Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Barokk Prantsusmaal". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
arhitekt, arhitektuur, rokokoo, versailles, mansart, antoine, poussin, louvre, francois, maastik, nicolas, fassaad, jacques, lorrain, kirik, laad, sisekujunduse, plastika, klassitsism, claude, brun, maalija, väljak, houdon, maalikunst, simeon, chardin, barokk, põhiplaan, hardouin, maurice, lemercier, meistrite, siseruumi, kese, germain, skulptuur, tourPrantsuse kunst 17.sajandil Riti Pajula Loo 2010 Arhitektuur Jätkus Fointainebleau maneristliku koolkonna mõju Francois Mansart(1598-1668).kõrge katuse alla lisakorrus(mansardkorrus) Ehitati edasi Louvre´i lossi idakülge Alguses Itaaliast Bernini, kuid tema stiil ei sobinud kuningale Usaldati 1665. Aastal mitmele arhitektile, nende hulgas ka Claude Perrault(1613-1688) Louvre´i idafassaad on kolmekorruseline. Alumine korrus on lihtne, sellele toetuvad üle kahe korruse ulatuvad paarissambad. Fassaadi keskel oleva värava kohal on antiiktempli viilu meenutava katusega paviljon.
Prantsuse kunst 17.saj Prantsuse ehituskunst ° Fontainebleu maneristliku koolkonna mõju ° Kõrged ja järsud katused ° Francois Mansart ° Kõrge katuse all lisakorrus, tema järgi nimetati mansardkorruseks Louvre'i lossi idafassaad ° Suur muutus sajandi keskel, kui võimule sai Louis XIV ° Absolutistliku valitseja ülistamine ja jäädvustamine ° Otsustati edasi ehitada Louvre'i lossi ° Itaaliast kutsuti Bernini ° Kuningale ei meeldinud äärmuslikult maaliline kavand ° Töö sai võistlusega Claude Perrault (arsti koolitusega)
Palju Piibli ja mütoloogi ainetel kuulsuse saavutab ,,Dr. Tulpi anatoomialoeng" ,,Öine vahtkond" hilisemad teosed on vabad, lihtsad ja monumentaalsed valgus mahedam, hajuvam ja maailisem käsitluslaad ,,Kadunud poja tagasitulek" -Omapärane valgusekäsitlus Kuulus ka graafikuna Prantsuse kunst 17.saj valitsevaks baroklik klassitsism *Ehituskunstis jätkus Fontainebleau maneristliku koolkonna mõju. Iseloomulikud kõrged ja järsud katused. Franscois Mansart paigutas katuse alla lisakorruse (mansardkorrus) Louvre´i lossi idafassaad Bernini töö võttis üle CLAUDE PERRAULT 3 korruseline fassaad Versailles´i loss juhtiv arhitekt JULES HARDOUIN_MANSART Versailles´i park peamine kujundaja ANDRÈ LE NOTRE Louis 14. laskis ehitada sõduritele vanadekodu, mille juurde kavandas J. Hardouin-Mansart Invaliidide kiriku *kujutav kunst: GEORGES DE LA TOUR mõjutused Carvaggiolt
kiriku osatähtsus oli väga suur - Hispaania, Itaalia, Belgia, osad Saksa väikeriigid. Teiseks, maad, kus katoliku kirik tegi tihedat koostööd valitsejatega Prantsusmaa, Inglismaa enne revolutsiooni, osad Saksa väikeriigid. Kolmandaks, maad, kus võitis reformeeritud kirik(luterlus, kalvinism jms) Inglismaa pärast revolutsiooni, Holland ja osad Saksa väikeriigid. Barokk tuleb sõnast barokko(Portugali keeles eriskummalise kujuga pärl). · Arhitektuur: Väga suuri muudatusi arhitektuuris ei toimunud. Renessansi elemendid kujundatakse ümber barokivaimus mõõtmed on suurejoonelised, toredad, taotletakse suuremat mõjukust, fassaadi püüdi mõjutada risaliidi ja voluudiga, fasssaadil iseloomulik teokarbimotiiv. Hooned külvatakse üle skulptuuridega, kasutatakse lainelist joont. Baroki sünnimaa oli Itaalia, keskuseks Rooma linn.
Sajandi alguses jätkus prantsuse ehituskunstis Fontainebleau maneristliku koolkonna mõju. Iseloomulikud olid kõrged ja järsud katused. Arhitekt Francois Mansart (1598-1668) paigutas kõrge katuse alla lisakorruse, mida tema järgi on hakatud nimetama mansardkorruseks. Louvre'i lossi idafassaad. Suur muutus kogu kunstielus algas sajandi keskel, kui võimule sai Louis XIV. Kunst muutus absolutistliku valitseja ülistamise ning jäädvustamise vahendiks. Pariisis otsustati edasi ehitada Louvre'i lossi ja kujundada selle idakülg. Itaaliast kutsuti kuulus arhitekt ja skulptor Bernini, kuid tema äärmuslikult maaliline barokilik fassaadikavand
kiriku osatähtsus oli väga suur - Hispaania, Itaalia, Belgia, osad Saksa väikeriigid. Teiseks, maad, kus katoliku kirik tegi tihedat koostööd valitsejatega Prantsusmaa, Inglismaa enne revolutsiooni, osad Saksa väikeriigid. Kolmandaks, maad, kus võitis reformeeritud kirik(luterlus, kalvinism jms) Inglismaa pärast revolutsiooni, Holland ja osad Saksa väikeriigid. Barokk tuleb sõnast barokko(Portugali keeles eriskummalise kujuga pärl). · Arhitektuur: Väga suuri muudatusi arhitektuuris ei toimunud. Renessansi elemendid kujundatakse ümber barokivaimus mõõtmed on suurejoonelised, toredad, taotletakse suuremat mõjukust, fassaadi püüdi mõjutada risaliidi ja voluudiga, fasssaadil iseloomulik teokarbimotiiv. Hooned külvatakse üle skulptuuridega, kasutatakse lainelist joont. Baroki sünnimaa oli Itaalia, keskuseks Rooma linn.
kiriku rikkalikku ja tundeküllast kunsti. Põhja-saksamaa, Skandinaavia, Rootsi, Eesti. · Barokk on tulnud prant. Keelest ja tähendas korrapäratut. Klassitsismis toetuti klassikalistele antiikkunsti eeskujudele. · Barokkkunsti sünnimaaks on Itaalia. Kirik ja paavst, õukond soovisid et kust oleks esinduslik, tore, sest see pidi sümboliseerima usu ülevust ja jõudu. Kisik soovis elulähedast kunsti. · Baroki rahvalikkus. ARHITEKTUUR ITAALIAS JA SAKSAMAAL 17.-18. SAJANDIL. · Valitsevaks kirikutüübiks muutus uuesti pikergune hoone, mis oli kohasem katolikule kirikule. Kiriku siselööv ei jagunenud enam löövideks, nagu keskajal, vaid moodustas ühe avara saali. Külglööve asendasid sageli kabeliteread kiriku põhja- ja lõunaküljel. Valgusallikaks aknad, mis asusid kupli all. · Barokkkirikute eeskujuks sai jesuiitide ordu emakirik Il Gesu Roomas. (Giacomo da Vignola).
ümberehitamisega. Selle käigus ehitati uus pikihoone, omandas suure läänefassaadi ja maalilised sambad. Fassaad katab ära kupli. Juurdeehituse autor oli Carlo MADERNA. Peetri ovaalse väljaku rajas Lorenzo BERNINI. Väljakult paistab kirik ja ka tema kuppel, ümbritseb koloniaad. Samuti tegi ta ka paavstitrooni. Arhitektuuris oli tähtis ansambel, mitte üksikehitis. MAALIKUNST Paljud kunstnikud tegelesid ka sisekujundusega ja väga suur osa oli laemaalidel: arhitektuur jätkus laemaalides, mis tekitas ruumis avaruse. Keskuses Roomas kujuneb välja 2 maalisuunda: · Naturalistlik suun juhiks CARAVAGGIO · Akadeemiline suund - juhiks CARRACI koos oma venna ja nõoga Carravaggio (1573 1610) Isa surm jättis talle suure jälje ning pidevalt kujutas ka teda oma maalides. Ta elas keldris ning seal polnud päevavalgust. Sellest tulenedes saigi ta ise valgust juhtida ning küünlavalgus andis tema maalidele sügavuse. Ruumilisuse saavutaski
· Niguliste kiriku tiibaltar, muidu peenmaalitehnika valdaja Bernt Notke · Pühavaimu kiriku altar, Surmatants · Teemadeks Kristuse kannatuslood ja Püha Eliisabeti legend 15. saj Eesti võtab üle Madalmaade uuendusliku kunsti · Maarja altar, kujutab 30 mustpead ja ühte vanemat meest · Lucia Legendi meister 16. saj kiviskulptuur · Hans Pawelsi kenotaaf Oleviste kiriku Maarja kabeli välisseinal · 1529 Tallinna vapikivi Gooti arhitektuur Eestis Lubimördi kasutamise tõid võõrvallutajad Gooti stiilis ehtsaid kirikuid umbes sadakond, hilisemad pseudogooti stiilis 4 piirkonda: Lääne-Eesti ja Saaremaa · Kõige paremini säilinud · Valitseb ühelööviline kodakirik ehk saalkirik · Valjala kirik, üleminek romaanilt gootile · Kooriruumiga ühelöövilised Muhu ja Karja kirik (sisekaunistustega) · Kooriruumita ühelöövilised Haapsalu piiskoplinnuse kirik (saalkirik) · Tornid esialgu puudusid
saj eelrenessanss Itaalia, Eneseteadvus, humanism, ideaal on üksikisik, viimane Madalmaad isikuvabadus, ühtne ja ühemõõtmeline maailm, veerand ja eesmärgi saavutamiseks vahendeid ei valita, 14.saj algus hinnatakse keha, isiku egoistlik saavutamisvajadus. 15.saj vararenessanss Itaalia Arhitektuur: proportsionaalsus, baasi ja Arhitektuur: kapiteeliga sambad, poolsambad ja dekoratiivsed Leon Battista Alberti (1404-1472) pilastrid, viilud akende ja uste kohal, simissid Filippo Brunelleschi (1377-1446) korrustevahede märkimiseks, antiikseid motiive Skulptuur:
koondus idaossa (kooriruumi). Barokk kirikute eeskujuks oli jesuiitide ordu emakirik II Gesu, mille kujundas Giacomo da VIGNOLA. Barokk-kiriku siseruumis oli suur tähtsus skulptuuridel ja maalidel. Barokk-kiriku välisilme juures olid tähtsad kuppel ja läänefassaad. Risaliidid fassaadipinnast ette ulatuvad seinaosad. Baroklikute tervikute loomine puudutas ka suuri ansambleid. Püüti luua ruumilisi illusioone. Näiteks rajas Bernini Peetri väljaku, mida piirab kahekordne sammasterida. Arhitektuur Saksamaal hakkas jõudu koguma alles 17. Saj lõpp, kuid kuulsamad barokkarhitektuuri teosed loodi saksamaal alles 18. Saj I poolel, kui Euroopas hakkas juba levima uus stiil rokokoo. Rokokoo ja barokk stiil olid tihti väga segamine. Väljaspoolt oli ehitis barokk, seest aga rokokoo. Heaks näiteks on NEUMANN, kes kavandas WÜRZBURGI PIISKOPLOSSi. Itaalia kujutav kunst 17. Sajandil. Rooma barokkmaalis oli 2 suunda: naturalistlik ( pani aluse CARAVAGGIO) ja idealistlik( pani aluse CARRACCI )
Kasutusele võeti paljud antiiksed detailid: dooria, joonia, korintose sambad, seinast eenduvad poolsambad ja pilastrid, lõvipead, 3-nurksed viilud e. frontoonid, mis asusid katuseservades, uste ja akende kohal. Kirikuehituses oli tsentraalehitis. Vararenessanssi keskuseks sai Firenze. Suurimaks kunsti tellijaks oli Medicite perekond. Metseen, metseenus rikas kirjanduse ja kunsti toetaja. Filippo Brunelleschi(1377-1446). Oli arhitekt ja skulptor. Leon Battista Alberti(1404 - 1472). Teostanud palazzosid, kirikuid. Palju kasutas antiikelemente. Donato Bramante(1444 - 1514). Planeerib Peetri kirikut Roomas. Nurgakivi pandi talle 1506. a. Töö katkeb ja seda jätkab 1547. a. Michelangelo, kes lihtsustab projekti, teeb uue kupli mudeli. Kirik valmib 17. saj. alguses. Andrea Palladio(1518 - 1580) palazzod, kirikud. Skulptuur On tunda antiigi mõju
mõjudega vormid) ...-1800 varaklassitsism 1800-... kõrgklassitsism restauratsioonistiil - 19.saj. Pr - kohmakam ampiir kodanlikus maitses PRANTSUSMAA Dome des Invalides (Invaliidide kuppelkirik) 1670.a. Louis XIV lasi rajada invaliididele kodu "sõjas haavata saanud sõduritele, et nood ei peaks tänaval kerjama." Kuppelkirik oli selle kompleksi teiseks kirikuks. Louis XIV stiilis. Arhitekt J.Hardouin-Mansart. (lõpetas Robert de Cotte). 1679-1706, 107m kõrgusel maapinnast. Kupli all asuvas krüptis on Napoléon Bonaparte`i haud. Napoléon suri 5.mail 1821.a. St.Helena saarel, kuid alles 7 aastat hiljem saadi luba tema säilmete toomiseks Pariisi. 1840.a. 15.septembril toimus pidulik Napoléoni matus. Ta on maetud sarnaselt Egiptuse vaaraodele - säilmed on 6 kirstu sees(1. tinast, 2. mahagonist, 3. ja 4. seatinast, 5. eebenipuust, 6. tammest), mis on
-filosoofiat ja -mütoloogiat-erinevalt keskajast ei kuulunud nad käsitööliste sekka, vaid poeetide ja teadlaste seltskonda-nähti eeskätt vaimset loomingut. Maalikunstis kujutatakse reaalset maailma, kus inimesed elavad. Kunsti eesmärk pole mitte nähtava looduse jäljendamine, vaid ilusate teoste loomine. Avastati perspektiiv, see muutis täielikult nägemuse maailmast. Maalikunst ei ole mõeldud mitte ainult kirikute, vaid ka muude kohtade kaunistamiseks. Renessansi alusepanijateks olid arhitekt Brunelleschi, maalikunstnik Masaccio ja skulptor Donatello. Renessansiaega iseloomustab teaduse areng, maadeavastused, humanistlik maailmavaade ja antikkultuuri taassünd. Ajastu üldiseloomustus 15.sajandi Itaaliast said alguse suured muutused kunsti alal. Nende muutuste eeldused olid majanduslikud. Inimene hakkas aru saama, et Jumala käsi polegi nii palju inimese elus, pigem määras inimene ise oma edukuse. Sai alguse usk inimesse. Kultuuriperiood, mis vastandus keskajale.
on graafika. Erinevad koolkonnad. Peategelased esile tõstetud värvidega. Portreed, tahvelmaalid, Jean Goujon, Jean Fouquet, Jean Clouet, Prantsusmaa miniatuurid. Francois Clouet Vararenessanssi saavutuste edasiarendamine, ideaalse suurejoonelisuse, ühtsuse Leonardo da Vinci, Michelangelo, Raffael, Itaalia suunas. Lihtsustamine, idealiseeritud tõde. Viimase võimaluseni tasakaalustatud
3 Martin Schongauer (u. 1448/50 1491) Albrecht Altdorfer (1480 1538) Matthias Grünewald (1480 1528) Lucas Cranach vanem (1472 1553) Hans Holbein noorem (1497 - 1543) 5. Leonardo da Vinci 1452-1519 Esimene ja kõige suurem renessansiaja meister, oma ajastu geenius. Lisaks maalikunstile oli ta ka väljapaistev skulptor, insener, arhitekt, filosoof, loodusteadlane ja leiutaja (kavandas alles saj. hiljem kasutuselevõetud tehnilisi seadmeid nagu helikopter, jalgratas, allveelaev jne.) Oma kunstnikukarjääri alustas Leonardo 1469 Firenzes Andrea del Verrocchio töökojas õpipoisina. Esimeseks säilinud Leonardo maaliks peetakse "Maarja kuulutust" (14721475). Selle perioodi olulisimaks teoseks peetakse "Kuningate kummardamist" (u. 14811482), just selle maaliga leidis Leonardo oma stiili, hüljates
Kordamisküsimused arhitektuuriajaloos (kontrolltöö nr.2) *Antiik ja varakristlik aeg 2900eKr-540pKr *Islam arhitektuur 622-1600 *Romaani arhitektuur 750-1250 *Gootika 1130-1500 *Renessanss 1420-1620 *Barokk ja rokokoo 1600-1780 *Klassitsism 1750-1840 *Historitsism ja insenerarhitektuur 1840-1900 *20.sajandi esimene pool 1900-1945 *20.sajandi teine pool 1945-tänapäev 1. Itaalia baroki üldiseloomustus ja barokse ehitise tunnused. Baroki esindajate Gian Lorenzo Bernini, Francesco Borromini loomingu näited ja lühitutvustus. Barokk Euroopa kunstis umbes 1580-1750 valitsenud stiil; hilisbarokki nimetati ka rokokooks. Lähtus vahetult itaalia renessansist
2. Millised muutused toimusid tollal ehitatud linnapaleede sisekujunduses? Loobuti välisarhitektuuri detailide kasutamisest, sest need tundusid olevat liiga raskepärased. Seinad kaeti suurte pannoodega, mida eraldasid üksteisest peened liistud või raamid. Liistudest hargnes ebasümmeetriline, õrn ja kapriisne ornamentika ülekullatud kipsist või stukist. Motiivid olid naturalistlikud ja lopsakad taimevarred, lehed. Merikarbimotiiv rocaille rokokoo. Seinapinnad heledates toonides, sisekujunduses suured peeglid Püüdis mõjuda intiimselt ja võluvalt. Sisekujunduses olid luksuslikud ja eksootilised materjalid, mööbel. 3. Kuidas oli uue stiili nimi, kust see pärines? Uue stiili nimi oli rokokoo ja see pärines prantsuse keelsest sõnast rocaille, mis tähendab merikarbi poolmikku meenutavat motiivi. 4. Mida tähendab chinoiserie? Nn hiinatsemine 5. Mis iseloomustab tolleaegset rõivamoodi
triptühone(kolmeosaline pilt) „Lõbude aeg”, Heinakoorma triptühon, Hispaania kuningas Philippe II oli tema tööde austaja Brueghel vanem 1525-1569, peamised stseenid talupoegade elust (Talupoegade pulm, Heinategu, Pimedad, „Jahimehed lumes” (16-17saj väike jääaeg Euroopas)) Tuntumad meistrid olid, Christus, Massejs, Ghossant, Saksa maalikunst - lühike õitseaeg, vararenessanssi meistritest kuulsaimad: Witz, Schongauer, hakkas tegema graafikat Baroki arhitektuur 3 tüüpi Itaalia – baroki sünnimaa, keskuseks Rooma(põhiline ehitustegevus), barokk ei toonud midagi uut juurde, vaid renessanssi täiendati vms: toretsev, suurejooneline, mõõtmed suured, lemmikmotiivideks olid voluut ja risaliit(üksiku osa eendumine) baroki ehitustüübi rajajaks oli Vignola 1507-1573 Ilgeesu kirik Roomas baroki aitas võidule Maderna 1556-1629 Santa Susanna kiriku fassaadi, jätkas Peetri kiriku ehitamist Roomas, fassaadi ja pikihoone, G.L
Fassadi kroonib suur ovaalne medaljon. ARHITEKTUUR PRANTSUSMAAL Prantsuse arhitektuuri uus stiil sündis kuningalossi Louvre`i edasisel täiendamisel 17. sajandil. 1665. a-l kuulutati välja võistlus Louvre`i lossi idafassaadi kujundamiseks. Züriile ei meeldinud aga ükski kavand ja nii kutsuti kohale Bernini. Ka Bernini kavand ei leidnud pooldajaid ja nii usaldati fassaadi ehitamine võistluse võitnud prantslasele CLAUDE PERRAULT`le (1613-1688). Arhitekt hülgas itaaliapärased liialdused ja arendas edasi Palladiole omast joont (sammaste rohkus). Prantsuse kunstile on omane selgus, ülevaatlikkus ja loogika. Ehitis mõjub monumentaalsena ja ülevana. Selle suursugusus on saavutatud rahuliku kompositsiooni ning ülearuste detailide vältimisega. Barokilikumad tendentsid tulevad ilmsiks Versailles`i lossi ehitusel. Louis XIV tellimisel töötasid seal prantsuse parimad arhitektid, skulptorid ja maalijad. Tema
Tähendab ju 'empire' impeeriumit, keisririiki. 1799.a. haaras Napoleon võimu riigis enda kätte ja 1804 sai ta Prantsusmaa keisriks (Napoleon kroonib oma abikaasa Josephine'i, detail). Lisaks muule tegevusele suunas imperaator ka riigi kunstielu. Kunstnikud said Napoleonilt nii näpunäiteid kui ka otseselt tellimusi. Seega võib prantsuse 19. sajandi esimese kümnendi kunsti pidada Napoleoni kunstiks. ARHITEKTUUR Klassitsistlik arhitektuur levis kogu Euroopas ja väljaspool selle piiregi. Kõige tavalisemad ehitised olid sümmeetrilised, suurte siledate seinapindadega, fassaadi keskosa meenutas kreeka templi otsakülge - seal eendus sammastik, mida ülal kroonis kolmnurkne viil. Selliseid hooneid kerkis igas vähegi suuremas linnas. Klassitsistlikku stiili on üldse armastatud kasutada esindushoonete püstitamisel. Oma lihtsa ja range välisilme ning enamasti soodsa asendiga linnapildis jätavad nad küll kõledavõitu, kuid
arhitektuuri. Alpidest põhja pool olevates maades huvitab kunstnikke inimeste kõrval ka keskkond – esemed ja loodus. Renessanss kasvab välja siin hilisgooti realismist. Maalikunsti alal on XV ja XVI sajandil esirinnas Madalmaad, arhitektuuris ja skulptuuris Prantsusmaa. Lisaks on see ajastu ka saksa kunsti suurim õitseaeg. (Vaga 2004: 449) Kunsti jõuavad Belgia ja Prantsusmaa viljakad künkad, kus merede poole voolavad jõed; Lõuna- Saksamaa maalilised järved ja tihedad metsad. See maastik on sama rikkalik ja muutlik kui XV ja XVI sajand Euroopas. Ajastu peamiseks märksõnaks on Avastamine, nii väikese kui suure maailma uurimine – nii maailma kui iseenda avastamine. Mõnd tänapäeva kunstiajaloolased on seadnud kahtluse alla, kas Põhja-Euroopa kunsti saab nimetada renessansiks, sest terminiga tähistatakse Itaalias huvi klassikalise kreeka ja rooma kultuuri taassünni (rinascenza) vastu ja see termin pole väga seotud sellega, mis toimus samal ajal Alpidest põhja pool
Palazzo Madama – lähtus kujunduses Versailles`ist. Asetseb keskaegse linnuse ees otse kuningapalee vastas. Superga kirik – linna kroon. Asub Alpi eelmäestiku vastas mäejalamil. Üheaegselt pühendkirik, mis püstitati pärast võitu prantslaste üle ja Savoia perekonna mausoleum. Sammasportikusega tsentraalkirik. Stupinigi jahiloss – avara ja mitmekesise põhiplaaniga. Chiesa del Carmine – mõjub rokokoolike lisanditega gooti kirikuna. Bernardo Vittone: Santa Chiara kirik 4.Bernini- arhitekt ja skulptor Peetri väljaku kolonaad, ovaalne ja trapetsiaalne väljakuosa, keskel obelisk. Kasutas keerdsammastega baldahhiini Püha Peetri haua kohal, ovaalakent, kiirtemotiivi, kullasära. (Peetri troon) Navona väljak Roomas. Skulptuur: Püha Teresa ekstaas Apollon ja Daphne Persephone röövimine Taavet Tritoni purskkaev Barberini väljakul Roomas 5.Borromini ja tema tähtteosed San Carlo alle Quattro Fontane- kärjekujuline grisaille- tehnikas laekujundus, fassaad väga
4. Hilisemal keskajal lahknevad ürdi ja tarbeaed. Renessansi aiakunst Itaalia aed 15. saj. "Renessans" tähendas antiigi analoogia taassündi. Itaalias polnud antiigi teema kunagi vaibunudki. Kontakt loodusega tõusid keskseks teemaks, maastiku või panoraamvaade. Lähtus jõekaldale rajatud Firenze suvaemajadest. Vaatekohad olid tähtsad. 1. Kuulsaim renessansi arhitekt on M.Bartolomeo (1396-1472). Tema kuulsamad: a. praegune Palazzo Medici-Riccardi. b. Villa Gareggi esindab keskajast renessansi ülemineku etappi, seal oli ka pottistutusega katuseaed, mis hävi hiljem tulekahjus. Selles renessansi liituvad aed ja hoone teineteisega tihedamalt, ühendajateks aialodzad- omapärased aia ja hoone vahel jäävad veranda taolised avaruumid. Aeda ümbritsev müür ja
Tekib isiku egoistlik edusaavutamisvajadus edukas on see, kes taotleb oma eesmärke ainult endast lähtuvalt (Boccaccio ,,Dekameron"). · Katolik kirik ei ole konfliktis paganliku antiikluse matkimisega, sest enamik paavste on samuti tüüpilised renessansiinimesed. Selle tendentsi kõrval on ka muid ilminguid (14-15 saj.) harras usklikkus ja askees (nt. Firenze munk Girolamo Savonarola). VARARENESSANSS Vararenessansi arhitektuur 15.saj. Brunelleschi kuppel Firenze toomkiriku nelitise kohale. Firenze Leidlaste Kodu: fassaadis korintose sammastele toetuv kaaristu. Pazzi perekonnakabel: antiiksed sambad ja kolmnurkne viil. Palazzod Firenze aadlike kolmekorruselised, neljast tiivast koosnevad ehitised nelinurkse siseõuega. Kadunud on teravkaar, vertikaalsuse asemel valitses horisontaalsus. I korrus ehitati massiivsem, kandejõud!, seal kasutati rustikat välismüüride kivid suured ja rohmakalt tahutud. Ntx
julguse jms. järgi. Humanistide ideaaliks oli mitmekülgselt arenenud universaalsete võimetega inimene. Iseloomulk on renessansiaja suurvaimude erakordne mitmekülgsus ja nende võimete ulatus. Tunnustust võitsid peamiselt need, kes oskasid kasutada matemaatilisi reegleid ning tundsid antiikkunsti, -kirjandust, -filosoofiat ja mütoloogiat. Nii erineti käsitöölistest, kelle hulka nad keskajal olid kuulunud. Visuaalses kunstis hakati nägema eeskätt vaimset loomingut. Arhitektuur, skulptuur ja maalikunst tõusid ühiskonna silmis nn. vabade kunstide hulka ning kunstnikud hakkasid kuuluma poeetide ja teadlaste seltskonda. I. 14. saj. eelrenessanss II. 15. saj. vararenessanss III. 16. saj. kõrgrenessanss Renessanss arhitektuur. 1296 a. gooti stiilis alustatud Firenze katedraali kaunistab Toskaana romaani stiilile tüüpiline marmortahveldis
korintose stiilis poolsambad ja pilastrid. Viilud uste ja akende kohal, seinaorvades skulptuurid, külgedel voluudid. Tuntud-pilstrid, viilud, poolsambad. 5. Vatikani Peetri kiriku esine väljak koos kolonnaadiga Lorenzo Bernini. 6. Bernini viljeles skulptuuri, sai kuulsaks skulptuurigrupiga ,,Apollon ja Daphne". 7. Bartolomeo Rastrelli-tema kavandi järgi Peterburis Talvepalee (praegune Ermitaazi muuseum). 8. Kadriorg-suveloss Peeter I naise Katariina jaoks, sellest ka kvartali nimi. 9. Arhitekt oli itaallane Niccolo Michetti. 10. Barokkmaalikunstnikud- sageli kujutati igasuguseid võitlus-, hukkamis- ja röövimisstseene. Ebatavalised poosid ägedad liigutused. 11. Maalijad eelistasid sooje küpseid toone ning maalisid sujuvate värviüleminekutega, ilma teravate piirjoonteta. 12. Itaallane Caravaggio püüdles tõetruuduse poole, maalide tegevuspaik on võetud tegelikust elust. Tegevus enamasti pimeduses, mida lõhestab poolviltu ülevalt langev valgus (nn. Keldriluugivalgus). 13
· Kõrgrenessanss( 16.saj I pool) Töötasid kolm eriti andekat kunstnikku: Leonardo da Vinci, Michelangelo ja Raffael. Leonardo oli mitmekülgne mees, tegeles pea kõigi teadustega. Maalide ,,Püha õhtusöömaaja" , ,,Mona Lisa", ,, Ristija Johannes" ja ,, Madonna Lita" autor. Raffaeli on teinud kõige ilusamad madonnad. Maalide ,,Sixtuse madonna", ,, Ilus aednikunaine" , ,, Madonna roheluses" ja ,,Ateena kooliga" autor. Michelangelo oli skulptor, maalikunstnik, arhitekt ja luuletaja. Kuulsamad tööd on valgest marmorist ,,Taavet" , ,,Pieta". Maalidest Sixtuse kabeli lagi ,,Maailma loomine" ja ,,Viimne kohtupäev" Ning marmorist tehtud ,,Mooses". Veneetsias tehti omapärase laadiga maale, dekoratiivseid ja toredad. Kasutusele võeti õlivärvid. Sobisid Itaalia kliimaga. Kuulsaim Tizian- ,,Kristus ja variser" , ,,Urbino Venus" ja Giorgione tegi kuulsaid aktimaale, neist kuulsaim ,,Puhkav Venus" ja ,,Äike"
Esimesed pidasid kinni reeglitest, teised toetasid vabamat käsitluslaadi. 18.saj pääsesid nemad soosingusse ja toetasid uudsust ja spontaansust. Watteau maalid olid õhulised ja värvirikkad, ta arvestas õrnu ja läbipaistvaid värvitoone. Ta tööd olid põhiliselt elurõõmsad, tihti segunes see lüürilisuse ja melanhooliaga. Maalidel kujutas lõbusaid seltskondi kuid ise ei pidanud end selle vääriliseks. Ta kujutas ka palju teatrinäitlejaid. ,,Gilles". Tüüpilisem esindja oli Francois Boucher, kes oli Louis XV favoriit Madame de Pompadouri soosik. Tänu soosingule sai temast ka kunstiakadeemia rektor. Temaatika on allegooriline. Rokokoo maalikunstnikke peetakse tehniliselt väga andekateks. Palju kunstnikud loobusid eluvaatlusest ja maalisid kõike mälu järgi, mitmed maalid muutusid läägeks ja imalaks. Chardini peetakse väga tähtsaks kunstnikuks, tema oli rokokooliku realismi esindaja, tema maalis keskklassi igapäevaelu
BAROKK JA ROKOKOO 16. sajandi II poolel hakkas renessansile omane tasakaalustatus ja vaoshoitus taanduma. Ajastu muutunud elutunnetus tõi esile kire, tunded, ülepaisutused ja teatraalse efekti. 16. saj. lõpuks kujunes Itaalias välja stiil, mis sai nimetuseks barokk (borocco – eriskummaline). Peamiseks kunstiliigiks sai arhitektuur, mis arenes tihedas seoses maalikunsti, skulptuuri, tarbekunsti ja pargiarhitektuuriga. Barokk koos sellele järgnenud rokokooga levis Euroopas aastail 1580…1750 ning jõudis hispaanlaste kaudu ka Ameerikasse. Üldjoontes jagunes see järgmisteks perioodideks: varane barokk u 1580.–1620. kõrgbarokk 1630.–17. saj lõpp hilisbarokk 18. saj I pool rokokoo 18. saj 20.–60. aastad
Fifth level Castor and Pollux Abduct the Daughters of Leukyppos. c.1618. 224 x 210.5 Oil on canvas. Alte Pinakothek, Munich Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Coronation of Marie de' Medici. 16211625. Oil on canvas. Louvre, Paris Peter Paul Rubens Click to edit Master text styles Peter Paul Second level Third level Rubens Fourth level Fifth level The Three Graces. c.16361638. 221 x 181 Oil on canvas. Museo del Prado, Madrid
Johannese Ilmutusraamat Seda hinnavad ekspressionistid ja sürrealistid Võib näha arvukamalt kujutatud saatanat koos oma põrguinglitega ja deemonitega Usulise vaimustuse aeg, kus koguaeg oodati maailmalõppu GOOTI KUNST Võeti mõistena kasutusele renessanssi ajastul, oli pilkenimi keskaja kunstile Metsik kunst mis ei austanud antiikaja kunsti (?) Ehitati kõrgeid kirikuid, püüeldi taevasse Jumala poole Omapäraseim arhitektuur, ehitised on 20. Saj pilvelõhkujate eelkäijateks, erinevad täiesti varasemast arhitektuurist, kus eeskujuks madal maalähedane hoone Gooti ajastul ehitatud ka Egiptuse püramiididest kõrgemaid kirikuid (üle 150 m) Ehituskunsti iseloomustus Arhitektuur on sündinud põhja-prantsusmaal 12. Saj keskpaigas Varasemat ajastut varagootikaks esineb ainult Põhja-Prantsusmaal 12. Saj II poolel Varagootika Loojaks on peetud Saint Denisi abti Suger'i [süsäär]
ÜRGAJA ARHITEKTUUR......................................................................................................................................1 MESOPOTAAMIA ARHITEKTUUR....................................................................................................................4 EGIPTUSE ARHITEKTUUR...................................................................................................................................9 KREETA-MÜKEENE e.EGEUSE ARHITEKTUUR............................................................................................17 KREEKA ARHITEKTUUR...................................................................................................................................20 ETRUSKI ARHITEKTUUR...................................................................................................................................27 ROOMA ARHITEKTUUR....................................................................................
annaabi.ee 
