Ühiskonna struktuur (0)

Ühiskonna struktuur Ühiskond - inimeste kogu
Võimude lahusus- võimud on eraldi ( personaalselt ei saa olla ) Eestis ühekohaline parlament Seadus loetakse ette ja kolmandal võetakse seadus vastu – esitatakse 
presidendile – ilmub riigiteatajas/ saadetakse tagasi  Kes juhib riigikogu tööd – riigikogu juhatus  Kuidas riigikogu jaguneb – koalitsioon(ekre, ke, irl ) opositsioon Iseloomusta opositsiooni – vastasrind, kritiseerivad ( reform, sotsid )  Mille põhjal jagadakse riigikogu liikmed fraktsioonidesse – erakondade alusel Eesti vabariigi peaminister – Jüri Ratas Mille alusel komisjonidesse jaotatakse- erialade alusel Riigikokku kandideerima - Pead olema eesti vabariigi kodanik, vanus 21, 
karistuse vaba Avalik sektor: ● Riik
● Poliitika
● Võim Koosneb riiklikest ja avalik-õiguslikest institutsioonidest. Tähtsaim osa avalikust sektorist on riik Riigi tunnused: ● Territoorium
● Rahvas
● Iseseisev avalik võim Riigi otsused vormistatakse kirjalike õigusnormidena, mis on kõigile 
kohustuslikud. Era sektor: ● Majandus
● Turg
● Tulu Kolmas Sektor: ● Kodanikuühiskond
● Kodanikuühendused Demokraatliku riigivalitsemise põhimõtted: ● Võimude lahusus ja tasakaalustatus


● Võim on avalik ja kontrollitav
● Võim seisab rahvale võimalikult lähedal Võimude lahusus ja tasakaalutus: ● Võim on jagatud mitme asutuse vahel, kes kontrollivad vastastikku  teineteise tegevust. ● Vajalik selleks, et võim ei oleks ühe isiku või inimeste grupi käes – et võimu ei saaks kuritarvitada. ● Üks ja sama inimene ei tohi olla korraga ametis mitmes võimuharus. ● Üks võimuharu on võimu teostamisel sõltuv teisest.


Riigivõim: ● Seadusandlik ( Parlament )
● Täidesaatev ( Valitsus )
● Kohtuvõim ( Kohtud ) Võimu kontrollimise organid Eestis: ● Õiguskantsler – kontrollib põhiseaduse ja seaduste järgimist; ● Riigikontroll – kontrollib riigi majandustegevust ja riigivara kasutamist; ● Kaitsepolitsei – kontrollib riigi julgeolekut ja põhiseaduslikust korrast  kinnipidamist. Riigi tunnused ja vormid 1. Riigi Põhitunnused
2. Nimeta riigi korralduse vormid
3. Nimeta riigi valitsemise vormid
4. Kuidas jagunevad riigid riigi võimu iseloomu järgi


Ideoloogia ● Vasakpoolne o Maailmavaate üldistavaks sünonüümiks on sotsialism, mis näeb  ühiskonna arengu tingimusena üldise võrdsuse saavutamist loodud 
rikkuste õiglase jagamise kaudu. ● Parempoolne


o vabameelsus


Loe ja leia vabal valikul ( Põhiseadus )
3 vabadust ● § 13.   Igaühel on õigus riigi ja seaduse kaitsele. Eesti riik kaitseb oma kodanikku ka  välisriikides. Seadus kaitseb igaühte riigivõimu omavoli eest. ● § 16.   Igaühel on õigus elule. Seda õigust kaitseb seadus. Meelevaldselt ei tohi kelleltki  elu võtta. ● § 15.   Igaühel on õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse.  Igaüks võib oma kohtuasja läbivaatamisel nõuda mis tahes asjassepuutuva seaduse, 
muu õigusakti või toimingu põhiseadusevastaseks tunnistamist. 3 põhiõigust ● § 42.   Riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud ei tohi Eesti kodaniku vaba tahte vastaselt koguda ega talletada andmeid tema veendumuste kohta. ● § 36.   Ühtki Eesti kodanikku ei tohi Eestist välja saata ega takistada Eestisse asumast.
● § 33.   Kodu on puutumatu. Ei tohi tungida kellegi eluruumi, valdusse ega töökohta ega  neid ka läbi otsida, välja arvatud seadusega sätestatud juhtudel ja korras avaliku korra, 
tervise või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks, 
kurjategija tabamiseks või tõe väljaselgitamiseks kriminaalmenetluses. 3 kohustust ● § 53.   Igaüks on kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ning hüvitama kahju, mis  ta on keskkonnale tekitanud. Hüvitamise korra sätestab seadus. ● § 54.   Eesti kodaniku kohus on olla ustav põhiseaduslikule korrale ning kaitsta Eesti  iseseisvust. Kui muid vahendeid ei leidu, on igal Eesti kodanikul õigus osutada 
põhiseadusliku korra vägivaldsele muutmisele omaalgatuslikku vastupanu. ● § 55.   Eestis viibivad teiste riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud on kohustatud  järgima Eesti põhiseaduslikku korda. Seadusandlik võim kuulub riigikogule ● Seaduste väljatöötamine ja vastuvõtmine
● Kodanikkonna huvide esindamine Täidesaatev võim kuulub valitsusele ● Seaduste elluviimine
● Riigi igapäevase toimimise korraldamine ehk sise-, vlis- ja majanduspoliitika  elluviimine Kohtuvõim on sõltumatu ● Seaduskuulekuse tagamine
● Võimu seadusliku kasutamise järelevalve
● Sõltumatu ja ausa õigusemõistmise korraldamine Võimude lahusus - Üks inimene ei saa olla mitmes kohas korraga Seadusandlik võim on riigikogu Jagunevad ühe ja kahe kojaliseks, eestis on ühe kojaline ja nimetatakse riigikoguks Parlamendi peamine ülesanne on seaduste väljatöötamine ja vastuvõtmine. Seaduste 
algatamise õigus on riigikogu fraktsioonidel, komisjonidel, liikmetel ja vabariigi valitsusel. 


Presidedndil on õigus algatada seaduseelnõusid põhiseaduse muutmiseks. Esitatud 
eelnõule määrab riigikogu juhatus juhtivkomisjoni, mille valdkonda seaduseelnõu kuulub ja 
mis korraldab eelnõu arutamist. ● Peaminister juhib ja esindab valitsust o Minister juhib ministeeriumi -
● Haridus- ja teadusminister ( Mailis Reps )
● Justiitsminister ( Raivo Aeg )
● Kaitseminister ( Jüri Luik )
● Keskkonnaminister ( Rene Kokk )
● Kultuuriminister ( Tõnis Lukas )
● Majandus – ja kommunikatsiooniminister ( Taavi Aas )
● Põllumajandusminister ( Mart Järvik )
● Rahandusminister ( Martin Helme )
● Regionaalminister ( Jaak Aav )
● Siseminister ( Mart Helme )
● Sotsiaalminister ( Tanel Kiik )
● Välisminister ( Urmas Reinsalu )
● Väliskaubandusminister ( Kert Kingo ) o Sotsiaalministeerium – ▪  Valitsemisala: rahva tervise kaitse ja arstiabi,tööhõive
▪ Osakonnad: Tööturuosakond, tervishoiuosakond jne
▪ Ametid ja inspektsioonid: Ravimiamet,  Sotsiallkindustusamet, Tervishoiuamet ● Ministeerium on moodustatud vastava valitsemisala korraldamiseks  – Juhib kantsler  ● Riigikantselei korraldab valitsuse ja peaministri asjaajamist ning  dokumendihaldust Valitsuse ülesanded on järgmised: 1) Viib ellu riigi sise- ja välispoliitikat
2) Suunab ja koordineerib valitsusasutuse tegevust
3) Korraldab seaduste, riigikogu otsuste ja vabariigi presidendi aktide täitmist
4) Esitab riigikogule seaduseelnõusid ning ratifitseerimiseks(tähendama) ja  denonsseerimises(tagasi lükkama)  välislepinguid 5) Korraldab suhtlemist teiste riikidega
6) Täidab muid ülesandeid , mis põhiseaduse ja seadustega on antud  vabariigi valitsuse otsustada Kohtuvõim ( järgmine KT )
Kolme astmeline I aste – Maa- ja halduskohus Maakohtud ( Haru, Viru, Tartu ) arutavad kõiki tsiviil- ja kriminaalasju.  Halduskohtud ( Tallinn, Tartu ) arutavad kaebusi ametiasutuste ja isikuste vastu. II aste – Ringkonnakohus Esimese astme kohtu otsuse saab apellatsiooni korras edasi kaevata  ringkonnakohtusse ( Tallinn, Tartu ). Esimese astme kohtu otsus kas tühistatakse,
muudetakse või jäetakse samaks


III aste – Riigikohus Teise astme kohtu otsuse peale saab kassatsiooni korras edasi kaevata  Riigikohtusse ( Tartu ). Riigikohus vaatab üle ringkonnakohtu tegevuse karistuse 
määramisel. Riigikohus võib jätta teise astme kohtu otsuse muutmata, seda 
muuta või selle tühistada ning saata tagasi uuesti arutamiseks. Riigikohtu otsus 
on lõplik Priit Pikamäe Riigikohtu esimees Prokuratuur on Justiitsministeeriumi valitsemisalas olev valitsusasutus. Õiguskantsler ( 7aastaks saab tagandada vaid kohtu otsusega ) on oma tegevuses sõltumatu 
ametiisik, kes teostab õigusjärelvalveamet õigusaktide üle. 1. Mis on valimised? Neljaks aastaks valitakse esindajaid ka kohaliku omavalitsuse volikogudesse. 2. Selgita mõistet referendum on üleüldine (üleriigiline) hääletus seadusandlikus või põhiseaduslikus küsimuses 3. Nimeta demokraatia hääletamise tunnused mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja              tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine. 4. Nimeta valimissüsteemid. Missugune on Eestis? Proportsiooniline - Eestis Majoritaalne 5. Mis on erakond? Erakond ehk partei on inimeste ühendus, mille eesmärk on väljendada oma liikmete  poliitilisi huve, mõjutada riigi poliitikat ja taotleda kahe esimese eesmärgi elluviimiseks poliitilist 
võimu. 6. Nimeta erakonna tähtsamad dokumendid. Selgita, mida nad sätestavad? Erakondade manifestid, põhikirjad ja programmid 7. Kes võib olla erakonna liige? Erakonna liikmeks võib olla vähemalt 18-aastane teovõimeline Eesti kodanik. Erakonna  liikmeks võib olla ka vähemalt 18-aastane teovõimeline Euroopa Liidu kodanik, kes ei ole Eesti 
kodanik, kuid kes elab püsivalt Eestis. Üheaegselt võib kuuluda ainult ühte Eestis registreeritud 
erakonda. 8. Erakond registeeritakse kui on vähemalt 500 liiget. FAKT 9. Kust saab erakond vahendid oma eesmärkide saavutamiseks?


Erakonna vara ja vahendite allikaks on üksnes tema poolt põhikirjaga kehtestatud 
liikmemaksud, käesoleva seaduse alusel saadud eraldised riigieelarvest, füüsiliste isikute 
annetused ning tulu erakonna varalt. Loodusressursid ● Turvas
● Põlevkivi
● Liiv
● Kruus
● Killustik
● Mets
● Veevarud Inimressursid ● tööjõud Kapitaliressursid ● tööriistad
● hooned
● rahalised vahendid ( investeeringud) Ettevõtlikus ● oskus kolme esimest tegurit kasumlikult kombineerida Majanduse põhiküsimused Mida ja kui palju toota? Kuidas toota? Kellele toota? Segamajandus Segamajandus on majandusmudel, mis lubab korraga tegutseda nii era- kui riigiomanduses olevatel 
ettevõtetel. Naturaalmajandus See on kõige vanem majandussüsteem. Kõik eluks vajaliku toodavad ühiskonnaliikmed ise. Mida pole 
võimalik ressursside puudumise või raskesti kättesaadavuse tõttu toota, saadakse 
vahetuskaubanduse teel. Raha ei kasutata või on raha vähetähtis. Plaanimajandus


Käsumajanduses pole üksikisikul peaaegu mingeid võimalusi majandustegevusse aktiivselt sekkuda. 
Käsumajandus võib vahel esineda ka plaanimajanduse vormis. Turumajandus Tänapäeval kõige enam levinud majandussüsteem on turumajandus, kus määravaks on ressursside  
kasutamise valitsev nõudluse ja pakkumise suhe kaupade ja teenuste turul. Riigivõim sekkub 
majandusse peaasjalikult seadusandluse kaudu, valvates muuhulgas ausa konkurentsi järel Majandusnäitajad Rahvamajanduse koguprodukt (RKP) Aasta jooksul riigi kodanike või riigis registeeritud ettevõtete toodetud ja lõpptarbimisse läinud 
kaupade ja teenuste kogumaksumus turuhindades Sisemajanduse koguprodukt (SKP) Aasta jooksul konkreetsel territooriumil ( riigis ) toodetud ja lõpptarbimisse läinud kaupade ning 
teenuste kogumaksumus turuhindades. Must turg Ümbrikupalk Sisse imporditud alkohol Maksupettused Kaupade ja teenuste ebaseaduslik ost-müük. Selline n-ö varimajandus ei kajastu SKP-s. SKP Kulub ● eratarbimine - s.o kulutused kaupade ja teenuste ostmisele ● investeeringud - s.o rahapaigutused ettevõtluse arendamiseks ( täiendõppe, paremad 
tootmisvahendid) avaliku sektori kulutused, s.o valitsemiskulud ● puhaseksport - s.o ekspordi-impordi vahe, mis näitab, kui palju kulutatakse välismaiste 
kaupade ja teenuste tarbimiseks Tollimaks on maks imporditavalt ja eksporditavalt kaubalt Kvoot  on väliskaubanduse koguseline piirang. Impordikvoodi korral kehtestatakse kaupade 
sisseveo maksimaalne koguse piir. Ekspordikvoodi puhul piiratakse kaupade väljavedu. Kaitsetoll  on vastumeede teise riigi tollimaksule Mittetollilised piirangud  on riigi kehtestatud tootmisstandardid, tehnilised nõuded või tervishoiu 
standardid, mille täitmine on kohustuslik vaid need kehtestanud riigis ja mille tulemusena 
erinevad standardid ka riigiti Majanduspoliitika


Eelarvepoliitika stabiilse majandusarengu saavutamiseks rakendab riik eelarvepoliitikat ja 
rahapoliitikat. Eelarvepoliitika üks põhieesmärke on toetada makromajanduslikku stabiilsust ja 
jätkusuutlikkust, tagada turgude paindlikkus ja efektiivsus ning vähendada majanduse stabiilsust 
ohustavaid riske. Riigieelarve on riigi ühe aasta raha ja muu finantsvara sissetulekute ja väljaminekute plaan, mille 
alusel kasutavad põhiseaduslikud instititsioonid ja valitsus riigile laekuvat raha oma poliitika 
elluviimiseks. Kuidas koostatakse riigieelarve: eelarve koostamist alustatakse juba  kevadel. Mai ning juunikuu jooksul kogub rahandusministeerium kokku  teiste ministeeriumide eelarve taotlused ning alustab juuli alguses  ministeeriumidega läbirääkimisi nende summade üle.  Rahandusministeerium on eelarve protsessis kõige tähtsam ministeerium,  tema ülesanne on aidata teistel ministeeriumidel jõuda eelarvesummade  jagamisel kokkuleppele. Juuli lõpus või augusti alguses esitab  rahandusministeerium esialgse eelarve kava valitsusele. Septembri lõpus  või oktoobri alguses esitab valitsus riigieelarve riigikogule.  Viiakse läbi  arutelu ja riigikogu peab eelarve projekti heaks kiitma enne järgneva aasta märtsikuud. Vastasel juhul läheb riigikogu laiali. POWERPOINT: Nato ja Eesti, kuan tegi taotluse jne Maksud Maksupoliitika määrab, milliseid makse ja mille eest riik kogub. Maksud on riigieelarve 
peamine sissetulekuallikas. Kaudne maks toote või teenuse hinnas, sisalduv ja tarbija poolt kinni makstud maks ( nt
aktsiisimaks, käibemaks) Otsene maks Sissetulekutelt makstav maks ( nt tulumaks, sotsiaalmaks ) Proportsionaalne Maksustatab osa tulust on määratud kõigile ühetaoliselt kehtiva  protsendiga Progressiivne -  Maksumäär suureneb astmeliselt vastavalt tuludele. Regressiivne - maksumäär alaneb tulude suurenedes


Valitsuse maksulised ülesanded Seadusandluse tagamine majandustegevuseks - riik kehtestab  seadused ettevõtluse toimimiseks Tulude ümberjaotamine ühiskonnas - toetused ja abirahad Avalike hüvede pakkumine - maksu- ja rahanduspoliitika abil Riiklike maksude haldur on maksu- ja tolliamet. Otsesed maksud on need mida maksuamet otseselt maksumaksja  käest sisse nõuab Ettevõtte tulumaks Sotsiaalmaks Maamaks - Riiklik, omandil põhinev maks, mis laekub 100% sinna kus  maa asub Raskeveokimaks - 12 tonnise registrimassiga veokitele Hasartmängumaks - maksustatakse hasartmängude korraldamist Kohalikud maksud - müügimaks, reklaamimaks,  Lõbustusmaks - kohati valdadel Paadimaks -  Parkimistasu  - Igas linnas Teede ja tänavate sulgemise maks - tänavate ülesse kaevamiseks nt


Raha ja pangandus Deflatsioon - keskmise hinnataseme alanemist ja sellega kaasnevat raha  ostujõu tõus Inflatsioon - Raha väärtuse ehk ostujõu langus ning üks vanimaid  majandusprobleeme. Kui keskmine hinnatase tõuseb, siis raha väärtus  langeb. Devalveerimine - valuuta väärtuse vähendamine teiste rahaühikute  suhtes. Millega tegeleb Eesti pank ja kes on selle president?  Sõltumatu põhiseaduslik institutsioon, kes ei allu valitsusele ega ühelegi  teisele täidesaatvale riigivõimuasutusele. Eesti pank viib ellu Euroopa  Keskpanga rahapoliitilisi otsuseid, koostab majandusanalüüsi ja  prognoose, haldab välisvaluutareserve ning jätkab sularaha emiteerimist  ja täidab maksesüsteemide toimimise statistika kogumisega seotud  ülesandeid. Eesti panga president on Madis Müller.

Document Outline

• Ühiskonna struktuur
• Riigi tunnused ja vormid
  • Ideoloogia
  • Loe ja leia vabal valikul ( Põhiseadus )
    • 3 vabadust
    • 3 põhiõigust
    • 3 kohustust
  • Kohtuvõim ( järgmine KT )