Rääkimine hõbe, vaikimine kuld? „Vanasõna „Rääkimine hõbe, vaikimine kuld“ kajastab ürgset tabu, millel oli kunagi sügavalt maagiline mõte – kui räägid sellest, mis on tähtis, võid ta kaotada. Hiina vanasõna ütleb: „Mida sügavam on jõgi, seda vaiksem ta on“, st tark inimene räägib vähe.“ (Niiberg, 2011) Inimestel on kombeks väga palju rääkida. Alates viisakusest peetud tühistest „Jube ilm täna, eks?“ vestlustest kuni õpetaja käsul asjalikult mõne kirjandusteose üle arutlemiseni. Me mitte ainult ei
naine leebus ning pingeline olukord sai lahenduse. Kõige prototüüpsemaks kommunikatsioonivormiks on peetud vaikust. Igasugune kommunikatsioon on mitmemõtteline, kuid kõige mitmemõttelisem neist on vaikus. Vaikusest ei saa vestluspartner mitte midagi välja lugeda, vaikus võib tähendada head, võib tähendada halba. Seda, mida vaikuse all mõeldakse, teab ainult vaikija ise. Meeste ja naiste vahelises suhtluses on vaikimine naiste jaoks üheks relvaks, mida tihti kasutada. Näiteks kui ma tunnen, et vastassoo esindaja on mind kuidagi solvanud, siis mu esimene reaktsioon on vaikida. Tihti ei saa mehed arugi kui nad naist solvavad, sest mehed omavahel viskavad tihiti üksteise kulul nalja. Naised aga selle asemel, et seda öelda, et nad end solvatuna tunnevad, pigem vaikivad, et mees ise aru saaks, et ta on midagi valesti teinud. Selline käitumine külvab aga palju segadust.
teatest aru. Näited: "Kas see tähendab, et ..." "Kas te ütlesite, et ..." "Võiksite te lähemalt selgitada..." "Ma kahtlen, kas ma sain õigesti aru. Kas..." Ümbersõnastamine kliendi sõnumi sisu väljendamine oma sõnadega, mitte papagoilik/kopeeriv kordamine. Oluline on edasi anda kuuldud mõte, mitte suhtumine või hinnang. Hea ümbersõnastus on avameelne, pigem lühike kui pikk ning ettevaatlik võimaliku eksimuse puhuks. Ümbersõnastamine on kontrollimisviis, mitte eeldamine, et te juba teate, mida taheti öelda. Ümbersõnastamine on hea, sest: · hoiab ära möödarääkimise; · klient saab kohe vajadusel öeldut täiendada, sellega väheneb oht oluline välja · jätta; · aitab eristada olulist ebaolulisest; · võimaldab välja tuua jutus esinenud vasturääkivusi; · aitab ümberöeldut meelde jätta;
............................................................... 10 HEA KUULAJA MEELESPEA................................................................................... 11 KOKKUVÕTE............................................................................................................ 12 KASUTATUD KIRJANDUS....................................................................................... 13 SISSEJUHATUS Kuulamine pole oma kõnejärjekorra ootamine, lihtsalt vaikimine või kannatamatult kaasanoogutamine, justkui teades, mida teine osapool kavatseb rääkida. Kuulamine on eelkõige segu kuulmisest ja keskendumisest püüd mõista ja teisest aru saada. Ma valisin oma referaadi teemaks kuulamine, kuna ma olen veidi uje inimene, siis ei pruugi ma alati tähelepanu pöörata sellele, mida minuga räägitakse vaid olen rohkem omas mullis. Kuulamisoskus on aga inimsuhete loomisel ja hoidmisel hädavajalik.
teineteise seltskonda ja huvitutakse probleemist, mis muudab kuulamise loomulikuks. Hea kuulamine ei tähenda seda, et tuleb oma nõuga peale minna, vaid kuulata teine enne ära, et ta lihtsalt saaks kellegagi oma probleemi, mõtet või muret jagada ning alles siis, kui ta küsib nõu, tuleks avaldada oma arvamus või lahendus. 3 1 HEA KUULAMINE Kuulamine pole oma kõnejärjekorra ootamine, lihtsalt vaikimine või kannatamatult kaasanoogutamine, justkui teades, mida teine osapool kavatseb rääkida. Kuulamine on eelkõige segu kuulmisest ja keskendumisest püüd mõista ja teisest aru saada (Rajaleidja 2009). Kuulamisoskus on inimsuhete loomisel ja hoidmisel hädavajalik. Kui olete hea kuulaja, märkate, et tõmbate teisi ligi. Sõbrad usaldavad teile oma saladusi ning sõprussuhted tugevnevad. Tööalane edugi on kiirem tulema, sest te kuulete ja mõistate
Kes muutub koos ajaga - see ei jää ka ajale jalgu. *** Kui oleme jõudnud küpsesse eluikka, tundub nii mõnigi asi, mis oli varemalt nii piinlik, nüüd ainult veel naljakana või koguni naeruväärsena. *** Aeg on nagu vankriratas, mis veereb ikka edasi. *** Aeg on kõige targem nõuandja. *** Ajaratast ei peata keegi. *** Aeg ravib kõik haavad. *** Ole ajaga kokkuhoidlikum kui rahaga, sest ajaga võib teenida raha, kuid rahaga ei saa osta aega. *** Inimesed, kellel kunagi aega ei ole, saadavad korda kõige vähem.
Kadrina Keskkool Kuulamine ja suhtlemine Referaat .... .... Juhendaja õp: ... .... 2011 Kuulamine Sissejuhatus Selleks, et inimesed saaksid üksteist kuulata on vajalik eelkõige kuulda. Inimese kuulmis ja tasakaalu elundiks on kõrvad. Kõrvad koosnevad kolmest osast: Väliskõrv -koosneb omakorda kahest osast: kõrvalestast- mille ülesandeks on püüda helisid ja suunata need kuulmekäiku ja kuulmekäigust mille lõpus on õhuke pingul nahk, mis kaitseb keskkõrva külma ja mikroobide eest. Sisekõrv sisekõrva ühes õõnes on kuulmiselund ja teises õõnes tasakaaluelund.
Üritage rääkida selgitavalt ja kui võimalik, emotsioonivabalt. Kuna sõnad pole sellistes kõrgekontekstilistes kultuurides tihtipeale kõige paremad suhtlusvahendis, kasutage võimaluse korral teema laiendamiseks fotosid, jooniseid ja tabelaid. Illustreeride seda, mis saab sõnades väljendada, ja kindlasti seda, mida ei saa. Asiaatide kultuurid on äärmiselt visuaalsed ja sümbolitele suunatud. Vaikuse kasutamine Passiivne vaikimine lastes ajal sõnadeta edasi liikuda võib Aasias olla aktiivse suhtlemise vorm. Kommentaaride vahel võivad olla pikad vaikusehetked, kuid need kestavad harva mitu minutit. Kui teie kuulajad vaikivad, on kõige parem ka ise vait olla, kuigi see võib aega arvestavale lääne inimesele tundusa raske ja ajaraiskamisena. See on ehk kõige varjatum suhtlemisvorm, kuid ometi on ta seda. Pidage meeles, et Aasias, kus peab sõnadega ettevaatlik
rääkijas tekib tunne, et teda ei mõisteta ja tema tunded pole olulised tekitab tugevaid vaenulikke tundeid ei tohiks ennast pahasti tunda 11. KÜSITLEMINE/ USUTLEMINE Miks, kes, kuidas.... küsimustele vastamine toob sageli kaasa kriitikat või lahendusi, õpitakse sageli sisutuid vastuseid andma, vastuseid vältima, pooltõdesid rääkima või valetama tekitab ärevust või hirmu 12. TEEMA VAHETUS/ SARKASM/ EEMALETÕMBUMINE Räägime parem millestki meeldivamast... vaikimine, rääkijast ärapöördumine õpetab, et eluraskusi tuleb pigem vältida kui lahendada võib tekitada teises in. tunde, et tema probleemid on ebaolulised, tühised või alusetud peatab teise in. soovi teinekord oma tunnetest rääkida 11 1.6.3 Toetav ja aktiivne kuulamine Kuulma kõrvadega midagi vastu võtma, ei sisalda vastutust Kuulama tähelepanuga keskendunud tahteakt, vaja kogu keha, sisaldab kindlaid tehnikaid ja vastutust teise inimese eest. Toetav kuulamine
Luuletus "Agulis" Kuigi see kirjatükk on kirjutatud aastatel 1923-1927,siis tänapäeval kestavad veel samadki probleemid edasi.Inimvaremed lebavad tänavatel,lapsed,kes kerjavad uue kõhutäie nimel,loovutades nii mõnigi kord oma puutumatuse.See luuletus tekitas ängi,sest kõik see,mis maailmas toimub on tegelikult tõsiselt jube ja õõvastav.Mulle meeldis,et Under kirjeldas kogu viletsust nii ehtsalt ja elutruult,et tekkis tunne,nagu oleks ise kogu selle vaesuse keskel.Minus tekitab kurbust see,millised küsimused on Under luuletuse lõpus endale ja maailmale esitanud,(nt.kuhu jääb elu,mille pääle meil õigus?)tõesti tekib küsimus,miks elu on nii ebaõiglane,mistõttu mõned inimesed kannatavad terve elu ja kas surm on nende piinade ainus lahendus.Lõpus on mainitud Jumalat ja kuradit ning nende mõlema ebaõiglust.See pani mind mõtlema,kui väga on mul vedanud,sest võib ka palju hullemini minna.Kuigi me muretseme oma enda sees
mõistva suhtumise kujundamine teiste rahvaste tavadesse, nende ühiskonna ja kultuuri eripäradesse. (Lewis, 2003, lk 24) Kuna Eesti ettevõtted on hakanud ja hakkavad tõenäoliselt ka edaspidi järjest rohkem koostööd tegema välismaal asutavate ettevõtetega, siis on töötajatel vaja tundma õppida erinevaid kultuure, kuidas ületada kultuuribarjääre ja kuidas erinevast kultuurist inimestega peaks suhtlema. Ka juhiabi, tase 6 kutsestandardis kutset läbivates kompetentsides on selgelt öeldud, et juhiabi rakendab klienditeeninduse põhimõtteid sise-, välis-, erivajaduste ja erinevate kultuuritaustaga klientidega suhtlemisel. (Kutsestandard, juhiabi tase 6, 2012) Eesti on siiski väike riik ja kui ettevõte on väga ambitsioonikas ja tahab laieneda, siis ei jää muud üle kui tuleb hakata globaliseeruma. Kui ettevõte tahab edukalt teistsugusest kultuurist ja rahvusest pärit inimestega koostööd tegema hakata, siis peab teistest ka midagi teadma, et nendega edukalt suhelda.
Vaikus passiivne kuulamine on võimas mitteverbaalne sõnum, mida võib edukalt kasutada selleks, et inimene tunneks end sada protsenti heaks kiidetuna. Vanema passiivne kuulamine võimaldab lapsel minna kaugemale ükskõik, millisest esialgsest teatest, mis teda muserdas. Laps areneb selle lühikese aja jooksul, mil teda tunnustatakse. Tal lubatakse oma tundeid väljendada ja aidatakse isikliku probleemilahendusega välja tulla. Vanema vaikimine aitab sellele arenemisele kaasa. 7 Kõik sõnumid, mida vanemad sarnastes olukordades edastavad, mitte ainult ei väljenda tõrjumist, vaid peatavad ka edasise suhtlemise ega lase endal probleemi lahendada. Seega võib ka mitte midagi ütlemine ja mitte midagi tegemine väljendada heakskiitu, ning aidata kaasa lapse arenemisele ja muutumisele. 2.5. Heakskiidu väljendamine sõnades
jätkavad nad teiste inimestega suheldes vägivaldsete võtete kasutamist. KELLEGA RÄÄKIDA KIUSAMISEST ? Igaüks meist peaks meeles pidama, et kiusamisest rääkimine ei ole kaebamine- see on enese ja teiste kaitsmine! Suurem osa õpilastest ei räägi oma kiusamisest mitte kellegile. Õpetajate eest varjatakse kiusamist eriti hoolikalt. Õpilased ei soovi oma kiusamisest rääkida enamast just kättemaksuhirmust või tunnevad nad, et neid ei võeta tõsiselt. Tegelikult aitab selline vaikimine just kiusamisele kaasa. Suuremale osale õpilastest kiusamine ei meeldi ja nad tahaksid väga oma kaaslasi aidata. Need õpilased on eeskujuks kõikidele teistele õpilastele. Kui koolis tahetakse kiusamist leevendada ja lõpetada, siis tuleks kiusamisest rääkida avalikult. Kedagi ei tohiks süüdistada, vaid otsida tuleks lahendusi, mis aitaks nii kiusajat kui ka kiusatavat. Kui sind ennast või kedagi teist kiusatakse, siis tuleks sellest rääkida oma sõpradele,
mõtteid lugema ning oletusi tegema, et täita lüngad omaenese kuulmisoskuses. Kuulamine on ühtaegu enese sidumine ja kompliment. See on enesele võetud kohustus mõsta teiste inimeste tundeid, nende arusaamu. (McKay, M., Davis, M. & Fanning, P. 2000. Suhtlemisoskused. Väike Vanker, Tallinn, lk. 13-14) Eneseavamine Eneseavamine on tahtmatu, see toimub alati, kui olete inimeste seas. Isegi kui te neist välja ei tee, annavad teie vaikimine ja kehahoiak midagi mõista. Küsimus pole mitte selles, kas ennast paljastada, vaid selles, kuidas teha seda sobivalt ja mõjusalt. Informatsiooni edastamine tähendab, et teie eneseavamine on suunatud mõnele teisele inimesele. Sisevaatlus ja selle kirjapanek päevikusse ei tähenda eneseavamist. Enesekohase informatsiooni edastamine hõlmab ka mitteverbaalset keelt nagu näiteks zestid, kehahoiak ja hääletoon. Mitteverbaalsesse keelde kipub sattuma reetlikke väärtusi.
Hiina vanasõna Olulised pole mitte asjad, vaid asjade mõte. Antoine de Saint-Exupéry Ükski heategu, olgu see kuitahes pisike, pole kunagi asjatu. Aisopos Lapsed peavad suurte inimestega väga kannatlikud olema. Antoine de Saint- Exupery Mitte ükski vihmapiisk ei pea ennast uputuse eest vastutavaks. Ei ole halvemaid, paremaid aegu, on ainult hetk, milles viibime praegu... Oleviku vigu näeme alles tulevikus. Aeg on kõige targem nõuandja. Ole ajaga kokkuhoidlikum kui rahaga, sest ajaga võib teenida raha, kuid rahaga ei saa osta aega. Eluraamatul ei ole kordustrükki! Elu ilusamaid hetki ära unusta, sest nii haruharva leidub neid! Pea püsti, hambad risti, siis saad elus läbi hästi! Elu on võitlus, tunnete mäng, tormide heitlus ja murede mäng. Üksnes eluraskused õpetavad elu hüvesid hindama. Elu on kitsi - kunagi ei taha ta noorust ja tarkust anda korraga.
· Rääkimine versus kuulamine. · Ühelt poolt info otsimine, teiselt poolt info teatavaks tegemine. · Rääkimine ainult tunnetest, vastandatuna rääkimisele peamiselt faktidest. · Mineviku mõjutuste tunnistamine, ilma, et see hakkaks teie üle valitsema või teid piirama. · Ühest küljest äärmuslik muretsemine, kas ollakse väljaspool ohtu, teiselt poolt sekkumine seal, kus inglidki käivad kikivarvul. · Enda intiimsete probleemide paljastamine või vaikimine seal, kus see laseb inimestel teie üle võimutseda. · Kompromissi leidmine passiivsuse ja agressiivsuse vahel. NÄIDE KEHTESTAVAST KÄITUMISEST Näiteks, kui juht ütleb alluvale (kes hilines tööle 20 minutit) asjalikult: "Sa hilinesid täna hommikul tööle kakskümmend minutit", siis on see sageli mõjusam niiöelda pikast kehtestusest: "Sa hilinesid täna tööle 20 minutit, sellega saa rikkusid tööeeskirju ja see on halb, sest seetõttu jäi töö tegemata
- Silmside. - Väliste segajate vältimine. Jälgimispskused. - Ukseavajad. - Väikesed julgustused. - Vähesed küsimused. - Tähelepanelik vaikimine. Peegeldamisoskused. - Ümbersõnastamine. - Tunnete peegeldamine. - Tähenduste peegeldamine (tunnete sidumine konteksti). - Kokkuvõtlik peegeldamine. - Tähelepanu väljendamine - mitteverbaalne suhtlemine, mis näitab, et teid huvitab rääkija
Kõik moraalid põhinevad ideel, et igal teol on tagajärjed, mis seda tegu õigustavad või hukka mõistavad. Absurdist läbiimbunud vaim leiab aga lihtsalt, et tegude tagajärgi tuleb vaadelda rahulikult. Ta on valmis maksma. Teiste sõnadega ta teab, et võib olla küll vastutajaid, aga ei ole süüdlasi. Aeg elatab aega ja elu teenib elu. Üks tänapäeva kirjanik on öelnud: ,,Tuleb tunnistada absurdi, aga pole vaja olla loll." [ -- ] Donzuanism. On naeruväärne kujutada don Juani ette kuutõbisena totaalse armastuse otsingul. Selle pärast, et ta kõiki naisi innuga ja kogu oma olemusega armastab, peab ta ikka ja uuesti seda andumust ja süvenemist kordama. Ja selle tõttu loodabki iga naine anda talle midagi, mida veel keegi teine pole talle andnud. Aga kõigile saab osaks suur pettumus ja neil õnnestub temas äratada ainult seda kordamise vajadust. ,,Ma ju kinkisin sulle lõpuks oma
ärritute ja siis lausa karjatate: "Ei, no ei!" Niisugust äraütlemist on tõesti raske vastu võtta. Ärge jätke kahtlust - Äraütlemine peab olema selge, üheselt mõistetav. Mõnikord võite kuulda küll jaatavat vastust, kuid kehakeel ei kinnita seda. Või vastupidi: kehakeel väljendab nõusolekut, aga sõnaline vastus on ei. Tasub teada, et kehakeel on siiram ja ausam kui sõna. Keha annab märku, mida inimene tegelikult mõtleb. Ei-vastuse asemel öeldud 'ma püüan' ei tähenda jah. Niisugune pseudo-jah sunnib küsijat üksnes oletama, kas ta sai nõusoleku või mitte. Inglise keeles kasutatakse sel puhul väljendit: trying is lying. Kui ütlete lapsele, et täna õhtul talle muinasjuttu ei loe, võib ta arvata, et Te ei armasta teda enam. Kui aga ütlete, et Teil pole aega, sest peate homseks ühe raamatu läbi vaatama, saab laps rohkem infot ja äraütlemine ei tee talle nii palju haiget.
· Osata sisse elada tüüpilisse partnerirolli · Mõista rolli taga inimest · Milliseid rolle sa oma elus hetkel mängid? Suhtlemisoskused · Kuulamisoskused · Kehtestamisoskused · Konfliktilahendusoskused Kuulamisoskused 1) Tähelepanu väljendav kehakeel: vahemaa, poosid, zestid, miimika, silmside. 2) Sõnalised vahendid kuulamisel: tähelepanelikud märkused, vestlusele julgustamine,küsimused, ümbersõnastamine, tähelepanelik vaikimine. 3) Segavate asjaolude vältimine. Peegeldamine e. ümbersõnastamine · Ümbersõnastamine on partneri jutu oma sõnadega kordamine: · Võib tuua välja tunde N: ``Sa tunned, et...``; ``Sa oled vihane, sest...``. · Võib teha kokkuvõtte ´´Teiste sõnadega...``; ``Tähendab sina arvad...``. · Ümbersõnastamine on oluline kui partner ütleb midagi tähtsat. See väldib valestimõistmist, möödarääkimist. Ümbersõnastamisel:
Kõnekäändude ja fraaside loomulikke (vormilis-funktsionaalseid) alaliike Võrdlused ja intensiivistused · Rahvapärased võrdlused, mis moodustavad u. ¼ Eestist kogutud kõnekäänutekstide massist. Tuntuimad ja sagedasimad neist (100120-aastasel kogumisperioodil) olid järgmised: Sajab nagu oavarrest; Kadus nagu tina tuhka; Vaene kui kirikurott; Nagu hane selga vesi; Uhke kui konn mätta otsas; Suu käib kui tatraveski; Läheb nagu lepase reega; Kaval kui rebane; Arg nagu jänes; Loll kui köstri valge vasikas; Nagu kana takus; Visiseb kui tuli toores puus; Nagu täi tõrvas; Nagu sadul sea seljas; Käib nagu kass ümber palava pudru. Võrdlused näivad domineerivat enamiku rahvaste traditsioonilises retoorikas ja olevat seega figuratiivse kõne kõige arhe- ja prototüüpsem vorm üldse. · Intensiivistavad fraasid, mida võib vaadelda ka hüperboolidena (liialdustena), moodustavad eesti kõnekäändude teise suurema ja selgema rühma
5 (2) Kas nendele oli andnud piisavalt kiirest inf miks neid kinni peetakse. Kohus rääkis mis tähendab arusaadav keel ehk ka mittetehniline keel, normaalses keeles ja arusadavas miks teda vahistati. Talle peaks olem aantud faktilised põhjused, mis selle tingisid. Teine asi oli viivitamata tähendab nii kiiresti kui võimalik. Kohus ütles et see pole nii range, saab anda miinimum infot ehk siis kogu vahistamise alused ei pruugi olla korraga öeldud eriti kui vahistatakse mitme asjade tõttu. Küsitakse konkreetse tegude kohta küsimusi siis see on juba piisav. Bouemar Vs Belgia (1988) 5 (1d) Kuueteist aastast häiritud noormeest peeti kinni 108 päeva ja teda peeti kinni vanglas ehk mitte asutuses mis oleks kohaldatud hariduse järelevalvet. Ehk tal polnud pedagooge kes tegeleks tema hariduse küljega. Kas tegemist oli artikli 5 (1d) rikkumisega? Belgia ütles et
Hea väitlusteema on selline, kus mõlemalt poolelt on võimalik sisulisi asju väita. Väitleja peab oskama leida teema mõlemalt poolelt asjalikke argumente, hoolimata sellest, mida ta ise kõnealusest asjast arvab. Ka ei ole kummagi võistkonna ülesandeks leida teise poolega kompromiss, vaid lõpuni välja kaitsta oma seisukohta. See ei tähenda, et väitlus oleks üks suur valetamine ja musta valgeks rääkimine. Nagu öeldud, on väitlusteemad alati sellised, kust saab leida häid argumente mõlemalt poolelt. Seega ei kohusta väitlusreeglid kedagi valetama. Pigem vastupidi, valetamine on reeglitega sõnaselgelt keelatud. Kui võtta kujundiks Eesti Väitlusseltsi vapiloom sebra, võib öelda, et üks pool peab rääkima tähtsamaks sebra mustad ja teine valged triibud. Mõned näited lihtsamatest väitlusteemadest: Koolivormi kehtestamine (koolis x) on põhjendatud
Kujundatav füüsiline külg (nt. riided, riietumise stiil). Müüt: iga liigutus tähendab midagi. + Kehakeele mitmeti tõlgendamise võimalus. Varasemad kogemused (kategooriate olemasolu) Valikuline tõlgendamine Konteksti olulisus Mitteverbaalse kommunikatsiooni eesmärke · Asendada verbaalset kommunikatsiooni (kui VK on võimatu) · Täiendada verbaalset kommunikatsiooni (nt. sõnumi mõju tõstmiseks) · Modifitseerida öeldud sõnu (nt. mõne sõna rõhutamine) · Vestluse reguleerimine (nt. pausid) · Emotsioonide ja hoiakute väljendamine · Personaalse ja sotsiaalse identiteedile viitamine/selle esitlemine MVK tüüpe · Puudutamine - funktsionaalne/professionaalne instrumentaalne, ekspressiivne; sotsiaalne/viisakas - kätlemine, suudlemine, märgilise tähendusega, sõbralik/soe julgustamiseks, lohutamiseks,
MIS ON PRAKTILINE EETIKA? Timo Airaksisnen Tõlkinud Katrin Raid Akadeemia 1993, nr. 12. Lk. 2591-2603 I Praktiline eetika on analüütilise moraalifilosoofia uus, ameerika päritolu suund. See rõhutab eetika rakendamist tänapäeva põletavatele probleemidele nõnda, et kaoksid traditsioonilise moraalifilosoofia abstraktsus ja teatud autarkilisus. Tegemist pole mingisuguse programmilise ühiskondliku valgustusliikumise ega poliitilise kampaaniaga, ehkki tuleb tõdeda, et vähemalt rassipoliitilise ja feministliku probleemiasetusega liitub ka selliseid toone. Tervikuna on praktiline eetika siiski osa moraalifilosoofiast ja mitte sotsiaalpoliitikast või sotsioloogiast. Olemuselt on see ameerika suund, kuigi sellist uurimistööd harrastatakse Inglismaalgi, kontaktid Inglismaa ja USA vahel on ju tradits
ja tigeduse väljajuurimise kohe oma peaeesmärgiks ning töötada selle kallal, kuni ülesanne on täidetud. Kui vanemad on õnnelikud, et nad kohe alguses tõsise tõrelemise ja vitsaga lastest jonnakuse välja ajavad, saavad nad endale kuulekad, alandlikud ja head lapsed, keda nad saavad pärast seda hästi kasvatada. Kui kasvatusele on juba korralik alus pandud, siis ei tohi tööd enne jätta, kui on näha, et jonnakus on kõrvaldatud, sest seda ei tohi üldse olla." Nagu eespoole öeldud, pole neuroosid ja psühhoosid mitte tegelike frustratsioonide otsesed tagajärjed, vaid need on traumade väljatõrjumise väljendused. Seda eelkõige siis, kui tegu on laste kasvatamisega nii, et nad ei märka, mida nendega tehakse, mida neilt ära võetakse, mille nad seetõttu kaotavad, kes nad oleksid olnud muidu kui selline kasvatus algab küllaltki varakult, siis arvabki täiskasvanu (hoolimata omaenda intelligentsusest) hiljem, et teise inimese tahe ongi tema enda oma
Nt valitsuse, ministri määrused, KOV aktid, kuid need on siiski selged erandjuhud. §2 tähtis. § 2. Tsiviilõiguse allikad (1) Tsiviilõiguse allikad on seadus ja tava. (2) Tava tekib käitumisviisi pikemaajalisest rakendamisest, kui käibes osalevad isikud peavad seda õiguslikult siduvaks. Tava ei saa muuta seadust. Kuidas see tava siis õiguse allikaks olla? Tavana väljakujunenud käitumisreegel, mis pole kirjapandud. Kuid on öeldud, et tava võib olla tsiviilõiguse allikaks?! Sellest tuleb aru saada nii, et see on selge erand. Tava on tsiviilõiguse allikaks ainult siis, kui kas seaduses on antud talle selline tähendus, või siis pooled on lepinguga nii kokku leppinud. (NT VÕS § 23. Lepingupoolte kohustused (1) Lepingupoolte kohustused võivad olla kindlaks määratud lepingus või sätestatud seaduses. Lepingupoolte kohustused võivad tuleneda ka: 1) lepingu olemusest ja eesmärgist;
mürgitatud muula korjuse. Kes seda märki mõista ei tahtnud, langetas ise endale surmaotsuse. Kogu maffia võim toetub eelkõige omertale, mille abiga valitsetakse veel tänapäevalgi. Mafiosode silmis polnud midagi hullemat kui rikkuda omert?'d ehk tingimatut vaikimiskohustust. Kirjutamata seadus kõlab: kes suud ei pea, peab surema. Sitsiilias pidid vaikima mitte ainult mafiosod, vaid ka kõik teisedki tsiviilelanikud. Omert? toimis nagu müür. Vaikimine varjas mõrvarit. Küllaltki sagedane oli näitemäng, kus sitsiillased, kes olid viibinud vaid mõne meetri kaugusel kuriteopaigast ja sattunud juhuslikul kombel mõrva pealtnägijaks, ei olnud ei lasku kuulnud ega mõrvarit näinud. Kohtusse kutsutud tunnistajad kaotasid oma mälu ega suutnud midagi meelde tuletada. Koik teadsid, mis neid ootab, kui nad oma suu tunnistusteks avavad - omert? rikkumine ja maffia verine kättemaks.
Pakkumus ei lõpe, kui pakkumuse esitaja pärast pakkumuse esitamist, kuid enne nõustumuse kättesaamist, muutub piiratult teovõimeliseks või sureb või kui kuulutatakse välja tema pankrot või tema vara määratakse sundvalitsemisele, välja arvatud juhul, kui võib eeldada pakkumuse esitaja tahet pakkumuse lõppemiseks sellisel juhul. Aktsept e nõustumine nõustumus (aktsept) on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. Vaikimine või tegevusetus loetakse nõustumuseks üksnes siis, kui see tuleneb seadusest, lepingupoolte kokkuleppest, pooltevahelisest praktikast või nende tegevus- või kutsealal kehtivatest tavadest. Kui isikuni, kelle majandus- või kutsetegevusse kuulub teatud tehingute tegemine või teenuste osutamine, jõuab pakkumus sellise tehingu tegemiseks või teenuse osutamiseks temaga püsivas ärisuhtes olevalt isikult, tuleb pakkumusele mõistliku aja jooksul vastata
ka seadusest alamad õigusaktid. Nt valitsuse, ministri määrused, KOV aktid, kuid need on siiski selged erandjuhud. §2 – tähtis. § 2. Tsiviilõiguse allikad (1) Tsiviilõiguse allikad on seadus ja tava. (2) Tava tekib käitumisviisi pikemaajalisest rakendamisest, kui käibes osalevad isikud peavad seda õiguslikult siduvaks. Tava ei saa muuta seadust. Kuidas see tava siis õiguse allikaks olla? Tavana väljakujunenud käitumisreegel, mis pole kirjapandud. Kuid on öeldud, et tava võib olla tsiviilõiguse allikaks?! Sellest tuleb aru saada nii, et see on selge erand. Tava on tsiviilõiguse allikaks ainult siis, kui kas seaduses on antud talle selline tähendus, või siis pooled on lepinguga nii kokku leppinud. (NT – VÕS § 23. Lepingupoolte kohustused (1) Lepingupoolte kohustused võivad olla kindlaks määratud lepingus või sätestatud seaduses. Lepingupoolte kohustused võivad tuleneda ka:
Ta on küll teovõimeline, kuid nt. on ta mingis haigusseisundis; tüüpiline näide – inimene on alkoholijoobes või narkouimas. Tehingu tegemise ajal ei saanud isik aru, mida ta teeb. Otsusevõime – teovõimelise isiku võime saada konkreetselt tehtud tehingu asjaoludest õigesti aru ning neid õigesti hinnata. Juhul kui isik teeb tehingu otsustusvõimetuna, siis see tehing on hõljuvalt tühine; st. et ta võib selle ise pärast heaks kiita, siis muutub see kehtivaks. Antud juhul vaikimine on nõusolek, kui ei saada vastust kahe nädala jooksul, loetakse, et ta on tehingu heaks kiitnud. §13 lõige 2: võiks nagu öelda, et kui tüüp juba 10 kilose kella 300 krooni eest maha müüsin, ju ta siis ei saanud aru, mis ta tegin; see eeldus aga eeldab seda, et tal oli siiski vaimutegevuse ajutine häire, seljuhul on eeldus kehtiv. Peaks olema meditsiiniliselt või mul moel tõendatud, et otsusevõime oli häiritud. Tuleb pidada silmas, et kui otsusevõimetuna tehakse ka endale
Ta on küll teovõimeline, kuid nt. on ta mingis haigusseisundis; tüüpiline näide inimene on alkoholijoobes või narkouimas. Tehingu tegemise ajal ei saanud isik aru, mida ta teeb. Otsusevõime teovõimelise isiku võime saada konkreetselt tehtud tehingu asjaoludest õigesti aru ning neid õigesti hinnata. Juhul kui isik teeb tehingu otsustusvõimetuna, siis see tehing on hõljuvalt tühine; st. et ta võib selle ise pärast heaks kiita, siis muutub see kehtivaks. Antud juhul vaikimine on nõusolek, kui ei saada vastust kahe nädala jooksul, loetakse, et ta on tehingu heaks kiitnud. §13 lõige 2: võiks nagu öelda, et kui tüüp juba 10 kilose kella 300 krooni eest maha müüsin, ju ta siis ei saanud aru, mis ta tegin; see eeldus aga eeldab seda, et tal oli siiski vaimutegevuse ajutine häire, seljuhul on eeldus kehtiv. Peaks olema meditsiiniliselt või mul moel tõendatud, et otsusevõime oli häiritud. Tuleb pidada silmas, et kui otsusevõimetuna
Mida teha igapäevaselt, et suhe püsiks? *Kaasake üksteist plaanidesse, kõike ei tasu üksi otsustada, tuleb ka arvestada kaaslasega. *Aktsepteerige oma kaaslast, keegi ei ole ideaalne, kuid just tema võib olla teie unistuse printsess või prints. *Seksis tuleb kaaslase vajadustega arvestada.Kõige lihtsam on rääkida selgeks oma unistused ja soovid, et ei oleks valesti mõistmist.Tuleb arvestada teise tujudega. *Üksteist tuleb usaldada, salatsemine, vaikimine võivad teist küll teatud aja säästa, kuid lõpptulemus on kindlasti hullem. *Veedke koos aega, kuid ärge üksteise külge meeleheitlikult klammerduge. Liigne koosolemine muutub rutiiniks ja teadagi- rutiin lämmatab suhte. *Lahkhelidest võtke õppust.Kui tülitsete, jätke meelde, milles tüli seisnes, et mitte teist korda samasse ämbrisse astuda. Eduka suhte reeglid. Väga mitmed naisteajakirjad on kirjutanud palju reegleid, kuidas edukat suhet hoida. Allpool