Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Avalik esinemine essee". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
demagoogia, aristoteles, retoorika, propaganda, uskuma, manipuleerida, ajupesu, ethos, diskussioonis, mõjutamine, auditoorium, alluvad, tekste, laseb, veenmise, seisukohtade, veenmine, sambale, isikuomadused, pathos, viimine, senisest, pöörama, õigekeelsus, sõnaraamat, taotlemine, hämamine, päevakohane, ebaaus, esitaja, jääks, ausas, tuginedaDemagoogia on kõnedes, diskussioonis, vaidluses, arutluses, propagandas jm toimuv kuulajaskonna sihipärane ja ebaaus mõjutamine. Enamasti mõjutatakse uskuma asja, mille kohta esitaja teab, et see ei ole õige, et auditoorium jääks valearvamusele ja võtaks vastu sellest tulenevad valed otsused. Ausas diskussioonis, vaidluses või arutelus püütakse demagoogiat vältida ning tugineda üksnes faktidele ja loogikale. Sõna tähendus on läbi aja muutunud. Demagoogia on tihedalt seotud retoorika ehk kõnekunstiga. Retoorika võib sisaldada demagoogiat, kuid retoorika abil püütakse eeskätt sõnumit ilmekalt, arusaadavalt ja mõjusalt esitada. Tahtmatu demagoogia võib tuleneda kas sellest, et kõneleja on ise demagoogia ohver, või siis tema emotsionaalsest kontrollimatusest, puudulikest teadmistest ja nõrgast loogikast. Tahtlik demagoogia võib neid kolme teeselda. Demagoogiavõtted jagunevad järgmistesse gruppidesse: · Puuduliku loogika peale mängimine
toetutakse loogikale, tuuakse näiteid analoogiaid. Kui oponent esitab tugevama argumendi, tuleb oma argumendist loobuda. Veenmise puhul eelistatakse ainult ühepoolset argumenteerimist, s. t. Esitatakse ainult poolt- või vastuargumente. 6 Kuna veenmise eesmärk on ühe ideoloogia propageerimine, jäetakse vahel ka tõestusmaterjal tagaplaanile ja inimest mõjutatakse emotsionaalselt. Veenmise eesmärk on panna inimesi propageeritavatesse ideedesse uskuma. 6. Aava 2003, 17 5 2. Avalik väitlus Ühiskondlikus diskussioonis ehk avalikus väitluses osalejatel on argumenteerimiskohustus. Näiteks võin tuua parlamendiväitluse- tuues välja mingi seaduse eelnõu kasu või kahju ühiskonnale peab parlamendi liige demonstreerima, millist mõju üks või teine otsus ühiskonnale avaldab, kasutades selleks näiteks
Sisukord Sisukord ...................................................................................................................................... 2 Abstract summary ....................................................................................................................... 3 Sissejuhatus ................................................................................................................................ 3 1. Argumenteerimise ja demagoogia erinevus ........................................................................ 6 2. Demagoogiavõtteid ............................................................................................................. 7 2.1. Argumentum ad hominem (lad k, inimesest lähtuv argument) ........................................ 7 2.2. Argumentum ad populum (lad k, enamusele apelleerimine) ............................................ 7 2.3. Emotsionaalne mõjutamine...................
Eveli Kiis Kutseõpetaja II aasta Mõjutamispsühholoogia iseseisev töö: Põhimõistestik Sissejuhatus Mis on mõjutamine? Mõjutamine on "tavatrajektoori" muutmine ühe alternatiivi suunas. Mõjutamine on käitumise (mõtete, tunnete ja hoiakute) muutumine kommunikatsiooni abil. Mõjutamine ehk integratsioon (suhtlemine). Näiteks, reklaam. Reklaami eripäraks võrreldes silmast silma mõjutamisega on meediakanalite kasutamine reklaamsõnumite edastamiseks. Reklaami eesmärgiks on sisendada inimesele ootusi ja hoiakuid reklaamitavate kaupade või teenuste suhtes, nii ete see lõppkokkuvõttes mõjutab ka inimese käitumist nende kaupade või teenuste suhtes. Inimene hakkab kas rohkem või
Suhtlemispsühholoogia Kordamisküsimused 1. Suhtlemises toimuvad põhiprotsessid Teabevahetus e kommunikatsioon Koostöö ja mõjutamine e interaktsioon Vastastikune tajumine e pertseptsioon 2. Suhtlemisvajadused Inklusioon püüd seltsi järele Vastastikuste sidemete loomine Ärevuse kõrvaldamine Kontrollitarve Eneseaustus 3. Suhtlemise tähtsus isiksuse kujunemisel Isiksus kujuneb seega suheldes eriti väärtushinnangud ja suundus 4. H. Lasswelli kommunikatsiooni mudel Kes? Mida? Kuidas? Kellele? Missuguse efektiga? 5
institutsioonide ees, mille teised inimesed on elu korrastamiseks loonud. Sa pead ohvriks tooma oma väärtushinnangud, et need süsteemid edaspidi püsiks. Isegi kui need süsteemid alati ei toimi, pead ennast painutama ja muutma ennast, mitte süsteemi. Kui asjaajamises süsteemiga tekib probleem, on need sinu probleemid, mille eest süsteem ei vastuta." Selline uskumus on väär ning iga ennastkehtestav inimene peaks uskuma enda otsustusvõimesse ja otsustusvõimalustesse. 3. Õigus meelt muuta Keegi inimestest pole muutumatu ja jäik. Meelt muudetakse, leitakse paremaid tegutsemismooduseid, muudetakse isegi oma eelistusi, aja ja olude muutudes teisenevad ka huvid. Igaüks peab tunnistama, et tehtud valikud võivad mõnes olukorras kasuks tulla ja mõnes mitte. Et säilitada side reaalsusega, hoolitseda enda õnne ja heaolu eest, tuleb leppida sellega, et meelt muuta on eluterve ja normaalne
Suhtlemispsühholoogia kordamisküsimused Osa A (teooria) 1. Suhtlemises toimuvad põhiprotsessid: Teabevahetus e kommunikatsioon Koostöö ja mõjutamine e interaktsioon Vastastikune tajumine e pertseptsioon 2. Suhtlemisvajadused Inklusioon püüd seltsi järele Vastastikuste sidemete loomine Ärevuse kõrvaldamine Kontrollitarve Eneseaustus 3. Suhtlemise tähtsus isiksuse kujunemisel Isiksus kujuneb seega suheldes eriti väärtushinnangud ja suundus 4. Kommunikatsiooniprotsess, selle osad ja sellega seotud mõisted
Suhtlemispsühholoogia kordamisküsimused Osa A (teooria) 1. Suhtlemises toimuvad põhiprotsessid: Teabevahetus e kommunikatsioon Koostöö ja mõjutamine e interaktsioon Vastastikune tajumine e pertseptsioon 2. Suhtlemisvajadused Inklusioon püüd seltsi järele Vastastikuste sidemete loomine Ärevuse kõrvaldamine Kontrollitarve Eneseaustus 3. Suhtlemise tähtsus isiksuse kujunemisel Isiksus kujuneb seega suheldes eriti väärtushinnangud ja suundus 4. Kommunikatsiooniprotsess, selle osad ja sellega seotud mõisted Kommunikatsioon on protsess, mille abil inimesed kollektiivselt loovad ja juhivad sotsiaalset reaalsust
SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSED Osa A (teooria) Suhtlemises toimuvad põhiprotsessid · Teabevahetus e. kommunikatsioon · Koostöö ja mõjutamine e. interaktsioon · Vastastikune tajumine e. pertseptsioon informatsioonivahetus, regulatiivne funktsioon, emotsionaalne funktsioon. Enesetunnetus, tunnetuse areng üldiselt, ühistegevuse korraldamine. Suhtlemisvajadused Suhtlemise aluseks on kompleks vajadusi, nt: · Inklusioon püüd seltsi järele · Vastastikuste sidemete loomine · Ärevuse kõrvaldamine · Kontrollitarve · Eneseaustuse saavutamine Suhtlemise tähtsus isiksuse kujunemisel
elukogemuse ja ellusuhtumisega inimesi. Kui kuulajaskond on elevil ja kärsitu (näiteks enne pidulikku õhtusööki), ei maksa neid kaua kinni pidada. Niisugustes olukordades eelistavad kuulajad keerukale argumentatsioonile pigem vaimukust ja heatahtlikku nalja. Mälestuskõne eesmärk on eelkõige inimeste lepitamine olukorraga, mitte nende tunnetel mängimine. Seetõttu olgu mälestuskõne toon rahulik, toetav ning lohutav. Piduliku ehk olmekõne eesmärgiks on inimeste emotsionaalne mõjutamine. Veenmiskõned Üksikisikud, mitmesugused inimgrupid, erakonnad, äriuhingud tahavad ühiskonnas oma ideid tutvustada ja propageerida. Toimub ju ühiskonnas erinevate ideoloogiate võitlus ning eelise saab see, kes oma ideid häälekamalt, veenvamalt ning mõjuvõimsamalt tutvustada ning levitada suudab. Veenmis- ehk propagandistlik kõne on näiteks poliitiline kõne, kihutuskõne, tootetutvustus, aga ka parlamendikõne, kohtus süüdistus- või kaitsekõne
keskajal lasti kultuurses Euroopas peaaegu iga haiguse raviks aadrit, Paunveres aga oli Punzli õli lausa tunnustatud vahend ishiase peamise ravimeetodina. Aafrikas siiski usuti kanepi abistavasse toimesse malaaria, düsenteeria ja palaviku korral. ...KANEPIst ja TARVITAMISE tagajärgedest Kanepisõbrad armastavad tihti võrrelda kanepit alkoholi ja tubakaga: kanep olla nende kõrval süütu lilleke või lausa tervisele kasulik. Tegelikult on sellised võrdlused muidugi demagoogia, sest kõikidel neil ainetel on oma kahjulikud mõjud. Sama hästi võiks arutada, kumb on tervisele vähem kahjulik: kas jääda pimedas maanteel veoauto alla või saada löök sõiduautolt. Küsimus on ainult kahju suuruses; selles, et negatiivsed tagajärjed on olemas, pole kahtlust. Kanepi kahjuliku toime kohta tuleb järjest uut, teadusuuringutega põhjalikult kinnitatud infot. Tuleb ka arvestada, et kuna kaasaegnegi meditsiin inimese
meiega sarnased väärtushinnangud, motiivid ja muidugi mõtlemisstiil) (Kindron, 2004, lk 98) Selleks, et mõjutada teist inimest peavad olema kindlad isikuomadused. Näiteks meelekindlus, sotsiaalne intellekt, teiste inimeste mõistmine, saavutusmotiiv, kohanemisvõime, suhtlemisvilumused, oskus suhelda sujuvalt. Sotsiaalne intellekt on tähtis, et inimesed pelgalt enda kohalolekuga mõjuks usaldatavalt. Mõjutamine on enamasti kahepoolne. Isegi see isik, keda milleski veenatakse või midagi tegema sunnitakse, evib harilikult mingi võimaluse enda mõjutajale vastumõju avaldada. Kindron (2004, lk 105) ütleb et, inimesi võib mõjutada neid suunates ja juhtides, kasvatades ja õpetades, rahustades ja julgustades aga ka nendega manipuleerides. Manipuleerimine on inimeste egoistlik, ekspluateeriv, kontrolliv, mõjutamine, mis põhineb nende varjatud
Sisukord 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10. 11. Sissejuhatus 12. 13. ,,Mees, kes teadis ussisõnu" on 2007.aastal ilmunud romaan, mille autoriks on Andrus Kivirähk. Minategelane Leemet, viimane mees, kes teadis ussisõnu on jäänud üheks vähestest metsa alles jäänud inimestest. Kõik on külla kolinud, ussisõnad unustanud ning hakanud elama uut elu, elama jumala jaoks, sööma leiba, põldu harima. Vaid Leemet, tema pere ema ja õde, ning onu Vootele ja mõni pere veel, on metsa alles jäänud. Samuti võib metsast leida ka rästikud, kellega Leemet peale ussisõnade selgeks saamist tihti suhtlema hakkab, inimahvid Pirre ja Rääk, kes on viimased endi hulgast ja kes kasvatavad metsas kitsesu
Kas see on siis ,,Läbi müüdud", otsas või laost poodi ei ole saadetud. Ja selles see nipp seisnebki- maaletoojad või tootjad ei varusta poode jõuludeks nende mänguasjadega. Lahendus on siis, et ostetakse mingi samalaadne või sama hinnaklassis asi. Jaanuaris tulevad need ,,defitsiidi" asjad jälle müüki ja vanemad peavad ikka need ostma, sest nad on lapsele lubanud selle hankida. Kõigi ,,jalg-ukse-vahel" tehnika kasutajaid veetleb üks ja sama asi: väikeste seotuste kaudu võib manipuleerida inimese minapildiga: nedne abil võib muuta kodanikud ,,ühiskonnateenriteks", potentsiaalsed kliendid ,, klintideks", vangid ,,kaastöötajateks". Ja kui inimese minapilt on selline, nagu vaja, peaks inimene loomulikul viisil nõustuma terve hulga erinevate palvetega, mis on selle uue minapildiga kooskõlas. (Cialdini 2005, 82-83) mida rohkem pingutust või kohustust mingi tegevus nõuab, seda suurem on tõenäosus, et inimene selle ka ostab
Termin "pedagoogiline suhtlemine" ei tähenda, nagu oleks see mingi eriline suhtlemise liik. Termin "pedagoogiline suhtlemine" tähistab suhtlemise iseärasusi pedagoogi töös. Õpetaja suhtlemisoskused ,,ei maksa midagi" kui õpetajal puudub n. hooliv hoiak õpilas(t)e suhetes ja hoiak õpilasse kui subjekti. Suhtlemine koosneb: Tajust (pertseptsioon) - kuidas teis(t)i tajutakse. Kommunikatsioonist - info vahetus. Interaktsioonist - vastastikune mõjutamine suhtlemise käigus. Suhtlemiskompetentsuse määratlemisel on üheks sagedamini märgitud karakteristikuks kohanemisvõime, mis kujutab endast käitumuslikku paindlikkust: oskust situatsioonile adekvaatselt reageerida ning see tähendab kohanemisvõimet nii füüsilises kui sotsiaalses kontekstis. Suhtlemiskompetentsus eeldab: Teadmisi suhtlemisest, Suhtlemisoskusi, Motiveeritust. Suhtlemisoskused terminina tähistavad tavaliselt teatud komplekssete oskuste valdamist indiviidi poolt.
1. Meeldida püüdmise (ingratiation) abil üritame me teistele enam meeldida.üritatakse teist kiita või ollakse temaga ühel meelel.ükskōik mida, et teistele meele järgi olla. 2. Eneseülendamise (self-promotion) eesmärgiks ei ole mitte meeldimine vaid enda osavuse tõestamine. austust Selle strateegia eesmärgiks on saada teistelt pigem austust kui sümpaatiat. 3. Hirmutamise (intimidation) abil võidakse panna teised uskuma, et neil tekib raskusi, kui nad ei tee seda mida neilt nõutakse. üritatakse tekitada hirmu. 4. näidise esitamine-neist efektivseim.Näidise esitaja üritab luua endast muljet kui moraalselt õieti toimivast isikust – ja sageli ka sellega esile kutsuda teistes süütunnet.võib esitada märtrit, ennastohverdavat abistajat.teatav enesekiitja, kuid oma kompetentsuse tõestamise asemel üritab ta tõestada oma korrektsust 5
Tõda kohtus mis saab kui keegi valetab 10. globaliseerumine ja terrorism, äärmusluse tekkepõhjused 11. kuhu edasi? Ajatelg üldiselt üksikule, filosoofia paigutatakse ajaloolisse konteksti 2 Antiikaeg -> Keskaeg -> Uusaeg (võibolla ka modernism) -> Postmodernism Mõelda mis juhtus ajastutel ja millega filosoofid tegelesid? Vaata millal elas, paigutada ajateljele et arusaada millised olid teemad!!! 1. Antiikaeg Aristoteles, Sokrates, Platon: filosofeerisid üldistel teemadel, maailm kui selline, olemine, religioon (Zeus ja Hera) sai läbi sõdadega; mõista ümberringi toimuvat (paradigmaatiline murrang) 2. Keskaeg Augustinus, Acquino Thomas, jumal, religioon (ristiusk) (muutus sest ei usutud junalat, tööstuslik revolutsioon) 3. Uusaeg/Modernism narratiiv, absoluutne tõde ja õitseng, Saksa Reich,
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz AÜSA1 Kristiine Kõiv Mina kui suhtleja Essee Juhendaja: dotsent Tiiu Kamdron Pärnu 2009 Mina kui info edastaja Suhtlemine on inimestevaheline teabevahetuse protsess, mille käigus toimub vastastikune tajumine ja mõjutamine ning sotsiaalsete suhete aktualiseerimine. Info edastamise ja vastuvõtmise protsessi nimetatakse kommunikatsiooniks, mis loob eeldused suhtlemiseks. Info mitteedastamine ei anna ka võimalusi edasiseks suhtlemiseks. Ma arvan, et olen üsna hea info edastaja. Kõige lihtsam on minul infot edastada emakeeles. Igapäevases suhtlemises oskan end hästi arusaadavaks teha. Tihti on tulnud ette olukordi, kus kellegagi suheldes pole võimalik temast hästi aru saada või jutt on jäänud
16. PILET SKISOIDNE ISIKSUS Üldiseloomustus Ta püüab olla väga iseseisev ja sõltumatu. Talle on oluline, et ta kellestki ei sõltuks, et tal ei ole kohustusi teiste ees. Seetõttu kipub ta ennast teistest inimestest eraldama. Ta vajab distantsi. Seetõttu ei taha ta kedagi endale liiga lähedale lasta, lähedaseks saada. Suhtleb kindlates piirides. Kui seda distantsi rikutakse tema ja teiste vahel, siis ta tajub seda nagu oma sõltumatuse ähvardust, isiksuseruumi ahistamist. Enamasti ta hakkab ennast siis kaitsma. Inimestevahelistes suhetes ta taotleb asjalikkust. See ei tähenda, et talle inimeste hulgas ei meeldi olla. Talle meeldib olla sellistes inimhulkades, kus ta saab anonüümselt olla. Teistele jääb mulje, et ta on eemalseisev, jahe, eraklik, ligipääsmatu, külm. Nendega võib mõnel päeval saada hea kontakti, aga järgmisel päeval tuleb jälle nullist alustada. Nad kipuvad olema paremad kirja- või meilisõbrad, kui
Keeled: vanakreeka, ladina Ajalooperiood: antiikaeg (8. saj eKr5. saj pKr) 2. Millised on kreeka kirjanduse peamised perioodid? Arhailine (kuni 5. saj eKr): kangelaseepika (nt Homeros), didaktiline eepika (nt Hesiodos), lüürika (eleegia, jamb, monoodiline ja koorilüürika) Klassikaline/Atika ajajärk (5.4. saj eKr): tragöödiad (Aischylos, Sophokles, Euripides), komöödiad (Aristophanes), ajalooproosa (Herodotos, Thukydides, Xenophon), retoorika (10 kõnemeest, sh Iskorates, Demosthenes, Aischines, Lysias), filosoofiline proosa (Platon, Aristoteles) Hellenistlik (4. saj lõpp eKr1. saj lõpp eKr): uus komöödia (Menandros), Aleksandria luule (Kallimachos, Theokritos; Apollonios Rhodoselt), kataloogid (Aratos), ajalookirjandus (Polybios) Rooma ajajärk (1. saj lõpp eKr 5.6. saj pKr, seejärel algab keskaeg): kirev
Grupi kaudu mõjutamisel kasutatakse fenomeni, et inimesed käituvad grupina teisiti kui üksikindiviididena ja seda tähistab eesti keeles tabavalt sõna "kambavaim". Igal inimesel on alateadvuslik soov kuuluda rühma, sarnaneda teistega ja olla seeläbi kaitstud võõra eest, kuid grupis vallanduvad alateadvus ja instinktid ning seetõttu on hulk ka intellektuaalselt madalam kui üksikindiviid, sest üksikisik allutab oma arvamuse hulga arvamusele. Sel lihtsal põhjusel ongi hulki ka lihtne manipuleerida ja suunata. Peaaegu igal hulgal on olemas oma juht, kelle mõju alla hulgad instinktiivselt alluvad. Inimhulkades on juhil väga suur mõjuvõim ning nad on pigem teo-, kui mõtteinimesed, kuna juhil on omad kindlad veendumused, mida ta iga hinna eest järgib, neist kinni peab ja täide püüab viia. Liidritel on väljakujunenud austajad, kes naudivad oma eeskujude sõnavõtte ja tegusid ning nõustuvad selges veendumuses, et eeskuju jutt on õige ning ei kuulu vastuvaidlemisele. Kaasaja
Erinevate eluvaadetega inimestel on erinev arusaam maailmast ning nad ei hakkagi mõistma teise vaadet, sest nad on kindlad, et nende tõde on see õige. Kuigi tegelikult võib mõlemail õigus olla. Külavanem Johannes arvab ühtemoodi, sest tema on elanud ühes ühiskonnas, Leemet aga teistmoodi, sest tema on elanud teises ühiskonnas. Arvamuste kokkupõrge. Sellepärast ei tohi meiegi hukka mõista näiteks inimesi, kes uskusid natsireziimi. Neile tehti lihtsalt ajupesu ning nad uskusid siiralt, et see ongi õige. Kui sulle sisendatakse piisavalt kaua midagi, siis sa hakkadki seda uskuma ja ei mõtlegi, et see võiks vale olla. 13. Tüüpiline eestlaste alaväärsuskompleks ,,Miks te neid kuulate?" küsisin mina. ,,Kuidas siis?" imestas Jaakop. ,,Nemad on ju võõralt maalt tulnud, nemad teavad paremini, kuidas maailma asjad on seatud. Nemad ikka peavad meid kamandama, mitte meie neid. Meie tulime ju alles äsja metsast välja mida meil neile õpetada on
Pilet 1. Isiksuse mõiste. Isiksuse joonte teooriad. ,,Suur viisik". Isiksusepsühholoogia saab alguse 20. sajand, kui tekib huvi isiksuse vastu. I MS nõuab stressitaluvuse teste, uurisid isiksuse omadusi. Isiksus on kõnekeeles iseloom, tahtelised omadused. Psühholoogias aga see, mis on teistest erinev, ainulaadne või see, mis on püsiv ja muutumatu iseloomuomaduste kogum. Isiksusepsühholoogia põhineb andmetöötlusel ja statistikal ning hoolimata 20. sajandi keskel olnud kriisist on see üks paremini arenenud psühholoogia liike. Allport'i isiksuseteooria Populaarne jooneuurimise teooria, uuris keelt. Kui keeles on sõna, siis on olemas ka isiksus. Uskus, et on olemas kardinaalne omadus, mis on isiksuse üksikomadus ja juhib teisi. Tsentraalsed omadused (5-16) on isiksuse tuum, mille abil kirjeldatakse. Sekundaarsed tunnused, mis ilmuvad vaid vajadusel. Cattell Kasutas ka statistikat. Tema teooria oli faktoranalüüs, kus omadused olid gruppides. Tal olid isiksusefaktorid (
uurimine pole oluline, väidete tähendus on leitav tekstist endast. Kontekstuaalne meetod(Cambridge'i koolkond) leidsid, et peab uurima mitte ainult , mida autor väidab, vaid MIKS ta väidab; oluline on ajalooline kontekst ja keelelised piirangud. Teooria seos praktikaga: ideoloogid tegelevad legitimeerimisega, kasutusel on normatiivsed mõisted, mis ideoloogid uue sisuga täidavad, innovatiivne ideoloog on seega poliitiline tegutseja. ÕNN 1. Platon ja Aristoteles õnne olemusest Antiikfilosoofid nõustusid, et ilma vooruseta ei ole õnne. Platon väitis esialgu, et ainult voorusest õnneks ei piisa, hiljem jõudis järeldusele, et piisab. Vooruslik elu tuleb hinge harmooniast, elu pole väärt elamist, kui hing on haige. Jagab hinge kolmeks osaks: mõistuslik, emotsionaalne ja instinktide osa. Mõistus valitseb hinge oma tarkusega, emotsioonid toetavad ja annavad jõudu, instinktid on ohjeldamatud, neid peab olema mõõdukalt. Kui iga osa täidab
Psühholoogia arvestus Kordamisküsimused 1. Enesehinnang 2. Johari aken 3. Prosoodia 4. Polükrooniline ja monokrooniline ajakäsitlus 5. Puudutuste funktsioonid 6. Võimukad poosid 7. Pilkude funktsioonid (5 – annavad infot, reguleerivad suhtlemist, väljendavad intiimsust, võimaldab sotsiaalset kontrolli, võimaldab teostada ühist ülesannet) 8. Asjalik, sotsiaalne ja intiimne pilk 9. Feromoonide funktsioonid (5 – edastsavad infod emotsioonide kohta, mõjutavad menstruaaltsükli kulgemist, aitavad imiku ja ema kiindumustunde kujunemisele, petetavad omasoolisi ja meelitavad vastassugu, aitavad leida geneetiliselt sobiliku partneri) 10. Suhtlemisdistantsid (4 – Intimne distants, personaalne distants, sotsiaalne distants, avalik distants) 11. Petmise tunnused 12. Sotsiaalsete suhtumiste ring 13. Transaktsionaalne analüüs (ego-tasandid ja transaktsioonid) 14. Sõltuvussüsteemid (Boulding) 15. Enesekehtestamise olemus. Suhtl
Samas ei tohi neile näidata ka igasugust kunsti. Kasutada tohtis vaid kõlbelist kunsti, mis oli riigi poolt heaks kiidetud. 13. Aristotelese seisukohalt on tekkimine üleminek võimalikkuselt tegelikkusele. Selgitage seda mõtet. Aristotelese kohaselt on asjade vorm võimalikkusena olemas selle asja valmistamiseks vajaminevas materjalis. Näiteks erinevatest ehitusmaterjalidest saab maja ehitada. Need ehitusmaterjalid on maja võimalikkusena. 14. Aristoteles eristas nelja liiki põhjuseid ja vastavalt ka nelja liiki seletamisviise. Tooge näiteid millegi seletamisest formaalpõhjusega. 15. Aristoteles eristas nelja liiki põhjuseid ja vastavalt ka nelja liiki seletamisviise. Tooge näiteid millegi seletamisest tegevpõhjusega. 16. Aristoteles eristas nelja liiki põhjuseid ja vastavalt ka nelja liiki seletamisviise. Tooge näiteid millegi seletamisest sihtpõhjusega. 17. Aristoteles eristas loomulikke ja kunstlikke asju
Samas ei tohi neile näidata ka igasugust kunsti. Kasutada tohtis vaid kõlbelist kunsti, mis oli riigi poolt heaks kiidetud. 13. Aristotelese seisukohalt on tekkimine üleminek võimalikkuselt tegelikkusele. Selgitage seda mõtet. Aristotelese kohaselt on asjade vorm võimalikkusena olemas selle asja valmistamiseks vajaminevas materjalis. Näiteks erinevatest ehitusmaterjalidest saab maja ehitada. Need ehitusmaterjalid on maja võimalikkusena. 14. Aristoteles eristas nelja liiki põhjuseid ja vastavalt ka nelja liiki seletamisviise. Tooge näiteid millegi seletamisest formaalpõhjusega. 15. Aristoteles eristas nelja liiki põhjuseid ja vastavalt ka nelja liiki seletamisviise. Tooge näiteid millegi seletamisest tegevpõhjusega. 16. Aristoteles eristas nelja liiki põhjuseid ja vastavalt ka nelja liiki seletamisviise. Tooge näiteid millegi seletamisest sihtpõhjusega. 17. Aristoteles eristas loomulikke ja kunstlikke asju
1. Isiksuse mõiste. Isiksuse joonte teooria. ,,Suur viisik". · Isisksuse psühholoogia algas 20.sajandil enne II maailmasõda, sest siis oli vajadus uurida mehi, kas nad suudavad hakkama saada stressi ja sõja pingega. · Koostati esimesed isiksuse testid. o Algul defineeriti seda kui inimeste vahelisi erinevusi (see viis isiksuse psühholoogia kriisi, kus väideti, et seda polegi olemas, kuna inimene käitub vastavalt olukorrale, tal pole midagi püsivat). 20.saj lõpus defineeriti kui inimste vahelisi sarnasusi. See pani psühholoogia uuesti arenema. 4 põhilist koolkonda: 1. Psühhoanalüütiline/psühhodünaamiline koolkond (Freud, Jung, Adler)- kõige mõjukam, kes on 20.sajandi nägu kõige rohkem kujundanud 2. Humanistlik koolkond (Maslow, Rogers) 3. Isiksusejoonte teooriad (Cattell, Eysenck) 4. Kognitiiv- käitumuslik koolkond (Rotter, Bandura) Isiksusejoonte teooriad põhine
(kodus, tagaruumides, isiklik, argipäevapool, ollakse ise, lõdvestunud). Seda käitumist mis on lubatud lava taga, seda ei tohi lava peale tuua. Tuleb teha selget vahet. Lisaks rollile on oluline ka lava, kus mängitakse ja vaatajaskond. Baumeister toob välja kaks motiivi, miks rolle täidetakse: meeldida teistele, et saavutada heakskiitu või mõjutada neid; konstrueerida avalikku imidzit. 7. MINA ESITAMISE STRATEEGIAD Inimesed kasutavad erinevaid mina esitamise strateegiaid, et manipuleerida endast saadava muljega ja kontrollida seda, kuidas teised käituvad nende suhtes. Inimesed soovivad üldjuhul saada kinnitust arusaamadele oma minast ja käituvad nii nagu nad usuvad endid olevat. Jones ja Pittman lõid teooria, mis sisaldab järgmisi strateegiaid: Meeldida püüdmise abil üritame me teistele enam meeldida. Meeldida püüdmise käigus üritatakse teist kiita või ollakse temaga ühel meelel. Paljudel juhtudel
Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 10 Kas suhtlemisoskus on vajalik? konflikte lahendamine või siis lähtudes erinevatest suhtlemise komponentidest nagu Kommunikatsioon ehk infolevi Pertseptsioon ehk isikutaju Interaktsioon ehk vastastikune mõjutamine Käesolevas raamatus on struktuuri loomisel kasutatud mõlemat. Usun, et pole niivõrd tähtis teada, mis just toimib, peaasi, et toimib. Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 11 Kontakt KONTAKT Edukas suhtlemine algab kontaktivõtmisest. Tahtes, et triikraud
temaatika. Thukydides oli veendunud ratsionalist, kes ei tähtsustanud religiooni mõju ühiskonnale, samuti sai täpselt kirjutada vaid konkreetsetest sündmustest. 39. Iseloomusta sofistide õpetust, nimetage esimese põlvkonna tuntumaid sofiste. Sofistid oli 5. ja 4. sajandil eKr tegutsenud kreeka mõttetargad, kes olid erudeeritud paljudes valdkondades ja püüdsid oma teadmisi süstematiseerida. Teadmiste keskmes oli poliitiline retoorika, avalik kõneoskus. Sofistid olid relativistid ning nad oskasid musta valgeks rääkida, nende arvates sai esitada iga asja kohta kaks vastandlikku argumenti. Tuntumad sofistid olid Protagoras, Antiphon, Gorgias. 40. Kirjelda sofistide ja hippokraatikute arvatavat mõju Thukydidesele. Sofistid olid relativismi usku ja vältisid kindlaid teese, ka Thukydidest iseloomustab antiteetiline väljendus, vastandlike seisukohtade esitamine, sofistidele omane tõenäosuse argument
(funktsionaalne). Igal tekstil on peale sisutasandi ka suhtlustasand ja keelelise esitluse tasand – kõik funktsioonid väärivad uurimist ja mõjutavad keelekasutust. Neid funktsioone uuritakse eri žanrite vahel: milline on kirjutaja ja lugeja suhe, hoiakud, keelelised võtted jm. Lisaks Halliday funktsionaalsele grammatikale toetub lingvistiline tekstianalüüs klassikalise retoorikaõpetusega (Perelman) ja formaalse tekstilingvistika. Retoorika ideid tuuakse tagasi Aristotelese aegadest. 1970ndatel hakati rääkima uuest retoorikast ja lingvistilisest pöördest. Kui antiikne retoorika seostus suulise kultuuriga ehk kõnekunstiga, siis uues retoorikas sai keskseks mõisteks tekstilisus ehk tekstide ülesehitamise viis. Formaalse tekstilingvistika eesmärk oli vaadata, kuidas laused moodustuvad tekstiks. Uuriti nt läbi tekstisidususe võtete ja
Siiski on teada üks juhtum Eestis, kui satanistid tungisid inimestele kallale. See fakt pärineb 1999. aasta Õhtulehest: ''Tartu kesklinnas pussitasid kaks end satanistiks nimetanud noormeest kirjanik Hando Runnelit ja veel kolme meest. Kamp, kuhu poisid kuulusid, oli varem sigatsenud Tartu vanal juudikalmistul.'' (http://www.ohtuleht.ee/58990) 15 4. SATANISM VERSUS ATEISM ''Mulle endale meeldib mõelda nii, et ateist on võimetu uskuma, satanistil on valik, uskuda või mitte. Ateistidest ma üldiselt suurt lugu ei pea, kuigi nende maailm on toimiv ja kergesti mõistetav.'' (http://www.vaimumaailm.ee/viewtopic.php? t=5491&start=0&postdays=0&postorder=asc&highlight=&sid=a30d03bebd183886344 6c85f23e7cea2) Niimoodi kommenteerib MVO liige teemat ,,Satanism versus ateism". Selles samas foorumis kõneleb keegi Nightknight järgmiselt: ''Yks ateist ytles et satanistid kaa usuvad jumalasse.'' Mis siis on tegelikult õige
annaabi.ee 
