1 Üldbioloogia. 1.-2. SISSEJUHATUS BIOLOOGIA tegeleb elu uurimisega. Oma metodoloogiliselt olemuselt füüsika-keemia ja sotsiaalteaduste vahel. Eluteadus areneb pidevalt, teaduse ja tehnoloogia areng toetavad teineteist. Elu on kompleksne ja organiseeritud. Elule on omane kodeeritud teabe kasutamine ( elutud kristallid "kasutavad" kasvamiseks vahetut teavet). Erinevate ühikute koostoimes silutakse võimalikud keskkonna hävitavad kõikumised, mis hävitaksid üksikud seostumata elemendid (DNA-valgud; aktiivsed-passiivsed geenid). Kompekssuse tõttu on elu kirjeldamisel võimalik kasutada parallelselt ja põimuvalt erinevaid klassifikatsioone (nt. organisme võib klassifitseerida biosüstemaatikast või ökonisist lähtuvalt). Elu põhineb elusorganismidel. Väljaspool organisme esinevad elu nähtused vaid ajutiselt ja passiivselt. ELUSORGANISMIDE peamised tunnused: 1. Paljunemine: õ...
1. Mis on…..? (ühe lausega) 1. Abiootilised faktorid -Abiootilised tegurid on eluta keskkonna füüsikalis- keemilised ja mehaanilised mõjud organismile. 2. Adaptatsioon - ehk kohastumine, teatud keskkonda sobivate iseärasuste kujunemine fülogeneesi käigus 3. Aeroobne hingamine – ehk hapnikuhingamine. 4. Akuutne toksilisus - Akuutne toksilisus hõlmab kahjulikke mõjusid, mis võivad tuleneda ühe- või mitmekordsest kokkupuutest ainega 24 tunni jooksul. 5. Autotroofne organism -autotroofne (isetoituv), mis valgusenergia abil toodab anorgaanilistest ühenditest (süsihappegaasist, veest ja mineraalsooladest) endale orgaanilisi toitaineid, eeskätt süsivesikuid (suhkrut ja tärklist), valke, vitamiine (rohelised klorofülli sisaldavad taimed, purpurbakterid ning sinirohevetikad) 6. Biogeotsönoos – teadusharu, mis käsitleb elukoosluste (biotsönooside) ja elupaiga (biotoobi) komponentide (mulla, kliima, kivimite) vastastikuseid suhteid ja olenevusi ning
lüsosoomid, mitokondrid. Mõlemal rakul on varuainena glükogeeni ning mõlemad on heterotroofsed, lipiidivakuoolid, neil puuduvad plastiidid. Seene-, taimerakk: Seenerakul ei esine plastiide kunagi nagu taimerakul, rakumahlaga vakuoole ka, võivad olla õlivakuoolid vaid.Taimerakul varuainena tärklis, seenerakus glükogeen. Taimerakukest tselluloosist, lingniinist, seenerakul kitiinist, mannaanist. Taimerakk autotroofne, seenerakk heterotroofne.Seenel lipiidivakuool, taimel tsentraalvakuool. Taimsel plastiidid, kui seenerakul pole. 2.Taimerakukesta koostis ja ül. Noortel põhiliselt tselluloosist ja pektiinainest, vanemad tselluloosist ja ligniinist, mis teeb kesta jäigemaks ja tugevamaks. ÜL: kuju, tugevus ja kaitse(purunemise eest) 3.Vakuoolide ül.taimerakus: taimeraku veemahutid(sisaldada võivad mitmeid varuaineid) loomade ligimeelitamine(kes aitavad levitada taime seemneid) ,varuainete säilitamine
4.) On alati Vetikatel, kõrgematel Osades rakkudes TSENTROSOOM taimedel puudub 5.) VARU Glükogeen Tärklis Glükogeen SÜSIVESIK 6.) PALJU Harva Harva Sageli TUUMSUS 7.) JAGUNEMIS Piiratud Piiramatu Piiramatu VÕIME 8.) AINEVAHETUS Heterotroofne Autotroofne Heterotroofne TÜÜP FOTOSÜNTEES=AUTOTROOP(?F?)NE 6CO2 + 7H2O -> C6H12O10(glükoos) + O2H2O
HarilikToomingas Mihkel Rätsep Rasmus Uusküla Taksonoomia Riik Taimed Plantae Hõimkond Õistaimed Magnoliophyta Klass Kaheidulehelised Magnoliopsida Selts Roosilaadsed Rosales Sugukond Roosõielised Rosaceae Perekond Toomingas Prunus Liik Harilik toomingas padus Ladinakeelne nimetus Padus avidum Riik Taimed Päristuumsed organismid Autotroofne eluviis Fotosüntees Botaanika Pilt on illustratiivne Hõimkond Õistaimed Katteseemnetaimed 1 ja 2 idulehelised Isel. õis ja vili Paljunemine sugulisel ja mittesugulisel teel Liigirikkaim taimerühm, 240 000 liiki Vesiroos Klass Kaheidulehelised
http://www.abiks.pri.ee Ainevahetus e metabolism assmilatsioon (kõik sünteesi protsessid, valgusüntees, jm org ainete süntees, fotosüntees), dessimilatsioon (laguprotsessid, hürolüüs, biooksüdatsioon) Ainevahetuse tüübid autotroofsus (anorg>>org; fotosüntees, kemosüntees), heterotroofsus (org>>org; org>>anorg ==boitroofid[parassidid, sümbioidid, loomad], sapotroofid [lagundajad, seened]) Energia kulub: sünteesiks, liikumiseks, ainete liikumiseks, keha soojendamiseks En.Saadakse: biooksüdatsiooni abil toitainest. En.varud:taimedestärklis, õlid; loomadesglükogeen, varurasv Makroenergilised ühendid: (NalussüsivesikP~P~P) ATP (adeniin, riboos), GTP (guaniin, r), CTP (tsütosiin,r), UTP (uratsiil,r), dATP (adeniin, desoksüriboos), dGTP (guaniin,d), dCTP (tsütosiin,d), dTTP (tümiin,d). En.salvestamine: ADP+H3PO4+en=ATP+H2O; ATP+H2O= H3PO4+ADP+en; ATP+...
Kuidas erineb autotroofse ja heterotroofse organismi ainevahetus erinevatel temperatuuridel Nimed Püstitatud hüpoteesid • 1) 15°C juures ei toimu autotroofsel ainevahetust • 2.) Heterotroofne organismi ainevahetus ei sõltu temperatuurist • 3) Autotroofne organismi ainevahetus on 65°C juures kõige intensiivsem Katsete läbiviimine Katse 1 • Esimese katsega püüdsime välja selgitada, kas autotroofse organismi ainevahetus sõltub temperatuurist või ei sõltu • 1) Panime biokambrisse 150ml 15°C vett • 2) Lisasime sinna 5tl suhkrut ja 1/3 pärmi • 3) Mõõtsime 5 minuti jooksul CO2 taset • 4)Vahetasime vee ja pärmi • 5) sama katse 45°C juures Katsete läbiviimine
Mükoriisa referaat Sisukord Sissejuhatus.....................................................................................................2 Arbuskulaarne mükoriisa................................................................................3 Mükoriisa teised vormid.................................................................................4 Mükoriisade teke............................................................................................5 Sissejuhatus Mükoriisa mõiste võttis 1885. aastal kasutusele saksa teadlane Frank, kes defineeris seda kui taimejuure ja seene vastastikku kasulikku (mutualistlikku) kooselu vormi. Just mutualistlik suhe eristab seenjuurt ehk mükoriisat teistest taimejuurte ja seente vastastikmõjudest (interaktsioonidest): parasitismist, saprotroofsusest ja kommensalismist. Looduses on tegelikult võimatu neid täpsel...
Tarbija (konsument) toiduahela lüli, kuhu kuuluv organism kasutab toiduks elusaid organisme; vastavalt asukohale toiduahelas eristatakse esimese, teise, kolmanda ja neljanda astme tarbijaid. Toiduahel toitumissuhete alusel reastatud organismide jada, millesse kuuluvad produtsendid, konsumendid ja destruendid. Toiduvõrk omavahel põimunud toiduahelate kogum ühes ökosüsteemis. Tootja (produtsent) toiduahela esimesse lülisse kuuluv autotroofne organism (taim, osa protistidest ja baktereist). Troofiline tase toiduahela lüli; eristatakse tootjaid, tarbijaid ja lagundajaid. Ökoloogiline amplituud ökoloogilise teguri intensiivsusvahemik, milles organism saab areneda, elada ja paljuneda. Ökoloogiline tasakaal ökosüsteemi kuuluvate populatsioonide arvukuse pikaajaline stabiilsus. Ökoloogiline tegur (keskkonnategur) organismide elutegevust mõjutavad
biotsönoos (elukooslus) - ökosüsteemi elusosa, mille moodustavad eri tüüpi organismide populatsioonid. Ökotoop - ökosüsteemi elukeskkond, mille moodustavad ökosüsteemi territoorium ja seal valitsevad abiootilised ökoloogilised tegurid. Ökosüsteem on isereguleeruv süsteem ja millesse kuuluvate populatsioonide koosseis ja arvukus on pikema aja jooksul stabiilne. tootja (produtsent) - toiduahela esimesse lülisse kuuluv autotroofne organism (taim, osa pro-tistidest ja baktereist). tarbija (konsument) - toiduahela lüli, kuhu kuuluv organism käsutab toiduks elusaid organisme; vastavalt asukohale toiduahelas eristatakse esimese, teise, kolmanda ja neljanda astme tarbijaid. lagundaja (destruent) - surnud organismide koostisaineid lagundavheterotroome organism (bakter, seen, selgrootu loom). Toiduahela moodustavad omavahel toitumissuhtes olevad tootjad, tarbijad ja lagundajad
Stabiilne Populatsioon populatsioon, milles sndimus ja suremus on ajalises tasakaalus, nii et arvukus psib plvest plve Smbioos eri liiki organismie vastastikku kasulik kooseluvorm Tarbija toiduahela lli, kuhu kuuluv organism kasutab toiduks elusaid organisme Toiduahel toitumissuhete alusel reastatud organismide jada, millesse kuuluvad produtsendid, konsumendid Ja destruendid Toiduvrk omavahel pimunud toiduahelate kogum hes kossteemis Tootja toiduahela esimesse llisse kuuluv autotroofne organism (taim, osa protistidest ja bakteritest) Troofiline tase toiduahela lli; eristatakse tootjaid, tarbijaid ja lagundajaid koloogiline amplituud koloogilise teguri intensiivsusvahemik, milles organism saab elada, areneda ja paljuneda koloogiline tasakaal kossteemi kuuluvate populatsioonide arvukuse pikaajaline stabiilsus koloogiline tegur organismide elutegevust mjutavad keskkonnategurid koloogilise pramiidi reegel iga jrgneva troofilise taseme biomass on
senise koosluse enda mõjul toimunud tingimuste muutumine ökosüsteemis. Allogeenne - suktsessioon, mille korral kooslused teisenevad väliste tingimuste (nt kliima, sademete koostise, põhjavee taseme jm) muutumise tõttu; Primaarne – suktsessioon saab alguse täiesti uuelt alalt, kus varem pole elu olnud. Sekundaarne – suktsessioon, see on koosluse taastumine (nt peale raiet) samas alles olevate diaspooride kaudu. Autotroofne – suur osa organismidest mis kujutasid algse struktuuri on välja surnud Heterotroofne -
Elu omadused Bioloogia teadus elusolenditest 1) Paljunemine: 1) a) mittesuguline toimub ilma sugurakkudeta nt. Pooldumine (bakterid) b) eoseline paljunemine nt. Seened, sõnajalg c) kloonimine imetaja areng mõnest keha rakust 2)suguline paljunemine algab viljastamise e. muna-ja seemneraku ühinemisega (esineb ka õistaimedel) 2)Ainevahetus: 1)Autotroofne ainevahetus: rohelised taimed neil on olemas klorofüül (fotosüntees) 2)Heterotroofne ainevahetus: peavad sünnist surmani tarbima orgaanilist ainet. 3)Rakuline ehitus Kõik elusolendid koosnevad rakkudest 1)prokarüootne e. eeltuumne rakk 2)eukarüootne e. tuumaga rakk 4)Reaktsiooni võime ärritajatele Taimedel: kroonlehtede liikumine valguse poole Inimesel: nt: tunned kui keegi puudutab sind 5)Kõikidel elusolenditel on stabiilne sisekeskkond Nt: Keha temperatuur, veresuhkru tase 6)Elusolendeid iseloomustab areng e. teatud täiustu...
kloroplastid (roheline) Vakuool- on rakumahlaga täidetud põieke, mis on ümbritsetud ühe membraaniga. See aitab rakku hoida sisemise pinge all. 8. Seeneraku ehituslikud sarnasused ja erinevused võrreldes taime- ja loomarakuga. Taimerakul ja seenerakul on varusüsivesikud aga loomarkul pole. Teimerakul ja seenerakul on kestad aga loomarakul pole. Seeneraku ja loomaraku ainevahetustüüp on hetotroofne aga taimerakul autotroofne. Seeneraku ja loomarakul on varusüsivesikud glükogeen aga taimerakkul tärklis ja insuliin. Loomarakul ja seenrakul puuduvad plastiidid aga taimerakul on need 9. Prokarüootse bakteriraku ehitus, tema sarnasused ja erinevused võrreldes eukarüootse rakuga. Pro on eeltuumne aga euka on pärituumne. Euka on membraased organellid. Proka puudub rakutuum ja mambraarsed organeelid. Prokad on palju väiksebad kui Eukad. 10. Spoori moodustumine ja selle tähtsus.
3.Makroergilised ühendid ja nende ül rakus. ATP molekuli ehitus. Makroergiline ühend-madalmolekulaarne orgaaniline ühend, mis osaleb keemilise energia salvestaja ja ülekandjana biokeemilistes reaktsioonides. NT: ATP,GTP,CTP,UTP,TTP,NADP,NAD. *energia kasutamine: liikumisprotsessides, assimilatsioonil, ainete transpordil *ATP molekul on ribonukleotiid, mis koosneb lämmastikalusest adeniin, riboosist, kolmest fosfaatrühmast. 4.Millisel viisil saab ja kasutab energiat autotroofne organism? Heterotroofne org? *Autotroofne- Fotosünteesijad kasut päikeseenergiat. Kemos kasutavad anorgaaniliste ühendite muundumisel vabanevat keemiliste sidemete energiat. *heterotroofne- Kasutavad org ainete lõhustamisel vabanevat energiat. Põhiline energia saadakse glükoosi oksüdatsioonil. Energiat kasutavad elutegevusel ja kudede ülesehitamiseks. 5.Võrdle erinevate toitainete lagunemisel tekkivaid energiahulki. 1)1 g sahhariidid-17,6 kJ/g 2)1 g lipiidid-38,9 kJ/g
Mikrobioloogia alused - evolutsioonipuu on tehtud geeni-järjestusi hinnates aquifex: - kuumalmbelised, termofiilid - vesiniku oksüdeerijad - esimesed organismid bakterite nimetused: - bacterium - pulk - margarita - pärl - thio väävel - spirillum spiraal - metane metaan - thermo - kuumus - autotrophicum autotroofne (süsihappegaasist ehitavad oma keha üles) - rhodo punane - halo sool - lacto piim - bacillus pulk - spharae kera Prokarüootide suurus: - teras koletis - eripind pindala jagatud ruumala - mida väiksem on organism, seda suurem on eripind - thiomargarita kõige suurem bakter (vähendab tsütoplasma ruumala suurendamaks eripinda) - quadratum - ruut Niitjad bakterid: - ploca pats
fotosüntees c) kloroplast A ainete valikuline liikumine rakku d) leukoplast Grakuhingamine e) ribosoom Hainete ensümaatiline lõhustamine f) tsentrosoom Evalkude süntees g) mitokonder tsentrosoom- raku jagunemine h) lüsosoom leukoplast - sisaldab varuaineid. 3. Taimse fotosünteesi lähteaineteks on süsihappegaas ja vesi. 4. Inimene on autotroofne organism. Väide on väär. Inimene on heterotroofne organism. 5. Fotosünteesil on vaja päikese energiat, et süsinikdioksiidist ja veest sünteesida glükoosi, millest sünteesitakse varuaine tärklis. 6. 1. prokarüootide hulka kuuluvad: 2. kloroplastid esinevad: a viirused a kõikides rakkudes b algloomad b prokarüootides c kõik üherakulised organismid c viirustes
leukoplastid Tsentrosoom On alati On vetikatel On osades rakkudes Varusüsivesik Glükogeen Tärklis Glükogeen Paljutuumsus On harva On harva On sageli Rakkude Piiratud Piiramatu Piiramatu jagunemis-võime Ainevahetus-tüüp Heterotroofne Autotroofne Heterotroofne SEENERAKK · Kitiinist kestaga · Plastiide ja taimedele iseloomulike omadustega vakuoole ei esine · Organellid samad, mis loomarakus · Võivad olla üherakulised või hulkraksed BAKTERIRAKK · Eeltuumne (DNA ei ole eraldatud membraaniga, asub tuumapiirkonnas) · Tuumapiirkonnas on üks rõngakujuline kromosoom (haploidne kromosoomistik) · Väikestes DNA rõngasmolekulides PLASMIIDIDES asuvad geenid, mida
ELUOMADUSED Bioloogia- teadus elusolenditest 1) Paljunemisvõime a)mittesuguline-toimub ilma sugurakkudeta((pooldumine,kloonimine,eoseline paljunemine(seened,samblad)) b)suguline-viljastamine ehk muna- ja seemneraku ühinemine(ka õistaimedel) 2)Ainevahetus a)autotroofne av-rohelistel taimedel, neil on klorofül.Selline toitumisviis-fotosüntees b)heterotroofne av-peavad sünnist surmani tarbima orgaanilist ainet 3)Rakuline ehitus-kõik elusorganismid (ja ainult nemad) koosnevad rakkudest a)prokarüootne ehk eeltuumne rakk b)eukarüootne ehk tuumaga rakk 4)Reaktsioonivõime ärritajatele nt.kroonlehtede liikumine(valgus) 5)Stabiilne sisekeskkond nt.kehatemp., veresuhkru tase 6)Areng ehk teatud täiustumine nt.paljunemisvõime on arengu näitaja ELU ORGANISEERITUSE TASEMED 1)Rakk-uurib tsütoloogia. Raku tuumas on kromosoomid, mis koosnevad DNA'st DNA uurimine võimaldab: *diagnoosida haigusi *ennetada haigusi *määrata sugulust *tuvastada ku...
Tarbija (konsument)- toiduahela lüli, kuhu kuuluv organism kasutab toiduks elusaid organisme; vastavalt asukohale toiduahelas eristatakse esimese, teise, kolmanda ja neljanda astme tarbijaid Toiduahel- toitumissuhete alusel reastatud organismide jada, millesse kuuluvad produtsendid, konsumendid ja destruendid Toiduvõrk- omavahel põimunud toiduahelate kogum ühes ökosüsteemis Tootja (produtsent)- toiduahela esimesse lülisse kuuluv autotroofne organism (taim, osa protistidest ja baktereist) Troofiline tase- toiduahela lüli; eristatakse tootjaid, tarbijaid ja lagunadajaid Ökoloogiline amplituud- ökoloogilise teguri intensiivsusvahemik, milles organism saab areneda, elada ja paljuneda Ökoloogilise püramiidi reegel- iga järgneva troofilise taseme biomass on ligikaudu 10% eelneva taseme biomassist Ökosüsteem- isereguleeriv tervik, milles biotsönoos ja ökotoop on omavahel seotud aineringe
popul arvukus-ühte populatsiooni kuuluvate isendite kogum popul tihedus- ühe popul isendite arv pinnaühiku kohta populatsioonilained-popul arvukuse ulatuslikud perioodilised muudatused stabiilne popul-sündivus ja suremus on ajalises tasakaalus tarbija-toiduahela lüli, kuhu kuuluv org kasutab toiduks elusaid org; toiduahel-toitumissuhete alusel reastatud org jada toiduvõrk-omavahel põimunud toiduahelate kogumvühes ökosüsteemis tootja-toiduahela esimesse lülisse kuuluv autotroofne org. trofooniline tase-toiduahela lüli ökoloogiline amplituud-ökoloogilise teguri intensiivsusvahemik, milles org saab elada, paljuneda, areneda ökoloogiline tasakaal-ökosüsteemi kuuluvate popul arvukuse stabiilne tasakaal ökoloogiline t-org elutegevust mõjutav keskkonnategur ök. püs.reegel- iga järgneva troofilise taseme biomass on ligikaugu 10% eelmise tasemest ökosüsteem-isereguleeruv tervik, iseloomustab popul koosseisu ja arvukuse pikaajaline s tabiilsus
Desinfitseerimine haiguskteikitajate mikroorganismide hävitamine. Aseptika mikroorganismide hävitamine füüsikaliste meetoditega (temperatuur). Antiseptika keemiliste vahendite kasutamine mikroorganismide hävitamisel. 15. Mis on generatsiooni aeg? Ajavahemik, mis kulub bakterite populatsioonis rakkude arvu kahekordistumiseks. 16. bakterirakkude paljunemine . 17. Kuidas bakterid paljunevad? Bakterid paljunevad pooldumise teel. 18. Selgita, mida tähendab heterotroofne ja autotroofne bakterite puhul. Neid jagatakse vastavalt süsinikuallikale. Heterodroofide süsinikuallikas on orgaanilised ühendid. Nad kasvavad hästi aminohappeid ja suhkruid sisaldavatel söötmetel. Kuid suudavad lagundada ka naftat, taimekaitsevahendeid ja tselluloosi. Enamik baktereid on heterotroofid. Autotroofide süsinikuallikas on süsihappegaas. 19. Kuidas jaotatakse baktereid hingamise alusel? Prokarüoodid jaotatakse aeroobideks ning anaeroobideks. Obligatoorsed aeroobid kasutavad hapnikku
Bioloogia kordamine 1. Võrdle auto- ja heterotroofseid organisme, keia 1 erinevus ja 2 sarnasust. 5p Autotroofid Heterotroofid sarnasus: sarnasus: erinevus: Autotroof- Heterotroof- Nimetage üks autotroofne liik: Nimetage üks heterotroofne liik: 2. Millised nimetatud protsessidest kuuluvad sünteesi-, millised lagundamisprotsesside hulka? Kandke tabelisse protsessi ees olev täht. 6p A-hingamine B- DNA replikatsioonC- translatsioon D- käärimine Süntees Lagundamine/lõhustamine Millal on inimorganismis ülekaalus sünteesiprotsessid ning millal
nii et arvukus püsib põlvest põlve Tarbija konsument, toiduahela lüli, kuhu kuuluv organism kasutab toiduks elusaid organisme, vastavalt asukohale toiduagelad eristatakse, esimese, teise, kolmanda ja neljanda astme tarbijaid Toiduahel toitumissuhete alusel rastatud organismide jada, millesse kuuluvad produtsendid, konsumendid ja destruendid Toiduvõrk omavahel põimunud toiduahelate kogum ühes ökosüsteemis Tootja produtsent, toiduahela esimesse lülisse kuuluv autotroofne organism (taim, osa protistidest ja bakteritest) Troofiline tase toiduahela lüli, eristatakse tootjaid, tarbijaid ja lagundajaid. Ökoloogiline amplituud Ökoloogilise teguri intensiivsusvahemik, milles organism saab areneda, elada ja paljuneda Ökoloogiline tasakaal Ökosüsteemi kuuluvate populatsioonide arvukuse pikaajaline stabiilsus Ökoloogiline tegur keskkonnategur, organismide elutegevust mõjutatavad
1. ABIOOTILISED FAKTORID on eluta keskkonna füüsikalis-keemilised ja mehaanilised mõjud organismile. 2. ADAPTATSIOON on organismide kohanemine elukeskkonnaga. 3. AEROOBNE HINGAMINE ehk hapnikuhingamine on hingamine, mis saab toimuda hapnikuga. 4. AKUUTNE TOKSILISUSe puhul on tavaliselt tegu ainete suurte doosidega, mis põhjustavad lühikese aja jooksul muutusi organismi elutegevuses, talitlushäireid või surma. 5. AUTOTROOFNE ORGANISM on isetoituv organism, valmistab valgusenergia abilanorgaanilistest ühenditest endale orgaanilisi toitaineid, eeskätt süsivesikuid, valke, vitamiine. 6. BIOGEOTSÖNOOS on looduslik kompleks, millesse kuuluvad elukooslus ja selle elupaiga eluta keskkond. 7. BIOOTILINE KOOSLUS on suurim bioloogiline süsteem, mis sisaldab kõiki Maa elusorganisme, mis on vastastikuses seoses Maa füüsilise keskkonnaga. 8
Seaduspärasuses annavad erandid suure osa elu mitmekesisusest. Elu põhineb elusorganismidel. Väljaspool organisme esinevad elu nähtused vaid ajutiselt ja passiivselt B. Elu organiseerumine. 4. Elule vajalikud lihtsamad molekulid 5. Elu makromolekulid. 6. Raku ehitus. 7. Biomembraanid. 8. Sümbiogenees. 9. Hulkraksus. 10. Ökosüsteem C. Elu läbiv energiavoog. 11. Energiavoo vajalikkus. 12. Heterotroofne energiavarustus: Hingamine ja käärimine. 13. Autotroofne energiavarustus: Fotosüntees. D. Elu püsimine: geneetika. 14. Kromosoomid. 15. Mitoos. 16. Meioos. 17. Pärilikkuse seadused 18. DNA teabe realiseerumine. 19. Geenide regulatsioon. 20. Geenitehnoloogia E. Elu püsimine on muutumine: evolutsioon. 21. Evolutsiooni tõendid. 22. Evolutsioonilised muutused populatsioonis. 23. Liikide teke F. Elu: mitmekesisus. Bioloogilise mitmekesisuse alused ja selle evolutsioonilise kujunemise taust. 24. Süstemaatika teaduslikud alused. 25. Liigi miste
b) organismi hingamine: gaasivahetus (hapniku transport keemilise hingamiseni) omastatakse O2, väljutatakse CO2.c)omastamine: läbi keha pinna (ainuraksed, väiksed loomad, taimed), õhulõhede kaudu (taimed veevarustuse kontrolliks ja Co2 paremaks kättesaamiseks), õhutorukesed igasse keha ossa (trahheed: putukad (ei ole väga effektiivne)), gaasivahetus väliskeskkonnaga + ringesüsteem (kopsud/lõpused +vereringe nt selgroogsed). 13. Autotroofne energiavarustus Kõik eluks vajalik orgaaniline aine suudetakse toota väliskeskkonnast pärit energiast ja orgaanilisest ainest(co2). 1)Kemosüntees: energia mitmesugustest anorgaanilistest ühenditest (suur osa ainetest on mittebioloogilist päritolu, kõige vanem tänapäevani säilinud energia varustamise vorm). 2)Fotosüntees: autotroofne energiavarustamise vorm vesi lagundatakse valgusenergia toimel ja saadakse Co2-st
Algoloogia küsimused ja vastused ÜLDOSA. Siin tuleb õige täht ja number kokku viia 1. fagotroofia A 2. auksotroofia B 3. heterotroofia C 4. autotroofia D 5. miksotroofia E 6. osmotroofia F A partiklilise toidu neelamine ja seedimine toitevakuoolis B nagu autotroofia, aga ei suudeta mõnda orgaanilist ainet (vitamiinid) ise sünteesida C metabolism, kus kasvuks ja paljunemiseks kasutatakse orgaanilisi aineid D tarvitatakse ainult anorgaanilisi aineid (fotosünteesiks) E segatoidulisus. Heterotroofia organismi poolt millel on kloroplastid F lahustunud orgaanilise aine omastamine rakupinna kaudu aktiivselt, mitte osmoosi tagajärjel Õige vastus ära arvata ja selle ette ristike teha, õigeid vastuseid võib olla ka rohkem kui 1 Millised vetikad kuuluvad prokarüootide hulka: (x) Cyanophyta ; (x) Cyanobacteria; () Glaucophyta; (x) Prochlorophyta; () Rhodophyta; () Bacillariophyceae; ()Raphidiophyceae; () Heterocontae; () Haptophyta; () Eustigmato...
a. munarakk) 2) varusüsivesi tärklis glükogeen glükogeen k 3) tsentrioolid pole osades on, osades pole on 4) põhipigment klorofüll palju erinevaid melamiin 5) tsükliline alkohol fütosterool ergosterool kolesterool membraanis 6) plastiidid on (3 tükki) pole pole 7) ainevahetus autotroofne heterotroofne heterotroofne 8) toitumisviis osmootne (osmoosi osmootne osmoos; fago- ja pino- rakutasandil teel) tsütoos 9) paljunemine kunst.- piiramatu piiramatu Piiratud (v.a. tingimustes healoomulised kasvajad) Valgemädanik saprotroofne; lagundav tavaliselt lehtpuupuitu;
saadavatest anorgaanilistest ainetest. - Taimed kasutavad sünteesiks valgusenergiat (fotosüntees). - Kemosünteesijad kasutavad keemilist energiat. · Heterotroof - Organismid, kes sünteesivad oma elutegevuseks vajalikud orgaanilised ained toidus sisalduvate orgaaniliste ühendite lõhustumis-saadustest. - Vajaliku energia saavad toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil. · Miksotroof Segaainevahetustüüp- vastavalt keskkonnatingimustele: valguse käes autotroofne või heterotroofne ainevahetustüüp. Näiteks: roheline silmviburlane. · Assimilatsioon - Organismis toimuvad sünteesiprotsessid. - Selle käigus saadakse: sahhariide, lipiide, valke, nukleiinhappeid jne. - Vaja on lähteaineid, ensüüme, täiendavat energiat - Näiteks: fotosüntees, DNA süntees · Dissimilatsioon - Organismis toimuvad lagundamisprotsessid. - Toiduga saadavad või organismis sünteesitud orgaanilised ühendid lõhutakse ensüümide abil lihtsama ehitusega molekulideks.
3. Rakukest Ei ole Tselluloosis Kitiinist t Bakterite tähtsus looduses: 4. Kuju Ei ole On On Tähis roll kõigis ükosüsteemides 5. Plastiidid Ei ole On Ei ole Lagundavad jääkaineid ja surnud organisme 6. Ainevahetus Heterotroof Autotroofne Heterotroofn Oluline osa mulla kujundamisel ne e Oluline osa mulla kujundamisel Sarnasused: 1. Rakutuuma olemasolu 2. Suur osa sarnaseid rakustruktuure Bakterid Üherakulised eeltuumsed organismid, mis paljunevad pooldumise teel Väliskujult kerajad või niitjad, mõned ka kruvikujulised Ehitus:
o Ribosoomi RNA (rRNA) kuulub ribosoomide ehitusse, osaleb valgusünteesis · Rakkude võrdlus Taimerakk Loomarakk Seenerakk Tsentrioolid puuduvad olemas puuduvad Kest Olemas puudub olemas (kitiinist) (tselluloosist) Plastiidid olemas puuduvad Puuduvad autotroofne heterotroofne heterotroofne Rakuvaheseinad olemas olemas Võivad puududa Jagunemine piiramatu piiratud piiramatu Varuaine Tärklis Glükogeen Glükogeen Tsentraalvakuool esineb puudub Puudub Eukarüootne rakk Prokarüootne takk
44. Parasitism Koos elavate liikide vaheline suhe kus Parasiit saab peremeesorganismist toitu ja elab tema sees või peal, tekitades talle kahju. 45. Populatsioon - moodustavad ühe liigi isendid teatud territooriumil, mille piires on võimalik ristumine. 46. Populatsiooni tihedus ka asustustihedus - näitab isendite arv pinnaühikul. 47. Primaarproduktsioon - taimede maapealsete osade juurdekasv. 48. Produtsent autotroofne organism (peamisele rohelised taimed). 49. Säästev areng on selline areng, mis tagab praeguse elanikkonna vajadusi sel viisil, et oleksid tagatud ka järgmise põlvkonna vajadused 50. Saprotroofid - peamiselt bakterid ja seened, mis toituvad surnud protoplasmast, imavad laguprodukte ning vabastavad anorgaanilisi toitaineid, mis sobivad kasutamiseks produtsentidele ning
Tsentrosoom Jah, alati Ei Mõnikord/osades rakkudes Varusüsivesik Glükogeen Tärklis Glükogeen Paljutuumsus Mõnikord Mõnikord Sageli Rakkude Piiratud Piiramatu Piiramatu jagunemisvõime Ainevahetustüüp Heterotroofne Autotroofne Heterotroofne SEENED Kõik seened on heterotroofsed organismid. Seened on olulised lagundajad. Saprotroofid toituvad surnud orgaanilisest ainest Biotroofid toituvad elus orgaanilisest ainest, jagunevad kaheks: parasiidid ja sümbiondid. Enamik seeni koosneb pikkadest silinderjatest seeneniitidest ehk hüüfidest. Hüüfid moodustavad mütseeli e seeneniidistiku. See, mida korjame on hüüfide pakitud kogumik e viljakeha
3) Hingamisahela reaktsioon 3) Piimhappelise käärimise ja etanoolkäärimise saadused Piimhappe: hapupiim, hapukoor, jogurt, keefir, kohupiim,juustud. Etanoolkäärimine: etanool ehk viinapiiritus 4) Rakuhingamise lähteained ja saadused Lähteained: glükoos ja hapnik Saadused: süsihappegaas ja vesi 5) Fotosünteesi lähteained ja saadused Lähteained: süsihappegaas ja vesi Saadused: Glükoos ja hapnik 4.SELGITA 1) Millisel viisil saab ja kasutab energiat autotroofne organism? Heterotroofne organism? V: Organismid kasutavad energiat elutegevuseks ja kudede uuendamiseks. 2) Milline seos on organismides toimuval dissmilatsioonil ja assimilatsioonil? V: 1. seotud ainete kaudu: AS tekivad org.ained, osa nendest on lähteaineks DS (nt: toiduga valgud lagundatakse aminohapeteks(D) ja A aminohapped uuesti valguks) 2. energia kaudu: D energia vabaneb, talletatakse energia rikastesse ühenditesse(ATP) , A kasutavad energiat, mis tuleb ATPst.
KEST + (kitiin = loomne) + (ligniin + - (glükokaalüks tselluloos) ümbris) VÕIME piiramatult piiramatult piiratud PALJUNEDA GLÜKOOSI glükogeen tärklis glükogeen VARUAINE VARUAINED loomsed rasvad taimsed õlid loomsed rasvad AINEVAHETUS heterotroofne autotroofne heterotroofne PLASTIIDID puuduvad olemas puuduvad Seente paljunemine. Seene paljunemine: * suguliselt * mittesuguliselt mõlemal juhul eostega Mittesuguliselt valmivad eosed koniidide ehk lülieostena (eosed kasvavad üksteise otsa) VÕI.. * diploidsed (homoloogilised kromosoomid; üldvalemiga 2n) või aploidsed (1 kromosoom homoloogilisest paarist) - tüüpiline kottseentele ja pintselhallikule .
on eluta keskkond oma näitudelt, seda vähem on liike ökosüsteemis, nt. Kaljusaar samblikud; Mida mitmekülgsem on eluta keskkond, seda suurem on liigirikkus, nt. puisniit ÖKOSÜSTEEMI STRUKTUUR 1. Organismid ja eluta keskkond 2. Tootjad , tarbijad(esmased ja teisased), (tipptarbijad),lagundajad ehk destrumendid a. Tootjad rohelised taimed, autotroofne ainev. Tüüp, foto- ja kemosünteesivad bakterid b. Tarbijad taim-, sega- ja loomtoidulised loomad, heterotroofne ainev. Tüüp c. Lagundajad bakterid, mullamikroseened, paljud mullas leiduvad selgrootud, heterotroofne ainev. Tüüp, toiduobjektiks surnud orgaanika 2. Liigiline koostis ökosüsteemis saab eristada:
keskkonnast ning reguleerib molekulide voolu rakust välja ja raku sisse. 9.Seene-, taime ja loomaraku võrdlus ( TABEL ). 2011 PTG Loomarakk Taimerakk Seenerakk Ainevahetus Heterotroofne Autotroofne Heterotroofne Paljutuumsus Harva Harva Sageli Plastiidid ____ Kloro-, kromo- ja ____ leukoplast Rakkude Piiratud Piiramatu Piiramatu jagunemisvõime Rakukest Ainult munarakul Olemas Olemas kitiinist -tselluloosist
lipiidide ja vitamiinide koostises. Rasvade süntees ristõielistel kultuuridel. Soodustab mügarbakterite arengut, puudus toidunisu kvaliteedi küpsekvaliteet paha. 9. Toitainete omastamine taimede poolt- Omastavad toitaineid nii mullalahusest , kui ka tahke faasi poolt neelatud elemente Juurtoitumine ja juureväline toitumine. Pasiivne( transpiratsioon-vee liikumine taimes aurumine; difusioon-taimetoiteelementide läbi tungimine läbipoolpaistva membraani) ja aktiivne(asendusadsorbtisoon) autotroofne organism. 10. Taime toiteelemendi, toitaine ja tegevaine mõisted. Toiteelementide klassifikatsioonid- toiteelement-keemilised elemendid, mis on vajalikud taimede kasvamiseks ja arenemiseks ning millest ple võimalik asendad alle omaste funktsioonide tõttu mõne teise elemendiga ; Toitaine-molekulid või ioonid milledena elemendid taimedesse sisenevad.; Tegevaine- ; ????? 11. Väetiskoguste ja neis sisalduvate toitainete väljendamise viisid- Füüsilistes kogustes (kg,
elutingimustega. 3. Aeroobne hingamine hapniku juuresolekult toimuv bioloogiline protsess, mille käigus redutseeritakse orgaanilised ühendid ning hingamise käigus eraldub vaba energia, mis salvestatakse ATP-na . 4. Akuutne toksilisus - äge mürgitus, mille puhul on tavaliselt tegu ainete suurte doosidega, mis põhjustavad lühikese aja (maksimaalselt 24-48 tunni) jooksul muutusi organismi elutegevuses, talitlushäireid või surma. 5. Autotroofne organism isetoituv organism, mis valgusenergia abil valmistab anorgaanilistest ühenditest (süsihappegaasist, veest ja mineraalsooladest) endale orgaanilisi toitaineid, eeskätt süsivesikuid (suhkrut ja tärklist), valke, vitamiine. (rohelised klorofülli sisaldavad taimed, purpurbakterid ning sinirohevetikad) 6. Biogeotsönoos elukooslus ning selle ümbritsev eluta väliskeskkond. 7. Biootiline kooslus - organismidest ja nende suhteist olenev kooslus. 8. Bioloogiline liik - 9
Kasv piiramatu piiratud Närvisüsteem puudub olemas Hormonaalsed organid puuduvad olemas Autotroofne ja heterotroofne toitumine. Autotroof on organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest süsinikuühenditest (tavaliselt on selleks süsihappegaas). Taimed, tsüanobakterid, protistid (vetikad). Autotroofne toitumine, mille käigus suudab organism lihtsatest anorgaanilistest ühenditest kehavälise energiaallika kaasabil sünteesida eluks vajalikud orgaanilised ained iseseisvalt. Kõik fotosünteesivad taimed. Heterotroof on organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku süsiniku toidus sisalduvast orgaanilisest ainest. Kõik loomad ja seened, samuti paljud bakterid .Heterotroofide hulka kuuluvad osaliselt
1. Mis on.....? (ühe lausega) · Abiootilised faktorid on on eluta keskkonna füüsikalis-keemilised ja mehaanilised mõjud organismile. (Nt: temperatuur sademed) · Adaptatsioon on organismised kohanemie keskkonnaga · Aeroobne hingamine on hingamise ehk "biooksüdatiooni käigus energia vabanemise" erivorm. · Akuutne toksilisus on äge mürgilisus · Autotroofne organism on organism, mis valgusenergia abil valmistab anorgaanilistest ühenditest (süsihappegaasist, veest ja mineraalsooladest) endale orgaanilisi toitaineid, eeskätt süsivesikuid (suhkrut ja tärklist), valke, vitamiine (rohelised klorofülli sisaldavad taimed, purpurbakterid ning sinirohevetikad) · Biogeotsönoos on looduslik kompleks, millesse kuuluvad elukooslus ja selle elupaiga eluta keskkond.
Vaja on selleks lähteaineid, ensüüme, täiendavat energia. (makroenergilised ühendid) Nt fotosüntees, DNA süntees Dissimilatsioon on kõik organismis toimuvad lagundamisprotsessid. Selle käigus lagundatakse toiduga saadavad või organ Situd ained ensüümide abil lihtsama ehitusega molekulideks. Nt. Glükoosi lagundamine Nt 1 kg sahhariidide oksüdatsioonil vabaneb 17,6kj energiat. 42. Kuidas on ökosüsteemis omavahel seotud autotroofne ja heterotroofne ainevahtustüüp? Ökosüsteem saab alguse autotroofsetest organismidest ning liigub edasi heterotroofsete organismideni. 43. Milline roll on organismides ATP-l ja ADP-l, millises protsessides seda tekib ja kus kasutatakse. ATP on universaalne energia talletaja, ülekandja. Osaleb kõigi rakkude metabolismis. Moodustub glükolüüsi, hingamise ja Käigus. ADP on 44. Milleks vajab organism glükoosi?
Tarbija konsument. Toiduahela lüli, kuhu kuuluv organism kasutab toiduks elusaid organisme; vastavalt asukohale toiduahelas eristatakse esimese, teise, kolmanda ja neljanda astme tarbijaid Toiduahel toitumissuhete alusel reastatud organismide jada, millesse kuuluvad produtsendid, konsumendid ja desturendid Toiduvõrk omavahel põimunud toiduahelate kogum ühes ökosüsteemis Tootja produtsent. Toiduahela esimesse lülisse kuuluv autotroofne organism( taim, osa protistidest ja baktereist) Troofiline tase toiduahela lüli; eristatakse tootjaid, tarbijaid ja lagundajaid Ökoloogiline amplituud ökolloogilise teguri intensiivsusvahemik, milles organism saab areneda, elada ja paljuneda Ökoloogiline tasakaal ökosüsteemi kuuluvate populatsioonide arvukuse pikaajaline stabiilsus Ökoloogiline tegur keskkonnategur. Organismide elutegevust mõjutav keskkonnategur, mis
organismile. o Adaptsioon- organismide kohanemine elukeskkonnaga o Aeroobne hingamine- hapniku hingamine o Akuutne toksilisus- äge mürgitus, mis võib põhjustada lühiajalisi muutusi organismi elutegevuses või talitluses. o Krooniline toksilisus- puhul on toksiliste ainete mõju pikaajaline, kuid doosid on suhteliselt madalad ning efektid ilmnevad suure hilinemisega, isegi siis, kui kokkupuude mürkainega on ammu lõppenud. o Autotroofne organism- (isetoituv) valgusenergia abil valmistab anorgaanilistest ühenditest (süsihappegaas, vesi, soolad) endale orgaanilisi toitaineid (süsivesikud). o Heterotroofne organism- organism, mis toitub valmis orgaanilistest ainetest. o Biogeotsönoos- looduslik kompleks, millesse kuuluvad elukooslus (biotsönoos) ja selle elupaiga (biotoobi, ökotoobi) eluta keskkond. o Biootiline kooslus- liikidevahelised seosed ning suhted, mis tekivad eri liiki isendite
ümbritsevast anorgaanilisest maailmast (eluta loodusest). Tähtsamad abiootilised tegurid on valgus, temperatuur, niiskus, tuul, pH, raskmetalliühendid, radioaktiivne kiirgus jt. 2. Adaptatsioon – organismide kohandumine elukeskkonnaga elusas looduses 3. Aeroobne hingamine – hingamine keskkonnas, kus on hapnikku 4. Akuutne toksilisus – äge mürgistus, kus tegu suurte doosidega, põhjustavad lühikese aja jooksul tagajärgi (muutusi või surma) 5. Autotroofne organism - sünteesib ise elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest, nt rohelised taimed 6. Biogeotsönoos –looduslik kompleks, millesse kuuluvad biotsönoos ja eluta keskkond selle elupaigas. (Biotsönoos e elukeskkond) 7. Biootiline kooslus – organismidest ja nende suhteist koosnev kooslus 8. Bioloogiline liik - moodustavad need, mille isendid on potentsiaalselt võimelised looduslikes oludes omavahel ristuma. 9
ÖKOLOOGIA KT KÜSIMUSED 1. Mis on…..? (ühe lausega) 1. Abiootilised faktorid - eluta keskkonna füüsikalis-keemilised ja mehaanilised mõjud organismile. 2. Adaptatsioon - kohandamine, kohandumine, kohastumine või kohanemine või nende tulemus. 3. Aeroobne hingamine - hapnikuhingamine 4. Akuutne toksilisus - tavaliselt tegu ainete suurte doosidega, põhjustavad lühikese aja jooksul organimis muutusi. 5. Autotroofne organism – isetoituv organism 6. Biogeotsönoos - elukooslus ning selle ümbritsev eluta väliskeskkond 7. Biootiline kooslus - organismidest ja nende suhteist olenev kooslus. 8. Bioloogiline liik – Kindlal viisil omavahel sarnanevate organismide populatsioon. 9. Biosfäär - Suurim bioloogiline süsteem, sisaldab kõiki Maa elusorganisme. 10. Bioota - elustik 11. Biotroof - seened, kes on võimelised hankima orgaanilisi ühendeid teiste organismide elusatest rakkudest. 12
suuri vakuoole sisaldavad tselluloosse kestaga rakud ja kes kasutavad varuainena tärklist) Raku ehitus rakukest, plastiidid, puuduvad vakuoolid Ainevahetus Autotroofne Heterotroofne Varuaine Tärklis Rasvad Keha pindala Suur välispind Liigestatud välispind Kasv Piiramatu Piiratud Närvisüsteem Puudub Olemas
organismid, kellel on plastiide ja suuri vakuoole sisaldavad tselluloosse kestaga rakud ja kes kasutavad varuainena tärklist) Raku ehitus rakukest, plastiidid, puuduvad vakuoolid Ainevahetus Autotroofne Heterotroofne Varuaine Tärklis Rasvad Keha pindala Suur välispind Liigestatud välispind Kasv Piiramatu Piiratud Närvisüsteem Puudub Olemas Hormonaalsed organid Puuduvad Olemas Autotroofne ja heterotroofne toitumine
1. Mis on.....? (ühe lausega) 1. Abiootilised faktorid on on eluta keskkonna füüsikalis-keemilised ja mehaanilised mõjud organismile. (Nt: temperatuur sademed) 2. Adaptatsioon on organismi kohanemine keskkonnaga 3. Aeroobne hingamine on hingamise ehk "biooksüdatiooni käigus energia vabanemise" vorm, mis nõuab hapnikku 4. Akuutne toksilisus on äge mürgilisus, mis võib põhjustada lühiajalisi muutusi organismi elutegevuses või talitluses 5. Autotroofne organism (isetoituv) valgusenergia abil valmistab anorgaanilistest ühenditest (süsihappegaas, vesi, soolad) endale orgaanilisi toitaineid (süsivesikud) 6. Biogeotsönoos on looduslik kompleks, millesse kuuluvad elukooslus ja seda ümbritsev eluta väliskeskkond 7. Biootiline kooslus - liikidevahelised seosed ning suhted, mis tekivad eri liiki isendite ühise asustusala tõttu ja nende liikide vaheliste kindlate toitumissuhete kehtestamisega 8
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
