Kuidas erineb autotroofse ja
heterotroofse organismi
ainevahetus erinevatel
temperatuuridel
Nimed
Püstitatud hüpoteesid
• 1) 15°C juures ei toimu autotroofsel
ainevahetust
• 2.) Heterotroofne organismi ainevahetus
ei sõltu temperatuurist
• 3) Autotroofne organismi ainevahetus on
65°C juures kõige intensiivsem
Katsete läbiviimine
Katse 1
• Esimese katsega püüdsime välja selgitada, kas
autotroofse organismi ainevahetus sõltub temperatuurist
või ei sõltu
• 1) Panime biokambrisse 150ml 15°C vett
• 2) Lisasime sinna 5tl suhkrut ja 1/3 pärmi
• 3) Mõõtsime 5 minuti jooksul CO2 taset
• 4)Vahetasime vee ja pärmi
• 5) sama katse 45°C juures
Katsete läbiviimine
Katse 2
• Teise katsega püüdsime välja selgitada, kas 15°C juures
toimub autotroofsel organismil ainevahetus.
• 1) Paneme biokambrisse 150ml idandatud seemneid
• 2) Teeme 15°C veevanni sel ele
• 3) Mõõdame 5 minuti vältel CO2 taset biokambris
Katsete läbiviimine
Katse 3
• Kolmanda katsega püüdsime välja selgitada, kas
autotroofse organismi ainevahetus on 65°C juures
intensiivsem kui madalal temperatuuris
• 1) Panime biokambrisse 150ml idandatud seemneid
• 2) Teeme 65°C veevanni sel ele
• 3) Paneme biokambri sinna sisse ja mõõdame CO2 taset
5 minuti jooksul
Kokkuvõte katsetulemustest
0
504.064.38 (, , , , , .), . ..................................................................................................4 1. ..............5 1.1. ....................................................................................5 1.2. .........................................................................................5 1.3. .....................................................................................6 1.4. ....................................................................................7 1.5. ........................................................................................7 2. 30 /.....................................................................9 2.1. ..................................................................................9 2.2. .......
KTUD.RH. küllastatud rasvhapped Toitainete sisaldus tabelis tähendab... C16 palmitiinhape 0 C18 steariinhape MKTA.RH. monoküllastamata rasvhapped PKTA.RH. polüküllastamata rasvhapped C18:2 linoolhape C18:3 linoleenhape VL.KIUDAINED vees lahustuvad kiudained RET.EKV. retinooli ekvivalent NIATS.EKV. niatsiini ekvivalent PANT.HAPE pantoteenhape R% sisaldab x% rasva KLASS E tailiha sisaldus üle 55% KLASS O tailiha sisaldus 40-45% (0.9) söödav osa 90% Sul. sulatatud Rasvas. rasvasusega Toitainete sisaldus tabelis tähendab... vastava toitaine sisaldus antud toiduaines on 0 või minimaalne andmed toitaine sisalduse kohta antud toiduaines puuduvad ENERGIA (kcal) ENERGIA (kJ)
Materjaliteaduse instituut Füüsikalise keemia õppe Üliõpilane: Õpperühm: YASB41 Töö nr. 3 FK laboratoorne töö nr.3 Molaarmassi krüoskoopiline määramine 0 1000 1200 1400 1600 1800 2000 Aeg, s m=T/Kk m=5,29/1,86=2,844mol/kg M=x*1000/2,844*9x M=39,1 g/mol odil ning lahuse külmumistemperatuure. erimentaalselt saadud väärtus on sellest
Nisujahu Rukkijahu Odrajahu Grahamjahu Nisukliid Karna ENERGIA, kcal 328,3 328,1 334,8 335,4 328,7 357,6 ENERGIA, KJ 1373,6 1372,6 1400,9 1403,4 1375,3 1496,1 VESI, g 14 14 14 14 14 14 VALGUD, g 9,9 10 9,2 11 16,6 13,8 RASVAD, g 1,7 2,3 3 3,2 5,1 3 KTUD,RH., g 0,19 0,3 0,54 0,38 0,82 0,4 C16,g 0,17 0,29 0,52 0,34 0,77 0,37 C18,g 0,02 0 0,02 0,03 0,05 0,02 MKTA,RH, g 0,24 0,23 0,26 0,48 0,81 0,85 PKTA,RH, g 0,71 1,15 1,39 1,44 2,62 0,94 C18:2, g 0,65 1,01 1,26 1,31 2,43 0,89 C18:3, g 0,
otstarbekust. Selleks: 1. Määrata tee-ehituse, -remondi ja hooldekulud, vajalikud, kuid ülesandes puuduvad suurused võib ise valida; 2. Arvutada liikluskulud; 3. Prognoosida D liiklusõnnetuste kulud; 4. Esitada järeldused ja põhjendada. Töö esitamine: üliõpilased, esitades töö hiljemalt 7. detsembril 2010 võivad piirduda teedega AC, CD ja AD (vt joonis). Selle tähtaja möödumise järel tuleb töö teha täies mahus ja esitada hiljemalt 18. detsembril 2010. Töö esitatakse elektrooniliselt [email protected].
51- Omanik/FI 10- E või ev Pm.maa, 12-Pm.maa, juht 1 - omandis, 11-Pm.maa, ühiskasutuse Maakasutus v_toojou_a jrk Aasta 5_Maakond ha renditud, ha s, ha kokku astauhik X1 X3 X4 X5 X6 X7 X8 1 2000 Jõgeva 0,00 2 177,00 0,00 2 177,00 0,00 2 2000 Jõgeva 0,00 872,00 0,00 872,00 0,00 3 2000 Jõgeva 46,70 38,00 0,00 84,70
EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Ehituskonstruktsioonid Ehitusfüüsika Tehnosüsteemid Sisekliima Energiatõhusus Tallinn 2011 EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Martin Thalfeldt, Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug, Kristo Tuurmann, Roode Liias, Karl Õiger, Priit Langeproon, Oliver Orro, Leele Välja, Maris Suits, Georg Kodi, Simo Ilomets, Üllar Alev, Lembit Kurik
Eesmärgi saavutamiseks tuleb täita järgnevad uurimisülesanded: · Koostada analüütiline ülevaade pankroti prognoositavate meetodite teooriatest, mis võimaldaks selgitada pankroti prognoosimise teoreetilisi aluseid. · Analüüsida ettevõtete pankroti tõenäosust finantsstabiilsuse reitingu skoori metodi järgi. · Analüüsida ettevõtete pankroti tõenäosust kasutades selleks ülalnimetatuid mudeleid. Lõputöö sisuline osa koosneb kahest peatükist. Töö esimeses peatükis tuuakse ära finantsstabiilsuse mõiste erinevad käsitlused, maailmas enim levinud pankrotistumise prognoseerimise meetodeid ning põhilised kapitali teooria mõisted ja suunad. Töö teises peatükis tuuakse kahe erineva meetodi rakendused Eestis tegutsevate ettevõtete näitel. Autor tänab oma juhendajat ja Dr O. Tveretina (Karlsruher Institut für Technologie, Saksamaa) arutelude ja nõuannete eest.
Kõik kommentaarid