Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Balkani riikide lühiajalugu". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
jugoslaavia, serbia, makedoonia, kosovo, horvaatia, sloveenia, nato, bosnia, montenegro, üro, ametliku, föderatiivne, lagunes, albaania, bulgaaria, rumeenia, eellugu, sotsialistlikuks, lõpust, sõjad, konstitutsiooniline, tungida, jätkus, provintsis, tunnustuse, institutsioonid, vastamata, deklaratsioon, tunnistab, revolutsioon, slobodan, kukutatiJugoslaavia Sotsialistlik Föderaalne Vabariik Koostajad: Jugoslaavia Sotsialistlik Föderaalne Vabariik Jugoslaavia Sotsialistlik Föderatiivne Vabariik oli Jugoslaavia riik Teise maailmasõja lõpust (1945), kuni see 1992. aastal Jugoslaavia sõdade ajal ametlikult laiali lagunes. See oli kommunistlik riik, mis koosnes tänapäeva Bosnia ja Hertsegoviinast, Horvaatiast, Makedooniast, Montenegrost, Serbiast ja Sloveeniast. Serbia ja Montenegro, ametlikult Jugoslaavia Föderatiivne Vabariik, mida rahvusvaheline üldsus kunagi ei tunnustanud kui Jugoslaavia Sotsialistliku Föderatiivse Vabariigi järeltulijat. 1941-44 Teise maailmasõja ajal okupeerivad Jugoslaavia Saksamaa ja Itaalia väed; aktiivsed on kommunistlikud partisanid, keda juhib Josip Broz Tito. 1945 Jugoslaavia Sotsialistliku Föderatiivse Rahvavabariigi väljakuulutamine (koosneb 6 vabariigist). Toimub sovetiseerimine. 1948 NSV Liidu Jugoslaavia tüli, mis viib suhete katkestamiseni Moskvaga
HORVAATIA Horvaatia (horvaadi keeles Hrvatska) ehk Kroaatia on riik Euroopas Balkani poolsaare loodeosas. Horvaadid ise peavad oma maad mitte Balkanile, vaid Kesk-Euroopasse kuuluvaks. Horvaatia pealinn on Zagreb. 3. sajandil eKr alustasid roomlased Horvaatia ala vallutustega. Lõid Solini provintsi Spliti lähedal. Keiser Augustus laiendas impeeriumit ja lõi Illüüria provintsi praegustel Dalmaatsia ja Bosnia aladel ja Pannoonia provintsi Horvaatia aladel. 285. aastal otsustas Diocletianus loobuda oma kindlusest Splitis, see on praeguseni suurim rooma varemete paik Ida-Euroopas. Kui 395. aastal impeerium jagunes, jäid praegused Sloveenia, Horvaatia ning Bosnia ja Hertsegoviina alad Lääne-Rooma Impeeriumile ning Serbia, Kosovo ja Makedoonia jäid Ida-Rooma Keisririigile (hilisemalt tuntud kui Bütsantsi riik). Umbes 625. aastal saabusid Horvaatia aladele slaavi hõimud praegustelt Poola aladelt.
1 Tallinna 21. Keskkool Referaat Kerli Mandre 12B Tallinn, 1999 2 Alates 1991. aastast tänase päevani on Jugoslaavia konfliktiderohkeim piirkond Euroopas. Paljudele tundub ta ehk kauge, tundmatu. Meile näib, et see sõda on meist eemal ja õigupoolest meisse ei puutugi, kuid kui hakata mõtlema, siis jõuame järeldusele, et ega see sõda meist nii kauge olegi toimub ta ju siinsamas Euroopas. Ja seda enam on minu arvates täiesti mõistmatu, kuidas 21. sajandi künnisel asuvas Euroopas, kus on moodustatud
I Ajalugu Serbia ja Montenegro liitriigi moodustasid Serbia Vabariik (pealinn Belgrad) ja Montenegro Vabariik (pealinn Podgorica). Liitriigi pealinnaks oli Belgrad, kus asusid parlament ja president, kes oli ühtlasi valitsusjuht. Riigi kõrgeim kohus asus Podgoricas.3. juunil kuulutas 2006 kuulutas Montenegro end iseseisvaks. 5. juunil kuulutas Serbia end iseseisvaks ning Serbia ja Montenegro õigusjärglaseks. Kuna need rigid olid pikemat aega eraldi riikidena olnud,siis järgnevalt üldised ülevaated ajaloost mõlema riigi puhul: 1.1 Serbia Serbia riigi juured ulatuvad 9. sajandi esimesse poolde. Serbia kuningriik loodi 11. sajandil ja 14. sajandil sai sellest suurriik, mis langes türklaste kätte pärast Kosovo lahingut 1389. Osa Serbia piirkondi suutis veel 70 aastat vastu panna, enne kui Ottomani impeerium nad samuti 4 sajandiks annekteeris, hoolimata kolmest
Sajandi algul Riikide liidud 1- Kolmikliit 1882 Kolmikliit Sksamaa- juhtiv riik Austria-Ungari- sisemiselt ebakindel Itaalia-nõrgim lüli 2. 1983 Antant Vene-Prantsuse liit 1904 Prantsuse-Inglise liit (Entente cordiale) 1907 Vene-Inglise liit Rahvusvahelised kriisid 1905 I Maroko kriis Prantsusmaa tahtis kehtestada kontrolli Maroko üle. Saksamaa oli selle vastu ja ähvardas sõjalise sekkumisega Konflikt lahendati rahvusvahelise konverentsi kokkutulemisega 1908 Bosnia kriis 1908 liitis Austria-Ungari endaga Bosnia Venemaa ja Serbia olid selle vastu Saksamaa toetas Austria-Ungarit 1911 I Maroko kriis Prantsusmaa laiendas oma võimu Marokos Saksamaa saatis Maroko rannikule omma sõjalaeva, ähvardades sõjaga. Tänu Suurbritannia sekkumisele, kriis lahendati Prantsusmaa sai õiguse Marokole, Saksamaale anti vastutasuks osa Prantsuse Kongot. 1911 Tripolitaania sõda Itaalia hõivas Liibüa Balkani sõjad I Balkani sõda 1912-1913 Serbia Bulgaaria Montenegro
Reini parem kallas (demilitariseeritud tsoon) ja Habsburgide dün. keelati võimule saada, keelati Suure Sm idee ja Sm kaotas kõik kolooniad. Territ. muutused: 1) Belgia sai: Malund ja Eipen, hiljem Saarland. 2) Poola sai: Ülem-Sileesia, Poznan, Pomer. Lisaks tehti Poolale pääs merele (poola koridor) Galiitsia. 3) Kolooniad said enamuses Inglismaa, aga ka USA ja Jaapan. 4) Schleswig-Holsteini ala poolitati Taani ja Sm vahel. Moodustati 2 uut riiki: Tsehhoslovakkia (endised A-U alad) ja Jugoslaavia (Serbia, Montenegro, Horvaatia, Sloveenia, Bosn-Hertseg, Makedoonia). 5) Tirooli ala sai endale Itaalia. 6) Vene kaotas Trapetzundi ja Ertzerumi kindlused Türgis. Eur-s jäi püsima konfliktikoldeid: 1) Poola vallutas 23a Vilniuse. Kuni 39a oli Leedu pealinn Kaunas, kuni MRP järgi Vilniuse vallutasid ja Leedule andsid. 2) Ahvenamaal elasid rootslased, aga see oli Soome piirides. Oli relvastatud kokkupõrkeid, lõpuks sai Ahvenamaa laialdase autonoomia. 3) Techen oli hea maagileiu ala
pagemist Läände. 1989. aasta oktoobris astus Honecker tagasi ning 9. novembril lõhkus rahvamass Berliini müüri. See omakorda tõi kaasa ulatuslikud poliitilised muudatused ja päevakorrale tõusis hiljuti veel mõeldamatu küsimus kahe Saksamaa ühinemine. Kuid ühinemine ei olnud üksnes sakslaste endi siseasi, vaid selle pidid heaks kiitma ka senised okupatsioonivõimud Teise maailmasõja võitjariigid.( 2+4 kokkulepe 1990.a.) Nõukogude Liit nõustus ühinenud Saksamaa jäämisega NATO liikmeks. Ühinemisläbirääkimised algasid 1990. aasta veebruaris ning jõudsid lõpule 3. oktoobril poliitilise ühinemisega. Kahe Saksamaa tegelik ühendamine kulges kiiresti, kuid mitte probleemideta. ÜLEMINEK TURUMAJANDUSELE Käsumajanduse pärandist vabanemiseks tuli endistel sotsialismileeri riikidel teha suuri jõupingutusi. Kõigepealt oli vaja olukord stabiliseerida: tuli üle saada finantskaosest, pidurdada inflatsiooni ja peatada elatustaseme langus
Venemaaga, 1904. aastal Suurbritannia ning 1900. ja 1902. aastal salalepingu Itaaliaga; Suurbritannia oli lisaks sõlminud liidu Jaapaniga (1902) ja Inglise-Vene vastuolusid kolooniate pärast Aasias reguleeriva lepingu Venemaaga (1907). Need lepigud olid kujundanud Kolmikliidule vastandliku Antandi. Esimese maailmasõja puhkemist soodustasid Saksa-Prantsuse vastuolude suurenemine Maroko pärast, Venemaa ja Austria-Ungari vastuolude suurenemine seoses sellega, et viimane annekteeris Bosnia ja Hertsegoviina (1908), ja põhjuseks olid ka Balkani sõjad. Saksamaa eesmärk oli kaotada Suurbritannia ülekaal merel, võtta endale Prantsusmaa, Belgia ja Hollandi asumaad ning vallutada Baltimaad, Poola ja Ukraina. Austria-Ungari tahtis endale Serbiat ja Tsernogooriat. Türgi tahtis endale Tagakaukaasiat. Suurbritannia tahtis lüüa Saksamaad ja vallutada Türgilt Mesopotaamia. Prantsusmaa tahtis tagasi Alsace-Lorraine'i ja vallutada Saarimaa.
● Luksemburg ● Holland ● Belgia Selleks kulus 2 nädalat. Eesmärk tungida Prantsusmaale läbi Belgia. Maginot’i liin Dunkerque 1940 14.06.1940 Pariisi langemine Prantsusmaa alistumine 22.06.1940 Prantsusmaa sõlmib relvarahu. Petain- Vichy valitsuse juht MAAILMASÕJA LAIENEMINE 5.dets.2017 Kolmikpakt 1940 SM; Itaalia; Jaapan Hiljem ühinesid: Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Soome, Slovakkia, Horvaatia TELJERIIGID 1941. kevad Saksamaa vallutas Kreeka ja Jugoslaavia Rudolf Hess Barbarossa plaan SM ja NSVL sõja algus Saksamaa liitlased Rumeenia Itaalia Unagri Slovakkia Soome (jätkusõda) Leningardi blokaad ● Saksa vägede kiire edasitung kestis kuni sügiseni ● 6.detsembril 1941 algas Moskva lahing - Saksa armee sai lüüa 1941 august Atlandi harta ● 14
tähtsust liikumised sajandivahetusel: · Suffragetid naisõiguslased. Naistele valimisõiguse Esimesena said naised valimisõiguse 1893 Uus-Meremaal, Euroopas esimestena 1906 Soomes. · Antisemitism. · Sionism. · Rassism. Esimene Balkani sõda: · Septembrist 1911 oktoobrini 1912 toimus Itaalia-Türgi sõda, mis näitas Türgi nõrkust. · Moodustus Balkani Liiga · 5. oktoobril 1912 alustas kuulutas Montenegro sõja Türgile. Serbia, Bulgaaria ja Kreeka tungisid Türgi aladele. · Sõja lõppfaasis alustas Türgi vastupealetungi Traakias. 17. mail 1913 sõlmiti Londoni rahu. Teine Balkani sõda: · Puhkes 16. juunil 1913. · Põhjuseks Serbia ja Bulgaaria erimeelsused Makedoonia küsimuses. · Lõppes 10.08.1913 Bucharesti rahuga. Bulgaaria ja Türgi piir määratleti Konstantinoopoli rahuga. Balkani sõdade tulemused:
Valijad nõuavad üha sagedamini, et valitsus leiaks nendele muredele praktilise lahenduse.Vaevalt oli Euroopa Liidu liikmete arv suurenenud viieteistkümneni, kui algasid ettevalmistused uueks enneolematu ulatusega laienemiseks. 1990ndate keskel koputasid Euroopa Liidu uksele endised nõukogude bloki liikmed (Bulgaaria, Poola, Rumeenia ja Slovakkia, Tsehhi Vabariik, Ungari), kolm Balti riiki, kes olid olnud NSV Liidu poolt okupeeritud (Eesti, Läti ja Leedu), lisaks üks endine Jugoslaavia Vabariigi maa (Sloveenia) ning kaks Vahemere riiki (Küpros ja Malta). Euroopa Liit tervitas võimalust aidata kaasa Euroopa stabiliseerimisele ning lubada ka nendel uutel demokraatlikel riikidel saada kasu Euroopa lõimimisest. Ühinemisläbirääkimised kandidaatriikidega algasid 1997. aasta detsembris. Euroopa Liidu laienemine 25 liikmesriigini toimus 1. mail 2004. aastal, kui liiduga ühines kümme kandidaati kaheteistkümnest. Bulgaaria ja Rumeenia liitusid 1. jaanuaril 2007. aastal.
Liitunud on kõik rahvusvaheliselt tunnustatud iseseisvad riigid 4.1 Liikmesriigid ja liitumisaastad Aasta Liikmesriikide arv Uued liikmesriigid 1945 51 Ameerika Ühendriigid, Argentina, Austraalia, Belgia, Boliivia, Brasiilia, Colombia, Costa Rica, Dominikaani Vabariik, Egiptus, El Salvador, Ecuador, Etioopia, Filipiinid, Guatemala, Haiti, Hiina (alguses Hiina Vabariik (Taiwan) hiljem Hiina RV), Holland, Honduras, India, Iraak, Iraan, Jugoslaavia, Kanada, Kreeka, Kuuba, Libeeria, Liibanon, Luksemburg, Lõuna-Aafrika Vabariik, Mehhiko, Nicaragua, Norra, Panama, Paraguay, Peruu, Poola, Prantsusmaa, Saudi Araabia, Suurbritannia, Süüria, Taani, Tsehhoslovakkia, Tsiili, Türgi, Ukraina NSV, Uruguai, Uus-Meremaa, Valgevene NSV, Nõukogude Liit (aastast 1992 Venemaa), Venezuela 1946 55 Afganistan, Island, Rootsi, Tai 1947 57 Jeemen (Põhja-Jeemen), Pakistan 1948 58 Myanmar
USA ja NL kokku strateegilise ründerelvastuse vähendamise osas kuni 1/3 võrra ; lakkas eksisteerimast bipolaarne maailm, sõjaliselt muutus maailm ühepooluseliseks ; rahvusvahelistes suhetes domineerisid Lääneriigid, eriti USA ; sõda lõppes demokraatlike ning turumajanduslike riikide võiduga plaanimajanduslike diktatuuririikide üle. -Muutused Eur poliitilisel kaardil 20.saj lõpus: NL asemel 15 iseseisvat riiki ; Jugoslaavia lagunemine(alates 1992- Sloveenia, Horvaatia, Bosnia ja Hertsegoviina, Makedoonia, Serbia, Montenegro) ; Tšehhoslovakkia asemel Tšehhi ja Slovakkia-1993.
· 1947 kuulutati USA-s välja Trumani doktriin ja Marshalli plaan · 1948. Juuni algab I Berliini blokaad Stalini poolne katse vallutada Lääne- Berliin · Berliini blokaadi võib lugeda külma sõja alguseks · Algab võidurelvastumine · USA ja NSV Liit üritavad saada poliitilist ülekaalu Euroopas ja Kolmanda Maailma riikides · 1949. aprillis luuakse NATO · 1952. Loodi Euroopa söe- ja teraseühendus majanduslik koostöö organistsioon, millest sai eelkäia EL-e · 1949. Jaanuar loob NSV Liit Vastastikuse majandusabi nõukogu VMN-i · 1955. Aastal kui NATO liikmeks saab ka Saksamaa seob N.Liit oma satelliit riigid endaga ja moodustab Varssavi Lepingu Organisatsiooni VLO · Hiina kodusõda lõppeb 1.oktoober 1949 kommunistide võiduga
öeldud, et olid väga julmad. Pigistati kõik mis võimalik välja kohalikelt. Pärismaalastest oli neil sõda hererodega ja hotentotid. 9.11.09 I maailmasõda 1814-1918 Sõja põhjused: kasvasid välja rahvusvahelistest suhetest 20. sajandi alguses. Peamine põhjus on Suurbritannia ja Saksamaa võitlus liidrirolli pärast; kolooniate ümberjagamine; imperialism (oma võimu laiendamise soov). Ajend: Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos (Austria-Ungari troonipärija). Bosnia oli liidetud Aus-Ungiga. Franz pidi visiidile minema, toimus just sel päeval kui serblased olid kaotanud 1389.aastal Kosova lahingu Türgi vastu. See oli neile kui leinapäev. Saksamaa plaan läänes kandis nimetust: Schlieffeni plaan. kõigepealt purustada Prantsusmaa ja seejärel Venemaa. Austria-Ungari pidi korraga Venemaa ja Serbia vastu võitlema. Oli arvatust nõrgem, Saksamaa pidi oma vägedega toetama.
juunil 1914. Saksa sõjaplaan nägi ette Prantsusmaa kiiret purustamist läbi Belgia (välksõda) ja seejärel oma vägede paiskamist Venemaa vastu. See kukkus aga läbi, sest belglased pidasid oodatust palju kauem vastu. Prantsuse strateegia oli tugevate kindlustuste rajamine Saksa-poolsele piirile. Inglismaal enda sõjaplaan puudus, oldi vaid valmis toetama prantslasi. Austria-Ungari valmistus võitlema mitmel rindel: lõunas Serbia, idas Venemaa vastu. Nad arvestasid Saksa toetusega. Esimesest maailmasõjast kujunes pikk ja kurnav positsioonisõda. 29.septembril 1918 a. alustas Saksamaa rahuläbirääkimisi. Tagajärjed * Saksamaa kuulutati Weimari vabariigiks * Lagunes Austria-Ungari impeerium * Ulatuslikud muutused kaardil Uued riigid : Eesti, Läti. Leedu, Poola, Soome, Tsehhoslovakkia, Austria, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria. Vt. kaart number ..... Rahvasteliit
Euro positiivsed ja negatiivsed küljed POS- hinnad muutuvad võrreldavamaks ja sellega seoses kasvab ettevõtetevaheline konkurents muudab arveldamise lihtsamaks valuutariske vähem NEG – hinnad tõusevad töökohti vähem eurotsoonis nüüd suure riskiga riigid, kellel võlad kaelas (kreeka jt) Euro ei kehti – ROOTSI,TAANI JA ÜHENDKUNINGRIIGID Kus kasutatakse eurot ametliku kokkulepe alusel : Monaco, San Marino ja Vatikan ILMA ametliku kokkuleppeta: Andorra, Kosovo, Serbia ja Montenegro 6.5 Inimõigused Inimõigused puudutavad ühteviisi kõiki inimesi sõltumata nende soost,vanusest, rahvusest, päritolust, staatusest ja usust. Inimõiguste ülddeklaratsiooni võttis vastu maailma suurim rahvusvaheline organisatsioon ÜRO. Ühtsus ei tähenda ühetaolist, s.t. arusaam inimõigustest kultuuriti ning riigiti erinev. 1.PÕHILISED INIMÕIGUSED- ÕIGUS: elule, vabadusele, võrdsusele, isikupuutumatusele, korrakohasele
3 KRIISID ENNE I MAAILMASÕDA 2.3.1 I MAROKO KRIIS 1905-1906 Prantsusmaa esitas reformide projekti, mis tähendas sisuliselt Maroko allutamist Prantsusmaa alla. Saksamaa keiser Wilhelm II teatas, et Saksamaa kaitseb oma huve Marokos, kuid majanduslikult ei olnud Saksamaa sõjaks valmis. Kriis lahendati läbiraakimiste teel 1906 Hispaanias. Marokos kehtestati politsei juhtimine, mis allus Prantsusmaale ja Hispaaniale. Toolikontroll Maroko Alzeeria piiril läks Prantsusmaa kätte. 2.3.2 BOSNIA KRIIS 1908-1909 Bosnia-Herzegoviinas oli olnud Austria-Ungari võimu all. 1908 teatas Austria-Ungari, et annekteerib endaga Bosnia-Herzegoviina. See ei meeldinud Serbiale. Kuna Venemaa toetas Serbiat, siis tervanesid vastuolud Austria-Ungari ja Venemaa vahel. Balkanil tekkis jällegi sõjaoht. 2.3.3 II MAROKO KRIIS 1911 "PANTRI HÜPPE" Maroko pealinna Fessi ümbruses puhkes ülestõus. Prantsuse väed okupeerisid linna. Saksamaa saatis Agadiri sadamassesõjalaeva "Panter
Sõda romantiseeriti kujutelm, et sõda on romantiline, ülev ja hiilgav Rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia Sõja ajendiks sai Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos 28.juunil 1914 Saksamaa õhutusel kuulutas Austria-Ungari Serbiale sõja, vastuseks kuulutas Serbia toetaja Venemaa välja mobilisatsiooni, mida Saksamaa võttis kui sõjakuulutust. Saksamaa esitas Venemaale ja Prantsusmaale ultimaatumi, mis nõudis mobilisatsioonikäsu tühistamist. Seda ei tehtud ja Saksamaa kuulutas 1. augustil sõja Venemaale ja seejärel Prantsusmaale, tungides ühtlasi kallale Belgiale. Belgia neutraliteedi rikkumine sundis sõtta astuma Inglismaad.
mis ühendab maailma põlisrahvaid, kelle enesemääramisõigus on suuremal või vähemal määral piiratud ja kellel seetõttu ei ole võimalik olla esindatud Ühinenud Rahvaste Organisatsioonis. ERO asutati Haagis 11. veebruaril 1991. a. 12 rahva, ERO asutajaliikmete esindajate poolt. Tartus asub ERO koordineerimiskeskus. Tänase seisuga kuulub ERO-sse üle 50 liikmesrahva ja -territooriumi, sh Tsetseenia, Abhaasia, Tiibet, Austraalia aborigeenid, ingerlased, Iraagi Kurdistan, Kosovo, Makedoonia albaanlased, Albaania kreeklased, Taiwan, marid, komid, udmurdid ja tsuvasid. Kuus endist ERO liiget on saavutanud täieliku iseseisvuse ning võetud vastu ÜRO-sse: Eesti, Läti, Armeenia, Gruusia, Belau ja Ida-Timor. NATO Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon. Asutatud 1949. Loodi liikmesriikide julgeoleku tagamiseks kommunistliku ekspansiooni vastu. Liikmesriike 26: Ameerika Ühendriigid, Belgia, Hispaania (alates 1982. a), Holland, Island, Itaalia, Kanada, Kreeka (alates 1952
Tulemuseks oli läänemaailma vapustanud energiakriis. Helsingi protsess - 1. augustil 1975 kirjutati Helsingis 33 Euroopa riigi ja USA ning Kanada esindajate poolt alla selle lõppaktile. Selle sisu: lepiti kokku edendada majanduslikku, teadus- ja kultuurialast koostööd ning tunnustati Euroopas kehtivaid riigipiire. Euroopa julgeoleku ja koostöönõupidamine. Pingelõdvenduse sümboliks Euroopas OSCE - Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon asutati 1975 ühiselt NATO ja Nõukogude bloki riikide poolt. Eesmärgid konfliktide ennetamine, kriiside ohjamine ja abi konfliktijärgsetelee sotsiaalsetele taastustöödele, sh inimõiguste tagamisele. Reaganoomika-USA presidendi R. Reagani majanduspoliitika. Kärbiti sotsiaaltoetusi ja alandati makse. Tugineti eraalgatuseleja turumajandusele. Algul tööpuudus, seejärel kiire majandustõus. Vähenes inflatsioon, tööpuudus vähenes, elatustase tõusis. Pingelõdvenduse
Tulemuseks oli läänemaailma vapustanud energiakriis. Helsingi protsess - 1. augustil 1975 kirjutati Helsingis 33 Euroopa riigi ja USA ning Kanada esindajate poolt alla selle lõppaktile. Selle sisu: lepiti kokku edendada majanduslikku, teadus- ja kultuurialast koostööd ning tunnustati Euroopas kehtivaid riigipiire. Euroopa julgeoleku ja koostöönõupidamine. Pingelõdvenduse sümboliks Euroopas OSCE - Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon asutati 1975 ühiselt NATO ja Nõukogude bloki riikide poolt. Eesmärgid konfliktide ennetamine, kriiside ohjamine ja abi konfliktijärgsetelee sotsiaalsetele taastustöödele, sh inimõiguste tagamisele. Reaganoomika-USA presidendi R. Reagani majanduspoliitika. Kärbiti sotsiaaltoetusi ja alandati makse. Tugineti eraalgatuseleja turumajandusele. Algul tööpuudus, seejärel kiire majandustõus. Vähenes inflatsioon, tööpuudus vähenes, elatustase tõusis. Pingelõdvenduse
saamisega, eriti tööjõu vabast liikumisest; ühtse turu funktsioneerimispõhimõtete mõistmine, põhjendatud seisukoha kujunemine EL-i kohta Kursuse sisu Tähtsamad rahvusvahelised koostööorganisatsioonid, demokraatiat kindlustavad konventsioonid. Euroopa Liidu kronoloogia ja integratsioon. Lääne tsivilisatsioon ja Euroopa Liidule aluseks olevad väärtused. Euroopa ühendamise mõtte ajaloost. Rahvusvahelised koostööorganisatsioonid: ÜRO, UNESCO, UNICEF, OSCE, NATO, OPEC, ERO, Lääne- Euroopa Liit, Euroopa Nõukogu. Inimõigused. Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste konventsioon, Euroopa Inimõiguste Kohus. Euroopa sotsiaalharta. Euroopa Ühenduste idee ja tekkimine. Euroopa Ühendused: Euroopa Söe- ja Teraseühendus (ESTÜ), Euroopa Aatomienergiaühendus (EURATOM), Euroopa Majandusühendus (EMÜ). Euroopa Liidu lepingud: Rooma, Amsterdami, Maastrichti, Nizza lepingud ja nende tähtsus. Euroopa integratsiooni laienemine ja süvenemine. Schengeni leping
Taasiseseisvunud Eesti esimeseks presidendiks sai L. Meri. Ta valiti tagasi ka järgmistel presidendivalimistel 1997.a. Majanduses mindi üle turumajandusele. Selleks alustati erastamisi, talude taastamisi, viidi läbi rahareform. Eesti iseseisvuse lõplikul kindlustamisel oli tähtis, et Punaarmee lahkuks Eesti territoo- riumilt. See sai teoks 1994.a. 1991. septembris võeti EV vastu ÜRO-sse. Edasi hakati võitlema selle eest, et saada NATO-sse ja Euroopa Liitu. Praegu on Eesti nii NATO kui Euroopa Liidu liige. Suhted Venemaaga pole head, sest paljud tagurlikud jõud Venemaal loodavad, et Eesti iseseisvus pole igavene. Poliitilistel põhjustel on Venemaa loobunud majanduslikust koostööst Eestiga, lahendamata on siiani ka piiriprobleem, sest Eesti ja Venemaa vahel eksisteerib vaid kontrolljoon. 5. Millised on Eesti tähtsamad kultuurisaavutused? Kultuurielu ja eluolu: ENSV õpik II osa lk. 56-59 II Üldajalugu A) MAAILM KAHE MAAILMASÕJA VAHEL (1918.-1939.) 1
Teist maailmasõda peetakse ka esimese maailmsõja jätkuks. Kindel on aga see, et II maailmasõda vallandas Hitleri ja Stalini sobing MRP ning mõlema riigi vallutusplaanid Euroopas ning lääneriigid üritasid suurt sõda viimase hetkeni ära hoida. Teise maailmasõja sõdivad pooled ja sõjatandrid Kolmikpakti riigid: Saksamaa, Itaalia, Jaapan (kokku 11 riiki) Liitlased (liitlasriigid): Inglismaa, Nõukoguse Liit, USA, Prantsusmaa, Norra, Kreeka, Jugoslaavia, Belgia (kokku 61 riiki). II maailmasõda kujunes välja: Lääne- ja Idarinne. Eraldi sõjatandriks võib pidada Vahemere ja Põhja- Aafrika piirkonda. Kaug- Idas sõditi samuti mitmes piirkonnas: Hiinas, Vaikse ookeani saartel, Kagu- Aasias ja Okeaanias. 2. Külma sõja väljendusvormid. Külm sõda oli Nõukogude Liidu ja Lääne poliitiline, majanduslik konflikt Teise maailmasõja järgsel rahuperioodil
9* Soov leevendada läbi kiire võiduka sõja riikide sisepoliitilisi vastuolusid jne. 1.3. Sõja algus: 23* Sõda muutus kiiresti kahe riigi (Austria-Ungari ja Serbia) konfliktist paljusid riike ja mitmeid mandreid hõlmavaks maailmasõjaks. Selle põhjus- riike siduvad sõjalis-poliitilised lepingud. (Vt. õpik lk.53). Austria-Ungari sõjakuulutus Serbiale Sõjale eelnes Austria-Ungari ultimaatum, (28.juuli) mida Serbia ei saanud vastu võtta. Venemaa (kui Serbia liitlane) kuulutas välja Saksamaa nõudis selle tühistamist; Venemaa mobilisatsiooni keeldus. Saksamaa sõjakuulutus Venemaale (1august) Saksamaa sõjakuulutus Prantsusmaale Saksamaa nõudis Prantsusmaalt (3.august) piirikindlustuste üleandmist, millest Prantsusmaa loomulikult keeldus.
Euroopa mandril. Kolooniaid sooviti ümber jagada nii, et Saksamaa oleks esindatud kõikjal maailmas. Otsest sõjalist kokkupõrget Inglismaaga lootis Saksamaa esialgu vältida, kuid pikemas perspektiivis pidi see olema möödapääsmatu. Saksamaa toetus oli eluliselt oluline Austria-Ungarile. Austria-Ungari oli rahvuslikult killustatud, riigi koospüsimist ohustasid Serbia püüded luua Austria-Ungari kooseisu kuuluvatest slaavi rahvastest Balkanil suur slaavi riik. Serbia selja taga seisis aga Venemaa. Austria-Ungari eesmärk oli tugevdada oma positisioone Balkanil, selleks tuli maha suruda Serbia domineerimiskatsed ja saada Saksamaa toetus juhul, kui Balkani sündmused peaksid kaasa tooma sõja Venemaaga. Kolmikliidu nõrgimaks lüliks oli sinna mõnevõrra juhuslikult sattunud Itaalia. Itaalia oli Saksamaa ja Austria-Ungari lepinguga liitunud selleks, et kaitsta end Prantsusmaa võimaliku rünnaku vastu. 20
Suveräänsus pole aga kunagi absoluutne. ÜRO hartast tuleneb näiteks õigus vajadusel mõista kohut teise riigi kodanike üle. Oma „ülemvõimu” suudavad riigid maksma panna erineval määral. Rahvusriikide tekkimise ajal valitsesid maailma impeeriumid, ja täielikumalt said oma suveräänsust praktikas kehtestada vaid suurrahvad. Tõeliselt suveräänsed demokraatlikud rahvusriigid said Lääne-Euroopas hakata arenema alles pärast Teist maailmasõda ÜRO ja Nato egiidi all. Ida-Euroopa rahvusriikide kujunemine sai uue demokraatliku sisu aga alles Nõukogude Liidu lagunemise järel 1991. aastal. Kõrvuti rahvusriikide suveräänsuse tõusuga on toimunud rahvusvaheliste suhete, poliitika ja majanduse kiire globaliseerumine, mis omakorda on sundinud rahvusriike rohkem või vähem vabatahtlikult loovutama oma suveräänsust mitmesugustele rahvusvahelistele organisatsioonidele ja
ühiskonnas eksisteerib arvamuste paljusus ja kuivõrd teeb oma riigis tegelikke juhtimisotsuseid rahvas. Demokratiseerituse indeks saadakse valemiga (võistlus * osalus)/100, kusjures iga referendum lisab viis punkti; seab liialt suure rõhu rahva arvamusele ja mitte piisavalt valitsemispraktikatele. 4. Freedom House'i vabaduse taseme mõõtmise süsteem Hindab poliitilisi õigusi ja kodanikuvabadusi skaalal 1-7, seejuures 1-2.5 = vaba, 3-5 = osaliselt vaba(Moldova; Bosnia ja Hertsogoviina) ja 5.5-7 = mittevaba; alus pandi 1950ndail, andmed alates 1972. aastast; fikseerib tegelikkus ja mitte seadusi, on üldjoontes Polity-ga korrelatsioonis; hõlmab üle 200 riigi ja territooriumi; 5. Demokraatlike riikide arvu muutumine XX sajandil Euroopas ja maailmas 1900. aastal oli maailmas 12 demokraatiat, 1920ndal aastal 23, sest pärast sõda vastiseseisvunud riigid
· Ühendriigid asusid Ladina-Ameerikas teostama nn kahuripaatide diplomaatiat, millega nõuti, et sealsed sagedased riigipöörded ei tooks kaasa USA valitsuse või kodanikega sõlmitud lepingute tühistamist. · Ühendriikide tähtsaimaks partneriks Euroopas oli Inglismaa, keda peale muude tegurite sidus ameeriklastega tihe kaubavahetus Rahvusvahelised kriisid 20.sajandi algul · Oma osa olukorra teravnemiseks etendas poolsaarel ülevõimule pretendeeriva Serbia agressiivne poliitika. Nüüdsest tähendas konflikt Serbiaga konflikti Venemaaga · Vene-Serbia ambitsioonidega põrkusid Austria-Ungari plaanid. 1908. Tehtud otsus liita enda riigile otsa Bosnia ja Hertsegoviina, viis Austria-Ungari teravasse vastasseisu Serbia ja tema selja taga seisva Venemaaga · Oma osa järgnevates sündmustes mängis Türgi jätkuv nõrgenemine, mis õhutas Balkani rahvaid türklasi kogu poolsaarelt välja tõrjuma. 1912
nõudis sõjalaevastiku kohaletoomisega Agadiri, enda kompensatsiooniks alasid Aafrikas. Sõja hoidis ära Inglismaa, kes teatas, et relvakonflikti korral toetab ta Prantsusmaad. Balkani poolsaar- "püssirohutünn" Balkani sõjad: I 1912 ja II 1913 19 sajandi alguseks ulatusid Türgi piirid Austria Keisririigini. 1908 toimus Türgis kodanlik revolutsioon. Kehtestati konstitutsiooniline monarhia. Seda kasutas koheselt ära Austria ja annekteeris Bosnia ja Hertsegoviina. Entent´i riigid ei olnud veel valmis seda ära hoidma. I sõda 1912 asus Venemaa esimesena Entent´i riikidest tegevusse. Tema toetusel loodi Serbia, Montenegro, Bulgaaria jt. liit, kes purustasid Türgi väed mitmel pool Lõuna- Balkanil. Londoni rahuga likvideeriti Türgi ike Balkani poolsaarel. II sõda Vabanenud riigid ei suutnud sõjata maid jagada. Sekkusid Saksamaa ja Austria-Ungari. Nemad toetasid Bulgaariat, et lõhkuda Venemaa poolt juhitud Balkani liit
Kõik peale Soome nõustusid, NSV liit alustas Soome vastu talvesõda. Teise maailmasõja sõdivad pooled 21. juunil kuulutas Saksamaa NSV liidule sõja. Kuidas jagunes Euroopa Nõukogude-Saksa sõja puhkemise eelõhtul. Itaalia, Rumeenia, Inglismaa, Slovakkia, Rootsi, Ungari, NSV liit, Portugal, Türgi, Bulgaaria, Soome, Hispaania, Sveits, Prantsusmaa, nn. Vichy-Prantsusmaa, Eesti, Austria, Tsehhia, Leedu, Poola, Belgia, Luksemburg, Iirimaa, Holland, Kreeka, Jugoslaavia, Läti, Taani, Norra. NSVL poolt Saksamaa poolt Saksasõbralikud/ Neutraalsed Saksavaenulikud okupeeritud okupeeritud Liitlased Poola, Eesti, Poola, Holland, Itaalia, Hispaania, NSVL, Läti, Leedu, Belgia, Tsehhia, Rumeenia, Portugal, Rootsi, Inglismaa, Austria, Slovakkia, Iirimaa, Sveits, Prantsusmaa, Ungari, Türgi,
talvevarustus, püssid ja tankid jääs hiljem tehtud järeldused aitasid Stalingradi all sakslaste vastu, kes samuti külmusid). Sõda lõppes rahulepinguga Moskvas 12.märts 1940. Karjala läks NSVL-le, samuti tuli sõjaväebaasideks rendile anda Hanko poolsaar (Soome lõunatipp) Nõukogude-Saksa sõja puhkemine 1940okt tungis Mussolini kallale Kreekale, kuid oli edutu ja pidi abi paluma Hitlerilt. Aprillis 1941 alustas Saksamaa soda Kreeka ja Jugoslaavia vastu. Seetõttu pidi Hitler lükkama NSVLiidule kallaletungi maist juunisse st 5 nädalat talve poole, milleks poldud valmis. 22.juuni 1941 ületasid Saksa väed varahommikul NSVL piiri, et viia ellu plaan "Barbarossa" (Stalin olevat luurelt saanud teada isegi kellaaja, kuid ei uskunud oma liitlaselt kallaletungi ning ei valimustunud selleks). NSVLiidule kuulutasid sõja ka Itaalia, Rumeenia, Slovakkia, Ungari ja Soome, kelle eesmärgiks oli tagasi saada kaotatud alad seda nim soomlased
annaabi.ee 
