Balti erikord Vene keskvõim ja baltisaksa aadel Mõiste Baltisakslased olid Liivimaa, Eestimaa ja Kuramaa traditsiooniline, end sakslasteks pidav, ülemkiht (aadel, linnaelanikud ja vaimulikud). Reduktsioon vs restitutsioon Restitutsioon Rootis valistusaja lõpul riigistatud mõistate tagasiandmine nende ednistele omanikele. Aadel sai tagasi ka varasemad õigused talupoegade üle. Milleks olid...? Millal? Balti erikord algas Põhjasõja ajal allkirjastatud kapitualtsioonilepinguga 1710. Lõplikult kehtestati Uusikapunki vaherahuga 1721.
kinnistumine, 1645, 1629 ning 1561. Halduskorraldus Jäi kahe kubermangu vahel Linnaõigus: Võru linnale, kokku 12 jagamisele. Põhja-Eesti koos linna. Seoses asehalduskorraga nelja maakonna: Läänemaa, (1783- 1796) lisandus Paldiski Virumaa, Järvamaa, Hiiumaa maakond. Liivimaal lahutati Pärnu ja Harjumaa-Eestimaa maakonnast Viljandimaa ja Tartu kubermang, keskus Tallinn. maakonna lõunapoolne osa, mis 1784 Poola käest vallutatud alad rajatud linna järgi sai nimeks ning Põhja Lätist kujunes Liivi Võrumaa. Narva jäi edasi Peterburi, kubermang keskusega Riias. Pihkva Setumaa kubermangu. Lisaks Pärnu ja Tartu maakond. +1645 Saaremaa (seal oma asehaldur, rüütelkond, kirikuvalitsus e
Kokkuvõte 1. Sõjad vara-uusajal. Liivi sõda(1558-1583), Põhjasõda(1700-1710/1721) põhjused, osapooled, tulemused ja tähtsus Eesti ajaloos. Peamised allikad pärinevad Balthasar Russow' kroonikast(käsitleb Liivi sõja sündmusi kuni aastani 1584; rootsimeelne; Ruccow päritolu pole kindlalt teada, kuid ta oli Pühavaimu eesti koguduse õpetaja). Allikana on ka Johannes Renneri kroonika. Liivi sõja põhjused: o peamiselt Liivimaa soodne asupaik(Ida- ja Lääne-Euroopa vahendaja) o Liivi ordu, Riia peapiiskopkond, Tartu piiskopkond, Saare-Lääne piiskopkond ja Kuramaa piiskopkonna omavahelised pinged(nt. sõda ordu ja Riia ppk <> Poola- Leedu vahel 1556-1557) o Tugevad vastased: Moskva suurvürstiriik(Ivan IV Julm), Poola-Leedu, Taani, Rootsi Ajend: ,,Tartu maks". Moskva svr'i ja Liivimaa valitjejad tegid rahulepingu 1554 a., millega
- lõpp I MS ajastu (1914-..): Vene Keisririigi kokkuvarisemine (1917) ja Eesti omariikluse kehtestamine (1918-...) - poliitlis-sotsiaal-majanduslik piirkonna ajalugu Eesti alade geograafilis-ajalooline defineerimine: - ajaloolis-geograafiliste terminite paljusus KESKAJA TAUST - Vana-Liivimaa (sks.k: Alt-Livland) konföderatsioon ,,Orduriik" (u 1200/1346 1558: tänapäeva Eesti ja Läti alad) koosnes mitmest osast: 1. Taani Põhja-Eestist (kuni 1346) 2. Saksa Ordu Liivimaa harust 3. Neljast piiskopkonnast 4. Hansalinnadest - Likvideerus reformatsiooni, oma sisemise heterogeensuse ja naaberriikide välispoliitiliste ambitsioonide tõttu Feodaalse Vana-Liivimaa võimusuhted keskajal: - formaalselt kuulus Püha Saksa-Rooma Keisririigile - piirkondlik ülemvõim kuulus kas: 1. Saksa Ordu Liivimaa harule/ Liivi Ordule või 2. Piiskoppidele & kloostritele või 3. Linnriikidele (Hansalinnade kodanlusele)
Vana-Liivimaa kaarti õpik lk.54 ja 72. 3) Haldusjaotus Eestis 16.sajandi teisel poolel ja 17.sajandil: - Liivi sõja tulemusena jaotati Eesti ala kolme riigi: Poola, Taani ja Rootsi kuningriigi vahel. A) Poola valdused Lõuna-Eestis: - Poola valdusesse kuuluval Liivimaal muudeti halduskorraldust 1580.aastate algul (1582.a.). - Kõrgeim ametiisik Poolale kuuluval Liivimaal ehk Üleväina hertsogkonnas oli suurte volitustega asehaldur. - Liivimaa oli jagatud algselt presidentkondadeks ( neist Eesti alale jäid Pärnu ja Tartu ning Läti alale Võnnu presidentkonnad), mille eesotsas olid eluaegse ametiga presidendid. 2 - 16.sajandi lõpul nimetati presidentkonnad ümber vojevoodkondadeks ( ees vojevood). - Presidentkonnad ( ja hiljem ka vojevoodkonnad ) jagunesid omakorda eramaadeks ja riigimaadeks. Riigimaad jagunesid staaroskondadeks ( millede
- Kindralkuberneri ülesanded Kuninga poolt 3-ks aastaks määratud (kuningas võis aega pikendada), elas Riias või Toompeal haldasid oma haldusala sõjaväge; nimetas ametisse ja kontrollis riigiametnike tööd; jälgis rahatulekut ja -kasutust kubermangus; hoolitses avaliku korra eest; hoolitses postiteenuse, teede ja sildade eest; - Rüütelkonnad Eestimaa, Saaremaa ja Liivima rüütelkond Rüütelkonnad koondasid maavaldajaid aadlikke ja kaitsesid neid Maapäevad Maanõunike kolleegium - 12 nõunikku (saaremaal 6), valiti maapäevadel kõige paremate aadlike seast eluaegseteks. Maanõunikud tegelesid tähtsate asjadega, igapäevased otsused langesid rüütelkonna pealiku õlule - Kohtukorraldus Eestimaal adrakohtunikud, Liivimaal sillakohtunikud;
Varauusaeg 1. Haldus- ja võimukorraldus Rootsi ajal. Vihik, õpik, TV lk. 33 ül. Tunda kaarti. Rootsi võimu kehtima hakkamisel jagati Eesti Eesti- ja Liivimaa kubermanguks. Mõlema kubermangu eesotsas oli kindralkuberner. Nende ülesandeks oli .. · Kamandada oma haldusalal olevat sõjaväge · Nimetasid ametisse ja kontrollisid kõigi riigiametnike tööd · Jälgisid raha laekumist ja kulutamist kubermangus · Kandsid hoolt postiteenistuse, teede ja sildade korrashoiu · Avaliku korra jälgimine Kubermang ja selle Maakonnad keskus EESTIMAA 1. Järvamaa KUBERMANG 2
Balti erikord Allar Org 8.b klass Tartu Herbert Masingu kool Balti erikord oli Balti ehk Läänemere äärsetes riikides Eestimaal, Liivimaal ja kuramaal 13-18. sajandini Saksa õigusruumi mõjul väljakujunenud ning toiminud riigivalitsemise- ning õigussüsteem. Balti provintside- Eestimaa kubermangu, Liivimaa kubermangu ja kuramaa kubermangu vallutamisel Moskva tsaaririigi poolt kinnitas Peeter I 30. septembril 1710 Liivimaa rüütelkonna ja 1. märtsil 1712 Eestimaa rüütelkonna eriõigused ning peale Põhjasõja lõppu kehtestati Balti erikord, kuna elukorraldus erines Venemaa sisekubermangude korraldusest. Venemaa Keisririigi Balti erikorra kohaselt säilis aadlikel ja linnadel omavalitsus. Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus.Valitsevaks usuks Baltimail jäi luterlus, asjaajamiskeeleks jäi saksa keel. Vene keisrivõimu kõrgemaks esindajaks sai
1222-1223 eestlaste edu (surusid sakslased minema). 1224 alistati Tartu vene vürst Vjatško abiga. 1227 alistati lõpuks Saaremaa. Mõju/tulemused: Halb- hukkus 1/3 elanikkonnast; eesti eliidi hävimine (hukkusid, läksid minema, sulandusid); aadekonna kujunemine ((balti)sakslased); maarahvas alistati lepingutega→ koormised, sõjateenistus, kirikute/sildade ehitamine; ristiusu pealesurumine. Eesti jagunes 4 osaks ( Eestimaa Hertsogkond (Taani), Liivimaa Ordu, Saare-Lääne piiskopkond, Tartu piiskopkond). Hea: Eesti seoti Lääne- Euroopa kultuuriga (kirikud, koolid, euroopalik ühiskonnastruktuur, hansaaeg (13-16 saj.) Jüriöö ülestõus (1343- 1345) Põhjused: eestlaste olukord halb, olid kuuldused Eestimaa müügist, Eestimaa Hertsogkonnas aadlikel suured õigused. Sõja käik: Algus 23. aprillil 1343. Esimesed 2 nädalat edukad, kuid siis tapeti 4 eestlaste kuningat Paides. Kutsuti rootslased appi- jäid hiljaks
Muudatused majanduselus. Tööstuslik pööre, suurte vabrikute tekkimine 19.saj teises pooles. Kodanikuavalikkus. Massilised rahvaliikumised, nt hernhuurlik liikumine. Usuvahetusliikumine 1840.a-tel. 19.saj teisel poolel väljarändamisliikumine. I ms ajal elas Venemaal 200 000 eestlast. Rahvuslik liikumine, 19.saj teisel poolel – võib rääkida seoses baltisakslastega, nende puhul veidi varem, saj esimesel poolel. Tartu Ülikooli taasasutamine, mõjutas baltisaksa keskklassi kujunemist, eestlaste jaoks 19.saj lõpp-20.saj algus. 19.saj lõpus oskasid pea kõik eestlased lugeda, kirjutada – rahvahariduse algus 19.saj keskel. Eestlaste omavalitsus, vallad, vallakohtud. 19.saj teine pool – suured, põhimõttelised ümberkorraldused Eesti ühiskonnas. Eesti uusaja ajaloo allikad. Allikmaterjali hulk kasvab väga suurel määral. Kvantiteet kasvab väga tõsiselt, eelkõige just 19.saj puhul, aga ka 18.saj. Uute allikaliikide ilmumine, mida
- 1629. a Ainus periood presidentkondadega! Ala jagatud kolmeks = kolm kuningat Rootsi valduste kujunemine. 1561.a kokkulepe Rootsi ja Tallinna linn, Tallinna ümbrus ametlikult Harju-Viru vasallid, (sisuliselt Harjumaa) Järvamaa aadel 1583.a Pljussa vaherahu Rootsi ja Venemaa Põhja-Eesti ja Ingerimaa 1629.a Altmargi vaherahu Rootsi ja Poola Kohu Eesti mandriala 1645.a Brömsebro rahu Taani ja Rootsi Saaremaa, Muhumaa (saared) 1660.a Oliwa rahu Rootsi ja Poola Kogu Liivimaa, Ruhnu Asustus (lk. 94-95). 1558. a Liivi sõja algus u 250’000-300’000 1629
armed. · Rootsi domineerimine piirkonnas ei meeldinud tema naabritele Taanile, Poolale ja Venemaale. See viis Rootsi vastase liidu sõlmimiseni 1699. Lepingu sõlmisid Vene tsaar Peeter I, Poola kuningas ning Saksi kuurvürst August II Tugev ja Taani kuningas Frederik IV. Rootsi vastase liidu sõlmimisele ning Poola ja Venemaa lähenemisele aitas kaasa ka endine Liivimaa rüütelkonna maanõunik J.R.von Patkul, kes oli kritiseerinud ägedalt Balti kubermangudes läbi viidud reduktsiooni ning Rootsi riigi vastase tegevuse eest tagaselja surma mõistetud. Sõlmitud leping nägi sõjalise edu korral ette Eesti- ja Liivimaa ülemineku Poola valdusesse ning Neeva suudmeala (Ingerimaa) andmise Venemaale. · Rootsi olukorda Põhjasõja eel raskendas veel: - 1695-1697 kogu Põhja Euroopat tabanud suur näljahäda
Ajaloo arvestuse 1.teema: Rootsi riigi poliitika Eesti- ja Liivimaal 1) Sündmused, millega seoses läksid Eesti alad järk-järgult Rootsi riigi koosseisu 1. Eestimaa kubermang palus Rootsilt kaitset Liivi sõjas. Selle moodustasid 4 maakonda: Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa ja Virumaa. 2. Liivimaa kubermang läks Rootsile Poolalt vallutatud aladega. Selle moodustasid Lõuna- Eesti ja Põhja - Läti, Eestis olid siis Pärnu- ja Tartu maakonnad. 3. Saaremaa liideti Rootsiga seoses 1645.a Taaniga sõlmitud Brömsebo rahuga. Põhimõtteliselt kuulus Saaremaa Liivimaa kubermangu, kuid säilitas ometigi teatud eraseisundi (oma asehaldur, rüütelkond, kirikuvalitsus ja teistest erinev maksusüsteem). Kubermange valitsesid 2 kindralkuberneri- üks Tallinnas ja teine Riias.
VENE AEG Põhjasõda oli laastavam kui eelmised. 1721 elas Eesti aladel vähem inimesi kui enne muistset vabadusvõitlust. Rahvapärimustest: · kirikud võssa kasvanud · jalajäljed - in. nende järgi otsitud · põllud söödis · koduloomad hävinud Viletsas seisukorras ka mõisad: õlgkatused, väikesed aknad, puupalkidest seinad 18. saj. keskpaik jõuti sõjaeelse rahvaarvuni. 18. saj. lõpus üle 500 000 inimese. Balti erikord. Venemaale oli oluline kohaliku baltisaksa aadli toetuse tagamine. 29.09.1710 kirjutati Harku mõisas alla kapitulatsiooniaktile, mille kohaselt Eesti alad läksid Vene riigi koosseisu sisuliselt autonoomse osana. · elanikkonnale säilitati luteri usk · asjaajamiskeeleks jäi kohapeal saksa keel · säilis kohaliku aadli omavalitsus, privileegid · säilis senine kohtusüsteem, seadused · säilis senine maksukorraldus, tollipiir · aadlile lubati tagasi anda reduktsiooniga ära võetud mõisad
· 1704 juuni Peeter I alustas uuesti Narva ja Seejärel Tartu piiramist · 1704 12 juuli Tartu kapitulerumine · 1704 9. aug. Vallutati Narva linn · 1708 Tartu ja Narva linnarahvas küüditati Vologdasse (Venemaal) · 1709 juuni Poltaava lahing Ukrainas, Rootslaste vägi purustati täielikult · 1710 Riia (algus), Kuressaare (aug.), Pärnu (aug.) ja Tallinna (sept.) kapituleerumine · 1710 29. sept. Harku kapitulatsioon (kogu Eesti kubermang Venemaa) · 1721 Uusikaupunki rahu Sõja tagajärjed: · Venemaa Eesti, Liivi ja Ingerimaa ning osa KaguSoomest koos Viiburiga. Andis Rootsile tagasi sõjas hõivatud alad Soomes ja maksis 2 milj. riigitaalrit kahjutasu · Levis katk · Rahvaarv langes 120 000140 000 inimeseni · Põllud kasvasid sööti · Koduloomad olid hävinud · Mõisad olid halvas korras · Kehtestati Balti erikord Talupoegade olukord sõja aastatel: · Põlluharimise pidurdumine
AJALOO SUULINE ARVESTUS 2015 1. teema: Rootsi riigi poliitika Eesti- ja Liivimaal 1)Sündmused, millega seoses läksid Eesti alad järk-järgult Rootsi riigi koosseisu Eestimaa kubermang palus Rootsilt kaitset Liivi sõjas. Selle moodustasid 4 maakonda: Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa ja Virumaa. Liivimaa kubermang läks Rootsile Poolalt vallutatud aladega.Selle moodustasid Lõuna-Eesti ja Põhja Läti.( Eestis oli siis Pärnu ja Tartumaa) Rootsi sai endale Saaremaa 1645 aastal Brömsebo rahuga Taanilt. (Aga oma asehaldur, rüütelkond , kirikuvalitsus ja teistest erinev maksusüsteem) Kubermange valitsesid kaks kindralkuberneri- üks Tallinnas ja teine Riias. 2) Rahvastik 17. Saj. 17. Saj alguses oli Eestimaal elanikke umbes 100tuh, kuid rahvaarv hakkas järjest kasvama uusasukate saabumisega.
nim. ametisse ja kontrollisid riigiametnike töid jälgisid raha laekumist ja kulutamist kubermangus kandes hoolt ka postiteenuse, teede ja sildade korrashoiu kandes hoolt avaliku korra eest kindralkuberner- monarhi asevalitseja iseseisvas riigis, suures koloonias või haldusüksuses Rüütelkonnad Võimu omandasid ka rüütlekonnad ja linnavalitsus kindralkuberneri ja teiste Rootsi riigiametnike kõrval Eesti ja Liivimaa rüütelkonna kõrvale moodustas eraldi rüütelkonna Taani valduses olev Saaremaa. Rüütelkonnad koondasid aadlike, kaitsesid nende õigusi Rootsi võimude ees, ning lahendasid kohalike küsimusi, mis ei kuulunud otseselt kuninga ja tema poolt seatud kindralkuberneri huvisfääri Rüütelkonnad käisid koos maapäevael, mis toimusid iga 3 aasta tagant Maapäevadel valiti kõige lugupeetavamate aadlike hulgast eluaegsesse ametisse maanõunik
· Esialgu keskvalitsus midagi otsustavat Balti erikorra lammutamiseks ette ei võtnud, vaid aitas baltisakslaste vastu suunatud rünnakuid vaigistada. · Kuni Aleksander II valitsemisaja lõpuni ( 1881) jäi Balti erikord oma põhiosas püsima. Kindralkuberneri institutsioon: · Balti kubermangud olid alates 1801.a liidetud üheks kindralkubermanguks, kus kõrgemat võimu valitsuse nimel esindas kindralkuberner. · 1808-1819 oli Eestimaa kubermang eraldi kindralkubermangu staatuses. · Kindralkuberner oli kubermangude administratiivaparaadi kõrgeim juht, teostades järelvalvet kõigi tsiviil-, politsei- ja sõjaväeinstitutsioonide üle. · Kindralkubernerideks olid enamasti kõrgemad sõjaväelased, kellest üks markantsemaid oli aastatel 1812-1829 ametis olnud keisri kindraladjutant markii Filippo Paulucci. Kindralkuberneri ametikoht püsis kuni 1876. Aastani. Kubermangude valitsemine:
vastu hakata. Ta ründas Vene vägesid Rõngu all ning piiras Tartut ja Laiust, kuid nagu kirjutab kroonik, "siis tüdinesid sõjamehed asja nurjamineku ja rahapuuduse pärast ja läksid laiali." Samal aastal sõlmiti Taani vahendusel lühike vaherahu. Moskva tsaaririik soov saada ligipääs Läänemerele ja tahtmine sadamaid saada; Alustas sõda. Tulemused Aastaks 1561 Juunis andsid Harju-Viru vasallid ja Järvamaa aadel ning Tallinna linn Rootsi kuningale usaldusvande. 28. novembril Vilniuses sõlmitud lepinguga andsid ordu ja Riia peapiiskopkond (Iseseisev Liivimaa riik) andsid end täielikult Poola kuninga Sigismund II Augusti valitsemise alla. Eesti ala oli ära jaotatud Rootsi, Poola, Taani ja Venemaa vahel. Ordu ja peapiiskopkonna alad jagati kaheks: Kurama hertsogriik ja Üleväina-Liivimaa. Aastaks 1583 Liivi sõja lõpp. 10
Ajaloo suulise eksami konspekt 1. Pilet 1 Liivi sõda. Sõja põhjused, käik ja tagajärjed. Liivi sõda 1558-1583 16.saj keskpaiku oli Vana-Liivimaa küllastunud 5ks väikeriigiks: Saksa ordu Liivimaa haru territoorium, Riia peapiiskopkond ning Saare-Lääne,Tartu & Kuramaa piirkopkond. Sõja põhjused: Baltikum oli jätkuvaks vahendajaks Lääne-ja Ida-Euroopa vahel,(soodne geograafiline asend) mistõttu Liivimaa naabruses tugevnenud Moskva suurvürstiriik ja Poola-Leedu huvitusid üha enam mõju tugevdamisest Baltikumis, et haarata kaubandustulud endale. Liivi sõja vallandas Moskva suurvürstiriik. 1558
Vene võim ei tegelenud 18 saj. I poolel talurahva olukorraga ega kontrollinud Rootsi-aegsete seaduste täpset rakendamist Balti provintside omavalitsuskorraldus ei taganud talupoegadele õiguskaitset Esialgu üritasid talupojad kasutada varasemaid ,seaduslikke teid, päärdudes kaebustega mõisnike peale Peterburi võimude poole Riigivõim tugines aga rüütelkondade seisukohavõttudele Ajalookirjanduses on omistatud suur tähtsust nn. Roseni deklaratsioonile(1739a.). See oli Liivimaa rüütelkonna vastus riigiasutuse järelepärimisele talurahva õigusliku olikorra kohta seoses Vohnja möldri Jaani kaebusega mõisniku omavoli pärast Pärast Põhjasõda oli talupoegade kasutuses rohkem maad Kasvasid koormused, eriti tegu Raskeim oli abitegu, mida nõuti kibedaimal tööajal vastavalt mõisa vajadustele 18.saj. Viimasel kolmandikul arendasid mõisnikud, kellele kuulus viinapõletamise ja kõrtsipidamise õigus, tervailjast viinaajamist ning
Kokku oli staarostkondi 9: Tartu, Laiuse, Kirumpää, Vastselina, Pärnu, Viljandi, Põltsamaa, Tarvastu, Helme. Starostkonnad jagunesid mõisa aladeks ehk folvarkideks. Rüütelkonnals säilis omavalitsus. Valga sai linnaõigused 1584 Poola kuninga Stefan Batory käest. TAANI VALDUS Koosnes Saaremaast, mis jaotati 12 (hiljem 21) ametkonnaks. Need jagunesid omakorda vakkudeks. Kuningat esindas asehaldur. Tegutses rüütelkonna omavalitsus. 1528 - JAM ZAPOLSKI rahu Poola ja Venemaa vahel. Liivimaa Poolale. 1583 - PLJUSSA rahu Rootsi ja Venemaa vahel. Põhja-Eesti Rootsile. 1629 - ALTMARGI rahu Rootsi ja Poola vahel. Liivimaa Rootsile. 1645 - BRÖMSEBRO rahu Rootsi ja Taani vahel. Saaremaa Rootsile. 1660 - OLIVA rahu Rootsi ja Taani vahel. Ruhnu Rootsile. VANA HEA ROOTSI AEG Eestimaa jagunes kubermangudeks: · Eestimaa kubermang, Tallinna Kindral-kubener. · Liivimaa kubermang, Riia Kindral-kuberner. Saaremaa oli suhteliselt iseseisev, kuigi vormiliselt oli Liivi Kubermangu osa
koos Riiaga BRÖMSEBRO VAHERAHU 1645 Rootsi ja Taani Taani jääb ilma Saaremaast, valdused Rootsile. Rootsi võim kogu Eesti alal OLIWA VAHERAHU 1660 Rootsi ja Poola Rootsi Liivimaa + Ruhnu saar 2) Rootsi aega iseloomustanud rahvastikuprotsessid rahvaarvu muutused ja selle mõjurid, sisemigratsioon. Suur näljahäda millal, miks, tulemused: Enne Liivi sõda(1558-1583) elas Eestis 250-300 000 inimest, 1620.aastaks oli inimesi aga vähenenud poole võrra 120-140 000 inimest. 17.sajandil oli pea 75% taludest tühjaks jäänud või maha jäetud.
Rahvaarv vaenlase kätte langemast. Pärast lüüasaamist Narva all 1700. aastal vennastekogudustesse hõlmatud ligi 12 000 inimest, olulisim keskus oli 2x tõusnud (pikk rahu, sisse rändajaid palju). ROSENI DEKLARATSIOON oli hakkas Peeter I tohutute pingutustega tugevdama oma sõjaväge. 14. mail Saaremaa. Vennastekogudustes pandi üldse suurt rõhku lugemis- ja 1739. aastal Liivimaa maanõuniku Otto Fabian von Roseni sõnastatud 1704 saavutasid vene väed rootsi vägede üle võidu Kastre lahingus, 24. kirjutamisoskuse levitamisele, tõlgiti usule äratavat kirjandust, kirjutati ise. talupoegade ja mõisnike suhteid kajastav dokument. Roseni juulil (14. juulil) alistus piiramise järel TARTU. POLTAVA LAHING 1709. Asutati ja peeti ülal talurahvakoole
Balti erikord ja keskvalitsus Balti erikord Venemaa polnud kindel oma vallutuste püsivuses ning seepärast oli neile oluline baltisaksa aadli toetus. Balti aadli poolehoiu võitmiseks alustati juba sõja ajal restitutsiooniga. Baltikumi valitsemise põhijooned kinnitati Uusikaupunki rahuga, mis sätestasid Balti erikorra alused. Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldused. Koostati aadlimatriklid. Balti erikord aitas säilitada siinse maa kultuuri ja omapäras, välistades Vene kolonisatsiooni, mis oleks võinud kohalikele saatuslikuks kujuneda. Balti erikord võimaldas tihedamaid sidemeid Lääne-
Rootsi, Venemaa, Poola, Taani. Liivi sõja tagajärjel loovutas Venemaa Rootsile põhja-Eesti ja Ingerimaa. Rahulepingud (aasta, osapooled, sisu): Jam Zapolski-1582, Venemaa-Poola.Venemaa loovutab kõik oma linnused Liivimaal. Pljussa-1583, Venemaa-Rootsi.Venemaa loovutab Põhja-Eesti ja Ingerimaa. Täyssinä-1595, Venemaa-Rootsi. Ingerimaa saadakse rootslastelt tagasi. Stolbovo-1617, Venemaa-Rootsi. Ingerimaa läheb tagasi rootslastele. Altmargi-1629, Poola-Rootsi. Poola loovutab kõik Liivimaa alad, kogu mandrieesti on Rootsi kontrolli all. Brömsebro-1645 Taani-Rootsi. Taani loovutab oma valdused Saaremaal Rootsile. Oliwa-1660, Poola peab tunnistama Rootsi õigusi Liivimaale Kärde-1661, Venemaa tunnistab Rootsi õigusi Liivimaale Uusikaupunki-1721, Rootsi-Venemaa. Rootsi loovutab venemaale kõik alad. Põhjasõda: aeg, osapooled, tagajärjed. 1700-1721. Vene tsaar Peeter I, Poola kuningas August II tugev, Taani kuningas Frederik IV ja Rootsi kuningas Karl XII.
,,verekümnis", millele sõjaaegadel teenistus maakaitsevägedes, samuti vägede majutamise, moonastamise ja küütimisega seotud kohustused. KOGUKONDLIKUD KOORMISED: 1)Teede korrashoid, 2) Magamisaida ja kooli ehitamine jne. Valla piires tegemist vajavad tööd. KIRIKUMAKSUD-tagasid kogu kiriku organisatsiooni ülalpidamise. 1)1802.a. TALURAHVA REGULATIIV ,,IGGAÜKS" Talupoegade õigus vallasvarale ja selle pärimisele. Talude pärandatava kasutusõiguse kehtestamine. 2)1804.a. EESTI JA LIIVIMAA TALURAHVASEADUS- Teokoormiste normeerimine, s.o. vastuvusse viimine talu majandusliku kandevõimega. Keelati talupoegade müümine ja võõrandamine. Kodukariõigust piirati 15 kepihoobiga või 2päevase arestiga. 3)23.Mai 1816.a. TALUPOEGADE VABASTAMINE PÄRISORJUSEST EESTIMAAL JA 26.Märts 1819 LIIVIMAAL- Talurahvas kuulutati pärisorjusest priiks. Maa tunnistati mõisniku ainuomandiks. Talus edasielamiseks tuli maad mõisniku käest rentida, kusjuures tühistati 1804.a koormiste piirangud
· 1582 - Venemaa ja Poola vahel sõlmitud vaherahu leping, mis andis kõik venelaste valllutatud linnused Liivimaal Poolale tagasi(Jam Zapolski) · 1583 - Venemaa ja Rootsi vahel sõlmitud Pljussa vaherahu - Rootsi kätte Põhja - Eesti ja Ingerimaal vallutatud alad · 1595 - Liivisõja lõpp Täyssinä rahuga tagajärjed : · Rootsile jäi Põhja-Eesti Läti ala tervikuna läks Poolale(ka Lõuna-Eesti alad) · Taanile jäi Saaremaa · Liivimaa hakkas tähistama Poola valdusesse jäänud alasid · Rootsi käes olnud ala hakati nimetama Eestimaaks SÕJAD JA VAHERAHUD 16.-17. SAJANDIL Stolbovo rahu - 1617.a - Venemaa ja Rootsi vahel - leping õnnestus Rootsil nihutada Rootsi- Vene piiri Narva jõest kaugemale itta, millega Venemaa oli läänemerest täielikult ära lõigatud Altmargi vaherahu - 1629.a - Rootsi Poole vaheline leping - Eesti mandriala jäi Rootsi kätte, Põhja-Läti koos Riia linnaga samuti Brömsebro rahu - 1645
150 000 inimeseni. 18. sajandi lõpuks tõusus elanike arv üle 500 000. Väljastpoolt võõraid ei tulnud. Venemaa pidas lakkamatult sõdu, mis riivasid ka Eestit. 1797Aastani ei võetud eestlaseid Vene armeesse. Sõjad tõid kaasa suuremaid koormiseid, küüdikohustuse. Hiljem võeti eestlaseid nekrutiks 25 aastaks. Balti maariigi taastamine Kehtima jäid senised seadused ja maksud. Venemaal vastuvõetavad seadused hakkasid siin kehtima alles pärast registreerimist kohapeal. Eesti- ja Liivimaa kindralkubernerideks nimetati 18. sajandil Venemaa teenistuses olnud välismaalasi. Kehtima jäid luteri usk, saksa keel ja 18. sajandi lõpuni tollipiir Venemaaga. Baltisaksa aadli eesõiguste põlistamiseks koostati rüütelkondade liikmete nimekirjad aadlimatriklid, kuhu lisati uusi perekondi ainult ülejäänute nõusolekul. Eestimaal võisid vaid immatrikuleeritud aadlikud omada rüütlimõisaid ja osaleda maapäeval. Kirik läks rüütelkondade kontrolli alla
juurutamise, s.t võõrvõimu ajalugu. Eesti keskajast säilinud allikmaterjal on katkendlik ja ebaühtlane: nii mõnigi üksiknähtus või terve ajalõik on kirjeldatav iseäranis värvikalt ja sündmusterohkelt, ent teiste sündmuste või nähtuste kohta puuduvad teated sootuks. Paremini tuntakse 13. sajandi alguskümnendeid, mida kirjeldab Eesti ja Läti aladel sajandi esimesel poolel tegutsenud saksa preestri Henriku Liivimaa kroonika, samuti 15.16. sajandit, mille puhul muudab kirjaliku asjaajamise mahu suurenemine paljud sündmused ja protsessid paremini jälgitavaks. Seevastu 13. sajandi teine pool ja 14. sajand on allikaliselt märksa halvemini esindatud. administratiivne jaotus Vana-Liivimaa Eesti ja Läti alad keskajal Eestimaa Põhja-Eesti keskajal, Taani valdused Põhja-Eestis Liivimaa Lõuna-Eesti ja Läti alad keskajal
BALTI ERIKORD Venemaale oli tähtis baltisaksa toetus, seega üritati nende poolehoidu võita restitutsiooniga.- Rootsi ajal riigistatud mõisade tagasiandmine nende omanikele. Sellega võidetigi nad enda poolele. Mõisadega sai aadel tagasi õigused tp-le. Balti valitsuskorra põhijooned kuulutati 1721 Uusikaupunki rahuga Vja R vahel. Kehtima jäid senised seadused ja maksud. Eestit ja Liivimaad eraldas Venemaa kubermangust luteri usk, saksakeelne asjaajamine ja tollipiir. Võimu esindajateks said kindralkubernerid. Kroonuameti ül oli sõjaväe ülalpidamine ja maksude jälgimine. Kindralkubernerid viibisid tihti Peterburis japolnud Baltikumi asjadest väga huvitatud, jäid
http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%B5hjas%C3%B5da · Balti erikord oli Balti ehk Läänemere äärsetes riikides Eestimaal, Liivimaal ja Kuramaal 13.-18. sajandini Saksa õigusruumi mõjul väljakujunenud ning toiminud riigivalitsemise- ning õigussüsteem. Kuni Balti provintside vallutamiseni Moskva tsaaririigi poolt oli ta kehtiv valitsusvorm ning õigusüsteem orgaaniline osa mandri-euroopa õigussüsteemist. Balti provintside - Eestimaa kubermangu, Liivimaa kubermangu ja Kuramaa kubermangu vallutamisel Moskva tsaaririigi poolt kinnitas Peeter I 30. septembril 1710 Liivimaa rüütelkonna ja 1. märtsil 1712 Eestimaa rüütelkonna eriõigused ning peale Põhjasõja lõppu kehtestati Balti erikord, kuna elukorraldus erines Venemaa sisekubermangude korraldusest. Venemaa Keisririigi Balti erikorra kohaselt säilis aadlikel ja linnadel omavalitsus. Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus. Valitsevaks usuks Baltimail jäi luterlus,
pkk. Ja annab selle hertsog Magnusele. c. Vana-Liivimaa ja ordu lõpp: · 2. august 1560 Härgmäe lahing Liivi ordu viimane välilahing Oomuli mõisa juures (Valga lähedal), kus saadi venelastelt hävitav kaotus. · Tugeva Viljandi Ordulinna alistumine venelastele (aug. 1560). · Talupoegade ülestõus Lääne- ja Harjumaal Koluvere lossi piiramine (okt 1560). · Tallinn ja Põhja-Eesti alistub Rootsile (1561). · Ülejäänud Liivimaa aadel, ordumeister ja peapiiskop alistusid Poolale. · 2 korda piirati Tallinna. d. Rüüstesõda: · Sõja uus periood Liivimaa jagamise pärast Rootsi, Taani, Poola ja Venemaa vahel. · Sõja põhijõuks nn. mõisamehed mõisaametnikud jt, kes raha eest olid valmis kõigeks rüüstati põhiliselt vastase talupoegi. e. Liivimaa kuningriik: · Ivan IV kroonis hertsog Magnuse kuningaks ja andis vene väed maade vallutamiseks. · 1570-71 piiras Magnus tulutult 7 kuud Tallinna.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
