E. Avalike ülesannete üleandmise õiguslikud mudelid. § 3. Haldusorganid §4. Halduse organisatsioonilised süsteemid. § 5. Pädevus § 6. Avalik-õiguslik juriidiline isik A. Juriidilise isiku mõiste B. Õigus- ja teovõime C. Põhikiri D. Huvi kui kriteerium E. Liigid F. Riiklik järelevalve TEEMA 5:HALDUSTOIMINGUD JA NENDE VORMID § 1. Haldustoimingud ja nende liigid §2. Haldusakt I. Haldusakti kehtetuks tunnistamine ja muutmine: II. Õigusvastase haldusakti kehtetukstunnistamine: III. Õiguspärase haldusakti kehtetuks tunnistamine: 3.Liigitus nimetuse alusel Seadustes on kindlaks määratud, millise nimetusega haldusakte millised organid vastu võtavad. Nii annab Vabariigi Valitsus määrusi ja korraldusi, minister määrusi ja käskkirju, kohaliku omavalitsusüksuse organid määrusi, otsuseid ja korraldusi. 4
loomuõigusele). Riik peab hoolitsema nende ülesannete eest, mida üksikisikud ei suuda iseseisvalt lahendada. Ülesanded sõltuvad konkreetsest olukorrast. 2. kannab positiivse õiguse tähendust avalikud huvid määrab kindlaks seadusandja, kes otsustab, mis on avalikes huvides. Teesid kattuvad kahes olulises punktis: 1. avalik kord moodustab osa avalikest huvidest. Avalik kord on aga määratletav mõiste. 2. mõlemad teesid kinnitavad, et seadus, haldusakt vms abinõu, mis kaitseb üksnes eraisiku huve, ei teeni avalikku huvi. Avalikku huvi kaitsevad näiteks seadused, mis käsitlevad majanduspoliitikat, sotsiaalpoliitikat, rahapoliitikat, tervishoiupoliitikat. Näiteks riigivara suurendamine ei kuulu avaliku huvi hulka, vaid on era- või fiskaalhuvi. Kitsamas tähenduses on avalik kord seisund, mis sisaldab endas avalikku tervishoidu, julgeolekut, kõlblust, rahu, heausksust.
Ülesanded sõltuvad konkreetsest olukorrast. 5 2. kannab positiivse õiguse tähendust avalikud huvid määrab kindlaks seadusandja, kes otsustab, mis on avalikes huvides. Teesid kattuvad kahes olulises punktis: 1. avalik kord moodustab osa avalikest huvidest. Avalik kord on aga määratletav mõiste. 2. mõlemad teesid kinnitavad, et seadus, haldusakt vms abinõu, mis kaitseb üksnes eraisiku huve, ei teeni avalikku huvi. Avalikku huvi kaitsevad näiteks seadused, mis käsitlevad majanduspoliitikat, sotsiaalpoliitikat, rahapoliitikat, tervishoiupoliitikat. Näiteks riigivara suurendamine ei kuulu avaliku huvi hulka, vaid on era- või fiskaalhuvi. Kitsamas tähenduses on avalik kord seisund, mis sisaldab endas avalikku tervishoidu, julgeolekut, kõlblust, rahu, heausksust.
Selles väljendub halduse legaalsus. Seadustega võidakse ette näha teatud konkreetsete haldustoimingute sooritamine. Sellisel juhul kujutab haldus endast otseselt seaduste täitmist. Teatud juhtudel saab aga rääkida ka nn diskretsionaarsest ehk suvahaldusest (või vaba haldus). Põhiliselt puudutab see faktilist ehk materiaalset haldustegevust (teede ja sildade ehitamine ja remont, parkide rajamine jne). Sellisel juhul ei ole vastavad toimingud konkreetse seaduse poolt otseselt determineeritud. 2. Haldusõigus. 2.1 Haldusõiguse mõiste. 4 Haldusõigus on tervikuks seondunud õigusnormide kogum, s.t on õigusharu, mis kuulub avaliku õiguse hulka. Haldusõigus on avaliku õiguse haru, mille normid reguleerivad avalikku haldust teostavate
Haldusorgani pädevus. Ametniku erapooletuse põhimõte ja selle tähtsus. 5. HALDUSTOIMINGUD JA NENDE VORMID. Haldustoimingu mõiste ja nende liigitus: õigustoimingud ja reaaltoimingud. 6. HALDUSMENETLUS. Haldusmenetluse mõiste ja sisu. Haldusorgani väline ja sisene pädevus. Haldusmenetluse põhimõtted. Menetlusosalised haldusmenetluses. Asjaajamisnõuded haldusmenetluses. Menetlustähtajad. Menetluse algus, selle käik ja menetluse lõpp. Avatud menetlus. 7. HALDUSAKT: mõiste, tunnused ja funktsioonid. Haldusakti liigid. Osahaldusakt ja eelhaldusakt. Haldusakti kõrvaltingimus. Haldusakti õiguspärasus. Haldusakti kehtivus. Tühine haldusakt. Kaalutlusõiguse sisu. Vaidemenetlus. Vaidemenetluse ese, vaidealluvus, tähtajad, õiguste rikkumise põhjendamine, vaide läbivaatamine, vaideotsus. Haldusleping, tema mõiste ja rakendusala, sõlmimine. Toiming haldusmenetluses, mõiste ja õiguspärasus. 8. HALDUSE KONTROLL. Halduse kontrolli mõiste, liigid
3. halduse kontroll-avaliku administratsiooni üle teostatav järelevalve. Kontroll on funktsioon, mille sisuks on haldustegevuse ja selle tulemuste kvaliteedi kindlakstegemine. · Internne-kontroll, mida teostavad halduse enda ametiasutused ja ametnikud. See kontroll jaguneb teenistuslikuks(teostavad kõrgemalseisvad ametiasutused) ja riiklikuks järelevalveks(selle sisuks on kontroll haldustoimingute õiguspärasuse üle), ja n.n. enesekontrolliks(kujutab endast iseseisva õigussubjekti, haldusekandja sees ja tema enda ametnike või organite korraldatud kontrolli; on iseloomulik avalik-õiguslikele asutustele ja fondidele(sihtasutustele)) · Eksternne-kontroll, mida teostavad väljaspool haldusorganisatsiooni asuvad ametiasutused, ametnikud ja teised subjektid. Alaliigid: · Poliitiline kontroll - (alaliikmed: parlamendi kontroll, mille vahenditeks on interpellatsiooniõigus-õ pärida aru valitsuselt, resolutsiooniõigus-õ esitada valitsusele
Riik peab hoolitsema nende ülesannete eest, mida üksikisikud ei suuda iseseisvalt lahendada. Ülesanded sõltuvad konkreetsest olukorrast. 2. kannab positiivse õiguse tähendust avalikud huvid määrab kindlaks seadusandja, kes otsustab, mis on avalikes huvides. Teesid kattuvad kahes olulises punktis: 1. avalik kord moodustab osa avalikest huvidest. Avalik kord on aga määratletav mõiste. 2. mõlemad teesid kinnitavad, et seadus, haldusakt vms abinõu, mis kaitseb üksnes eraisiku huve, ei teeni avalikku huvi. Avalikku huvi kaitsevad näiteks seadused, mis käsitlevad 2 majanduspoliitikat, sotsiaalpoliitikat, rahapoliitikat, tervishoiupoliitikat. Näiteks riigivara suurendamine ei kuulu avaliku huvi hulka, vaid on era- või fiskaalhuvi.
loomuõigusele). Riik peab hoolitsema nende ülesannete eest, mida üksikisikud ei suuda iseseisvalt lahendada. Ülesanded sõltuvad konkreetsest olukorrast. 2. kannab positiivse õiguse tähendust – avalikud huvid määrab kindlaks seadusandja, kes otsustab, mis on avalikes huvides. Teesid kattuvad kahes olulises punktis: 1. avalik kord moodustab osa avalikest huvidest. Avalik kord on aga määratletav mõiste. 2. mõlemad teesid kinnitavad, et seadus, haldusakt vms abinõu, mis kaitseb üksnes eraisiku huve, ei teeni avalikku huvi. Avalikku huvi kaitsevad näiteks seadused, mis käsitlevad majanduspoliitikat, sotsiaalpoliitikat, rahapoliitikat, tervishoiupoliitikat. Näiteks riigivara suurendamine ei kuulu avaliku huvi hulka, vaid on era- või fiskaalhuvi. Kitsamas tähenduses on avalik kord seisund, mis sisaldab endas avalikku tervishoidu, julgeolekut, kõlblust, rahu, heausksust.
3. halduse kontroll-avaliku administratsiooni üle teostatav järelevalve. Kontroll on funktsioon, mille sisuks on haldustegevuse ja selle tulemuste kvaliteedi kindlakstegemine. · Internne-kontroll, mida teostavad halduse enda ametiasutused ja ametnikud. See kontroll jaguneb teenistuslikuks(teostavad kõrgemalseisvad ametiasutused) ja riiklikuks järelevalveks(selle sisuks on kontroll haldustoimingute õiguspärasuse üle), ja n.n. enesekontrolliks(kujutab endast iseseisva õigussubjekti, haldusekandja sees ja tema enda ametnike või organite korraldatud kontrolli; on iseloomulik avalik-õiguslikele asutustele ja fondidele(sihtasutustele)) · Eksternne-kontroll, mida teostavad väljaspool haldusorganisatsiooni asuvad ametiasutused, ametnikud ja teised subjektid. Alaliigid: · Poliitiline kontroll - (alaliikmed: parlamendi kontroll, mille vahenditeks on interpellatsiooniõigus-õ pärida aru valitsuselt, resolutsiooniõigus-õ esitada valitsusele või selle liikmele üleskutse sooritada teatud
Õigustloov akt Üldaktid on alati legislatiivaktid. Ainult legislatiivaktid on seadused (legislatuur ehk parlament). Kui on üldakt, siis pealkirjas on põhiseadus, seadus, seadlus(dekreet) või määrus. Üldaktid on õigustloovad aktid ehk ka normatiivaktid. Üksikaktid on individuaalaktid. Õigusakte iseloomustavad erinõuded nende vormistamisel: struktuur ja rekvisiidid. Õigusloome tulemusena muudetakse ühiskondlik suhe nüüd juba õigussuheteks. Üksikakt on üldakti suhtes eksekutiivse, st kohaldava, täitmisele allutatud iseloomuga. Üksikaktis ilmneb juriidiline fakt, toiming, tähtaeg või tingimus, mille
Haldusõigus Kevad 2011 Haldusõiguse eksam 04.06.2011 Eksamil eelnevalt küsitud: uurimispõhimõte, asendustäitmine/sunniraha, haldusorgan/halduse kandja, haldusakti õiguspärasus ja kehtivus. Kaalutlusõiguse sisu ja liigid, lisaks näide, proportsionaalsuse sisu ja näide ebaproportsionaalsest otsusest, vaidemenetlus, millal hakkab haldusakt kehtima. Välise kontrolli liigid, kaalutlusõiguse põhimõte, halduse kandja ja haldusorgan. Avalik haldus on täidesaatva riigivõimu tegevus ja keskendub riigi tegevuse korraldamisele. Avalikku haldust määratletakse formaalsee ja materiaalsena. Haldus formaalses mõttes on
tuletõrjeametnikele, maanteeametnikele, tööinspektsiooni-ametnikele, tehnilise järelevalve ametnikele jne. Vastav loetelu on sätestatud haldusõiguserikkumiste seadustiku §des 188-216. Haldusõiguserikkumise asja arutama volitatud ametiisik võib kohaldada õiguserikkuja suhtes rahatrahvi või eriõiguste äravõtmist. Haldusõiguserikkumise asja arutamine ja halduskaristuse määramine kujutavad endast samuti jurisdiktsioonilise funktsiooni teostamist haldusekandja teenistuses oleva ametiisiku poolt; 3) riigi- ja kohaliku omavalitsuse teenistujate (avalike teenistujate) distsiplinaarsüüteoasjade arutamine ja distsiplinaarkaristuste määramine. Ka siin teostavad selleks volitatud ametnikud jurisdiktsioonilist funktsiooni. Jurisdiktsiooniline funktsioon ei ole haldusorganite peamine ülesanne. Olulisemad õigusemõistmise küsimused on seadusandja andnud ikkagi kohtu pädevusse.
tuletõrjeametnikele, maanteeametnikele, tööinspektsiooni-ametnikele, tehnilise järelevalve ametnikele jne. Vastav loetelu on sätestatud haldusõiguserikkumiste seadustiku §des 188-216. Haldusõiguserikkumise asja arutama volitatud ametiisik võib kohaldada õiguserikkuja suhtes rahatrahvi või eriõiguste äravõtmist. Haldusõiguserikkumise asja arutamine ja halduskaristuse määramine kujutavad endast samuti jurisdiktsioonilise funktsiooni teostamist haldusekandja teenistuses oleva ametiisiku poolt; 3) riigi- ja kohaliku omavalitsuse teenistujate (avalike teenistujate) distsiplinaarsüüteoasjade arutamine ja distsiplinaarkaristuste määramine. Ka siin teostavad selleks volitatud ametnikud jurisdiktsioonilist funktsiooni. Jurisdiktsiooniline funktsioon ei ole haldusorganite peamine ülesanne. Olulisemad õigusemõistmise küsimused on seadusandja andnud ikkagi kohtu pädevusse.
üksikisikutele. 17. Üldakt. Üldakti mõiste. Seadus. Seaduste jagunemine juriidilise jõu järgi (Põhiseadus, konstitutsioonilised seadused, lihtseadused). Seadlus. Määrus. Üldakt ehk õigustloov akt on riigi poolt kehtestatud, erilises korras vastu võetud, vahel ka spetsiifilise väliskujuga dokument, mis sisaldab üldkohustuslikke käitumisreegleid ehk õigusnorme. Seadus. Seadus- õiguse üldakt, mis on vastu võetud riigivõimu kõrgeima esindusorgani (parlamendi) poolt või rahva tahte vahetu väljendusena (rahvahääletusel). Seadused jagunevad juriidilise jõu järgi: 1) Põhiseadus- tähtsaima õigusaktina reguleerib riigi ja ühiskonna seisukohalt kõige tähtsamaid suhteid, vastuvõtmiseks ette nähtud eriline kord. 2) Konstitutsioonilised seadused- täiendavad põhiseadust ja nende loetelu on ära toodud põhiseaduse tekstis
Formaalse määratluse aspektist isel õigusnormi: loogiline struktuur ja eriline normikeel. 6. ÕIGUSNORMI MÕISTE Õigusnorm on üldise iseloomuga, üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreegel, mis kehtestatakse riigi poolt kindlas korras ning selleks pädeva institutsiooni poolt ja tagatakse riigi sunniga. 7. ÕIGUSNORMI LIIGID 1. R. Naritsa liigitus 1) Regulatiivne ehk käitumisnorm 2) Õigustkaitsev Regulatiivne: 1) Õigustav 2) Kohustav 3) Keelav 4) Ergutusnorm 1) Täielik 2) Mittetäielik: - Seletav - Viitav - Kitsendav 2. R.Naritsa ja A.Aarnio kokkulangev liigitus 1) Regulatiivne 2) Konstitutiivne, seejuures: - Seaduskeele määratlus - Kompetentsinorm - menetlusnorm 3. A.Aarnio liigitus 1) Primaarnorm 2) Sekundaarnom Moodsa õiguse normitüübid: 1) Kaalutlusnorm 2) Kokkuleppenorm 3) Eesmärginorm 4) Ressursinorm
kaitsvaid norme ette näinud töösuhetes töötajale, üürniku kaitseks, tarbijakaitseks eriti EL õigusest tulenevad normid jne); avalikus õiguses saab avaliku võimu organ tegutseda vaid seaduse alusel ehk teha üksnes seda, mida seadus lubab. Eraõiguse kõige tavalisem n.ö õiguslik väljund või tegevusvorm on leping (mis on kahe- või mitmepoolne), avalikus õiguses aga avaliku võimu ühepoolne akt, olgu selleks siis üksikakt (nt haldusakt otsus maksta sotsiaaltoetust, otsus anda tegevusluba, ettekirjutus kõrvaldada puudused) või üldakt (määrus või seadus). Samas ei ole mitmepoolsed tegevusvormid võõrad ka avalikule õigusele, nt haldusleping haldusõiguses või riikidevahelised lepingud rahvusvahelises õiguses. Era- ja avaliku õiguse eristamisest lähtub ka kohtusüsteem. Eristatakse: maakohtud (nimetatakse sageli ka üldkohtuteks) jagunevad tsiviilasju arutavateks kohtunikeks ja
Õigusaktid Õigusnormidele peab olema antud mingi väljendusvorm, mille kaudu nad jõuavad inimeste teadvusse. Sellisteks väljendusvormideks on olnud õiguslik tava, kohtupretsedent, õigusteadlaste arvamus, leping ning normatiivne akt. Neist tähtsaimal kohal on normatiivne ehk õigustloov akt. Õigusaktid on dokumendid, milles riigiorganid vastavalt oma pädevusele kehtestavad ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja panevad kohustusi. Normatiivsed aktid kehtestatakse erinevate riigiorganite poolt. Iga riigiorgan omab õigusloomeks teatud pädevust, sõltuvalt riigiorgani kohast riigiaparaadis, tema funktsioonidest ja tema kompetentsi ulatusest. Vastavalt riigiorgani asendile riigiaparaadis erineb ka õigustloovate aktide juriidiline jõud. Kõige kõrgemaks organiks kõikides riikides on parlament(meil siis Riigikogu), kellele kuulub ka seadusandlik võim. Õigusakte jagatakse 1. üldaktid e normatiivaktid e õigustloovad aktid - sisaldavad üldkohustuslikke �
ÕIGUSE ALLIKAD ÕA tähendused tuletatult E. Ilusa süstematiseeringust: Materiaalne tähendus õiguse allikateks on õigustloovad jõud. Hõlmab ühiskondlikkesuhteid, mille õigusliku reguleerimise vajadus ilmneb üldise huvi tõttu nende suhetesotsiaalse, majandusliku, poliitilise, eetilise või muu aspekti vastu;- Formaalne tähendus õiguse allikateks on need vormid, milles avalduvad kehtivad õigusnormid (tavad e tavaõigus, seadused ja muud õigusaktid, ajalooliselt ka nn juristideõigus ehk õigusteaduslikud teosed). Hõlmab põhiliselt õigusloome protseduuri jainstitutsionaalse pädevuse nõude järgimist; Institutsionaalne tähendus õiguse allikateks on organid, kes annavad üldkohustuslikke norme (Roomas nt rahvakoosolek, üksikud magistraadid, hiljem senat, jt) Ürikuline tähendus allikateks on ka materiaalsed esemed, millele on fikseeritud õigusnormid (savitahvlid, hauasambad (steelid), papüürused, mitmesugused [käsikirjalised] ürikud, nüüdsel ajal
ehk on objektiivselt kasulik kogu ühiskonnale ehk teenib avalikku hüvet. 4. tegutseb riik või muu isik riigi poolt antud ülesannet täites. 5. suunatud tulevikku (eesmärk realiseerida riigi poliitika kooskõlas PSiga) 6. on suunatud konkreetsete meetmete rakendamisele (alati ei pruugi olla seaduses sätestatud, nt kuhu rajada tee) 7. oma sisult väga mitmekesine Avaliku halduse piirid ja seosed teiste avaliku võimu funktsioonidega Piirid Avalik administratsioon teostab oma toimingud kehtiva õiguse alusel ja piirides. Isikul peab olema võimalus ette näha, eeldada avaliku administratsiooni sekkumise võimalust ja määra tema erahuvidesse. Haldusõigusnormid määravad kindlaks avalikku haldust teostavate organite, avalike teenistujate, asutuste, ühingute, kodanike jt. subjektide nõutava, lubatava või soovitava käitumise piirid. Haldusõigusnormi subjektiks on isik, kellele norm on adresseeritud. Haldusõigusnormid kohustavad sooritama teatud toiminguid,
(õiguspärase ootuse põhimõte).“9 Seega tuleneb õiguskindluse põhimõttest 2 alaprintsiipi: - õigusselgus – vt: HMS § 55 lg 1: „Haldusakt peab olema selge ja üheselt mõistetav.” HMS § 63 lg 2 p 5: „Haldusakt on tühine, kui sellest ei selgu õigused ja kohustused, kohustused on vastukäivad või seda ei ole muul objektiivsel põhjusel kellelgi võimalik täita.” - õiguspärane ootus – vt: HMS § 67 lg 1: „Isiku kahjuks haldusakti kehtetuks tunnistamist otsustades arvestab haldusorgan peale käesoleva seaduse § 64 lõikes 3 sätestatu ka isiku usaldust, et haldusakt jääb kehtima, avalikku huvi ja haldusaktiga koormatud isiku huvi, et haldusakt tunnistataks kehtetuks.” Vt samuti järgnevad lõiked. 4. Proportsionaalsuse põhimõte10 PS § 11: põhiõiguste ja -vabaduste piirang peab olema vajalik demokraatlikus ühiskonnas ega tohi moonutada piiratavate õiguste olemust. 9 RKPJKo 02.12
Riigi- ja haldusõigus Sügis 2009 N. Parrest Haldustegevusvormid Haldusakt. Määrus. Haldusleping. Toiming. HMS § 2 lg 1 sätestab haldusmenetluse mõiste: „(1) Haldusmenetlus on haldusorgani (§ 8) tegevus määruse (§ 88) või haldusakti (§-d 51 ja 52) andmisel, toimingu (§ 106) sooritamisel või halduslepingu (§ 95) sõlmimisel.” HMSi tuleb kohaldada üksnes siis, kui konkreetsel juhul on haldusorgani tegevus kvalifitseeritav haldusakti, toimingu, halduslepingu või määrusena. Kui ei, ei tule ka HMSi kohaldada
Riik peab hoolitsema nende ülesannete eest, mida üksikisikud ei suuda iseseisvalt lahendada. Ülesanded sõltuvad konkreetsest olukorrast. 2. kannab positiivse õiguse tähendust avalikud huvid määrab kindlaks seadusandja, kes otsustab, mis on avalikes huvides. Teesid kattuvad kahes olulises punktis: 1. avalik kord moodustab osa avalikest huvidest. Avalik kord on aga määratletav mõiste. 2. mõlemad teesid kinnitavad, et seadus, haldusakt vms abinõu, mis kaitseb üksnes eraisiku huve, ei teeni avalikku huvi. Avalikku huvi kaitsevad näiteks seadused, mis käsitlevad majanduspoliitikat, sotsiaalpoliitikat, rahapoliitikat, tervishoiupoliitikat. Näiteks riigivara suurendamine ei kuulu avaliku huvi hulka, vaid on era- või fiskaalhuvi. Kitsamas tähenduses on seisund, mis sisaldab endas avalikku tervishoidu, julgeolekut, kõlblust, rahu, heausksust.
õigusnormi, kuid on vastu võetud õigusnormi alusel. Korraldus ja otsus on seega määratud kindlale arvule subjektidele. Kui õigustloov akt ei ammendu paarikordse täitmisega, siis õiguse üksikakt (haldusakt) ammendub ühekordse täitmisaktiga. MUU Eestis kasutatakse ka direktiive, juhendeid, korraldusi, käskkirju jne. Nende legaaldefinitsioone objektiivsest õigusest ei leia. Tuleb lähtuda põhimõttest, et lugeda määrusteks haldusakti teooriast lähtuvalt kõik need aktid, mis sisaldavad üldnorme (õigusnorme). § 154 – KOV otsustab kohalikku elu, selle volikogud ja valitsused võivad vastu võtta määrusi. Pädevust reguleerig KOV korralduse seadus. Tööõigus tunneb õiguse allikana kollektiivlepingut. Enamlevinud on käsitlus kollektiivlepingust kui eraõiguslikust lepingust, mis normatiivselt mõjutab kolmandaid. Kui selle siduvus ulatub väljapoole kehtivusala, siis vajab ta selleks riigiorgani abi.
Õigusnormid on peamiselt kirjutatud ehksätestatud õiguse normid. Õigusteadus uurib ja seletab seejuures kirjutatud õiguse olemust ja sisemisi seoseid.Õigusnormide kaudu on ajaloolisest aspektist vaadates algselt ja peamiselt pürgitud üksikkodanike vaheliste suhete reguleerimisele (eraõiguse valdkond). Algses rooma õiguses polnud välja arenenud süsteemsetavalikõigust (sh riigiõigust) niisugusel tasemel, nagu rooma eraõigus. Avaliku õiguse valdkond on kontinentaalseõigussüsteemi riikides intensiivselt arenema hakanud alles pärast Suurt Prantsuse revolutsiooni 1789 aastal, kui kolmanda seisuse (kodanlus) püüdlusi esindava loomuõiguse koolkonna mõjul hakati püüdlema selle poole, etvalitsuse tegevuse põhieesmärk oleks kodanike põhiõiguste ja -vabaduste kaitsmine. Avalik õigus valdkonnanater vik una kui ka dif ere nts eeruv ate õigus har udena are nes järgne valt tugine des paljus ki era õig use alus ele. Seejuures kaasaegse
Õigusnormid on peamiselt kirjutatud ehk sätestatud õiguse normid. Õigusteadus uurib ja seletab seejuures kirjutatud õiguse olemust ja sisemisi seoseid. Õigusnormide kaudu on ajaloolisest aspektist vaadates algselt ja peamiselt pürgitud üksikkodanike vaheliste suhete reguleerimisele (eraõiguse valdkond). Algses rooma õiguses polnud välja arenenud süsteemset avalikõigust (sh riigiõigust) niisugusel tasemel, nagu rooma eraõigus. Avaliku õiguse valdkond on kontinentaalseõigussüsteemi riikides intensiivselt arenema hakanud alles pärast Suurt Prantsuse revolutsiooni 1789. aastal, kui kolmanda seisuse (kodanlus) püüdlusi esindava loomuõiguse koolkonna mõjul hakati püüdlema selle poole, et valitsuse tegevuse põhieesmärk oleks kodanike põhiõiguste ja -vabaduste kaitsmine. Avalik õigus valdkonnana tervikuna kui ka diferentseeruvate õigusharudena arenes järgnevalt tuginedes paljuski eraõiguse alusele
- Õiguste ja vabaduste reaalne tagamine (ÜRO) - Seaduslikkuse põhimõte - Seaduse ülimuslikkus - Demokraatlik õigusemõistmine 14. Õiguse allika mõiste ja liigid. Mõiste „õiguse allikad” all mõeldakse allikaid, kust võib leida õigusnorme. - Õiguslik tava - Juristide arvamus - Kohtupretsedent - Leping - Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid - Õigustloov akt 15. Õigustloov akt ja õigust rakendav akt. Õigustloov akt – üldakt (normatiivakt): seadus, seadlus, määrus Õigust rakendav akt – üksikakt (mittenormatiivne õigusakt): otsus, käskkiri, korraldus 16. Õiguse allikad Eesti õiguskorras: põhiseadus, seadus, seadlus, määrused. 17. Õiguse rakendusaktid e üksikaktid. Õigusaktid, mis ei sisalda õigusnormi. Õiguse üksikaktideks on näiteks otsused, korraldused ja käskkirjad. Need õigusaktid ei sisalda õigusnorme ning on mõeldud kindlate üksikjuhtude reguleerimiseks. 18
näinud töösuhetes töötajale, üürniku kaitseks, tarbijakaitseks eriti EL õigusest tulenevad normid jne); avalikus õiguses saab avaliku võimu organ tegutseda vaid seaduse alusel ehk teha üksnes seda, mida seadus lubab. Eraõiguse kõige tavalisem n.ö õiguslik väljund või tegevusvorm on leping (mis on kahe- või mitmepoolne), avalikus õiguses aga avaliku võimu ühepoolne akt, olgu selleks siis üksikakt (nt haldusakt otsus maksta sotsiaaltoetust, otsus anda tegevusluba, ettekirjutus kõrvaldada puudused) või üldakt (määrus või seadus). Samas ei ole mitmepoolsed tegevusvormid võõrad ka avalikule õigusele, nt haldusleping haldusõiguses või riikidevahelised lepingud rahvusvahelises õiguses. Era- ja avalik õigus ei ole täiesti lahutatud. Omavaheline seos nt: eraõiguslikke nõudeid saab maksma panna riigi kaasabil, pöördudes kohtu poole. Ka
KOHALIKU OMAVALITSUSE ÕIGUS Dots. Vallo Olle 2009 Konspekt loengute, slaidide, osaliselt seaduste ja õpik ,,Munitsipaalõigus loengud" V.Olle põhjal ____________________________________________________________________________________________________ § 1. MUNITSIPAALÕIGUSE ALUSED ____________________________________________________________________________________________________ 1. Kohaliku omavalitsuse mõiste ja aine Munitsipaalõiguse mõiste - avalik-õiguslike õigusnormide kogum, mis KOV realiseerimise tagamise eesmärgil reguleerib: 1) kohaliku omavalitsuse üksuste (Eestis vallad, linnad) õiguslikku seisundit, organisatsiooni, ülesandeid, tegevusvorme ja nende tegevuse kontrolli; 2) isikute õigusi ja kohustusi kohaliku omavalitsuse valdkonnas. Munitsipaalõigus on põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksuse - valla või linna - demokra
kehtestavad paragrahvid. Paragrahv tähistatakse paragrahvimärgiga ja araabia numbriga ja paragrahvinumbri järele pannakse punkt. Näide § 1. 6) Õigusaktide teatavakstegemine. Pärast õigusakti väljakuulutmist avaldatakse see EV ametlikus väljaandes Riigi Teataja seitsme tööpäeva jooksul tema Riigikantseleisse saabumise päevast arvates. Koormav haldusakt, millega piiratakse isiku õigusi või pannakse talle lisakohustusi võitunnistatakse tema kahjuks kehtetuks või muudetakse varasem haldusakt, tuleb koormatud isikule teatavaks teha kättetoimetamisega ettenähtud korras. Kättetoimetamine võib toimuda kas postiga (üldjuhul tähtkirjaga), elektrooniliselt (ainult isiku nõusolekul ja digitaalallkirjastatult) või haldusorgani poolt (dokumendi
avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega, kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Esmaste ÕKV-te kasutamata jätmine ei ole alati kahju hüvitamist välistavaks asjaoluks. Kohtupraktikast on välja kujunenud asjaolud, mille esinemisel ei saa isikule esmaste ÕKV-te kasutamata jätmist ette heita: Esmase ÕKV-i kasutamine ei oleks kahju tekkimist vältinud. Nt kui haldusakti tühistamine ei kõrvaldaks kahju tekkimist. Sel juhul ei lange kahju hüvitamise nõue ära, kui haldusakti pole vaidlustatud. Esmase ÕKV-i kasutamise vajalikkus ei olnud kannatanu jaoks reaalselt võimalik või arusaadav. Esmase ÕKV-i kasutamata jätmiseks oli mõjuv põhjus. Mõjuvaks põhjuseks kohtupraktikas on peetud nt kaebaja viibimist haiguse tõttu hooldekodus. Esmaste ÕKV-te kasutamine välistab lõputute kahju hüvitamise nõuete esitamise riigi vastu ja tagab selle,
seadusest tulenevate nõuetega; seadust saab muuta või tühistada vaid seda vastuvõtnud organ. Kõik seadused tuleb teatavaks teha avaldamise teel. 54. Seaduse ja Riigikogu otsuse vahetegu 14 Seadused on harilikult üldaktid, seadused materiaalses mõttes. Erandiks on seadusena vastu võetav iga-aastane riigieelarve, mis kannab küll seaduse nimetust, kuid ei ole üldakt, sest see sisaldab üksikregulatsioone (vt ka § 59 komm 3). Riigikohtu üldkogu on samuti sedastanud, et EESTI õiguspraktikas on seadusi, mis sisaldavad nii õigusnorme kui ka üksikregulatsioone. Selline seadus oli näiteks 1999. a riigieelarve (vt RKÜKo 17.03.2000, 3-4-1-1-00). Seadusandlikku menetlust reguleerib PS VII peatükk. Riigikogu otsused on üksikaktid. Riigikogu peab küsimuse lahendama otsusega, kui tegemist ei ole seadusega materiaalses mõttes
Seadustel on ülimuslik iseloom: kõik teised õiguse allikad peavad olema vastavuses seadusest tulenevate nõuetega; seadust saab muuta või tühistada vaid seda vastuvõtnud organ. Kõik seadused tuleb teatavaks teha avaldamise teel. 54. Seaduse ja Riigikogu otsuse vahetegu Seadused on harilikult üldaktid, seadused materiaalses mõttes. Erandiks on seadusena vastu võetav iga-aastane riigieelarve, mis kannab küll seaduse nimetust, kuid ei ole üldakt, sest see sisaldab üksikregulatsioone (vt ka § 59 komm 3). Riigikohtu üldkogu on samuti sedastanud, et EESTI õiguspraktikas on seadusi, mis sisaldavad nii õigusnorme kui ka üksikregulatsioone. Selline seadus oli näiteks 1999. a riigieelarve (vt RKÜKo 17.03.2000, 3-4-1-1-00). Seadusandlikku menetlust reguleerib PS VII peatükk. Riigikogu otsused on üksikaktid. Riigikogu peab küsimuse lahendama otsusega, kui tegemist ei ole seadusega materiaalses mõttes
Õiguskorras riigi poliitilise süsteemi sekundaarse elemendi preetor legem lubatud korras antud normatiivakt A. PROF R.NARITSA järgi (ÕE lk 103 - 109): 1) avaliku õiguse õigusnormid (+ selle valdkonna õigusharude ja õiguse instituutide järgi) 2) eraõiguse õigusnormid (+ selle valdkonna õigusharude ja õiguse instituutide järgi) 1) regulatiivne 2) õigustkaitsev 1) õigustav (lubav) 2) kohustav 3) keelav 4) ergutusnorm 1) täielik 2) mittetäielik: a) seletav b) viitav c) kitsendav B. PROF R.NARITSA JA PROF A.AARNIO järgi (ÕE lk 103 - 109; Aarnio lk 61 - 67): 1) regulatiivne 2) konstitutiivne, seejuures: a) menetlusnorm b) kompetentsinorm c) definitsiooninorm e legaaldefinitsioon (seaduskeele määratlus) C. PROF A.AARNIO järgi (Aarnio lk 58):
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
