Olulised terminid autovedu – sõitja(te) või veose(te) kohaletoimetamine selleks ettenähtud sõidukiga, veosega seotud tühisõit kaasa arvatud tasuline autovedu- sõitja(te) või veose(te) kohaletoimetamine, mille eest saab vedaja mis iganes vormis tasu oma kulul korraldatav autovedu – sõitja(te) või veose(te) kohaletoimetamine, vedaja selle eest tasu ei saa riigisisene autovedu- sõitja(te) või veose(te) Eesti piires kohaletoimetamine vedaja- ühenduse tegevusluba omav ettevõtja või mittetulundusühing kes on kantud äriregistrisse ja/või isik kes on kantud sihtasutuse registrisse Tasuline autovedu Neid sätteid kohaldatakse veose tasulise veo korral, mida vedaja korraldab enda omandis oleva või kasutuslepingu alusel kasutatava auto või autorongiga, mille täismass ületab 3500 kilogrammi. Veoseveo tasuliseks korraldamiseks peaks vedajal olema ühenduse tegevusluba ning iga tema
registreeritud sõidukiga. Autovedu hõlmab ka sõitjate või veoseta sõiduki liikumist; 2) tasuline autovedu - sõitjate või veose kohaletoimetamine, mille eest vedaja saab tasu mis tahes vormis; 3) oma kulul korraldatav autovedu - sõitjate või veose kohaletoimetamine, mille eest vedaja tasu ei saa; 4) riigisisene autovedu - sõitjate või veose kohaletoimetamine Eesti piires; 5) rahvusvaheline autovedu - sõitjate või veose kohaletoimetamine riigipiiri ületades; 6) vedaja - autoveo tegevusluba omav äriseadustikus (RT I 1995, 26-28, 355; 1998, 91-93, 1500; 1999, 10, 155; 23, 355; 24, 360; 57, 596; 102, 907; 2000, 29, 172; 49, 303; 55, 365; 57, 373; 2001, 34, 185; 56, 332 ja 336; 89, 532; 93, 565; 2002, 3, 6) nimetatud ja äriregistrisse kantud ettevõtja või seaduse alusel teise registrisse kantud isik, oma kulul korraldatava autoveo puhul ka kohalik omavalitsusüksus. 2. peatükk TASULINE AUTOVEDU §3. Üldsätted
Mõisted: 1) ühistransport on tegevusloa alusel korraldatav tasuline sõitjatevedu. Ühistransporditeenust osutatakse liiniveo, juhuveo või taksoveo korras. Ühistransporditeenuse osutaja, kes teostab liinivedu 40 000 elanikuga või suuremas omavalitsusüksuses, on elutähtsa teenuse osutaja; 2) vedaja on ühistransporditeenuse osutamiseks tegevusluba omav äriseadustikus nimetatud ja äriregistrisse kantud ettevõtja või seaduse alusel teise registrisse kantud juriidiline isik; 3) ühissõiduk on ühistransporditeenuse osutamiseks ettenähtud buss, sõiduauto, tramm, trollibuss, reisirong, rööbasbuss, reisilaev, reisiparvlaev, väikelaev, õhusõiduk või muu mootori jõul liikuv transpordivahend; 5) liinivedu avaliku teenindamise lepingu alusel on kohane vedaja ja omavalitsusüksuse või riigi vahel
ajavahemiku jooksul. Vedaja – Veeremi läbisõit - 3. Eestis kehtivad mootorsõidukite kaalu ja gabariitide piirangud autost ja täishaagisest koosnev autorong ei tohi olla pikem kui 18,75 m poolhaagisega autorongi pikkus ei või olla enam kui 16, 50 m autorongi laius ei tohi ületada 2,55 m autorongi kogukaal ei tohi ületada 44 tonni. 4. Riigisisestel vedudel tegevusluba ja sõidukikaart Tegevusloa ja selle kinnitatud ärakirjata võib korraldada järgmisi riigisiseseid veosevedusid: 1. lume ja jää vedu lumekoristuse või libedatõrje tõttu; 2. põllumajandustootja teostatav põllumajandustoodete, küttepuude või hakkepuidu vedu ostja või töötleja juurde 75 kilomeetri raadiuses kohast, kus asub põllumajandustootja tegevuskoht; 3. surnute vedu; 4. jäätmete, heit- ja reovee ning prügivedu; 5
Tasuline autovedu Üldsätted (1) Käesoleva peatüki sätteid kohaldatakse veose tasulise veo korral, mida korraldatakse vedaja omandis oleva või rendile võetud auto või autorongiga, mille registrimass ületab 3500 kilogrammi. (2) Sõitjate tasulist autovedu reguleerib ühistranspordiseadus. Sõitjate tasulist autovedu reguleeritakse ka käesoleva seaduse §-des 21, 27 ja 28 nimetatud juhtudel. Tasulise autoveo tegevusluba ja sõidukikaart (1) Tasulise autoveo korraldamiseks peavad vedajal olema tegevusluba ja iga kasutatava mootorsõiduki kohta sõidukikaart. (2) Tasulise autoveo tegevusluba on dokument, mis tõendab selle omaniku õigust korraldada autovedu tasu eest. (3) Tasulise autoveo sõidukikaart on käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tegevusloa alusel antav dokument, mis tõendab tegevusloa omaniku õigust kasutada sõidukikaardile kantud sõidukit tegevusloaga lubatud autoveol.
II KONTROLLTÖÖ 1. Raudteeveod a. Raudteeveo definitsioon Raudteeveeremiga raudteeinfrastruktuuril reisijate ja/või kaupade vedu, sh oma ja majandusvedu, ning sellega kaasnevate teenuste (kommertsteenused, veduriteenus) osutamine, või ainult veduriteenuse osutamine oma raudteeettevõtja raudteevedu oma tarbeks oma kulul ja majandusvedu raudteeinfrastruktuuriettevõtja või tema poolt renditud veeremi mistahes eesmärgil liikumine raudteel b. Tegevusload Raudtee kaubaveoteenust võib osutada ettevõtja, kellele Konkurentsiamet on andnud (ja millele vastavust on eelnevalt kontrollinud Tehnilise Järelevalve Amet) raudtee kaubaveoteenuse tegevusloa. , kindlustuskohustus Raudteeveoettevõtja võib tegeleda reisijateveoga või kaubaveoga avalikul raudteel, kui tal on kehtivad ohutustunnistuse A ja B osad , veoeeskiri Veoeeski
nõutele peab vastama. 2. Aluspakk ja küljetoed( materjal jms, nõuetele vastavus) 3. Veoste katmine( milliste vahenditega, mis eesmärk) 4. Saatja ja autojuhi kohustused. 5. Mis on tasuline autovedu 6. Oma kulul korraldatav autovedu 7. Riigisisene autovedu Tasulise autoveo tegemiseks on tarvis: · Riigisisesele autoveole: · Tegevusluba · Sõidukikaarti · Rahvusvaheline: · EMÜ tegevusluba · EMÜ tegevusloa kinnitatud ärakiri · EMÜ- euroopa majandusühendus kui vedajal ei ole võimalik täita veolepingut . -peab vedaja küsima juhiseid kaupade käsutamisõigusega isikult juhul, kui mingil põhjusel muutub veolepingu täitmine võimatuks enne kaupade jõudmist sihtpunkti. -veadaja, kes ei saa mõistliku tähtaja jooksul juhiseid kauba käsutamisõigusega isikult, peab
vastavalt kokkuleppele nädala jooksul peale transpordi teostamist. Leping kõnealuse pideva vedajaga näeb ette, et Cronimet peab transpordi eest tasuma 14 päeva jooksul alates pealelaadimise kuupäevast. See tähendab, et kuna tegemist on väikese ajakuluga reisiga, siis müüja saab kauba ostja käest varem raha kätte ning saab seejärel juba saadud rahast tasuda ka vedajale. Kauba üleandmist ja vastu võtmist kinnitavate templite ja allkirjadega dokumendid esitab Cronimetile transpordifirma koos veoarvega. Tänu pikaajalisele koostööle on Cronimetil õnnestunud maksetähtaeg viia nii lühikese aja peale. Tavapärased maksetähtajad rahvusvahelisest ekspordis algavad 30 päevast ja võivad küündida 90ni või vahel isegi enamani. See võib tähendada seda, et Ann Ipsberg, ETJ13 tihtipeale tuleb vedajale juba varem ära tasuda
hakkama üksinda või pere abil ja kui asutamis- ning halduskulusid soovitakse madalal hoida. Pole tarvis keerulist juhtimisstruktuuri, samuti puudub vajadus algkapitali järele. Samas tuleb arvestada, et eksisteerib suurem äririsk, kuna FIE vastutab esitatavate nõuete osas oma isikliku varaga. Registreerida saab mitmel moel: · Notaris Registreerimine- Saadad notarile firma registreerimiseks vajalikud andmed (2-3 nädalat) ja notar koostab dokumendid ise. Täpsem info: www.notar.ee · Elektrooniliselt registreerimine- Selleks peavad olema olema vastavad seadmed ja sertifikaadid digiallkirjastamise õnnestumiseks. Täpsemat infot saab www.id.ee. Siia alla kulluvad Lihtmenetlus ja Kiirmenetlus. FIE ASUTAMISEKS VAJALIKUD OTSUSED JA TEGEVUSED Ärinime valikul peab FIE järgima järgmisi punkte: 1)Füüsilisest isikust ettevõtja ärinimi peab sisaldama ettevõtja ees- ja perekonnanime
15) tootmise ja teenuse osutamise korrast mittekinnipidamise kohta; 16) õnnetus- või kindlustusjuhtumi tehiolude kohta; 17) isiku au ja hea nime teotamise fakti kohta; 18) muu teo või sündmuse kohta, kui teabe kogumine ei ole keelatud seaduse või seaduse alusel antud õigusaktiga. (2) Eradetektiiviteenust võib osutada ainult eradetektiiv või eradetektiiviühing. § 4. Eradetektiiv Eradetektiiv on füüsiline isik, kellel on tegevusluba eradetektiiviteenuse osutamiseks. § 5. Füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsev eradetektiiv (1) Eradetektiiv võib eradetektiiviteenust osutada füüsilisest isikust ettevõtjana. (2) Füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsev eradetektiiv peab olema kantud äriregistrisse. § 6. Eradetektiiviühing (1) Eradetektiivid võivad eradetektiiviteenuse osutamiseks asutada äriühinguna tegutseva eradetektiiviühingu.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
