näitab netovälisvõlg? netovälisvõlg näitab riigi kõikide institutsionaalsete sektorite võla iseloomuga välisnõuete ja -kohustuste vahet. 21.Mis on riigieelarve? riigi finantsplaan, milles kajastatakse rahalisi vahendeid, mida riik eelarveaastal plaanib koguda, saada toetusena, vahendada ja kasutada. 22.Mida määrab maksupoliitika? määrab milliseid makse riik kogub. 23.Nimetage riigieelarve peamine sissetulekuallikas? Eesti eelarvesse kantakse sotsiaalmaks, mis on juba aastaid olnud Eesti
vahetuskursi nõrgenemine. Maksebilanss ja välistasakaal Maksebilanss näitab kaupade, teenuste ja raha liikumist kodu- ja välismaa vahel kindla ajavahemiku jooksul. Maksebilansi allkontod on : 1. Jooksevkonto - kaubade konto, teenuste konto, Tulukonto (mitteresidentide tulukus) 2. Kapitali- ja finantskonto- Otseinvesteeringud, portfellinvesteeringud, muud investeeringud 3. Reservvara- Netovälisvõlg, riigitehingud Maksebilanss Eestis NB! Maksebilanss on alati tasakaalus. Vaadeldakse allkontosid, põhiliselt jooksevkontot. Majandustegevuse elavnemisega kaasneb ka impordi suurenemine. Eesti Vabariigis koostab maksebilansi Eesti Panga maksebilansi osakond. Kesksed normatiivaktid, millest lähtutakse on välisvaluutaseadus, Eesti Panga seadus ja erinevad valitsuse määrused Välistatasakaalu puudumine
kriisieelsele tipule, olles sellest vaid 3,5% madalam. Võrreldes ajaga enne kriisi on Eesti majandus nüüd tasakaalustatum ning tänu sellele ka vähem haavatav. Oluline korrastumine on aset leidnud ettevõtete ja majapidamiste bilanssides mõlemad on märgatavalt vähendanud laenumahtu suhtena sisemajanduse kogutoodangusse (SKP). Tänu sellele on vabanenud täiendavaid ressursse tarbimiseks ja investeerimiseks. Majanduse paremast tasakaalustatusest annavad tunnistust ka positiivne netovälisvõlg, väike jooksevkonto puudujääk ja tasakaalulähedane riigieelarve. Jõudsalt suurenenud sisetarbimine on võimaldanud Eesti majandusel kasvada, ehkki ülejäänud euroala majandus ja välisnõudlus on püsinud madalseisus. Vähenenud tööpuudus ning materiaalse olukorra paranemine on tõstnud majapidamiste kindlustunnet ning ergutanud eratarbimist. Ettevõtted on samal ajal tootmisvõimsuse suurendamiseks soetanud aktiivselt põhivara, kuna juba olemasolevate ressursside
Maksebilansi allkontod on: ·Jooksevkonto ·Kapitali- ja finantskonto · Reservkonto 3 Lembit Viilup, Ph.D, Eesti IT Kolledz Maksebilanss Jooksevkonto saldo · Kaupade konto · Teenuste konto · Tulukonto (mitteresidentide tulukus) Kapitali ja finantskonto · Otseinvesteeringud · Portfellinvesteeringud · Muud investeeringud Reservkonto · Netovälisvõlg · Riigi tehingud 4 Lembit Viilup, Ph.D, Eesti IT Kolledz Maksebilanss Eestis NB! Maksebilanss on alati tasakaalus! Vaadeldakse allkontosid, põhiliselt jooksevkontot. Miks pakub Eestile huvi jooksevkonto käitumine? Kui Eesti majanduskasvu mootoriks saaks eksport, siis võiks jooksevkonto defitsiit langeda mõnele protsendile SKP-st. Paraku osutus ekspordi kasv lähiajal ebapiisavaks.
teatud kuupäeval väljendatuna selle kuupäeva turuhindades Investeerimispositsioon on jäägiaruanne Netoinvesteerimispositsioon on riigi kõikide institutsionaalsete sektorite välisaktivate ning välispassivate vahe. Koguvälisvõlg · Koguvälisvõlg (brutovälisvõlg) summeerib kõikide institutsionaalsete sektorite võla iseloomuga väliskohustused netovälisvõlg näitab riigi kõikide institutsionaalsete sektorite võla iseloomuga välisnõuete ja -kohustuste vahet Vahetuskursi otsene noteerimine. Vahetuskursi kaudne noteerimine · Vahetuskursse võib noteerida kahte moodi: Otsene noteering · Välisvaluuta hind koduvaluutas Kaudne noteering · Koduvaluuta hind välisvaluutas Valuuta kallinemine ja odavnemine · Vahetuskursi muutused:
1 aasta ja vähem) välisnõuded ja kohustused; portfellinvesteeringuid ja keskpanga reserve loetakse nende iseloomu tõttu kokkuleppeliselt lühiajalisteks, olenemata tegelikest tähtaegadest. Pikaajaline positsioon netoinvesteerimispositsioon, mille arvestuse aluseks on pikaajalised (maksetähtaeg üle 1 aasta) välisnõuded ja kohustused; otseinvesteeringuid loetakse nende iseloomu tõttu kokkuleppeliselt pikaajalisteks. Netovälisvõlg riigi kõikide majandussektorite tagasimaksmisele kuuluvate, s.t. võla iseloomuga välisnõuete ja kohustuste vahe. Võla iseloomuga ei ole investeeringud, millega kaasneb omandiõigus (kirjendatakse investeerimisobjekti omakapitali koosseisus). Nendeks on aktsia(osa) kapitali tehtud portfellinvesteeringud ning reinvesteeritud tulud (eelmise aasta jaotamata kasum/kahjum, reservid ning fondiemissioon). Välisvõla koosseisu ei arvata ka keskpanga kullavarusid ja osalust Rahvusvahelises
annaabi.ee 
