Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "„Kas raamatute lugemine annab teadmisi ja rahulolu?"". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
soovitada, loevad, lugedes, eakaaslaste, ajakirjad, soovitusi, koolides, kipub, tobe, labane, käies, facebook, telekava, raamatukogust, populaarsed, minule, vahetevahel, tunnen, sellegipoolest, elutempo, koolile, kodule, koristada, erandeid, koolipäevad, jääks, soovitab, kuulan, minust, sobimaMaa raamatukogud ei ole nii hästi varustatud, kui linna omad, aga tähtsamad raamatud on seal olemas. Raamatukogus on olemas ka vanu ajalehti ja ajakirju, mida uurida saab, aga tihtipeale pole neid võimalik koju laenutada. Neid saab lugeda lugemissaalis. Raamatukogud on meie elus vägagi tähtsad. 1.UURIMUSE TULEMUSED 1.1.Kohustusliku kirjanduse lugemine Kohustuslik kirjandus on väga tähtis. Mõned ei viitsi lugeda ja peavad seda mõtetuks. Ma küsisin, kas noored loevad kohustuslikku kirjandust. 33% vastanuist märkis, et loeb alati kohustuslikku kirjandust. 17% märkis vastuseks, et ei loe kohustuslikku kirjandust. Arvatavasti ei mõista need õpilased kohustusliku kirjanduse tähtsust. 50% märkis, et loevad vahel kohustuslikku kirjandust ja jätavad mõned raamatud lugemata. Väiksem osa poistest, vaid 18%, märkis, et loevad alati kohustuslikku kirjandust. Tüdrukutest
............................................................................................................................. 12 2.2.1. Küsimused 3 ja 4. Regulaarsete ajalehelugejate hulk.................................................. 12 2.2.2. Küsimus 4.1. Ajalehtede lugemisele kuluv aeg........................................................... 13 2.2.3. Küsimus 4.2. Erinevate ajaleherubriikide populaarsus ............................................... 13 2.3. Ajakirjad ............................................................................................................................. 18 2.3.1. Küsimus 5. Regulaarsete ajakirjalugejate hulk ........................................................... 18 2.3.2. Küsimus 5.1. Ajakirjade lugemisele kuluv aeg. .......................................................... 19 2.3.3. Küsimus 5.1. Populaarseimad ajakirjad .....................................................................
Uurimistöö koosneb kahest peatükist. Esimeses peatükis antakse ülevaade noorte lugemusest, teises peatükis analüüsitakse lugemisharjumuste kohta läbiviidud küsitluse tulemusi. 1. Noorte lugemus Viimastel aastatel kostab õpetajate ja hariduselu pärast muretsejate suust üha sagedamini, et noored ei taha tänapäeval lugeda. Lugemise all peavad kurtjad silmas eelkõige ilukirjanduse lugemist, kuigi igapäevaselt loevad inimesed mitmel eesmärgil. Ka noored loevad uurimuste andmetel iga päev mitut liiki tekste, mis küll alati ei pruugi olla ilukirjandus. Lugedes kulgeb ainuüksi arvuti taga üsna suur osa koolijärgsest päevast. Seal veedab umbes kolmveerand koolilapsi kaks kuni neli tundi ja enam. Pooled õpilastest loevad arvutis peale vahetu kirjaliku suhtluse veel tekste nii mõnest neid ennast huvitavast valdkonnast kui ka õppimise eesmärgil ja jälgivad uudiseid. Ajalehti loeb 80 % ja ajakirju 72% teismelistest,
24. emakeeleolümpiaad ,,Toimiv emakeel ja tekstimaailm" TEKSTID, MIDA LOEVAD MINU EAKAASLASED Uurimistöö Kaili Olgo Jõgeva Ühisgümnaasium 10.B klass Juhendaja: õp Helge Maripuu Jõgeva 2009 2 SISUKORD Sissejuhatus..............................................................................................................................
.......................................................................................................28 Kasutatud kirjandus..............................................................................................................30 Lisa 1. Küsimustik 10. ja 12. klasside õpilaste lugemisharjumuste kohta...........................32 Lisa 2. Õpilaste peredes käivad ajalehed..............................................................................36 Lisa 3. Õpilaste poolt loetavad ajakirjad..............................................................................37 Lisa 4. Õpilaste lemmikraamatud kohustusliku kirjanduse hulgast.....................................38 Sissejuhatus Uurimistöö teemaks on valitud ,,Ülenurme Gümnaasiumi 10. ja 12. klasside õpilaste lugemisharjumused'', kuna noored loevad aina vähem kirjandust. Põhjuseks on see, et internet röövib kogu noorte aja ja tähelepanu ning seega on huvi raamatute, ajalehtede ja
....................................................................................... lk 8 2 Sissejuhatus Käesolevs töös tuleb vaatluse alla 8.b klassi õpilaste arvamus kohustuslikust kirjandusest. Küsitluse käigus teeme kindlaks, kui palju loetakse kohustuslikku kirjandust ja, mida arvavad õpilased ise kohustusliku kirjanduse valikust. Kindlasti leiab antud tööst ka küsitluses välja tulnud õpilaste soovitusi, kohustusliku kirjanduse valdkonnas. Antud töö lahendusmeetodiks sa just valitud küsitlus, sest see hõlmab paljusid inimesi ja töös kajastuvad mitmed arvamused. Läbiviidud küsitlusel osales 30 õpilast ning kõik arvandmed on saadud toetudes küsitlusest kogutud andmetele. Käesoleva töö eesmärk on teavitada lugejat õpilaste seisukohtade poolt ja anda edasi kohustusliku kirjandust puudutavat statistikat. Kuna õpilasi on erinevaid, siis on ka küsitluse
Hollywoodi filmidega. Kuigi on peaaegu sama harivaid filme, kui paljud tähtsad teoseid, mille iga noor peaks läbi lugema, näiteks William Shakespeare ,,Romeo ja Julia", ,,Hamlet" või kasvõi meie endi Anton Hansen Tammsaare teosed, kuid need tavaliselt noori vaatajaid ei huvita. Samuti ei arenda need lugemisoskust, väljendamisoskust ja arusaamist nii palju, kui teosed. Noorena loevad pea kõik lapsed hea meelega raamatuid, kuid et ka teismelisi raamatute juures hoida, tuleks teha midagi enamat kui lihtsalt kohustuslikku kirjandust peale suruda. Noor peab aru saama, et lugemine on ajaviide, mitte kohustus. Samuti tuleks noorele arusaadavaks teha, et ei filmid ega ümberjutustused asenda raamatuid, sest väga palju sisust ning tarkusest läheb kaotsi.
...................................................................6 Annotatsioon Töö eesmärgiks on välja tuua need suured mõjutegurid, mis noori inimesi lugemisest eemale meelitavad ning mis/kes aitaksid need vastupidisteks muuta. Tänapäeva noorte arvates kohustusliku kirjanduse nimekiri igav, rohkem veedetakse aega televiisori ees ning internetis olles, sest see on rohkem huvipakkuv. Peale nende kahe näite peaksid õpetajad ning lapsevanemad lapsi/noori raamatuid lugema motiveerima, lugedes ise raamatuid. Noored loeksid raamatuid palju rohkem ning meeldivamavalt, kui e-raamatute osa oleks suurem ning raamatukogud kaasaegsemad. Tänapäeva noored loevad raamatuid väga vähe või ei tee seda üldse. Noorte praegusi harjumusi tuleks muuta ning raamatute lugemine huvitavamaks teha kui see seda praegu on. 3 Eesmärk Saada tänapäeva noored rohkem raamatuid lugema ning raamatute lugemine neile meeldivamaks teha kui see senini on olnud
Oli aeg, mil enamik inimesi veetis vaba aega raamatut lugedes. Sealt saadi tarkuseteri, häid õpetusi eluks ja rohkelt teadmisi. Raamatud olid populaarsed ja inimesi, kes raamatuid ei lugenud oli väga vähe, ikka leiti võimalus, kust raamatuid lugemiseks saada - raamatukogud, tuttavate käest laenamine, jõukamate puhul ka ostmine. Kas raamatud on vanamoodsed? Kas neid ei loeta enam üldse või on lugejate hulk lihtsalt vähenenud? Tean palju noori, kelle meelistegevus on just lugemine, mitte arvutis mängimine või
Aafrika vastandiks tõi kirjanik Inglismaa kus inimestel on kõik eluks vajalik olemas raha, haridus, karjäär ja võim , kuid igasugune vastutustunne puudub. Seal oli õpilastel väga palju erinevat kirjandust mida lugeda, kuid nad ei teinud seda, sest neil oli palju huvitavamaid asju millega tegeleda . Aga kuidas on lood kirjandusega tänapäeval , kus on olemas arvutid ja Internett? Sellele küsimusele saab vastata mitmeti. Esiteks inimesed kes ei külasta Internetti iga päevaselt, loevad palju rohkem kirjandust, aga need kelle jaoks on arvutid kõige tähtsamad ei huvitu raamatutest üldse. Tänapäeval ei pea isegi kohustuslikku kirjandust läbi lugema, sest arvutist saab võtta kokkuvõtteid. Postimees: ,,Kummaline on mõeldagi, et selline iidamast aadamast asi nagu raamat, peab arvestama muutunud maailmaga ja sobituma elektroonilise meedia võrgulise maailmaga. Külastades iga päevaselt Jõhvi Keskraamatukogu võin väita, et noori inimesi jääb raamatukogueds aina
mida on raamatus läbi elatud. Raamatutest, mida lugenud olen, olen õppinud, et ei tasu alati kõiki inimesi usaldada, sest see võib sulle hiljem kätte maksta. Mulle meeldib ka lugeda ajaloolist kirjandust. See laiendab jällegi silmaringi ajaloolisest küljest veel enamgi, kui teeksin seda ainetunnis. Nii leian ülevaate sellest, kuidas inimesed elasid kunagi varem. See paneb mind mõtlema sellele elule ning kuidas ma ise oleksin sellises keskkonnas hakkama saanud. Lugedes erinevate sõdade kohta, paneb see tõsiselt mõtlema selle üle, et mis on maailmas nii valesti, et inimesed lähevad nii õelaks, et selliseid tegusid tegema hakavad. Kuid lugedes erinevate diktaatorite ja valitsejate kohta, kes selliseid tegusid teinud on, ajavad need lood lihtsalt naerma ja ka natuke kahetsust tundma. Seikluskirjandus loomulikult tõmbab mind raamatutegelaste seiklustega kaasa ning paneb mind tahtma samasid, kui mitte paremaid seiklusi isegi kogema. Nii saab hea
Kui küsida kelleltki, miks ta raamatuid ei loe, saab vastuseks tavaliselt, et pole aega. Tänapäevase kiire elutempo juures on vähe aega lõõgastumiseks ja raamatusse süvenemiseks. Paksu romaani läbilugemiseks läheb kaua aega ja tihti jäetakse ajapuuduse tõttu raamat pooleli. Teose paremaks mõistmiseks aitab kaasa raamatus antud probleemide põhjal kirjandite ja analüüside kirjutamine. 1.2. Kohustuslik kirjandus Eestis Eesti Vabariigis on üle kolmesaja toimiva kooli. Kõikides koolides õpetatakse ühise õppekava alusel. Seega on kohustuslikule kirjandusele riikliku õppekava poolt sätestatud standardid ning normid. Õpetaja võib raamatuid käsitleda erinevas järjekorras, kuid on kindlad teosed, mis peavad kas põhikooli või gümnaasiumi lõpuks läbi töötatud olema. Päeva, mil kohustuslik kirjandus sisse viidi, ei saa täpselt määratleda, kuna see levis märkamatult. Kooliõpetajad andsid alguses ainult tublimatele mahukamaid teoseid koju lugeda
teemaga eititi kokku puutunud. Annab lisaks keelelisele osavõtule enesekindlust ja võtta osa teadmiste vallas. Teiseks aspektiks tahan võtta seda, et raamat õpetab keelt, kõige esmased vahendid selleks olid siis lastele mõeldud aabitsad või muinasjutud, mis olid esimesed teosed ka mulle, mida hakkasin väike-ealiselt lugema. Keel ise on meile kõigile päris vajalik asi suhtlemiseks, samuti enese väljendamiseks, mis ka ühendab inimesi. Lugedes teoseid olen saanud enesekindlust sõnastuses, et saaks aktiivselt suhelda soravalt nii võõrastega välisriikidest või siis isegi oma rahvusest isikutega. Paljud, nagu minagi, olen ma endale tegelikult elu lihtsamaks teinud sellega, et olen vaadanud audio-visuaalselt filme, nii huvi kui ka kohustusliku kirjanduse tõttu. Kolmanda punkitna võtaks seda , et lugemine viib inimese mõttemaailma. Nagu ka paljudele inimestele üle ilma, meeldib vahest
On ka salkkond inimesi, keda raamatud üldse ei huvita ning vihkavad neid. See oleneb aga inimese isiksusest. Võib-olla tuleks neil vähemalt korra üks põnev raamat läbi lugeda ning hiljem mõelda, kas sellest ka tulu oli. Pakun, et nende vihkajate raamatute lugemiskogemus piirdubki "Sipsiku" ja "Jussikese seitsme sõbraga". Ülejäänud raamatute kokkuvõtteid on saadud internetist ning hiljem omaette mõeldud, et oi-oi kui kaval ma ikka olen, teised loevad kõik raamatud läbi. Mina aga saan hoopis lihtsamalt hakkama. Lugemise alustamine jääb tihti ka viitsimise taha. Kui ikka 300-leheküljeline raamat ette tuuakse ega see tõesti lugema ei kutsu, eriti veel siis, kui vaevlad aktiivsusega kaasnevas ajanappuses. Tänapäeval pole noored inimesed lihtsalt enam harjunud millegi nimel suuremat vaeva nägema. Igapäevane toidumoon tuleb ärimehest isa mantlitaskutest ning endal jääb vaid põhikool või gümnaasium lõpetada
***** Gümnaasium ******* 11b klass E-RAAMATUTE POPULAARSUS ****** GÜMNAASIUMIS Uurimistöö Juhendaja õpetaja ******* Valga 2013 SISSEJUHATUS Tänapäeval on tõenäoliselt raske leida inimest, kes võiks öelda, et pole digitehnikaga kokku puutunud. Peaaegu kõigele on loodud digitaalne lahendus. Ajalehed ja ajakirjad kolivad Internetti. Varsti on käes aeg kui võimalused, et kunagi saab igast väikelinnast pealinna sõita kiirrongiga, on suuremad, kui võimalused saada postkontorist käsitsi kirjutatud kirja. Käesolevas uurimuses otsitakse vastust probleemile: kui populaarsed on e-raamatud Valga Gümnaasiumi õpilaste seas? Tänapäeva noor on vägagi teadlik ennast ümbritsevast ühiskonnast. Tehnika ja digitaalmaailm on aga valdkonnad, millega noored kõige rohkem kursis on
Tallinna Inglise Kolledz Uurimustöö E-raamatud Maili Tirel G1 Tallinn 2010 Sissejuhatus Tänapäeval on tõenäoliselt raske leida inimest, kes võiks öelda, et pole digitehnikaga kokku puutunud. Peaaegu kõigele on loodud digitaalne analoog. Ajalehed ja -kirjad kolivad Internetti; varsti (kui mitte juba praegu) on käes aeg, kui võimalused, et lendad kunagi Kuule, on suuremad, kui võimalused, et saad ümbrikus kästisi kirjutatud kirja. Mis on VHS või fotonegatiiv? Kas kümne aasta pärast kasutavad neid sõnu ainult ajaloolased? Kui kõik muu digitaliseerub, siis ei jää ka raamatud ajast maha. 1440. aastal leiutas saksalane Johann Gutenberg trükimasina, pannes sellega aluse raamatute lihtsamale tootmisele ja seega ka laiemale levikule. Võib julgelt öelda, et see leiutis muutis maailma. Internetiajastu alguses sündis uutmoodi raamat e-raamat. Kas see saab sama pöördeliseks maailma a
(Kivi, Sarapuu, 2009, 121) Kõne arengu iseärasused Uuringud on tõestanud, et lugemisraskustega lastel on täheldatud kõne arengu hilinemist. Need lapsed on hakanud eakaaslastest hiljem koogama ja lalisema. Nende esimeste sõnade, ütluste ja lausete teke on hilinenud sedavõrd, et seda on tähele pannud nii lapsevanem kui lapsega tegelevad spetsialistid. Nende laste kõne järgib üldjoontes eakohast kõne- ja keelekasutuse arengut, kuid jääb tempos ja mahus alla eakaaslaste kõne- ja keelekasutusele. Kõige selle tõttu hilineb ka kirjaoskuse, sh lugemisoskuse kujunemise algus. Hilinenud kõnearengut võib pidada düslekisa riskiks. (Lukanenok, 2008, 17) Fonoloogilised oskused ja teadlikus Üheks kindlamaks LR ennustajaks peetakse fonoloogiliste oskuste taset ja arengut ning fonoloogilist teadlikkust. Fonoloogiliste oskuste areng ning teadlikkus väljenduvad lapse kõne hääldusliku külje kaudu, selle selguses ja arusaadavuses. Ohtralt fonoloogilisi vigu
1 KAUR KENDER Referaat Juhendaja: 2011 Kaur Kenderist üldiselt Sisukord Kaur Kenderist üldiselt...............................................................................................................3 Teosed...........................................................................................................................................4 Kaur Kenderist midagi huvitavat...............................................................................................4 Intervjuud Kaur Kenderiga........................................................................................................5 Katkend Kaur Kenderi kirjutatud artiklist ..............................................................................7 Looming ..............................................................................................................................8
teeninduskultuuri arendamine. Sealhulgas märgata kõike, mis on seotud teenindusega valitud ettevõtetes, selle häid ja halbu külgi. Uurimustöö on jaotatud kaheks peatükiks, esimeses peatükis kirjeldan oma külastusi ja kontakte valitud organisatsioonidega, püüan võimalikult arusaadavalt anda edasi oma tähelepanekuid ja kogemusi. Töö teine pool koosneb teeninduskultuuri analüüsist kus ma kombineerin oma külaskäikude kogemused ja teadmised mis olen omandanud kursuse materjale lugedes ja töödeldes. Kokkuvõttes mainin paari lausega mida kasulikku omandasin ning õppisin antud kursusest ja uurimustööst. Uuringu objektideks valisin kaks sama teenust pakkuvat organisatsiooni kuna eeldan, et sellisel moel on kõige parem tuua esile ettevõtete sarnasused ja erisused klienditeeninduse valdkonnas ning anda võimalikult objektiivne hinnang teeninduskultuurile. Mõlemate objektide külastused on realiseerunud kolme külastuse,
Mulle pakkus huvi kõige rohkem psühholoogi käitumine. Sain teada sellest meetodist, kuidas võiks psühholoog tegutseda esimesel visiidil inimesega. Tuleb teha inimesele selgeks, et tal on võimalus saada abi ja tuleb kindlustada tema käimine psühholoogi juurde. Selle all ei ma ei mõtle seda viisi, et tuleks inimesele öelda, et ta peab käima seal ja see on talle kasulik, vaid sellega tuleb tegeleda inimese alateadvuses. Psühholoog eelkõige ei tohiks soovitada, mida inimene tegema peab. Ta peab aitama inimesel jõuda enda sisemusse ja aidata tal näha asju teistest võimalikest vaatenurkadest. Antud tegevust võib nimetada manipuleerimiseks kui ka mõjutamiseks, kuid headel eesmärkidel. Arvan, et teos kinnitab seda, et tänapäeval on meil kõigil keeruline oma emotsioonide ja tunnetega hakkama saada ning tihti leitakse, et kõige kergem lahendus on lahkumine. Vahest
kokkuvõtte ja teeks töö ära, siis see raamat oli kirjutatud lihtsalt ja noortele mõistetavas keeles. Autor Ene Sepp kirjutas raamatu 17- aastaselt. Teos ,,Medaljon" anti välja 2009 aastal. Ene Sepp kirjutas raamatu, mis räägib tänapäeva noorte elust ja raskustest. ,,Medaljoni" peategelasteks on kaks 9. klassi õpilast Heidi ja Tanel ning teos räägibki täpsemalt nende elust, raskustest, suhetest vanemate, sõprade ja kooliga. Raamatut lugedes ei tulnud mul tunnet, et autor oleks selle loo välja mõelnud vaid tekkis tunne, et see on hoopis tõesti sündinud lugu. Probleemid, mis raamatus välja tulevad on ka reaalses elus olemas. Näiteks peategelane Heidi jääb 15. aastaselt rasedaks, ka reaalses elus on sellises vanuses noori tüdrukuid, kes jäävad rasedaks ja sünnitavad. Või siis, kellel meist ei oleks probleeme vanematega või kellel meist ei ole olnud purunenud südant? See kõik on tegelikult ju ka reaalsuses
mille allikad ei pruugi alati kõige usaldusväärsemad olla. Vahel loen uudiseid ka Delfi portaalist. Selle väljaande puhul on aga ka ,,tõsiste" uudiste kvaliteet kaheldav, kuid tihti saab just sealt vajaliku teabe kõige kiiremini. Delfi portaali kasutasin viimati eesti keele loengu tarvis, et leida artikleid, kus on vigu grammatikas või sõnastuses. Delfi on tuntud ka lugejate kommentaaride arvukuse ja jaburuse poolest. Kommentaare lugedes tekib kohati tunne, et Delfi kasutajateks on peamiselt madala haridusega elus pettunud inimesed, kuid samas mõne teema puhul tekib ka üsna teravaid arutelusid. Ise ma artikleid ei kommenteeri. Internet täidab ka palju meelt lahutavat funktsiooni. Internetiavarustest laen alla filme, seriaale, muusikat. See tegevus on pooleldi erialane, pooleldi meelelahutuslik, sest internetis leidub ka õppetöös kasutatavaid audiovisuaalseid materjale. Muusika kuulamiseks ja
KASUTATUD KIRJANDUS................................................................................ 26 LISA 1 Ankeetküsitlus................................................................................... 27 2 SISSEJUHATUS Erinevate keelte oskamisel ei ole eriti negatiivseid külgi. Alati tuleb kasuks, kui lähed välismaale ja oskad seal võõramaalastega suhelda, olles eksinud või lihtsalt abi vajades. Tänapäeval õpetatakse koolides kindlalt kolme võõrkeelt: inglise-, vene- ja saksa keelt, osades koolides ka soome keelt. Gümnaasiumis on õpilasel kohustuslik õppida kahte võõrkeelt, mis valitakse järgnevate keelte hulgast: inglise, prantsuse, saksa, vene või muud võõrkeeled. Eesti keelest erineva õppekeelega koolis on kohustuslik õppida eesti keelt teise keelena ja veel üht võõrkeelt. Võõrkeeled ümbritsevad meid praeguses tehnika maailmas peaaegu igal pool, arvutid, erinevad mängud, filmid jne. Praegusel
veel tean ja oskan. Ma ei ole veel suureks kasvanud. Ma ei ole veel välja kasvanud. Ma ei hoia veel oiates kätega peast kinni. Mul ei ole veel keskeakriise, mida noorte inimeste väärtushinnanguid materdades leevendada. Ja ma tean, et vähemalt need, kellest ma kirjutan, usuvad mind. Ja minusse. See on piisav põhjus... ...aga mitte ainus. Teine põhjus on veel. Missioonitunne pole kindlasti mitte õige sõna, kuid on tõenäoliselt esimene, mis teile lugedes pähe võib tulla. Tegelikult on see lihtsalt soov näidata, millised tagajärjed mõnel puhtalt naljaviluks või igavuse peletamiseks genereeritud rumalal ideel võivad olla. Ja et mõnikord võib üks pealtnäha pisike müksamine põhjustada uskumatult suurt laastamistööd. Ma ei taha kellelegi näidata jõhkrust, roppust või vastikuid sündmusi ainult sellepärast, et nii on kihvt ja vägev. Ma tahan näidata tagajärgi koos põhjustega ja raputada pisut
Kui autor ei kuula raadiot ega vaata televiisorit praktiliselt üldse, siis ülejäänud kolm pereliiget (vanaema, ema ja peretuttav) teevad seda regulaarselt. Sellest järeldub, et kuigi vanaema on interneti- ning arvutikauge inimene, siis teised kolm pereliiget (autor, ema ja peretuttav) on end piisavalt kurssi viinud virtuaalmaailmaga ning sotsiaalmeediaga ja kipuvad seda eelistamagi, mis on pigem põlvkondlik küsimus. Postimeest loevad aktiivselt kõik neli pereliiget, samas Delfit jälgivad vaid autor ja ema, SL Õhtulehte loeb, või vähemasti ostab, vaid peretuttav. Sellest võib järeldada, et Postimees on keskmiselt kõige loetavam ja ka kõige usaldusväärsem päevaleht pereliikmete seas. Autor, ema ja vanaema loevad meeleldi ajakirju, vaid peretuttav eelistab seda mitte teha. Ristsõnadega tegelevad tihedamini vaid vanaema ja peretuttav, autor ja ema jäävad selles osas passiivseks
puhastesse värvipindadesse ära. Mida Burgess mitte ei tee. Ta paneb lugeja stereotyypreaktsioonide abil alguses jälestama (pätt=paha), siis mõistma (klassika=hea), siis mõistvalt jälestama või otsustusvõimetult kõõluma (klassikafännist pätt=heapaha? pahahea? oih...). Eks neil ole muidugi kergem, kes ise klassikat ei armasta ja kelle jaoks see mingi näitaja pole. Eelmiste arvustajate väiteid "üks parimaid raamatuid, mida lugenud olen" lugedes tekib kergesti kahtlus, et see lugemus pole just kuigi suur. Oli ju natuke huvitav, aga mitte midagi erilist. Imelik släng segas algul kõvasti. Kõik need "gavariitamised", "kritshaitamised" ja "toltshokid" mõjusid üsna häirivalt, niikaua kuni ära harjus. Filmi näinutele tõesti midagi erilist juurde ei anna; imelik küll, aga film järgib raamatut üsna täpselt. "Raamatud on jälle moes" - sari hiilgab lollaka kujundusega, aga käesolev
"Rahvuslikkust tuleb jaatada ja selle üle uhke olla" P.Pulleritsu intervjuu Marju Lepajõega ajaleht Postimees 1.09.2017 Vaimne korruptsioon lähtub lapsevanematest. Kui tahta elada sügavat elu, on hea elada oma kultuuris. Kui vältida tõe rääkimist, siis inimene moondub. Süvenemisvõime on nüüdisajal tõsiselt kannatanud. Marju Lepajõe, sõnalise väljendusoskuse kaitsja, ütleb: «Kõik see, mis käib läbi mõtlemise, hinge, kogemuse ja assotsiatsioonide seda ei asenda pilt ega emotikon.» Ta armastab Euroopa vaimsust üle kõige ning usub, et kui tahta teha midagi suurt, pead olema tingimata seotud just oma rahva ja keelega. Kohtusin Marju Lepajõega enne uue õppeaasta algust. Olime kokku leppinud, et esitan talle kui kauasele õppejõule ning Euroopa mõtteloo asjatundjale mitmed tähelepanekud, mis viimasel ajal küsimusi tekitanud, ning palun, et tema, kes harjunud keerulisi asju kommenteerima, püüaks lihtsalt ja sõnatäpselt
Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia IDEAALNE RAAMATUKOGU Essee Tartu 2013 Järgnevas tekstis püüan teile luua võimalikult selge pildi, milline näeks välja minu unistuste raamatukogu eeldades, et kõik on võimalik ja vahendeid selleks on piiramatult. Olles seisukohal, et raamatukogu enda teenus kui selline on hetkel minu kui tavakasutaja jaoks Eestis üsna heal tasemel, keskendun oma kirjutises rohkem raamatukogu välisele küljele. Leian, et muuta tuleks pigem teenuse pakendit ja võimalusel ka lisada muid, esmapilgul raamatukoguga mitte seotud teenuseid, et meelitada raamatukokku rohkem inimesi, kuna arvan, et kui nad juba seal on siis on lihtne neid lugema panna. Pealegi arvan, et raamatukogu enda teenus areneb iseenesest paremuse poole vastavalt vajadusele ja nõudlusele. Raamatukogu peaks olema inimeste jaoks kohtumispaik, koht, kuhu kogunetakse peale tööd, et puhata ja lõõgastuda. Seega üritan luua selle jaoks vastava õhk
täites. Kõige tähtsam küsimus. Raamat räägib suures osas inimese elu kõige tähtsamatest küsimustest, või tegelikult ainult ühest neist: mida ma tegelikult tahan. Autor seletab lahti paljusid eluõpetusi ja anab ülesandeid, mis peaksid viima lähemale igaühe tõeliste soovide avastamisele ja täitmisele, tuues näiteks enda aj oma tuttavate elu. Tihi kasutab ta ka oma õpetajate soovitusi ja nõuandeid. Raamatust võib leida ka palju häid ettepanekuid oma elu ja aja korrastamiseks ning planeerimiseks, ilma liiga suurte loobumisteta. Teos ei keerle muidugi ka ainult hea poole ümber, välja on toodud vigu, mida teha saab ja seletatud, miks alati oma suurte soovide täitumisele ei järgne õnnejoovastust. Erinevalt Byrne'i soovitustest, on Vain pisut realistlikum öeldes, et soovidega tuleks jääda siiski reaalsuse piiridesse, näiteks
juttu on. See on ka väga huvitav ja räägib probleemidest, mis on tänapäeval väga levinud ja millele on raske abi leida. Teosest võib leida päris mitu sõnumit, millest kindlasti üks on see, et tuleb märgata enda ümber olevate inimeste muresid ja raskusi ning neid aidata, ning teine, et see, millises peres sa oled sündinud (nt joodiku lapsena), ei näita üldsegi, milline sa oled. Samuti kaob ka seda lugedes ära isu viriseda oma elu ja väikeste murede üle, nagu me seda tihti teeme, sest need tunduvad järsku nii tühiste ja naeruväärsetena. Kindlasti leiab iga inimene sellest raamatust erineva sõnumi ja ma usun, et see raamat sobib lugemiseks eelkõige noortele, aga seda võivad ka lugeda täistkasvanud. Raamatu sisu punktidena: 1. Mina (Kristiina) varastasin poest nuku ja politsei sattus mulle peale. Mind viidi ülekuulamisele, aga õnneks tuli Triinu ema mulle
Õpetab ta tundma erinevaid loomi, nende iseärasusi ja elukohti. 5. Milliste teemade juures saaks seda raamatut lasteaias kasutada? Samuti nagu ,,Loomajutte meilt ja mujalt" saab ka seda raamatut kasutada erinevate looduse teemade juures. 6. Kellele on raamat suunatud? Raamat on suunatud igas vanuses lastele. 7. Kas raamat on sihtgrupile huvitav? Palun põhjenda. Jah, sest raamat avardab laste silmaringi ning nad saavad seda teha huvitaval viisil lugedes ja uurides raamatut. 8. Milline on raamatu kujundus (mis meeldib, mis mitte)? Mulle meeldivad raamatus olevad pildid väga. 20 19. raamatu analüüs 1. Andmed raamatu kohta (autor, pealkiri, ilmumisaasta, illustraator) Tõlkinud Valter Rummel, illustreerinud Peter Stevenson. ,,Unejutte suurest dzunglist". 2. Kas raamat kutsub lugema? Palun põhjenda. Jah, sest esikaane pilt ja kujundus on juba väga hea.
Minu suhtlemisoskused 1. Avatus, suletus, (milliste inimestega avatum, millistega suletum, mis teemadel) Kõige avatum olen ma inimestega, kes on minuga sarnased ja kellel on ka sarnased huvid, et oleks millest tutvudes rääkida, sellega panen paika, kuidas temaga suhelda ja näiteks milliseid nalju kasutada, kui mul ei ole inimesega ühiseid teemasid siis ei saa ma ka temaga ühist keelt leida ning sedasi ka avatud olla. Suletum olen ma inimestega, kes arvavad endast väga hästi või kes üritavad olla keegi teine kui nad tegelikult on. Meeldib suhelda lihtsate inimestega, ning nendega on ka kergem olla avatud, kes teavad milline on elu ka väljaspool kõike seda roosilist. Kõige rohkem mulle meeldib rääkida inimestega tantsu-, muusika-, maaelu-, kooli-, ja vahel ka suheteteemadel. 2. sisemised kontaktioskused (mina-kaitsed, psühholoogilised oskused, too näiteid) a.) Positiivne mõtlemine- minu jaoks on see väga oluline osa igapäeva elust, kuna olen tihti pidanud ha
· Teksti vormi järgi: seotud tekst, sidumata tekst, segatekst ja mitmiktekst. · Teksti tüübi järgi: kirjeldav tekst, jutustav tekst, arutlev tekst, seletav tekst, põhjendav tekst ja juhendav tekst. Lugemise funktsioonid Lugemisel on kaks peamist ülesannet: 1) loetakse info vastuvõtmiseks; 2) loetakse tunnetuslikust huvist. Esimesel juhul on valdav info siirdeprotsess. TEKST LUGEJA Sel juhul: 1) on tähendus tekstis; 2) siirdub lugedes tähendus tekstilt lugejale; 3) on protsessi võti lugemisoskus; 4) on lugemise mõõdupuu lugeja vastuvõetud info hulk; 5) saavad head lugejad tekstist rohkem infot kui halvad lugejad. Teisel juhul on lugedes esikohal tõlgendusprotsess. TEKST TÕLGENDUS LUGEJA Sel juhul: 1) muutub tähendus, kui võrrelda mitut lugejat või üht lugejat eri ajal ja oludes; 2) tõlgendavad lugejad teksti erinevalt, kuid sarnase mõtlemistüübiga lugejad mõistavad
annaabi.ee 
