Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Baroque maalikunst". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
baroque, maalikunst, naturalism, idealism, ruumilised, keldriluugivalgus, maalisid, kunstiakadeemia, tintoretto, caravaggio, peetruse, keeldumine, lazaruseRaffaeli stiili ja Tiziani värvidega, kes olid samuti Michelangelo kaasaegsed. Kõige suurem panus hilisematele kunstnikele oli kujutluspilt endast ja teistest tema kaasaegsetest kui geeniustest (tema inspiratsioon tundub rohkem kui inimlik). Pärast Michelangelot tõusis esteetika tähelepanukeskmesse mitte lihtsalt loodud kunstiteos, vaid kunstniku isiksuse ja tema teoste omavaheline lahutamatu suhe. 20.sajandit paelus eriti tema lõpetamata jäänud tööd. 8. Manerism-arhitektuur ja maalikunst Pildimaterjal õpetaja saadetud failis manerismi nime all:) Manerism - u.1520/30-1600 a. Hõlmas tervet Euroopat. Tekkis Itaalias. Reformatsioon- kriis tolleagse inimese maailmapildis. Nõrgeneb ühiskondlik optimism ja usk maailma harmooniasse. Kultuuri aristokratiseerumine ja vastureformatsiooni ettevalmistamine. Kunstnikud ei lähtunud enam elust, vaid sajandi alguse suurmeistrite loomingust, eriti võeti eeskujuks Raffaeli ja Michelangelo teoseid, nende "maneeri". Arhitektuur
Michelangelo Merisi da Caravaggio (29. september 1571 18. juuli 1610) Biograafia Itaalia maalikunstnik Caravaggio elas baroki ajastul aastatel 1571-1610. Kodaniku nimega Michelangelo Merisi sündis Lombardias mägilinnakeses nimega Caravaggio, sünnilinnast on ta võtnud ka oma kunstniku nime. Teda peetakse üheks revolutsioonilisemaks omaaja maalikunstnikuks. Ta on realistliku maalisuuna kuulsaim esindaja ja parim näide oma sajandil. Caravaggio on suutnud ühendada oma loomingus kõik tema suurte eelkäiate kaasmaalaste maalikunsti kogemused ja nende parima. 11aastaselt oli Caravaggio õpipoiss Simone Peterzano juures Milaanos, õpingud kestsid neli aastat. Ajavahemikus 1588 ja 1592, oli Caravaggio Roomas ja töötas, kui õpilane Giuseppe Cesari juures, tundud ka kui Cavaliere d'Arpino, kellelt ta omandas ka puuviljade ja lillede erilise maalimise oskuse. Alates 1595 aastast algas
Maneristide tööd mõjuvad pisut elukaugete ja fantastilistena, neist õhkub liialdatud tundeid ja paatost, värvigamma on ebatavaline, valgus kummaline. GAG, Marju Liidja, 2005 El Greco (1541-1614). Vasakul Püha Martin ja kerjus, paremal Püha Andreas ja Püha Franciscus. El Greco. Krahv Orgazi haudapanek. El Greco. Vasakul Karjased Jeesuslast kummardamas, paremal Toledo äikeses. Tintoretto (1518-1594). Püha õhtusöömaaeg. Tintoretto. Detail Doodzide palees asuvast maalist Paradiis (7x22m).
Maneristide tööd mõjuvad pisut elukaugete ja fantastilistena, neist õhkub liialdatud tundeid ja paatost, värvigamma on ebatavaline, valgus kummaline. GAG, Marju Liidja, 2005 El Greco (1541-1614). Vasakul Püha Martin ja kerjus, paremal Püha Andreas ja Püha Franciscus. El Greco. Krahv Orgazi haudapanek. El Greco. Vasakul Karjased Jeesuslast kummardamas, paremal Toledo äikeses. Tintoretto (1518-1594). Püha õhtusöömaaeg. Tintoretto. Detail Doodzide palees asuvast maalist Paradiis (7x22m).
ja Lorenzo Medichi hauamon.; tuntumad: öö, päeva, hommiku ja õhtu figuurid; kõige majesteetlikum: Moosese figuur (kui Mooses pöörub tagasi Sinai mäelt); üksikfiguuridest tuntuim: Surev Ori Pr.maa: skulptuuril oluline tähtus, eripärane stiil; Colombe säilinud vähe; Nantes hertsogi Franqoise II ja ta naise hauamonumendid, Püha Jüri, Burgundia hertsogi Philippe Ilusa büst(ilmalik teos); Richier hilis-gootika, ka naturalism, Kristuse haudapaneku mon. Saint Etienne kirikus, Renee de Chalonsi hauamon.(kujutas surma); Fontainebleau koolkond: Rosso ja Cellini(It. meistrid kutsuti Pr.maale), isel. malerism, figuurid pikad, saledad ja graatsilised, pead väikesed; Gonjon reness. tipp; süütute kaev Pariisis; Diana hirvega; Bontemps sirgus ja lihtsus, Franqoise II hauamon. Saint Denis kirikus; Pilon Henry II hauamon. Saint Denis kirikusse
· Teatraalsed zestid ja taevasse tõstetud pilgud 2 suunda: 1. idealistlik ehk akadeemiline laad Annibale Carracci Koos venna Agostino ja nõo Lodovicoga · Rajasid Bologna akadeemia 1580 · Inimkehad Raffaeli-päraselt idealiseeritud · Illusoorsed võtted · Usulise sisuga ja paljufiguurilised altarimaalid · Antiikmütoloogia teemalised freskod · Eeskujuks kogu euroopa nn akadeemilisele kunstile 2. naturalistlik suund Michelangelo da Caravaggio 1573-1610 · Usuteema · Peategelane lihtrahvas · Uudne kompositsioon- poosid ja asend mõjuvad juhuslikult · Äärmuslik naturalism(vanadus, mustus, katkised rõivad) · Natüürmordi meister · Tegevus pimeduses, mida lõhestab nn keldriluugivalgus- lisab dramaatilisust · ,,Peetruse risti löömine" · ,,Pauluse pöördumine"
(ideed ja isikupära said otsa). ,,Puhkus põgenemisel Egiptusesse", Dessau altar, portreedest ,,Saksi Katariina ja Frohmi hertsog", ,,Aadam ja Eeva ,,. Mütoloogilistel ainetel ,,Parise otsus". Teinud ka graafikat ,,Marthin Luther mungana", Hans Lutheri portree (Marthini isa). Tuntumad Saksamaa kunstnikud: Baldung, Grien, Altdorfer, Burgermaier. Prantsusmaa maalikunstist halb ülevaade, kuna enamus hävinenud. Iseloomustab lihtsus, sageli piltidel loodusvaade (kunstnikud maalisid oma kodupaika). Eristatakse erinevaid koolkondi. Tuntumad meistrid Jean FOUQUET, kes oli miniatuurmaalija, Etienne Chevalier palveraamat. Perekond Clouet, Jean CLOUET (1485-1541), Francois I, Charles IX portree.
" Gootilikult nissis kujud, pea kohal on oreool e. aupaiste ja renessanssiajastule omane püramiidkompositsioon on saavutatud vaid kahe figuuriga. Lorenzo Ghiberti(1378-1455). Oli kullassepp, arhitekt, skulptor, maalikunstnik ja kunstnik/kirjanik. 1401 1424 töötas Firenze toomkiriku ristimiskabeli põhjauste loomisel. 1424 1452. a. valmisid 10 reljeefi kabeli idakülje paradiisiväravatele. Ühe koondpunkti perspektiiv. Maalikunst Areneb ruumiline laad. Oluliseks sai kunstniku isikupära. Loodi nii freskosid, kui ka tahvelmaale. Algselt oli suur osa maale usulise sisuga, hiljem tulid moodi antiikmütoloogia teemad. Uuema aja maalikunsti isaks peetakse noorelt surnud Masacciot(1401 - 1428). Tema puhul oli uudne ruumi ja kehade loomutruu kujutamine ning valguse kasutamine valdas joonperspektiivi. Töid: Aadama ja Eeva paradiisist väljaajamine
Geograafilised avastused (Ameerika avastamine), kauged merereisid, tutvumine eksootiliste kultuuridega; Koperniku, Galilei ja teiste teooriad maakera ja inimese kohta. 5.Barokk arhitektuur Selles puudub rahu, kõik liigub ning lainetab. Sageli olid ehitiste üldplaanidki kõverjoonelised. Fassaadid olid omaette kunstiteosed ning dekoratsioon kippus matma konstruktsiooni. Kaunistusteks kasutati voluute ja statuaid. 6.Caravaggio looming Kujutas lihtrahvaesindajaid ning igapäevast elu. Tema maalikunst oli selle tõttu naturalistlik. Tema maalide kompositsioon oli täiesti uudne-inimeste poosid ja asendid on juhuslikud,piltide tegelased ei esine vaataja suunas, vaid elavad oma elu. Kõik pildil olid selgete piirjoontega ning rõhutatud. Meeleolu muudab dramaatiliseks ning saavutab ruumilisuse- heletumedus. Valgusvihk vastandub ülejäänud pildi tumedusele ,,keldriluugivalgus" . Tema kunstil oli suur mõju kogu Euroopale. 7.Lorenzo Bernini Barokkskulptuuri kuulsaim meister
Väljaku ääres asub Püha Agnese kiriku kaarjas fassaad (Francesco Borromini). · Arhitekt. Saksamaal--18 saj II pool. Euroopas uus stiil rokokoo. Johann Balthasar Neumann kavandas Würzburgi piiskopilossi, mille siseruum seguneb barokk + rokokoo.Zwinger Dresdenis- ratsamängudeks mõeldud avar peoplats. ITAALIA KUJUTAV KUNST 17.SAJANDIL · Kaks suunda rooma barokis: naturalistlik suund ja idealistlik ehk akadeemiline suund. · Caravaggio (nat). Loomingu uudsus. Ta kujutas lihtrahva esindajaid ja igapäevast elu. Täiesti uudne maalide kompositsioon.: inimeste poosid ja asendid mõjuvad juhuslikuna, piltide tegelased ei esine vaataja suunas, vaid elavad oma elu. Pildi tegelased ja esemed on selgete piirjoontega ja rõhutatult mahulised. Heletumedus, mis aitab dramaatilisust luua. ,, Keldriluugivalgus". Kogu euroopa eeskujuks. · Carraccid ja bologna koolkond
· Kunstiteadlane- kirjutas 3 traktaati · Pikemad pilastrid iga korruse akende vahel, laiemad vuugivahed, kuid pole tegemist rustikamotiiviga · Pidas oluliseks tsentraalehitisi, kuid kasutas enamasti pikihoonet · Nt. Palazzo Ruccelai Firenzes korintose kapiteelidega pilastrid kannavad simsse · Sant'Andrea kirik Mantovas Kiriku triumfikaart meenutav eeskoda Itaalia vararenessansi maalikunst Temaatika peamiselt usuline Kirikute ja kabelite seintele maaliti peamiselt freskotehnikas, puutahvlitele temperavärvidega, 15 saj II poolel levisid ka õlivärvid Tähtsaid kunstikeskus Firenze MASACCIO · ,,Püha kolmainsus" kujutas tsentraalperspektiiviga illuroorse ruumi, kujutab pattulangemist ja Püha Peetruse elu · Brancacci kabeli freskod Santa Maria del Carmine kirikus nt ,,Püha Peetrus ravib oma varjuga" ja Aadama ja Eeva Paradiisis pagendamise pilt" FRA ANGELICO
Saksamaal hakkas jõudu koguma alles 17. Saj lõpp, kuid kuulsamad barokkarhitektuuri teosed loodi saksamaal alles 18. Saj I poolel, kui Euroopas hakkas juba levima uus stiil rokokoo. Rokokoo ja barokk stiil olid tihti väga segamine. Väljaspoolt oli ehitis barokk, seest aga rokokoo. Heaks näiteks on NEUMANN, kes kavandas WÜRZBURGI PIISKOPLOSSi. Itaalia kujutav kunst 17. Sajandil. Rooma barokkmaalis oli 2 suunda: naturalistlik ( pani aluse CARAVAGGIO) ja idealistlik( pani aluse CARRACCI ). Caravaggio uudsus seisnes selles, et ta maalis igapäevaelu seda idealiseerimata. Kompositsioon on ka uudne, inimesed pildil ei vaata enam vaataja poole, vaid on täitsa oma tegevuses, tekitades vaatajas tunde, et ta on osa pildist. Ruumilisuse tagas heletumedus. Valgus tuli ülevalt tihtilugu allapoole nim. Keldriluugivalguseks. Carravaggio tööd olid eeskujuks kogu Euroopale, sest ta käsitles usuteemat oma töödes läbi kaasaegsete inimeste hingesügavuse.
Iseloomulik: - piiblitegelasi kujutati tõeliste konkreetsete indiviididena - psühholoogiline lähenemine, inimene kui vaimne ja füüsiline tervik - väline tinglikkus kaob - pühaksud hakkasid sarnanema konkreetsete itaalia kaasaegsete inimestega LORENZO GHIBERTI (1378-1455) Ghiberti kuulsaimaks tööks olid Firenze toomkiriku baptisteeriumi pronksuksed. Kasutas vanematel ustel gootipäraseid neliksiire, reljeefidel kujutatud piiblistseenid olid aga juba uutmoodi ruumilised ja maalilised. Uuemal uksepaaril, nn ,,Paradiisi väravatel" on nelinurksesse raamistusse asetatud reljeefid. Nendes on maaliline käsitlus täies ulatuses rakendatud maastikulised ja arhitektoonilised tagaplaanid, kasutatud on kõiki saavutusi joon- ja õhuperspektiivi alal. DONATELLO (1386-1466) Silmapaistvaim vararenessansi skulptor. Realistlik ja naturalistlik, ei pelga kujutada ka inetust, suursugusus ja monumentaalsus. Tema püüe loomutruuduse ja individuaalse poole
Vararenessanss Kõrgrenessanss Madalmaad Itaalia 15. saj Itaalia 16. saj 15.-16. saj Skulptuur Maal Maal ja skulptuur maalikunst Tunnus-jooned piiblitegelasi kujutati tõeliste radikaalne realistlik/konservatiivne tasakaalustatud kompositsioon, peen ja realistlik käsitluslaad, konkreetsete(itaalia idealistlik, puhtad värvitoonid, joonte võrratu selgus ja ilu, värvide maalitehniline meisterlikkus, keskaegsete) indiviididena naiivne põhjalikkus/üksikasjalisus harmoonia, värvide sulavus ja intensiivsus
teokarpi meenutav motiiv). Fassaadi detailid põhiliselt samad, mis renessansis(poolsambad, pilastrid, viilud), kuid neil puudub konstruktiivne ülesanne; ainult kaunistuseks. Alates 16 saj lõpust algab Roomas hoogne ehitustegevus. Rooma Peetri kiriku edasiehitus. Kirik omandas ladina risti kujulise põhiplaani. Kasutatud hiiglaslikke sambaid. Juurdeehituse autor oli Carlo MADERNA. Peetri väljaku rajas Lorenzo BERNINI. Itaalia kujutav kunst 17. saj. Roomas kujuneb välja 2 maalisuunda: CARAVAGGIO rajas naturalistliku suuna. CARRACI koos oma venna ja nõoga pani aluse idealistlikule ehk akadeemilisele suunale. CARAVAGGIO(1573-1610) Pärit lihtrahva hulgast, mis innustab teda kujutama igapäevast elu. Kujutas läbi selle usulisi teemasid. Ta oli vastuolus maneristidega ja kõrgrenessansiga. Uudne kompositsioonikäsitlus: tema tegelased elavad oma elu, mitte ei esine vaataja suunas. Vaataja tunneb end sündmuste osana. Tegelased ja esemed on selgete kontuuridega ja mahulised
BAROKK HISPAANIAS 17. sajandil valitses Hispaanias feodalism, absoluutne kuningavõim, vastureformatsioon ja inkvisitsioon. Kunstis ei levi äärmuslik barokk, pigem barokk-klassitsism, säilivad antiigi ja renessansi taotlused. Tähtsaimaks kunstiliigiks oli maalikunst, see domineeris arhitektuuri ja skulptuuri üle. Arhitektuuris olid olulisel kohal sakraalehitised . Skulptuuris oli levinud värviline puuskulptuur, mis oma laadilt oli väga naturalistlik ning toonitas usulist härdust. Loomutruult kujutati puuskulptuuris pühakute kannatusi. Suurema ilmekuse saavutamiseks pandi kujudele kristallist silmad, pärlitest pisarad ning vahel isegi riided selga. MAALIKUNST
Juurdeehituse autor oli Carlo MADERNA. Peetri ovaalse väljaku rajas Lorenzo BERNINI. Väljakult paistab kirik ja ka tema kuppel, ümbritseb koloniaad. Samuti tegi ta ka paavstitrooni. Arhitektuuris oli tähtis ansambel, mitte üksikehitis. MAALIKUNST Paljud kunstnikud tegelesid ka sisekujundusega ja väga suur osa oli laemaalidel: arhitektuur jätkus laemaalides, mis tekitas ruumis avaruse. Keskuses Roomas kujuneb välja 2 maalisuunda: · Naturalistlik suun juhiks CARAVAGGIO · Akadeemiline suund - juhiks CARRACI koos oma venna ja nõoga Carravaggio (1573 1610) Isa surm jättis talle suure jälje ning pidevalt kujutas ka teda oma maalides. Ta elas keldris ning seal polnud päevavalgust. Sellest tulenedes saigi ta ise valgust juhtida ning küünlavalgus andis tema maalidele sügavuse. Ruumilisuse saavutaski heletumedusega, mis lõi maalidele ka dramaatilisuse. Pärit lihtrahva hulgast, mis innustab teda kujutama igapäevast elu
* kullatud pronkuks * reljeefi ümbritseb gootipärane ehisraam 5) Vararenessansi kuulsaim skulptor oli Donatello. 9) Donatello oli uusaja skulptuuris esimene selle poolest, et püstitas Veneetsia palgasõdurite pealiku Gattamelata ratsamonumendi. LK 58 2) (Itaalia 15. Saj) Sel ajal kasutati õlivärve. Kirikute ja kabelite seintele maaliti peamiselt freskotehnikas, puutahvlitele templivärvidega. 3) Itaalia renessanssmaali isaks nimetatakse ______________ . 5) Kauneimad madonnapilte maalisid Giovanni Bellini, (+veel keegi?) 8) Piiblistseene maalides paigutas tegelaste hulka ka oma kaaslinlasi ____________ . 9) Maalide ,,Venuse sünd" ja ,,Kevad" autoriks on Sandro Botticelli. ,,Kevad" on piltvaiba taoline allegooriline maal. ,,Venuse sünd" neoplatismi kohasel oli antiikaja müütide ja kristliku sõnumi sisu olemuslikult üks ning nõda võidi selles maalis leida sidet Neitsi Maarjaga. LK 62 6) Bramante ja Michelangelo kuplite võrdlus:
idealistlik e akadeeemiline suund - ANNABALE CARRACCI + nõo ja vennaga *Carvaggio pärit lihtrahva hulgast, kujutas lihtrahvast ja igapäevast elu. Uudne kompositsioon- juhuslikud poosid ja asendid. Eriline osa valgusel (keldriluugi valgus) Tema laadi jätkas ka Itaalia naine Artemisia Gentileschi- maalis piibli naistegelasi *Carraccid ja Bologna koolkond: Idealiseeritum, seda hakkasid looma nende poolt rajatud Bologna akadeemia(1580, juht Annabale Carracci) kunstnikud. Carraccid maalisid Rooma palazzo Farnese lae (eeskujuks sixtuse kabeli lagi) *Bologna koolkond- usulise sisuga paljufiguurilised altarimaalid ja antiikmütoloogiateemalised freskod. Barokkskulptuur kuulsaim meister LORENZO BERNINI *rahutud, liikuvad massid, vaatlemiseks igast küljest ,,Apollon ja Daphne", ,,Püha Teresa ekstaasis" Hispaania ja flandria kunst *skulptuuride elulähedus, elavad näod *Maalikunst ka elulähedane, kuid palju menukam skulpturismist.
· Akende ja uste kohal kasutati viile. · Korruste vahel kaunistuseks tihti friis või antiigipärased kaunistused. · Palazzo Rucellai Firenzes · San Andrea kirik Mantovas Skulptuur: · Tähelepanu proportsioonidele. · Hakatakse kasutama modelle. · Pühakud tavainimeste sarnased. · Iseloomustab värskus ja naiivselt rõõmus põhitoon. · Tähtsaim skulptor Donatello.- · ,,Taavet", ratsamonument Gattamelata(1453). Maalikunst: · Fresco maali õitseaeg. · Liigne süvenemine pisidetailidesse. · Lähtuti loodusesse. · Loomulike pooside edasiandmine. · Ruumikujutamine. · Õpiti inimesti anatoomiliselt õigesti kujutama. · Töötati välja perspektiiviõpetus ja tihti maaliti loodud matemaatiliste reeglite järgi. · Esimene renessanssiaegne kunstnik Masaccio- uued taotlused, esimesi töid Aadam ja Eeva, püüab edasi anda ümarusi,
maailma üks kuulsamaid maneriste, kuid kunstnikuks kujunes ta Veneetsias olles umbes aastatel 1560-1576. Tal oli juba lapseeas väga hea kunstianne, aga tõeliselt avaldus see alles hiljem, kuna Kreeta poolkäsitöölik ikoonimaalimine, mis tema loomingut siiski mõjutas, ei suutnud teda rahuldada. Veneetsias olles vaimustus ta Püha Markuse kirikust ja sealsetest maalidest. Ta sai õpetust selliselt suurmeistrilt nagu Tizian (,,Maarja taevaminek"), samas avaldas talle palju mõju ka Tintoretto (,,Püha õhtusöömaaeg") ja Michelangelo (Sixtuse kabeli laemaal) looming. Itaalias olles arenes tema anne kunstimeisterlikkuseni. Aastal 1572 saabus kunstnik Hispaaniasse, kus ta kohtsas Jeromina de las Cuevast, kellesse ta ka armus. Temast on maal ,,Daam karusnahaga" (Lisa nr 8). 1577. aastal asus ta elama Toledosse, kus teda hakati kutsuma El Grecoks, mis hispaania keeles tähendab kreeklast. Selle nime all on ta ka kunstiajalukku läinud.
· Püha Jüri · Andrea del Verocchio (1436-1488) · "Taavet" kasvueas nooruk, poisike · "Kristus uskumatu Toomasega" (oriool) · Colleoni ratsamonument üks parimaid ratsamonumente sellest ajast. · Lorenzo Ghiberti (1378-1455) · Firenze toomkiriku peauks (põhjas) 1401-1424 Firenze toomkiriku põhjauste loomise juures, 10 reljeefi, perspektiiv "Paradiisivärav" 1 koondpunktiga. VARARENESSANSI MAALIKUNST · Areneb ruumiline laad, oluline oli kunstniku isikupära. Palju freskosi ja tahvelmaale usulise sisuga, antiikmütoloogia tegelastega Masaccio (1401-1428) - vararenessansi maalikunsti rajajaks · kehade loomutu kujutamine ja valguse kasutamine · valitses joonperspektiivi · püüdis pildil olevatest tegelastest teha elavaid inimesi · "Pearaha" keskel kuidas raha saada, vasakul võtab keele suust, paremal annab maksukogujale
lühiajaliselt taasloodud Itaalia Kuningriigi pealinn (1865-1871), Protorenessanss eelrenessanss, antiiksete stiilielementide kasutamine enne renessansi aega; vararenessanss u. 1430-1500 a. kõrgrenessanss u. 1500-1527 a. 1527. a. Rooma vallutamine manerism - 1520. aastad I arhitektuur II skulptuur III maalikunst I arhitektuur 1. Firenze toomkirik Santa Maria del Fiore - 13., 14. sajand, lakooniline sisustus, Filippo Brunelleschi (1377-1446) poolt valmistatud kuppel, mis on veel siiluline, fassaad segu gootist ja renessansist, hoones toimusid ka linnakodanike koosolekud, latern-ehituskunstis ümmargune või hulknurkne tornikujuline ehitisosa, mille aknaavade kaudu valgustatakse allpool asuvaid ruume. Neid ehitatakse enamasti kuplitele, aga ka võlviavadele või kuplikujulistele katustele. 2
portreebüste. Neile on iseloomulikud energiline peapööre, lehvivad draperiid ja võimsad parukad - ühesõnaga pidev liikumine ja muutumine. Prantsuse barokkskulptoritest oli silmapaistvam PIERRE PUGET (1620-1694). Tema loomingus on baroki mõjud kõige tugevamad. Kirglik võitlus, jõud ja dünaamika ning kohati suur traagika esinevad peaaegu kõigis Puget`töödes. MAALIKUNST ITAALIAS 17. sajandi kõige suurem väärtus on kindlasti maalikunst. Tahvelmaalile eelistatakse seina- ja laemaale. Laemaalidel kujutatakse tihti arhitektuurilisi detaile (kaari, saamaskäike jne). Seetõttu kipub tõeline ja illusoorne ruum vaataja silmis segunema. Läheb raskeks eraldada tõelisi ja maalitud detaile. Kirikute seinu ja lagesid katsid usulistel teemadel loodud kompositsioonid. Losside kaunistamisel eelistati mütoloogilise sisuga teoseid. Renessansi ajal olid kõik kunstiliigid eraldiseisvad
Kolm tuntuimat meistrit Stoss, kes on teinud Krakovisse Maria altari; Kraft, kes on teinud kristuse risti kandmist kujutava reljeefi Nürnbergi; Vischer oli kõrgrenessansi meister, on teinud püha seebalduse hauamonumendi; Riemenschmeider, loobud esimesena puualtarite värvimisest, altar, mis kujutab püha õhtusöömaaega Rottenburgis. · Lübecki meistritest tuntumaid Bernt Notke, kuulsaim töö püha jüri lohega; Rode- Niguliste kiriku peaaltar · Maalikunst: Antiigist ei olnud eeskujusid võtta otseselt, aga oli võtta antiigi vaimu. Tervikuna iseloomustas maali- maade kaupa erinevused hästi suure. Looduslähedus, inimesed muutuvad anatoomiliselt korrektseteks, tuleb ka alatimaal, kindlasti kasutati perspektiivi ja religioossete teemade kõrvale tuleb portreekunst. Ka loodus olustikumaal. · Itaalia: Vararenessanss- sünnikoht oli Firenze ja alguses eristatakse kahte suunda. Üks on radikaalne
ja pronksi. · Skulptuuri valitsevaks vormiks on reljeef. · Vabaskulptuuride tähtsamateks motiivideks on hinduistlikud jumalad ja Buddha. · Gandharas loodud kujudel on seoseid hellenismiga. Neil on rahulik, leebe ja ülev ilme. See andis eeskuju ka hiina ja jaapani skulptuurile. · Arhitektuuri ja skulptuuri suurteosed on Boroduri tempel Jaava saarel Indoneesias ja Angkor Vat Kambodzas. · Ka maalikunst on hästi arenenud. Kuulsad Ajanta kaljutemplite seinamaalid on meela iluga. · Miniatuurmaalid moodustavad ülimalt huvitava ja suure osa. Neid isel puhtlineaarne käsitluslaad. Hiina kunst · 4-dal aastatuhandel eKr on kujunenud keraamika ja 2-l aastatuhandel eKr arhitektuurivormid. · Arhitektuur on enamasti rajatud keerukale palkkonstruktsioonile. Ehitiste isel elemendiks on reljeefidega kaunistatud ja värviliseks maalitud palk. Eriline on ka
psühholoogiline lähenemine, inimene kui vaimne ja füüsiline tervik väline tinglikkus kaob pühaksud hakkasid sarnanema konkreetsete itaalia kaasaegsete inimestega ● LORENZO GHIBERTI (1378-1455) ● Ghiberti kuulsaimaks tööks olid Firenze toomkiriku baptisteeriumi pronksuksed. Kasutas vanematel ustel gootipäraseid neliksiire, reljeefidel kujutatud piiblistseenid olid aga juba uutmoodi – ruumilised ja maalilised. Uuemal uksepaaril, nn „Paradiisi väravatel“ on nelinurksesse raamistusse asetatud reljeefid. Nendes on maaliline käsitlus täies ulatuses rakendatud – maastikulised ja arhitektoonilised tagaplaanid, kasutatud on kõiki saavutusi joon- ja õhuperspektiivi alal. ● DONATELLO (1386-1466) ● Silmapaistvaim vararenessansi skulptor. Realistlik ja naturalistlik, ei pelga kujutada ka inetust, suursugusus ja monumentaalsus. Tema püüe loomutruuduse ja individuaalse poole
Sixtuse kabeli jaoks. Peakunstnikuks seal oli Perugino, kellega koos töötasid selle tellimuse juures firenzlased Botticelli, Ghirlandaio ja Cosimo Rosselli. Peale õpinguid (u 1460.aastatel) koos Filippo Lippiga hakkasid tema maalide naisenäod ta kunstnikukarjääri lõpuni sarnanema Filippo omadega. Filippo Lippi poeg Filippino Lippi õppis maalimist Botticelli stuudios. 15.saj lõpu poole avaldas Madalmaade maalikunst Firenze portreemaalile arvestatavat mõju, kuid naturalism oli harva nii julge nagu Botticelli freskodel portreed ja portree- tahvelmaalidel, kus portreteeritav oli tavaliselt kuni keskkohani ja taust oli kas ühevärviline või lihtne, peaaegu geomeetriline. Tema portreteeritavatel on samasugune mõtlik, kummituslik pilk nagu ta maalide väljamõeldud tegelastelgi. Botticelli oli esimene kunstnik kuni renessansi ajani, kes maalis end oma kunstiteosele.
Vangistamiskäsu oli andnud sanhedrini1 ülempreester. Juudas, kes tundis Jeesuse kombeid, oli selle paiga neile kätte juhatanud. Varajaste pärimuste üksmeelsel väitel oli Juudas ise koos salkkonnaga, ja mõned kinnitavad koguni, et tal olevat jätkunud jultumust määrata suudlus oma reetmise märgiks. (Siit ka: juudasuudlus - alatu reeturlik käitumine.) Giotto. Juuda suudlus. Fresko. Arena kabel, Padova. Caravaggio. Juuda suudlus. Dublin. Matteus on oma evangeeliumis Juuda suhu pannud kohutava lause: "Keda ma suudlen, see ta on, tema võtke kinni!" Sama kinnitab ka evangelist Markus: "Ja kui ta sinna tuli, astus ta kohe tema juurde ja ütles "rabi"2 ja andis temale suud." Raske on uskuda, et Jeesuse enda kasvandik nii käituda võis. Sinnamaani oli Juudas olnud samasugune jünger nagu kõik teisedki. Matteus teab rääkida, et Juudas läinud ise vaimulike juhtide juurde, et
Taavet( 1. vabalt seisev alastifiguur pärast antiikaega), Padovas püstitas Gattameleta ratsamonumendi. *Andrea del Verrocchio- nagu Donatellagi valmistas Taaveti pronkskuju, kavandas Colleoni ratsamonumendi. *Itaalias levis ilmalik portreekunst, populaarsed olid madonnarelijeefid. Majoolikatehnika- põletatud savireljeef on kaetud värvilise glasuuriga *Luca della Robbia ja tema vennapoeg Andrea- olid kuulsaimad majoolikameistrid Taaselustus medalikunst. Itaalia maalikunst 15.saj. Itaalias töötas tol ajal sadu maalikunstnikke, temaatika oli usuline, hiljem sulasid pühalik ja ilmalik kokku. Maalikunsti uuenemise keskus oli Firenze. *Massaccio(1401-1428)- ,,Püha Kolmainsus"- lõi illusoorse ruumi, Barnacacci kabeli freskod- inimestel oli ruumilisus ja kehalisus, tunnete kujutamine. *Fra Angelico( u.1388-1455)- oli Dominikaani munk, siiras ja südamlik usutunde väljendus, siiski maalis ka ilmalikke asju. Alles 1440
oskasid kasutada matemaatilisi reegleid ja tundsid antiikkunsti, - kirjandust, -filosoofiat ja -mütoloogiat-erinevalt keskajast ei kuulunud nad käsitööliste sekka, vaid poeetide ja teadlaste seltskonda-nähti eeskätt vaimset loomingut. Maalikunstis kujutatakse reaalset maailma, kus inimesed elavad. Kunsti eesmärk pole mitte nähtava looduse jäljendamine, vaid ilusate teoste loomine. Avastati perspektiiv, see muutis täielikult nägemuse maailmast. Maalikunst ei ole mõeldud mitte ainult kirikute, vaid ka muude kohtade kaunistamiseks. Renessansi alusepanijateks olid arhitekt Brunelleschi, maalikunstnik Masaccio ja skulptor Donatello. Renessansiaega iseloomustab teaduse areng, maadeavastused, humanistlik maailmavaade ja antikkultuuri taassünd. Ajastu üldiseloomustus 15.sajandi Itaaliast said alguse suured muutused kunsti alal. Nende muutuste eeldused olid majanduslikud. Inimene hakkas aru saama,
Renessanss ehitus Itaalia, vararenessanss Brunelleschi(1377-1446)- Firenze toomkirikule kupli ehitamine- esimene renessanssi näide. Antiikse portikuse(käik) eeskujul tegi ta" leitud laste kodu". Capella Pazzei ,Santa Croce kiriku õuele. Väga suur ehitus toimus ilmalikes ehitistes palazzo(palee sarnane) Alumine korrus rustikaalses stiilis( tahumata suured kiviblokid) Tuntumad Palazzod: Pitle, Strazzi, Rucellai- selle arhitekt Alberti rajas uue lossi tüübi( vertikaalselt liigentatud süvenditega) . San Andrea kirik Veel arhitekte: da Sangallo, da Laurana. Lombardi, Tullo jne. Kõrgrenessanss(itaalia) Bramante(1444-1541). Väike templientto? San Pietro immortario kloostri õuel. Sai ülessandeks alustadaVatikani lossi ümberehitamist ( Varakristliku basiilika asemele Peetri kirik- ta tegi selle esialgse projekti , tema surma järel jätkas selle ehitamist Michelangelo. Michelangelo-(1475- 1564) Ümbritses Väljaku( Vatikani) lossifas
Sisukord: · Sissejuhatus ( 2.lk ) · Itaalia vararenessansi arhitektuur ( 3.lk ) · Itaalia vararenessansi maalikunst ( 4.lk ) · Itaalia kõrgrenessansi arhitektuur ( 5.lk ) · Itaalia kõrgrenessansi suurmeistrid ( 6.-8.lk ) · Kasutatud kirjandus ( 9.lk ) SISSEJUHATUS Renessanss sündis 15. sajandil Itaalias. Selline nimetuski tuleneb itaaliakeelsest sõnast "rinascita", mis tähendab taassündi. Tolleaegsete helgete peade arvates sündis just siis uuesti antiikaegne kultuur. Taustaks olid suured ühiskondlikud ja majanduslikud muutused. Põhja-Itaalia oli
annaabi.ee 
