Barbizoni koolkond Barbisoni koolkond, rühm Prantsuse maastikumaalijaid, kes töötasid 19. Sajandi keskpaiku Fontainebleau lähedal Barbizonis Millise uuenduse tõi maalikunsti Barbizoni koolkond? Vahetu side loodusega ja talurahva eluviisiga suunas neid looma uutmoodi kunsti, mida varsti hakati realismiks nimetama. Keskse tähtsusega meister oli nende hulgas Théodore Rousseau (18121867), kes asus Barbizoni alaliselt elama 1836. aastal. Rousseau oli realist. Ta armastas looduses tabada kindlaid, jõulisi vorme ja maalis neid võltsimatu asjalikkuse ning täpsusega, minnes paiguti kuivakski. Ka tema pintslitehnika on selge ja kindel, osalt peaaegu raskepärane, värvid tugevad. Rousseau`d huvitas see, mis on püsiv, selgejooneline ja plastiline. Tema töödes valitseb eepiline ja tõsine, tihti kurvameelne põhitoon. Ikka näeb neis suuri, jämeda tüve ja jändrike okstega puid.
Teaduse tormiline areng hakati märkma ka väljaspool teadlaste kitsast ringi Tõde aitab ühiskonda paremkas muuta kunst peab teenima tõde Jean-François Millet ,,The Man with the Hoe" Realismi tunnused Kujutab ümbritsevlt tõetruult ehk realislikult ei ilusta Romantismi vastand Maaliti seda, mida nähti looduses nähtavaid toonid Populaarsed olid ühiskonnakriitilised maaild Honore Daumier, karikatuur Victor Hugost Barbizoni koolkond 1830ndatel Barbizoni koolkonna moodustasid maatikumaalijad, kes käisid suvel maailmas Fontainebleau metsas ja elasid Barbizoni külas Maatikumaal Piltide valmismaalimine vahetult looduses (plein air) Jean Francois Millet (1814-75) Kujutas eelkõige talupoegi, mitte maastikke Range monumentaalse vormi- ja värvikäsitlus Arvati, et õhutab lihtrahva raske elu
REALISMIAEGNE KUNST Kes kuulusid kuulsasse Barbizoni rühmitusse ja mida nad maalisid? · Kuulsasse Barbizoni rühmitusse kuulusid maastikumaalijad, kes elasid tagasitõmbunult väikeses Barbizoni külas Pariisi lähedal; · pühendasid end looduse ilu ülistamisele, loobudes väljamõeldud, fantastilistest ja põnevatest motiividest ning hakkasid maalima vaid seda, mida nad nägid; · nende meelest pidi kunstis kõige tähtsam olema tõde seega maalisid nad oma maale tegelikkusele vastavalt ja tõetruult. · loodusest võeti üksikasjad, värvid ja kompositsioon. Kirjelda Gustave Courbet teoseid!
Tavaliselt valgustas kujutatut ülevalt vasakule suunatud valgusallikas. Maali kujundasid tumedalt heledale üle minevad värvid. Kes panid aluse prantsuse realistlikule kunstile? Rühm maalikunstnikke(Barbizoni koolkond) hakkas peatuma linnalähistel metsakülades ja mõned neist, nagu näiteks T.Rosseau, jäid püsivalt metsa elama. Vahetu side loodusega ja talurahva eluoluga suunas neid looma uutmoodi kunsti, mida hakati nimetama realismiks. Mida nimetatakse Barbizoni koolkonnaks? Barbizoni koolkonda kuulusid kunstnikud, kes püüdsid reaalsust ilma seda moonutamata või ilustamata edasi anda. Koolkonna moodustasid maastikumaalijad, kes käisid suvel maalimas Fontainebleau metsas ja elasid Barbizoni külas. Mida tähendab termin plein air (pr. k.)? See on prantsuse keelest tulnud termin, mis tähendab `'vabas õhus''. Seda kasutatakse seletamaks väljas maalimist. Kunstnikud on pikka aega väljas looduses maalinud, kuid
Kujutati loomutruult, moonutamata, ka puudusi kujutati varjukülgi. sellega püüti parandada. Kriitilisi loomutruult, moonutamata, ka puudusi kujutati varjukülgi. sellega püüti parandada. Kriitilisi autoreid nim. Kriitilisteks realistideks hakkasid kogunema ja kogukonnana elama. Esmalt autoreid nim. Kriitilisteks realistideks hakkasid kogunema ja kogukonnana elama. Esmalt kujutati loodust. Realistid kujutasid esmalt loodust nagu Barbizoni rühmas. Barbizoni külas Pariisi kujutati loodust. Realistid kujutasid esmalt loodust nagu Barbizoni rühmas. Barbizoni külas Pariisi lähedal. Gustave Courbet (1819-1877) Ta väitis: Pole tähtis, kas maalitakse ilusaid või inetuid lähedal. Gustave Courbet (1819-1877) Ta väitis: Pole tähtis, kas maalitakse ilusaid või inetuid asju, peaasi, et seda tehakse hästi. Tema tööd: ,,Matus" (6m pikk ja 40 elusuurust inimest), ,,Tere asju, peaasi, et seda tehakse hästi
Kunstiajalugu Autor: Kerly Klemm 11.klass Juhendaja: Aimar Rolf Avinurme Gümnaasium 2010 Kust sai realism alguse? Sai alguse Pariisist Pariisi maalikunstnikkud hakkasid pikemalt peatuma linnalähedastes metsakülades Side looduse ja talurahva eluviisidega suunas neid looma uut kunsti, mida hakati nimetama hiljem realismiks. Barbizoni koolkond Camille Corot Theodore Rousseau Jules Dupre Charles Francois Daubigny Maalisid loodust (maastikumaale), inimesi Märkamata ei jäänud ka elu varjuküljed Tegelikkuse asjalik ja ilustamata esitamine Said inspiratsiioni ja ideid loodusest Tõearmastus väljendas solidaarsust teadusega Kriitilised realistid- need, kes on ühiskonna puuduste suhtes kriitilised Jean Batiste Camille Corot 1796-1857 Romantismist läks üle realismi Maalis loodust
19.saj keskel alustasid tegutsemist realistid, kes huvitusid oma kaasajast, tavalistest inimestest ja argielust. Nad püüdsid anda reaalsust ( loodust, inimesi jne.) edasi loomutruult, ilma ilustamata ja moonutamata. Realistidele ei jäänud märkamata ka elu varjuküljed ning need kajastusid nende loomingus. Paljud realistid püüdsid aidata kaasa ka ühiskonna puuduste likvideerimisele. 19.saj. lõpul töötasid kriitilised realistid. MAALIKUNST. 19.saj keskel alustasid tööd nn Barbizoni koolkonna kunstnikud.See oli kunstnike rühmitus, kes elasid ja töötasid Pariisi lähedal Barbizoni külas. Nad maalisid otse vabas looduses natuurist. Tegid palju loodusetüüde. Selle rühmituse vanim liige oli Camille Corot (1796- 1875). Corot oli päri Pariisist keskmise jõukusega perest.Nooruses veetis mitmed aastad Itaalias, kus maalis maastikke, mis olid hästi valguseküllased ja mõjuvad värskelt.Neid maale iseloomustavad selged vormid ja värvid. ,,Veneetsia"
araablasi. Aafrika-ainelistes töödes on eriti tugevad kontrastid, puhtad värvid, punase- rohelise koosmõju. Varasem, klassitsistlik maastikumaal oli heroiline, konstrueeritud, huvituti suurejoonelistest loodusnähtustest. Romantikud püüavad tabada looduses lihtsust, intiimsust, salapära. Püütakse edasi anda õhu ja valguse mängu. Romantilise maastikumaali suurmeister oli * Camille Corot /koroo/. Ta kuulus maastikumaaliga tegelevasse Barbizoni koolkonda (elati Barbizoni külakeses ja käidi maalimas Fontainebleau` metsas Pariisi lähistel). Väga kuulus barbizoonlane oli ka Théodore Rousseau. /russoo/. Ta armastas jõulisi vorme, tugevaid värve; maalis suuri puid, jändrikke oksi. NB! Vahel on raske, eriti maastikumaalis, tõmmata piiri romantismi ja järgmise suuna, realismi vahele. Seepärast on mõnes kunstiajalooraamatus Barbizoni koolkond ning sellega seotud kunstnikud paigutatud ,,Realismi" peatüki alla. Nimekas skulptor oli
1. Võrdle romantikuid ja realiste. Mille poolest erines see, mida nad maalisid? Romantikute lemmikteemaks oli metsiku looduse ülistus. Realistid loobusid väljamõeldud, fantastilistest ja põnevatest motiividest ning hakkasid maalima ainult seda, mis nende ümber oli. 2. Kes oli John Constable? Miks me räägime temast käesolevas peatükis? Keda ta mõjutas? Inglise kunstnik, tal oli sugemeid realismist 3. Mida huvitavat hakkas alates 1830. Aastatest juhtuma Barbizoni külas? Keda külaelanikest tead nimepidi? Inimesed pühendasid enda looduse ilu ülistamisele. Corot 4. Milliseid mõtteid äratab sinus J.-F. Millet' maal ,,Viljapeade korjajad"? Esiplaanil vaesed naised, taamal kullakad viljakuhilad. Vaesed naised korjavad päevase koristuse ajal maja pudenenud viljapäid. Kurb meeleolu, vaesus, ränk töö. 5. Millisena kujutas inimesi Honoré Daumier? Tema tegelased on võetud argielust, kuid need ei ole juhuslikud üksikisikud, vaid suure
Third level Fourth level Fifth level Barbizoni koolkond 1830-ndatel aastatel hakkas rühm Pariisi maalikunstnikke pikemalt peatuma linnalähedastes metsakülades, eriti Barbizonis ja mõned neist asusid sinna püsivalt elama. THEODORE ROUSSEAU [tedoor russoo] (1812- 1867)). Rousseau kuulsaim töö on "Äike saabub". Barbizoni koolkond tegeles maastikumaaliga. Kunstis kõige tähtsam tõde, s o objektiivse tegelikkuse asjalik ja ilustamata esitamine "kalamees, 18489." Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Jean-François Millet[zan fransuaa millee] (1814-1875).
REALISM PRANTSUSMAAL Birke Vahesaar Romantismist eemaldumine 19.saj teisel veerandil Prantsuse revolutsioon Tegelik ja ilustamata Tõde aitab ühiskonda paremaks muuta MAASTIKUMAAL ID John Constable Romantiliselt meeleolukad, objektiivsed View of Salisbury BARBIZONI KOOLKOND Romantikute üheks lemmikteemaks oli metsiku looduse ülistus. Pariisi maalikunstnikud 1830.a Barbizonis Loodusest võeti piltide värvitoonid, üksikasjad, kompositsioon Theodore Rousseau Jean-François Millet Honore Daumier Graafika Ühiskonnakriitili ne iseloom Suure üldistusjõuga tüübid Pilkamine Gustave Courbet Argipäeva kujutamine Oma näitus ‘’Realism’’ Maalis seda, mida ainult silmadega näeb ‘’Kivilõhkujad’’ Edouard Manet Kujutab Pariisi ja kaasaegset linnaelu Kuulus kompositsioon tavaliste inimestega ‘’Eine murul’’ ‘’Eine murul’’ ...
kunstis. Kuna isa silmad olid poolpimedad, siis maalis ta mõlemad vanemad langetatud laugudega. Köler on maalinud ka palju maastikke, enamasti Itaaliast ja Krimmist. Kuna tal oli hea värvimeel, on tema maalitud maasikud väga kaunid. Nendes valitseb looduslik küllus, iseloomulikud on romantilised kaljud ja veekogud. Enamasti lisas ta sinna mõne ilusa tütarlapse või noore naise figuuri. Barbizoni koolkonna tähtsus realistlikus maastiku maalis 1830-ndatel aastatel hakkas rühm Pariisi maalikunstnikke pikemalt peatuma linnalähedastes metsakülades, eriti Barbizoniz ja mõned neist asusid sinna püsivalt elama (nagu näiteks Thedore Rousseau (tedoor russoo) (1812-1867). Vahetu side loodusega ja talurahva eluviisiga suunas neid looma uutmoodi kunsti, mida varsti hakati realismiks nimetama. Rousseau kuulsaim töö on "Äike saabub". Nn Barbizoni koolkond tegeles maastikumaaliga
REALISMI ISELOOMUSTUS ISELOOMUSTUS Kunstistiil, mis tekkis Prantsusmaal 19.sajandi keskpaigas. Sai alguse Barbizoni koolkonnast. Loobubuti väljamõeldud motiividest. Kõige tähtsam tõde. Seda viljeleti kogu Euroopas ja ka Venemaal 19. sajandi lõpuni. ISELOOMUSTUS Realistid üritasid ümbritsevat tõetruult ja ilustamata kujutada. Objektiivsus: Nad maalisid seda, mida nägid. Populaarsed olid jutustava süzeega ühiskonnakriitilised maalid. Maaliti inimesi ja argielu, ka elu varjukülgi. ISELOOMUSTUS Kasutati looduses nähtavaid üksikasju, toone ja kompositsiooni.
täielikult erinev- pintslilöök oli rahutu, hoogne, värvid erksad. Taasavastati sellised anrid nagu maastikumaal, ajaloomaal, teemasid võeti ka kirjandusteostest. Prantsusmaa Prantsusmaa oli romantismiaja kunstis juhtiv maa. Siin avaldus eriti ilmekalt pettumine kaasaja poliitilises elus. · Théodore Gericault /erikoo/ ,,Méduse´i parv" · Eugéne Delacroix /delakruaa/ ,,Vabadus viib rahva barrikaadidele" Maastikumaal · Camille Corot /koroo/- ta kuulus barbizoni koolkonda Skulptuur · Franois Rude /rüüd/ reljeef ,,Marseljees" Arhitektuur Arhitektuuris ei räägita romantilisest stiilist. 19. Sajandi teisest veerandist valitses historitism- ajlooliste stiiide jäljendamine. Näited: Pariisi ooperiteater Sac´re-Coeri kirik Londoni parlamendihoone
REALISTLIK MAALIKUNST 1830-ndatel aastatel hakkas rühm Pariisi maalikunstnikke pikemalt peatuma linnalähedastes metsakülades, eriti Barbizonis ja mõned neist asusid sinna püsivalt elama (nagu näiteks THEODORE ROUSSEAU [tedoor russoo] (1812-1867)). Vahetu side loodusega ja talurahva eluviisiga suunas neid looma uutmoodi kunsti, mida varsti hakati realismiks nimetama. Rousseau kuulsaim töö on "Äike saabub". Nn Barbizoni koolkond tegeles maastikumaaliga. Nad loobusid väljamõeldud, fantastilistest ja põnevatest motiividest ja hakkasid maalima ainult seda, mida nad enda ümber nägid. Nende meelest oli kunstis kõige tähtsam tõde, s o objektiivse tegelikkuse asjalik ja ilustamata esitamine. Loodusest võtsid nad piltide üksikasjad, värvitoonid ja isegi kompositsiooni. Tõetruu maalikunst mõjus võõrastavalt neile, kes olid harjunud ametliku kunsti idaalmaastikega
Realism on romantismi vastand Gustave Courbet Pärast 1848. aasta revolutsiooni veendus Courbet, et tema kohuseks on kujutada tegelikkust. Theodore Rousseau Theodore Rousseau sündis Pariisis ning tegeles algselt ettevõtlusega, kuid leidis endas peagi kunstniku. Jean Francois Millet Millet sündis talupoja peres ning pidas end surmani talupojaks Ta loobus õpingutest, koli Barbizoni ja maalis elu lõpuni talupoegi ning maastikke. Honore Daumier Daumier kujutas oma töödes suurlinna liht rahvast, karikatuurid kajastasid poliitilist olukorda. Adolph von Menzel Menzel oli tuntud saksa kunstnik. Ilja Repin Ilja Repin oli Venemaa kriitilise realismi esindaja. Vassili Surikov Vassili Surikov sündis Siberis.
nende puuduste kõrvaldamisele. Ühiskonna puuduste suhtes kõige kriitilisemalt meelestatud realiste nimetatakse kriitilisteks realistideks nende tegutsemisaeg jääb 19. sajandi lõpupoolde. Kõigepealt kerkis realism esile maastikumaalis. Juba inglasel Constable'il (romantism) oli sugemeid realismist. Samuti jõudis prantslane Camille Corot (17961875), kaunite hõbekalt sillerdavate romantiliste looduspiltide autor, lõpuks välja realismini. Corot oli vanim liige nn. Barbizoni rühmas. Sinna kuulunud maastikumaalijad elasid tagasitõmbunult väikeses Barbizoni külas Pariisi lähedal ja pühendasid end looduse ilu ülistamisele. Barbizonis töötas ka talupoegade kujutajana tuntuks saanud Jean Francois Millet (18141875). Tema ei näidanud talupoegi mitte jõude või puhkehetkil, vaid maalis neid raske töö juures. Suured ja veidi kohmakad, kerkivad pruunikatel nukratoonilistel põllulagendikel tumedate siluettidena talumeeste kujud. Mõnel maalil on nad
19 sajandi keskpaigas alustasid tegutsemist realistid, kes huvitusid oma kaasajast tavaliselt inimestest ja argielust. Nad püüdsid anda reaalsust edasi loomutruult ilma seda moonutamata ja ilustamata. Neile ei jäänud märkamata ka elu varjuküljed ning see kajastus ka nende loomingus. 19. Saj lõpus tegutsesid kriitilised realistid, kes püüdsid kaasa aidata ühiskonna puuduste likvideerimisele. MAALIKUNST Prantsusmaal tegeles Barbizoni koolkond. Samanimelises külas elasid ja tegutsesid kunstnikud, kes maalisid otse natuurist, ehk otse loodusest. Camille Corot (1796- 1875) Pärit keskmise jõukusega perest. Noorusaastad veetis Itaalias, kus maalis päikeseküllaseid loodus- ja linnavaateid. Pärast Itaaliat pöördus tagasi kodumaale, kus maalis kindlat naistüüpi või lugemas või mõtisklemas ja kujutas seda naist ateljees kui ka looduses. Elu lõpu elas ja töötas Barbizoni külas maalides Pariisi ümbrust.
Klassitsism 1770-1820-eitab vana ühiskonda, Hakati väärtustama ratsionaalset mõtlemist, demokraatiat, inimõigusi ja teadust. Kõik sellised uued tuuled viisid lõpuks Suure Prantsuse Revolutsioonini (1789-1799) ja kuninga Louis XVI võimu ja feodaalkorra kukutamiseni. Arhitektuur- lihtsus, rangus, reeglipärasus, suurejoonelisus, eeskuju antiikehitistest, esmaklassiline Põhimõte: idealiseeriv, tasakaalukas ning sümmeetriline, Algas täielik antiigivaimustus. Võlus tolleaegne kunst oma reeglipärasuse ja harmooniaga. Kunst pidi olema õpetlik ja näitama inimestele, millline peab olema ühe tubli kodaniku moraal. Esiplaanile seati kunsti abil riigitruuduse sisendamine ja uue ühiskonnakorra eest ohverdamise ülistamine. Johann Wilhelm von Krause (sündinud Johann Wilhelm Krause; 1. juuli 1757 Schweidnitzi lähedal Dittmannsdorfis (praegu Dziećmorowice, Alam-Sileesia vojevoodkonnas) – 10. august 1828 Tartu) oli Liivimaa arhitekt. Ta on tuntud eelkõige...
Oma kaasaja puuduste esiletoomisega püüdsid realistid ühtlasi ka kaasa aidata nende puuduste kõrvaldamisele. Ühiskonna puuduste suhtes kõige kriitilisemalt meelestatud realiste nimetatakse kriitilisteks realistideks - nende tegutsemisaeg jääb 19. sajandi lõpupoolde. Kõigepealt kerkis realism esile maastikumaalis. Inglasel Constable'il (romantism) oli ka natuke realistlikumaid loominguid. Prantslane Camille Corot (1796-1875) jõudis välja realismini. Corot oli vanim liige nn. Barbizoni rühmas. Sinna kuulunud maastikumaalijad elasid tagasitõmbunult väikeses Barbizoni külas Pariisi lähedal ja pühendasid end looduse ilu ülistamisele. Barbizonis töötas ka talupoegade kujutajana tuntuks saanud Jean Francois Millet (1814-1875), maalides neid raske töö juures. Millet' maal on "Viljapeade korjajad". Prantslane Gustave Courbet (1819-1877) väitis, et pole tähtis, kas maalitakse ilusaid või inetuid asju peaasi, et seda tehtaks hästi
9. Suurim Prantsuse romantik maalikunstis oli Jacques Louis David. Poliitiliste sündmustega on seotud nt "Tapetud Marat". 10. Romantikud ihaldasid oma rahva mineviku poole ja lõpmatusse. 11. Prantsuse romantilises skulptuuris on kõige kuulsam teos Francois Rude reljeef Pariisi Tähe võidukarel, mis väljendab revolutsioonilist paatost. 12. Esimesi Prantsuse realistlike maalikunstnike nimetatakse barbizoonlasteks sest esimesed relismi kunstnikud asusid elama Barbizoni külla. 13. Peredviznikud taotlesid Venemaal vene realistliku kunsti tutvustamist ja propageerimist. Kunstirühmituse nimi pärineb vene keelsest nimest. 14. Tuntud vene realistid on Ilja Repin, Vassili Surikov, Vassili Perov. 15. Prantsuse suurim realist oli Gustave Courbet. 16. Eklektika on filosoofias, usulistes õpetustes, kunstis jm rakendatav erinevate vaadete, tõekspidamiste ja hinnangute ning stiilide ja laadide ühendamine.
ja selle mõjul 19. sajandi prantsuse kunstis toimunud muutused. Uued suunad realism- naturalism, vabaõhumaal ja lõpuks ka impressionism tõid minevikulugude jutustamisse tardunud maalikunsti tagasi nii natuuri kui ka värvi ja valguse teema. Kunstnikud keskendusid mere ja taeva uurimisele, sest just neid motiive maalides oli hõlbus kahtluse alla seada Lääne maalikunsti üht aluspõhimõtet ruumi konstrueerimist rangete perspektiivireeglite järgi. Natuur ahvatles kunstnikke Barbizoni külla, innustas inglise maastikumaalijate armeed ning tõstis tasapisi huviorbiiti ka Normandia. Vabas õhus maalides sai paremini edasi anda maastikuvaatest inspireeritud vahetut muljet. Minu arvamus Käisin Kumu kunstimuuseumis vaatamas näitust, mille nimi oli Normandia maalijad. Kuna olen ise Normandias käinud ja näinud sealseid ilusaid mereäärseid kohti ja muud loodust, siis oli see näitus mulle väga tuttav. Maalidelt jäid mulle silma, et nendel kujunesid välja tüüpilised vaated
sajandi 20. aastatel, paisus veelgi kaharamaks. Peokleidid olid avara dekolteega, päevakleidid aga kinnise kaelusega. Palju kanti ehteid, sest väärismetall ja kalliskivid muutusid üheks kapitali paigutamise viisiks. Mood hakkas kiiremini vahelduma. Seda dikteerisid suured moemajad, mille hulgas said juhtivaks Pariisi moekunstnikud ja firmad. REALISTLIK MAALIKUNST Raskem oli JEAN FRANCOIS MILLET [zan fransuaa millee] (1814-1875) saatus. Ka tema asus 1849 aastal Barbizoni, kuid kujutas eelkõige talupoegi, mitte maastikke. Tema kuulsaim töö on "Õhtupalve". Inimeste kujutamises valitsesid aga klassitsismi ajast kindlad skeemi reeglid, mida Millet tugevasti eiras. Lisaks arvati, et Millet õhutab lihtrahva raske elu kujutamisega mässumeelsust. Millet suhtus oma tegelastesse- kartulivõtjatesse, viljapeade korjajatesse, külvajatesse või karjastesse- tõepoolest lugupidamisega, kuid pigem nende saatusega leppides.
katedraalist jne. Edastas looduse muutumist, erinevaid hetki ühest kindlast motiivist. Auguste Renoir maalis maastikke, akte. Väga heatahtlikud teosed. Edgar Degas' lemmiktehnika oli pastell, liikuvuse kujutamine, balletistseenid. Camille Pissarro maalidel on õhulised ja päikeselised tänavad, põllud, aiad. Impressionismi tähtsus seisneb maalimisviisis, mitte sisu rõhutamises./// Realism- Prantsusmaa kunstnikud, 1830-ndatel loodusesse maalima läinud seltskond, sai koha järgi nimetuseks Barbizoni koolkond. Vahetu tegelikkuse kujutamine, lihtrahva raske elu näitamine olid ideeliselt esmatähtsad. Jean Francois Millet kujutas talurahva töid mitmekülgselt ja pälvis ajaloo jäädvustamisega tähelepanu. Prantslane Camille Corot asendas oma loomingus romantilised maastikud vahetu looduse jäädvustamisega, Honore Daumier tegi enamjaolt poliitilisi karikatuure, kuid ka olustikumaale ja skulptuure. Tähtsaim esindaja prantslastest oli mässumeelne Gustave Courbet, kes maalis suuri
D.Friedrichi maalid? Tema tööd on kujutuste vili, tegi sketse Theodore Gericault [zeri-koo] Eugene Delacroix [ö`zen dölakruaa] Francois Rude [rüüd] Realism 1. Millest huvitusid ja millest maalisid realistid? Huvitusid tööliste eluolust ja argipäevast, maalisid loodust ja metsa 2. Milline vahe on romantismil ja realismil? Realistid unistasid looduses maalimisest aga romantikud tegid seda 3. Miks nimetatakse esimesi prantsuse maastikumaalijaid barbizoonlasteks? Nimi tuleb Barbizoni metsakülast, mida armastati maalida ja kuhu nii mõnedki kunstnikud elama asusid 4. Mida taotlesid peredviznikud? Kus riigis nad tegelesid? Eesmärk oli Venemaal propageenida vene realistliku demokraatlikku kunsti, tegelesid Venemaal 5. Milliseid esimese eesti soost kutselise kunstniku Johann Köleri maale sa tead? Isa portree, Ema portree, Autoportree, Hiiu naised kaevul, Ketraja, Kunstniku sünnikoht, Herakles toob Kerberese põrguväravast 6. Millises Tallinna kirikus asub J
on lühikesed, koma-kujulised, kontuure välistavad. Lõid peamiselt vabaõhumaale (seeriatena, erinevas valguses), kujutasid maastikke, suurlinnaelu, kohvikustseene, lillepilte ..GAG, Marju Liidja, 2005 Impressionistide jaoks oli oluline koht teadusel, eriti füüsika ja optika vallas, neid huvitasid valgusja värviprobleemid (vari pole must, värvusetu pind, vaid värviline). Fotolik kompositsioon, poolikud kehad. Impressioniste mõjutasid W. Turner, Barbizoni koolkonna maalijad, 19. saj. jaapani gravüür.Claude Monet. Impressioon. Tõusev päike Neoimpressioniste huvitasid värvi- ja valgusmulje jäädvustamise tehnilised aspektid: nad kandsid segamata värvid väikeste punktide või komadena tihedalt üksteise kõrval lõuendile, arvestades, et silmataju optilisel segunemisel tekib teatavas kauguses soovitud toon. Neoimpressionismi peaesindajad: Georges Seurat ja Paul Signac. Postimpressionism (ld
1. Klassitsismi ja romantismi erinevused + näited: Klassitsism: Tähistab kindlate vormitunnustega stiili. Uued ühised ideaalid sidusid inimesi ja võimaldasid neil uskuda maailma mõistuspärasusse ja harmooniasse. Kindlustunne ühiskonnas - väärtustati välismaailma. Seal levisid üldised reeglid. Kunst pidi olema õpetlik, ülistama voorusi ja võitlema pahede vastu. Rõhutas valgustusajastut. Näited: *Inimesed: Prantsuse kirjanik Voltaire (1694-1778), poliitiline mõtleja Charles de Montesquieu (1689-1755) ja kirjanik, filosoof Denis Diderot (1713-1784). *Voltaire' Jean-Antoine Houdoni skulptuur, Madeleine'i kirik Pariisis, Antonio Canova - Paolina Borghese. (Vt.õp. lk 182-195 kõik need pildid on näited). Romantism: Võib väljenduda erinevates stiilides ja vormides. Inimesed tundsid endid kriisis viibivatena ega suutnud uskuda vanu ja uusi ühiseid detaile, seega eemaldusid nad teineteisest ning tundsid end üksikuna. Omapärane ellusuhtumine...
ANTOINE GROS ,,Bonaparte Arcole sillas" ; oli Davidi lemmikõpilane ANTON STARBOPF ,,Istuv akt" ANTONIO CANOVA ,,Pauline Borghese Venusega" ; itaalia skulptor, ampiir, näitab pere halvast küljest. ARCIMBOLDO ,,Aastaajad" AUGUSTE RENOIR ,,Tantsupidu linnas" ; ,,Tantsupidu maal" ; ,,Pannkoogijahuveski" BERNINI ,,Apollon ja Daphne" ; arhitekt ja skulptor C.D.FRIEDRICH ,,Rändaja udumere kohal" ; maastiku- ja merevaated, romantsimi eelkäija CLAUDE MONET ,,Mulje. Tõusev päike" (impression. Soleil levant) ; ,,Daam aias" ; ,,Moonid" ; ,,Londoni parlamendihoone" ; ,,Sirelid" ; ,,Roueni katedraal" ; ,,Argenteuil" ; ,,Vesiroosid" EDGAR DEGAS ,,Tantsijanna sinises" ; ,,Täht ehk tantsijatar laval" ; ,,Ooperihoone tantsufuajees" ÉDOURD MANET ,,Nana" (Zola romaani prostituut), ,,Olympia" (Urbino Venuse paroodia) ; ,,Eine roheluses" parodeerib Tiziani ,,Kontsert vabas õhus" EDVARD MUNCH ,,Karje" ; ,,Madonna" EUGÈNE DELACROIX ,,Va...
seda, mida nad nägid. · Pidasid kunstis kõige tähtsamaks tegelikkuse asjalikku ja ilustamata esitamist. · Teaduse areng oli tormiline ning seda hakati märkama ka väljaspool teadleste kitsast ringi. Teadused ja kunstid peavad üheskoos tõde teenima. · MAASTIKUMAAL · JOHN CONSTABLE - Inglise kunstnik - Maalis kodukandi külaühiskonda · Barbizoni koolkond - rühm maalikunstnikke peatus pikemalt linnalähedastes metsakülades, eriti Barbizonis (mõned neist nt Rousseau asusid sinna püsivalt elama). Vahetu side loodusega ja talurahva eluviisiga suunas neid looma uut moodi kunsti, mida varsti hakati nimetama realismiks. Levis piltide valmismaalimine vahetult looduses. Loodusest võeti üksikasjad, värvitoonid ja isegi kompositsioon. Tõetruu maalikunst mõjus algul võõrastavalt neile, kes olid harjunud ametliku kunsti ideaalmaastikega.
Realism Barbizoni koolkond Tegutses Prantsusmaal 18301860 Theodore Rousseau rajatud. Kujutasid loodust sellisena nagu nägid Kesksel kohal oli valgus ja selle abil loodud õhustik Nn. Kaasaskantav ateljee värvituubid Vahetu side looduse ja talurahva eluviisiga suunas neid looma uut moodi kunsti, mida varsti hakati nimetama realismiks Realism Ladina keeles realis ehk esemeline. Tekkis 19. saj teisel kolmandikul Levis kogu Euroopas, ka Venemaal Taotleb maalitava tõetruud ilustamata kujutamist Ristiisaks või loojaks võib pidada Gustave Gourbeti. Hülgas kogu romantismile omase kujutuslikkuse ja akadeemiline formalismi. Realismilt nõuti, et ta aitaks lahendada ühiskondlikke probleeme. Selleks pidi kunst olema võimalikult objektiivne ning andma hea ettekujutuse reaalsest elust. Oluline oli tõde, ilu peeti teisejärguliseks. Iseloomulik oli huvi töö ja ar...
parajasti Prantsusmaa poolt alistatava Põhja- Aafrika värvikirevast, eksootilisest olustikust. Tuntuim teos ,,Vabadus viib rahva barrikaadile" 58. Historitsism ajalooliste stiilide kopeerimine, nt. Neorenessanss Eklektika eri stiilide formaalne mehaaniline liitmine, stiil, kus ühe hoone juurde kuhjatakse erinevaid stiile. 59. Realism on kunstivool, mis maalib ümbritsevat tõetruult ja ilustamata. See on romantismi vastane. 60. Barbizoni koolkonna moodustasid maastikumaalijad, kes käisid suvel maalimas Fontainebleau metsas ja elasid Barbizoni külas. Nende eripäraks oli maalimine looduses. Tegi alguse Impressionismile. 61.Impressionismile iseloomulik on komataolised pintsli tõmbed, heledad värvid, avatud kompositsioon, rõguasetus valgusele ja selle muutmisele, igapäevased teemad. Maalisid kõike, muljelevat. Esikteoseks ,,Impressioon. Tõusev Päike" Claude Monet 62
Kunstnikku ei seostata tegelikult ühegi konkreetse stiiliga. 8. Kuulsad hispaania kunstnikud- Salvador Dali, El Greco, Diego Velazquez 9. Kuulsaim romantiline skulptuur on prantslase Francois Rude´i sõdalastega kõrgreljeef ,,Marseljees" Pariisi Tähe võidukaarel, väljendab revolutsioonilist paatost. 10. Parlamendihoone Londonis on projekteeritud pseudogooti stiilis ja mõjub veidi kuivana. Arhitekt on Charles Barry. Barbizoni koolkond ja realism. 1. Realism-maalitava tõetruu ilustamata ja moonutamata kujutamine. Realistid maalisid seda, mida nägid. Temaatika-peamiselt igapäevaelu. Romantism idealiseerib minevikku, sündmustik ja tegelaskujud on tihti ebatavalised. 2. Barbizoonlased- kunstnikud, kes elasid Barbizoni külas Fontainebleau metsa ääres ja maalisid otse vabas looduses. 3. Theodore Rousseau- maalis loodust võltsimatu asjalikkuse ja täpsusega. Meeleolu on tavaliselt tõsine ja kurvameelne
Realism Prantsusmaal (§ 32) 1) Mida ja kuidas maalis inglise kunstnik John Constable? Looduses peituvat salapära ja hetkeliselt mööduvaid meeleolusid väljendas. Constable mahlaka roheliusega lihtsates maastikupiltides on värsket elavat pintslitööd, valguse ja värvide võbelust. 1802 hakkas vabas õhus maalima - peisazist. Piltidel kujutas vaid tõde. ,,Mrs. Constable", ,,Heinavanker", ,,Salisbury katedraal" ,,Viljapõld". 2) Kuidas kujunes Barbizoni koolkond? Barbizoni koolkond kujunes tänu sellele välja, et rühm maatikumaalijaid, kes käisid suvel maalimas Fontainebleau metsas ja elasid samas ka Barbizoni külas. 3) Millise uuenduse tõi maalikunsti Barbizoni koolkond? Vahetu side loodusega ja talurahva eluviisiga suunas neid looma uutmoodi kunsti, mida varsti hakati realismiks nimetama. 4) Keda ja kuidas maalis prantsuse kunstnik Jean-François Millet? Millet maalis enamjaolt talupoegi
pakkus talle kindlustunnet. Samas lapsepõlvest jäid talle ahistavad mäletused ja ta meenutas oma vend Theole hiljem ,, Mu noorusaeg oli sünge, külm ja igav." 4 Kunstikaupmehe aeg Onu soovitusel läks Vincent 1869. aasta juulis Haagi kunstikaupmehe õpilaseks. Ta tutvus stiilidega, mis olid parajasti moes salongides, ning õppis tundma Barbizoni ja Haagi koolkonna maastikukunsti. Koolituse lõppedes saadeti van Gogh Londonisse asuvasse galeriisse, ent õnnetu esimene armastus, süvenev eraldumine ja pöördumine religiooni poole innukusega, mille ta isa hukka mõistis, viisid isa ja onu mõttele, et ehk on Vincent juba täisealine saata ta Pariisi peakontorisse tööle. Rahvusvahelise mainega ettevõte ei talunud siiski kaua Vincenti suurenevat konfliktsust, vastumeelsust suhtuda kunsti kui kaupa ja vaenulikkust klientide suhtes
Romantism versus realism Svea Mäesalu 11C Romantism Romantism oli esialgu väheste haritlaste eneseväljendus. See ei saanud esineda arhitektuuris või skulptuuris, kuna selle loomine on kallis ja eeldab kunstnikult suurt rahakotti. Romantikute jaoks oligi kõige parem väljendusviis maalikust ja graafika ning seda mitte vaid rahalises mõttes, vaid ka seetõttu, et need võimaldasid väljendada kordumatuid mõtteid ja tundeid paindlikumalt. Niisiis soovisid romantismi kunstnikud välejendada eelkõige oma tundeid, elamusi, ja meeleolu, samuti oli nende jaoks oluline oma fantaasia rakendamine. Inspiratsiooni ammutamiseks suunati pilgud keskaega või eksootilistesse idamaadesse, ka romantiline kirjandus oli maalimise aluseks. Selline unistusliku ja luulelise laadiga suund, mis hakkas kandma nime romantism, kujunes välja 19. sajandi II veerandiks. Populaarseks muutusid maastiku- ja ajal...
Ta on maalinud palju maale väiksest külast Salisburyst - ,,Salisbury vaade" Barbizoni koolkond. Romantikute üheks lemmikteemaks oli metsiku looduse ülistamine. 1830ndatel hakkas rühm Pariisi maalikunstnikke linnas unistamise asemel pikemalt peatuma linnalähedastes metsakülades, eriti Barbizonis. Nende hulgas levis piltide valmismaalimine vahetult looduses. Nende stiil oli küll alguses publikule võõras, kuid nad kogusid aegamööda tunnustust. T. ROUSSEAU asus Barbizoni püsivalt elama. ,,Õhtu" J.-F. MILLET oli samuti Barbizonis, kuid kujutas pigem talupoegi. Ta oli inimfiguuri kujutamisel ametliku kunsti ideaalskeemidega teravas vastuolus. Veel arvati, et Millet õhutab läbi kunsti lihtrahvas mässumeelsust, kuid see ei olnud nii. Tal oli aga suuri raskusi oma tööde eksponeerimise ja müügiga. ,,Viljapeade korjajad" Tema loomingust hakati eeskuju võtma alles pärast tema surma. H. DAUMIER' põhitegevus jäi graafika valda, kuigi
,,Meenutus Mortefontaineist", ,,Homeros ja karjased", ,,Sild Mantesis". Realism (1840 - , kunstivool) huvitus kaasajast, lihtinimestest, argielust, tegelikkuse asjalik ja ilustamata esitamine, eeskujuks maastikumaalija J. Constable, maaliti seda, mida nähti, kunst ja teadus peavad tõde teenima, vastupidine romantismile, kasutati looduses nähtavaid toone, kujutatut valgustas ülevalt vasakule suunatud valgusallikas, tumedalt heledale üleminek, Prantsusmaa Barbizoni koolkond maalisid looduses ja elasid Barbizonis, innustust andis Contable näitus Pariisis, maastikumaalijad, side talurahva ja looduse eluviisiga, tahtsid luua uut moodu kunsti - realism, loodusest võeti piltide üksikasjad, värvitoonid ja kompositsioon, T. Rousseau, J. R. Millet, J. Dupre, J. F. Millet kujutas talupoegi, ta tegelased olid vastuolus ideaalskeemile, arvati, et ta õhutab lihtrahvast mässama, ,,Viljapeade korjajad", ,,Külvaja", ,,Kaevajad", H
Kunstnikud pettuvad romantismis. Kunstnikud loobusid fantastilistest ja põnevatest motiividest, hakati rohkem enda ümber olevat maailma jälgima. Tegelikkust hakati kujutama ilustamata ja reaalselt. Eemaldumine romantismist toimus aegamisi, esmalt maalikunstis, maastikumaalis. John Constable võttis eeskujuks madalmaade maalikunsti ja hakkas maalima oma kodukohta. Romantikute lemmikteemaks oli metsiku looduse ülistamine. 1830ndatel hakkas rühm pariisi kunstnikke külades peatuma ja tekkis Barbizoni koolkond. Tuntuim esindaja T.Rousseau, asus barbizoni elama, tema mõjutajaks oli constable. Barbizoni koolkond hakkas esimestena looduses maalima. Kunst oli väga tõetruu ja tundus alguses võõrastav. Aegamööda võitisd nad tunnustust. J.F. Millet kujutas põhiliselt talupoegi. Tol ajal olid inimeste kujutamiseks kindlad eeskirjad, nõudis idealiseerimist. Arvati, et millet rõhutab lihtrahvast mässama. Tal oli oma töid raske eksponeerida ja müüa. Ta suhtus maarahvasse lugupidavalt
Realism 19 saj keskel toimub muutus. Paljud sõltumatud kunstnikud hakkasid romantismist eemalduma. Pärast 1830. aastat hakati romantismi akadeemia poolt arvestama. Loobuti väljamõeldud kujundiest, fantaaisast, põnevatest motiividest ja hakati kujutama ainult seda, mida nad nägid enda ümber. Kõige tähtsamaks peeti tegelikkuse ja tõe kujutamist. Eemaldumine romantismist polnud järsk, toimub järk-järgult. Pariisist läheb grupp inimesi maalima Barbizoni metsa ja hakkavad tegelema loodusemaaliga. Kujuneb välja Barbizoni koolkond. Üks nendest kunstnikest oli Theodore Rousseau(1812-1867), kes jäi päris paikseks. Teosed valmivad otse loodusest. Tema on põhiliselet tuntud kui loodusmaalija. Loodusest võeti kõik: värvid, kompositsioon, detailid ja ise midagi juurde ei lisatud. Jean Francois Millet (1814-1975). Kui teised maalisid põhiliselt loodusmaastikke siis tema sümpaatia kuulus
Akadeemial oli iga-aastane kunstinäitus Salon de Paris (Pariisi Salong), ja seal väljas olnud tööde autorid võitsid auhindu ja said tellimusi. Näitusel sai välja panna ainult zürii poolt heaks kiidetud töid. Züriid juhindusid Kunstiakadeemia väärtustest. Noored kunstnikud maalisid heledamates ja eredamates värvides kui suurem osa eelmise põlvkonna kunstnikest, lähtudes Gustave Courbet', Winslow Homeri ja Barbizoni koolkonna realistlikust stiilist. Nad pakkusid oma töid salonginäitustele, kuid züriid ei võtnud neid vastu. Nende noorte kunstnike tuumik (Claude Monet, Pierre-Auguste Renoir ja Alfred Sisley) õppis Charles Gleyre'i käe all. Nimetatud kolm said sõpradeks ning maalisid sageli koos. Aastal 1863 lükkas zürii tagasi Édouard Manet' maali "Eine murul" ("Le déjeuner sur l'herbe"). Põhiline põhjus oli selles, et seal oli kujutatud alasti naine koos kahe riides mehega piknikul. Zürii
Veel on sellele teosele iseloomulikud rohmakad tumeda joonega ümbritsetud näod. Jean François Millet (1814-1875)- oli prantsuse maalikunstnik. Prantsuse realismi esindajaid. Jean-François Millet sündis talupoja peres ja pidas end surmani talupojaks. Ta õppis maalikunsti Cherbourg'is ja alates 1837 Pariisis. Aastal 1840 loobus ta õpingutest ja hakkas tööle kunstnikuna, sattudes Honoré Daumier' mõju alla. 1841 ta abiellus, 1844 jäi leseks. Aastal 1849 kolis ta Barbizoni, kus elas surmani, maalides eeskätt talupoegi, elu lõpupoole ka maastikke. Stiililt oli ta realist, kuid mõjutas tugevastiimpressioniste. Ilja Repin(1844-1930)- oli vene maalikunstnik, kriitilise realismi esindaja. Ilja Repin sündis Ukrainas Harkivi oblastis Tsugujevi nimelises väikelinnas ohvitseri pojana. 19-aastasena sõitis Repin Peterburi, kus proovis sisse saada Peterburi Kunstide Akadeemiasse. Esialgu tal see ei õnnestunud. Enne Peterburi tulemist töötas ta
D. Friedrich - Saksmaal Maaliti romantilist ajalugu, kaugeid maid (Aafrika) ● W. Blake - Inglismaal ● W. Turner - Inglismaal ● E. Delacroix - Prantsusmaal ● T. Gericault - Prantsusmaal T. Gericault “Medusa parv” E. Delacroix “Vabadus viib rahva barrikaadidele” Realism (tõde) - romantismi jätk 1850ndatel 19. saj I pool, 1870ndad G. Courbet - suunas realismiliikumist 19. saj Prantsusmaal, maalis suuremõõtmelisi maale töötavast talupojast 19. saj I pool → Barbizoni koolkond → vabaõhumaal Temaatika: loodus, ajaloomaal G. Courbet “Kivilõhkujad” ● Impressionism (pr keeles “mulje”) C. Moneti maali järgi ● Maalisid väga kiiresti, väikeste pintslitõmmetega ● Maalisid seeriad lihtsatest motiividest erineval ajal ● Heinakuhjad, Roueni katedraal Kunstnikud A. Renoir - lõbutsevad inimesed pargis C. Pisano - inimesed mittedetailselt E. Degas - baleriinid ja hobused Postimpressionis
Tallinna Nõmme Gümnaasium Kätriin Vossi Vincent van Gogh Referaat Tallinn 2013 SISUKORD ELULUGU............................................................................................................................... 3 REALISM................................................................................................................................ 5 KOHTUMINE IMPRESSIONISMIGA....................................................................................... 6 MAALIKOMPOSITSIOON....................................................................................................... 7 VÄRVIKASUTUS.................................................................................................................... 8 STRUKTUUR JA KONTUUR.................................................................................................. 9 PÄEVALILLED...................................................
KLASSITSISTLIK ARHITEKTUUR kunstnikud: Andrea Palladio Arhitektuuris kasutati rohkesti sambaid, kupleid ja kolmnurkseid viile. Ehitati suuri harmoonilisi ansambleid (näiteks Peterburis). Eestis esindavad klassitsismi Tartu Ülikooli peahoone (1803–1809) Kreeka ja Rooma eeskuju, ümarkaar, kuplid, lihtsus, rangus, suurejoonelisus, reeglipärasus KLASSITSISLIK KUJUTAV KUNST skulptorid: Antonio Canova, Jean-Antoine Houdon, Bertel Thorvaldsen alastifiguur, marmor, üldistatud, arenenud inimkeha varaklas Kunstnikud: Jean Baptiste Greuze, Elisabeth Louise eeskujuks skulptuuride relieefid, värv jäi tahaplaanile, moraliseeriv Kõrgklas. Kunstnikud: Jaqcues Louis David, Jean Auguste idealiseerimine, detailideta taust, antiikajalugu, mütoloogia, poliitika,eetika ideaal KLASSITSISM JA ROMANTISM kunstnikud: Jean-Jacques Rousseau, Charles de Montesquieu, Denis Diderot klassikaline - tavakohane, tüüpiline või antiigile vihjav klassitsistlik - üks ...
(http://et.wikipedia.org/wiki/Realism_%28kirjandus%29) 1.2 Realism (kunst) Realism on kunstistiil, mis tekkis Prantsusmaal pärast 1848. aasta revolutsiooni. Realism on kunstivool, mis taotleb ümbritseva, maalitava tõetruud ilustamata kujutamist. (http://et.wikipedia.org/wiki/Realism_%28kunst%29) Juhtiv koht oli maalikunstil, kõiki elu külgi püütakse kujutada võimalikult tõepäraselt. (alguse sai realistlik maali käsitluslaad maastikumaalis nn. Barbizoni koolkonna maalijate poolt). Hakatakse kujutama raske töö tegijat,suhtudes temasse lugupidamisega. (http://web.zone.ee/marjukodukas1/Realism.pdf) Realismi viljeleti kogu Euroopas ja ka Venemaal 19. sajandi lõpuni. Realism hülgas romantismile omase kujutluslikkuse ja akadeemilise formalismi. Realism oli romantismi vastand. Kui romantikud kujutasid üllaid tundeid, siis realistid leidsid selle põlastusväärse olevat ja üritasid ümbritsevat tõetruult ja ilustamata kujutada
omast stiili. Igatahes vastasid tema valmistatud teosed tõsiselt publiku maitsele ning see aitas tal teenida ka oma esimesed kaks tuhat franki. See oli kui esimene aste tema karjääriredelil. Ta osales erakooli Academie Suisse'i õppetöös, mille käigus kohtus Camille Pissarroga. Ateljeetöö ei rahuldanud teda enam, sest juba nüüd tõmbas teda tugevasti vabaõhumaali poole. Hiljem kohtas Monet Bazille´d, Renoiri ja Sisleyd, kellega koos ta sageli Barbizoni lähedal Chailley-en-Biere´i metsas maalimas käis. 3 KUNSTIÕPINGUD 1857-1864 1.3 Õppimine lahtise taeva all Kui Monet noorusaastatel üldse kaaluski pühendumist kunstnikukarjäärile, siis kindlasti ei tulnud tal mõttesegi hakata maastikumaalijaks. See ei tulenenud tema eelnevast tööst kunstnikuna, vaid sellest, et tol ajal ei hinnatud maastiku maale piisavalt ning nende müümine oli raskendatud.
Skageni maalijad (taani 19.saj) skageni maalijateks nim skandinaaviaa kunstnike rühmitust, kes alates 1870.a kuni sajandivahetuseni käis suviti koos skagenis, mis paiknes taanis jüüti ps põhjatipus skageni kunstnikud eemaldusid taani kuningliku kunstiakadeemia ja rootsi kuningliku kunstiakadeemia üsnagi jäikadest traditsioonidest, minnes kaasa uuemate kunstisuundadega, millega nad olid pariisisi ... prantsuse impressionistide eeskujul maaliti vabas õhus kunstnike loomingut mõjutas Barbizoni koolkonnale omane realistlik kujutamislaad kohalike elanike seas olid kalurid need, kes andsid kunstnikele kõige enam maalimisainet skagenii pikki randu kujutati.... rüühmitusse kuulusid: roosti: oscar björck, johan krouthen norra: christian krohg, eilif peterssen taani: viggo johansen, anna ancher, michael ancher, peder severinn kroyer, laurits tuxen, karl madsen peder severin kroyer skageni kunstnike koloonia keskne figuur ja mitteametlik liider. 1883
kaasa aidata nende puuduste kõrvaldamisele. Ühiskonna puuduste suhtes kõige kriitilisemalt meelestatud realiste nimetatakse kriitilisteks realistideks - nende tegutsemisaeg jääb 19. sajandi lõpupoolde. Kõigepealt kerkis realism esile maastikumaalis. Juba inglasel Constable'il (romantism) oli sugemeid realismist. Samuti jõudis prantslane Camille Corot (1796-1875), kaunite hõbekalt sillerdavate romantiliste looduspiltide autor, lõpuks välja realismini. Corot oli vanim liige nn. Barbizoni rühmas. Sinna kuulunud maastikumaalijad elasid tagasitõmbunult väikeses Barbizoni külas Pariisi lähedal ja pühendasid end looduse ilu ülistamisele. Barbizonis töötas ka talupoegade kujutajana tuntuks saanud Jean Francois Millet (1814- 1875). Tema ei näidanud talupoegi mitte jõude- või puhkehetkil, vaid maalis neid raske töö juures. Suured ja veidi kohmakad, kerkivad pruunikatel nukratoonilistel põllulagendikel tumedate siluettidena talumeeste kujud.
Rogier Van Der Weyden(1399-1467) Hieronymus Bosch (1450- 1516) Seenjor Piter Bruegmel (1525-1569) Matthias Grünewald (1470-1528) Albrecht Gürer (1471-1528) Hans Holbein(1472-1543) Impressionism 1680 a. alguses kujutasid noored Prantsuse kunstnikud akadeemilise kunsti aegunuks ning koondusid Pariisis Claude Moneti juurde. Nad hakkasid maalima vabas õhus ja püüdsid tabada atmosfääri muutusi. Impersionistlik esteetika sai mõjutusi realismist, Barbizoni koolkonnast.1839 a. leiutati fotograafia. 1874 esimene näitus sai suure kriitika osaliseks. Sealt tuli moneermaali impressioon e. tõusev päike stiilinimetus. Aga 1880-90 jõudis stiil juba kõikjale. Uuendused töölahendites võimaldasid välitöid(kergem olmet ja värvid olid tuubides). Sageli maaliti ühte objekti erinevatel aegade. Maalide piirjooned(tihedus ja ruumilisus) hajuvad liikumises ning valguses. Kasutati intensiivseid värvitoone. Välditi raskeid varje ja piirjooni
pöördus londonisse, suri hobuse seljast kukkudes.sai kuulsaks tänu oma sõbrale. Notre-dame de la belle verriere Millet kauni klaasakna jumalaema 1814-1875 chartres'i katedraali immiteeriv vitraaz viljapeade koristajad(d'orsay) kui katedraal valmis1194, põles kohe maha, kirik esindab barbizoni koolkonda(väike küla pariisi ehitati üles googti stiilis, ehitajad säilitasud lähedal).maali sõnum: rikastele hiiglaslikud romaanni stiilis läänefassaadi ja ühe torni koos kuhjad, vaestele üksikud viljapead.selle kiivriga, seal asub kuulsaim romaani vitraaz. koolkonna teoseid nim ka realismiks, nad protestisid ateljeemaali vastu(rousseau, daubigny, dupre, corot)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
