Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "AUTORIÕIGUSED JA NENDE RIKKUMINE INTERNETIS POPULAARSE VEEBIKANALI YOUTUBE.COM NÄITEL". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
autoriõigus, guse, autoriõiguste, portaal, internet, litsents, arvutivõrgus, creative, autoriõigused, rikkumine, levita, jagamise, juridica, film, autoriõigusega, levitaja, põhiseadus, portaalid, peer, laadida, copyrightuletatud, populaarse, igapäevase, pisuke, normistik, lubada, riigiteataja, lepingud, muusikaarkvara, mugavaaotlus, samade1. AUTORIÕIGUS JA AUTORIÕIGUSTE KAITSE 1.1. Autoriõigus ja selle areng Eesti Vabariigis Enamus inimesi on autorid, kellel on oma teoste suhtes autoriõigus, kuid paljud lihtsalt ei tea seda. Kiri sõbrale või ajalehele, koolikirjand, ülikooli referaat või kursusetöö, välislähetuse aruanne, memo, seletuskiri jms. igapäevase tegevuse tulemus on tegelikult kaitstav autoriõigusega. Selliseid loometulemusi kaitstakse samade autoriõiguse reeglite alusel nagu nende autorite poolt loodut, kellele loomine on elukutse. Seega on autoriõigus mõnes mõttes igaühe õigus. Sõnal "autoriõigus" on mitu tähendust. Autoriõigus on:
Tartu Ülikool Kultuuriteaduste instituut Iren Hansen AUTORIÕIGUSED JA NENDE RIKKUMINE PORT ARTURI JÕULUMAA NÄITEL Teadusreferaat Tartu 2021 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 1. Autoriõigused..................................................................................................... 4 1.1 Kuidas on autoriõigused kaitstud Eesti Vabariigis.........................................5 1.2 Autoriõiguste levinumad rikkumised.............................................................5 2. Port Arturi kaubanduskeskuse jõulumaa............................................................7 2.1 Autoriõiguste rikkumine Port Arturi kaubanduskeskuse jõulumaal................7
1.1 Teose kasutamine ilma autori nõusolekuta.................................................................................4 1.2 Teose vaba kasutamise võimalused............................................................................................6 2. Autoriõigustega rikkumisega kaasnev vastutus................................ 19 2.1 Autori õigused.......................................................................................................................... 19 2.2 Autoriõiguste rikkumisega kaasnev karistus- ja tsiviilõiguslik vastutus..................................22 Kokkuvõte.................................................................................................25 Kasutatud kirjanduse loetelu.................................................................. 26 2 Sissejuhatus Füüsilise omandi puhul, näiteks auto või jalgratas, peab võõra omandi kasutamisel olema omaniku luba
) Mõiste Autoriõigus on autorile kuuluvate isiklike ja varaliste õiguste kogum ja autorite õigusi ja nende kaitset Eestis käsitleb autoriõiguse seadus. Euroopa Liidus käsitleb autorite õigusi EL Autoriõiguse Seadus, mis omakorda sisaldab mitmeid erinevaid direktiive. EL liikmesriigid on kohustatud järgima vastavaid direktiive, võtma need vastu oma siseriiklikku õigusesse ja arvestama Euroopa Kohtu ja Üldkohtu otsustega autoriõiguste küsimustes. Direktiive näiteks: Computer Programs Directive, Copyright Duration Directive, Copyright Directive Liidu institutsioonide või organite ametlike väljaannete puhul kuulub autoriõigus Euroopa Liidule tervikuna, mitte üksikule institutsioonile ega organile, välja arvatud juhul, kui tegemist on iseseisva juriidilise isikuga (Euroopa Keskpank, Euroopa Investeerimispank ja Euroopa Investeerimisfond).
tähistega, · kaitsega kõlvatu konkurentsi vastu, ja kõiki teisi õigusi, mis tulenevad intellektuaalsest tegevusest tööstuse, teaduse, kirjanduse ja kunsti valdkondades. WIPO konventsiooniga on ühinenud 183 riiki, sealhulgas Eesti Vabariik 1994. aastal. Intellektuaalsel omandil on kolm liiki: 1) autoriõigus, 2) autoriõigusega kaasnevad õigused ehk naaberõigused, 3) nn tööstusomand. Igal intellektuaalse omandi liigil on iseseisev tähendus. Autoriõigus Sõnal "autoriõigus" on kaks tähendust. Autoriõigus on: 1) iseseisev normistik Eesti õigussüsteemis, millega kaitstakse kirjandus-, kunsti- ja teadusteoseid
1 2. Autoriõigus ja autoriõigusega kaasnevad õigused 1. Autoriõiguse süsteemi ülesehitus. - slaid “autor” 2 lk 2. Autoriõiguse majanduslik tähtsus. - slaid “autor” 3 - 5 lk 3. Autoriõiguse mõiste, allikad ja ajalugu. - ajalugu - Autoriõiguse mõiste pärineb 18. sajandi alguse Inglismaalt. Aastal 1709 võeti seal vastu esimene seadus, mis käsitles trükiteoste kopeerimist. Inglise keeles autoriõigust tähistav mõiste copyright tähendabki otsetõlkes kopeerimise õigust
Essee Teose vaba kasutamise võimalused teadus- ja õppetöös Tänapäevane vaba infolevi võimalused ja interneti kasutamise vahendid on teinud õppematerjalide avaldamise igale arvutikasutajale lihtsaks ja kättesaadavamaks. Õppematerjalid teadus- ja õppetöös on seotud autoriõiguste seadusega. Seda tuleb eeldada ka juhul, kui õppematerjalil pole autoriõiguse kohta mingit märget ega isegi autori nime. Kui materjali looja kasutab oma töös teiste loodud tekste, pilte, jne., siis peab ta eelnevalt autorilt luba küsima. Enamasti aga puudub see luba. Paraku ei olda teadlikud autoriõigustest ning mil määral ja kus nad võivad teiste autorite teoseid vabalt ilma nõusolekuta kasutada. Seega, mis on teose vaba kasutamise võimalused teadus- ja õppetöös?
Ent Ühenduse kaubamärgisüsteem ei asenda liikmesriigisiseseid 1 registreerimissüsteeme, need toimivad samaaegselt. Kaubamärkide rahvusvahelise registreerimise Madrid süsteem võimaldab kaubamärgi registreerimist süsteemi lepinguosaliste territooriumitel Maailma Intellektuaalomandi Organisatsiooni (WIPO) vahendusel. 2 Autoriõiguse küsimused Mida kaitstakse autoriõigustega? Autoriõigus kaitseb kirjandus-, kunsti- ja teadusteoseid, mis on originaalsed, st teos peab olema autori enda loomingu tulemus; väljendatud objektiivses vormis (käsikiri, video-või audiosalvestis) ja selle vormi kaudu tajutav ja reprodutseeritav kas vahetult või tehnilise vahendi kaudu. Millised teosed on kaitstud autoriõigustega ja millised ei ole. Autoriõigus ei kaitse loomingulise tegevuse tulemusi tehnika valdkonnas. Leiutisi, kasulikke mudeleid jt tööstusomandit kaitstakse
1. Intellektuaalse omandi roll teadmusmajanduses - Teadmusmajanduse mõiste tekkis Euroopa Liidus 2000. aastal, kui Lissaboni strateegia kuulutati Euroopa põhiliseks arengustrateegiaks. Sellele järgnevad uuringud selgitasid teadmusmajanduse tegelikku olukorda. Teadmusettevõtted tuginevad oma töötajate teadmistele ja ettevõtte teadmusvarale, mis on üldjuhul unikaalne ja kallis. Sellest võivad tuleneda küsimused seotud autoriõiguste kaitsmisega. Virtuaalse revolutsiooni tulemusel pürib ühiskonna teadvus vabaduse poole ja see on pöördumatu protsess. Kirjastusäri peab vastu viimse hingetõmbeni, aga nende kaitseliin on nõrgenenud. Juba arutatakse tõsiselt, kuidas harmoniseerida intellektuaalse omandi seadusi vaba teadmuse tulevikuga. Euroopas on juba kaks digiraamatukogu: Europeana ja Euroopa Raamatukogu portaal, rahvusraamatukogus avab eesti teadmust Digira. See kõik tähendab, et IO küsimused
Leiutistega kõigis inimtegevuse valdkondades; Teaduslike avastustega; Tööstusdisainilahendustega; Kaubamärkidega, teenindusmärkidega ja kaubanduslike nimede ning tähistega; Kaitsega kõlvatu konkurentsi vastu, ja kõiki teisi õigusi, mis tulenevad intellektuaalsest tegevusest tööstuse, teaduse, kirjanduse ja kunsti valdkondades. 4. Kuidas intellektuaalne omand jaguneb (intellektuaalse omandi liigid)? Autoriõigus (copyright) kirjandus,- kunsti- ja teadusteostele Autoriõigus on autorile kuuluvate isiklike ja varaliste õiguste kogum Ka arvutiprogramm on kaitstud autoriõigustega Autoriõigustega kaasnevad õigused (related rights või neighbouring rights), nimetatakse ka naaberõigusteks Teose esitaja, helisalvestise ehk fonogrammi tootja ja ringhäälinguorganisatsiooni õigused, andmebaasi tegija õigused, filmi esmasalvestise tootja õigused jne.
Leiutistega kõigis inimtegevuse valdkondades; Teaduslike avastustega; Tööstusdisainilahendustega; Kaubamärkidega, teenindusmärkidega ja kaubanduslike nimede ning tähistega; Kaitsega kõlvatu konkurentsi vastu, ja kõiki teisi õigusi, mis tulenevad intellektuaalsest tegevusest tööstuse, teaduse, kirjanduse ja kunsti valdkondades. 4. Kuidas intellektuaalne omand jaguneb (intellektuaalse omandi liigid)? Autoriõigus (copyright) kirjandus,- kunsti- ja teadusteostele Autoriõigus on autorile kuuluvate isiklike ja varaliste õiguste kogum Ka arvutiprogramm on kaitstud autoriõigustega Autoriõigustega kaasnevad õigused (related rights või neighbouring rights), nimetatakse ka naaberõigusteks Teose esitaja, helisalvestise ehk fonogrammi tootja ja ringhäälinguorganisatsiooni õigused, andmebaasi tegija õigused, filmi esmasalvestise tootja õigused jne.
Leiutistega kõigis inimtegevuse valdkondades; Teaduslike avastustega; Tööstusdisainilahendustega; Kaubamärkidega, teenindusmärkidega ja kaubanduslike nimede ning tähistega; Kaitsega kõlvatu konkurentsi vastu, ja kõiki teisi õigusi, mis tulenevad intellektuaalsest tegevusest tööstuse, teaduse, kirjanduse ja kunsti valdkondades. 4. Kuidas intellektuaalne omand jaguneb (intellektuaalse omandi liigid)? Autoriõigus (copyright) kirjandus,- kunsti- ja teadusteostele Autoriõigus on autorile kuuluvate isiklike ja varaliste õiguste kogum Ka arvutiprogramm on kaitstud autoriõigustega Autoriõigustega kaasnevad õigused (related rights või neighbouring rights), nimetatakse ka naaberõigusteks Teose esitaja, helisalvestise ehk fonogrammi tootja ja ringhäälinguorganisatsiooni õigused, andmebaasi tegija õigused, filmi esmasalvestise tootja õigused jne.
Tarkvara elutsükkel on lühem kui tavalistel kirjandusteostel, sest tarkvara iganeb märksa kiiremini. Tarkvara puhul toimub pidev koodi edasiarendus. Koodi parandatakse, et tagada parim kasutajakogemus. Tarkvara võib olla nii vigane, et lõpuks loobutakse üldse selle parandamisest. Tänapäeva ühiskonnas toimub pidev uute programmide loomine, sest tehnika areng nõuab seda. 20. Mis on arvutiprogramm autoriõiguste tähenduses? (vastus artiklis: Intellektuaalse omandi õigused infotehnoloogia valdkonnas Infotehnoloogilise loomingu olemus) (esseeküsimus) Autoriõigus arvutiprogrammidele tekib samas ulatuses kui näiteks kirjandus ja kunstiteostele. Arvutiprogrammide autorile tekivad nii isiklikud kui varalised õigused. Selleks, et skript vms muu arvutiprogramm oleks arvutiprogrammiks autoriõiguste
5.05.2016 Tarkvara õiguskaitse Urmas Kukk Iseseisev töö Kuidas on tagatud autoriõiguste kaitse? Facebook MySpace Orkut Одноклассники Google+ Dropbox Instagram Rate.ee tumblr LinkedIn myHistro 5 liikmelised grupid, töö esitada 08.06., esitlus ja arvestus 10.06. Uurimistöö kirjutamine 1 5.05.2016 Tüüpiline lugeja ... - tahab teha otsust - on hõivatud - on skeptiline ja otsib vigu - ei taha näha ebaprofessionaalsust
IT õiguse 2.kontrolltöö 09.04.2012 1. Intellektuaalse omandi mõiste. Intellektuaalne omand on vaimse töö tulemus teaduse, kirjanduse, kunsti jm. alal, mille avaldamist, levitamist, kasutamist reguleerivad autoriõiguse, avastus ja leiutusõiguse normid. 2. Teosed, millele tekib autoriõigus. kirjandus, kunsti ja teadusteostele (1) Autoriõigus tekib kirjandus-, kunsti- ja teadusteostele. (2) Teoseks käesoleva seaduse tähenduses loetakse mis tahes originaalset tulemust kirjanduse, kunsti või teaduse valdkonnas, mis on väljendatud mingisuguses objektiivses vormis ja on selle vormi kaudu tajutav ning reprodutseeritav kas vahetult või mingi tehnilise vahendi abil. Teos on originaalne, kui see on autori enda intellektuaalse loomingu tulemus. (3) Teosed, millele tekib autoriõigus, on:
(essee küsimus) - Intel.omandi kaitse põhineb põhiseadusel. Põhiseaduse kohaselt on igaühe omand puutumatu ja võrdselt kaitstud, autoril on võõrandamatu õigus oma loomingule. Õigusvastase kahju eest on igalühel õigus saada hüvitist. 3. Mis on kaitsud intellektuaalse omandi õigusega? + Kirjandus, kunst, teadus, esitlused, leiutised, teadusavastused, tööstusdisainilahendused, kaubamärgid. 4. Kuidas intellektuaalne omand jaguneb (intellektuaalse omandi liigid)? + · Autoriõigused - Originaalteose autorile antud õiguste kogum · Autoriõigustega kaasnevad õigused - Teose esitaja, helisalvestise ehk fonogrammi tootja ja ringhäälinguorganisatsiooni õigused, andmebaasi tegija õigused, filmi esmasalvestise tootja õigused jne · Tööstusomand - üldmõiste, mis tähistab õigusi patentsetele leiutistele, kasulikele mudelitele, kauba- ja teenindusmärkidele, tööstusdisainilahendustele, geograafilise tähise kasutamisele, mikrolülituste topoloogiatele, uutele
Autoriõigused 1 Autoriõigus. Autoriõigusel on kaks tähendust. See on: 1) iseseisev normistik Eesti 2) kirjandus-, kunsti- ja teadusteose õigussüsteemis, millega kaitstakse autorile kuuluvate isiklike ja varaliste kirjandus-, kunsti- ja teadusteoseid. õiguste kogum. Tähtsaimaks seaduseks on autoriõiguse seadus; Autoriõigusega kaasnevad õigused ehk naaberõigused kuuluvad teose esitajale,
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND TALLINNAS Eraõiguse instituut Pilveteenuse pakkuja sekundaarvastutus autoriõiguste rikkumise korral Referaat Juhendaja: Aleksei Kelli Tallinn 2012 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1.ÜLDISELT PILVETEENUSTEST...........
INTELLEKTUAALNE OMAND JA ANDMEKAITSE Autoriõigus: Tanel Õunapuu 2008 Viimati muudetud 02.09.2008 Tähelepanu! Õppematerjal on mõeldud kasutamiseks Tallinna Ülikooli üliõpilastele 2008. sügissemestril õppeaine ,,Intellektuaalne omand ja andmekaitse" raames. Materjal annab ülevaate põhilistest teemadest, kuid ei sisalda näiteid, põhjendusi ja kaasuseid, mida käsitletakse vahetult loengutes ja seminarides.
seetõttu ei tohi realiseeritud toodangu edasine ärikäibes kasutamine enam olla mingite piirangute objektiks. Nt teil oli see leiutis juba teada, aga keegi ka leiutab selle ja patenteerib enne teid ära, siis teil endal säilib selle kasutamise õigus; siin tekib küsimus IO juhtimisest, sest juristina teame, et asjal puudub väärtus kui seda ei saa juhtida, st kuidas tõendada selle leiutise eelnevat olemasolu). Suurim risk patendi puhul on tühistamine. 4. IO tekkimine töösuhtes Autoriõigus: oma otseste tööülesannete täitmise korras loodud teose autoril tekib autoriõigus, kuid varalised õigused teose kasutamiseks tööülesannetega ettenähtud eesmärgil ja piirides lähevad automaatselt üle tööandjale, kui lepingus ei ole ette nähtud teisiti Kasulik mudel/patent: kui leiutis on loodud tööülesannete täitmisel, on õigus taotleda kasulikku mudelit/patenti ja saada omanikuks autoril või muul isikul vastavalt töölepingule, kui taotleja elukoha- või
eesmärgil) ja teose avaliku esituse ebaseaduslik salvestamine ehk bootlegging. Ka 3 videosalvestise salajane tegemine kinos ekraanil jooksvast filmist kuulub tinglikult siia alla. Sageli kantakse tavakeeles piraatluse alla ka võltsitud, järeletehtud või jäljendatud kaup. Võltsitud kaup on aga tööstusomandi kategooria. See on vaadeldav kui iseseisev intellektuaalse omandi rikkumine.4 Piraatlust saab liigitada ka valdkondade järgi, kus see toimub. Piraatluse liigid on audiopiraatlus, videopiraatlus, tarkvarapiraatlus (ehk arvutiprogrammide piraatlik reprodutseerimine) jms. 5 Kuna Eestis kehtiva autoriõiguse seaduse § 3 lõike 3 punkti 3 järgi on arvutiprogrammid teosed, siis ka neile tekib autoriõigus, mida kaitstakse samuti nagu 6
ja väärtuse kaitsmiseks on vaja üldisi kokkuleppeid ja reegelid. Sellistele reeglitele tuginevat õiguste kogumit võibki kõige üldisemalt pidada intellektuaalseks omandiks. Intellektuaalomandi õigused võivad kuuluda näiteks: - kaubamärgi omanikule, - teose autorile, - leiutise autorile või omanikule, - tööstusdisainlahenduse autorile või omanikule, - lepingu alusel õigused saanud isikule, - tööandjale, - õigusjärglasele, - riigile. 2. Autoriõigus: autor, teos, varalised ja mittevaralised õigused Kirjandus-, kunsti- ja teadusteoste autorite õigus oma teostele. Autoriõigus tekib automaatselt teose loomise hetkel ja seda ei pea kuidagi registreerima ega märgistama. Autor on füüsiline isik, kelle loometöö tulemusel teos tekkis. Kui mitu autorit loovad teose ühiselt on tegemist ühise autorsusega, mis jaguneb: - ühisautorsus, kui teoses ei saa piiritleda autorite panust; - kaasautorsus, kui panus on teoses piiritletav.
• on pannud toime varguse Majanduslikel põhjustel: Tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda, kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul (koondamine). 35. Mis on intellektuaalne omand? Millised on intellektuaalomandist tulenevad õigused? Inimese intellektuaalse tegevuse tulemus ning õigus selle eest tasu saada. Intellektuaalomandist tulenevad õigused – autoriõigus, naaberõigused, tööstusomandist tulenevad õigused ja kaitsedokumendid. 36. Mis on ärisaladus? On ettevõtte käsutuses olev salajane informatsioon, mis annab ettevõttele turueelise konkurentidega võrreldes. Vastavalt Konkurentsiseadusele loetakse ärisaladuseks niisugust teavet ettevõtja äritegevuse kohta, mille avaldamine teistele isikutele võib selle ettevõtja huve kahjustada. 37. Mis on patent ja selle eelised? Patent on üks leiutiste õiguskaitse vormidest (patendikaitse)
Immateriaalsete hüvede omandi tingimused nähakse ette seadusega. Valdus asjaõigusseaduse mõttes ei ole nende puhul võimalik. Neid kui õigusi saab kasutada, aga ka käsutada (üle anda, pärandada, tasu eest kasutusse anda, pantida jne). Paljude intellektuaalomandi õiguste omandamine on seotud registreerimisega analoogselt kinnisomandile (patent jpm), mõnede omandamine aga on seotud muu juriidilise faktiga (õigus patenti taotleda tuleneb leiutise loomise faktist; autoriõigus teose loomise faktist; üldtuntud kaubamärgi õigus tuleneb kaubamärgi üldtuntuse faktist). Paljudest muudest varalistest õigustest eristab omandiõigust see, et ta on absoluutne. See tähendab, et ta kehtib kõigi ülejäänud isikute suhtes, mitte ainult kellegi konkreetse suhtes. Võlaõigus on relatiivne õigus, mis kehtib ainult lepingu poolte (või näiteks kahju tekitaja ja kahjustatud isiku) vahel. Samuti on relatiivse iseloomuga õigussuhe vanema ja
motiveeritud mahus (mõnede autorite soovitus:ei eksi kui kasutamise maht ei ületa ca 10%) teost või selle osa kasutatakse vaid illustreeriva materjalina ja ainult õppe- või teaduslikel eesmärkidel Tuleb jälgida, et "illustreerimine" ei muutuks autori teose reprodutseerimiseks. Illustreerimine tähendab vaid konkreetse näite esitamist õpetaja, õppejõu, teadlase vm enda käsitluse kontekstis 11) Autoriõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib suhteid teaduse, kunsti, kirjanduse või muu loomingulise valdkonna autori ja teiste isikute või organisatsioonide vahel seoses teose loomise ja kasutamisega. Autoriõiguse sisu moodustavad autori isiklikud ja varalised õigused. Isiklike ja varaliste õiguste sisuks on omakorda autorile seadusega antud käitumisvõimalused teha midagi ise, lubada seda teha teistel isikutel või keelata mingid teod teosega. Autoriõiguse seaduse (§ 19 p 2) on
sai ainuõiguse trükkida seda raamatut 21 a. jooksul alates seaduse jõustumisest. Karistuse ähvardusel keelati piraatlik trükkimine ja kohustati kandma enne trükki raamatu pealkiri erilisse registrisse ja tasuta andma 9 eksemplari ülikoolidele ja raamatukogudele. Autoriõigust loetakse kõige universaalsemaks õigusinstituudiks, millega saab kaitsta loomingut. Siin tuleb rõhutada kahte momenti. Igal õiguse institutsioonil on oma reguleerimise valdkond ja autoriõigus kaitseb kirjandus kunsti ja teadusloomingut. Tehnilise loomingu resultaat jääb autoriõiguse poolt kaitseta, v.a. kui see on vormistatud teadusteosena. Autoriõigus kaitseb vaid teose väljundusvormi, mitte aga otseselt tema sisu. 3 Alates 12.12.1992 kehtib Eesti Vabariigis Autoriõiguse seadus, mis sätestab kirjandus, kunsti- ja teadusteoste autorile spetsiaalse õiguse (st. autoriõiguse)
Teose loomise eesmärk, väärtus, konkreetne väljendusviis või fikseerimisviis ei oma õiguskaitse saamiseks tähendust. Kaitse saamiseks pole ka oluline, kas teos on avalikustatud või mitte (autoriõigus kaitseb võrdselt ka nn sahtliteoseid) või kas teos on lõpetatud või mitte (kaitstakse ka kõiki teose loomise vaheetappide tulemusi). Teose originaalne pealkiri on kaitstud samaväärselt kui teos ise. Autoriõigus tekib teose loomisega. Autoriõigusliku kaitse saamiseks ei ole vajalik teose registreerimine, deponeerimine (hoiustama, talletama) ega muude formaalsuste täitmine. Teose autoriõigusega kaitstavuse hindamisel on oluline arvestada, et autoriõiguse seadus sätestab ammendava loetelu intellektuaalse tegevuse tulemustest, mille puhul kaitset ei teki: autoriõigusega ei ole kaitstud ideed, kujundid, mõisted, teooriad, protsessid,
Maailma Kaubandusorganisatsioon ja intellektuaalomandi õiguskaitse Eero Ringmäe VI jagu ÜLEMINEKUKORD ......................................................................19 VII jagu INSTITUTSIOONILINE KORRALDUS: LÕPPSÄTTED ..............19 3.4 TRIPS lepingu põhisätted...........................................................................20 3.4.1 Autoriõigus ja kaasnevad õigused.......................................................20 3.4.2 Kaubamärgid........................................................................................21 3.4.3 Tööstusdisainilahendused................................................................... 21 3.4.4 Geograafilised tähised......................................................................... 22 3.4.5 Patendid.........................................................
koostamise nõuet. Tänu sellele, sai töö uurimisobjektiks võtta seaduse, mis jääb õigusmaastikul autori huviorbiiti. Kõnealuse kirjaliku seminaritöö eesmärgiks on analüüsida KarS'i. selle kuuluvust Eesti õiguskorda ning vastavust Euroopa Liidu õigusele, viies läbi analüüse nii süsteemiteooriast lähtuvalt, normipõhiselt kui ka rakendamispraktika spetsiifiliselt. 1 Telesaade Vabariigi kodanikud 10.12.2013. Arvutivõrgus: http://etv.err.ee/arhiiv.php?id=144652. 2 I. Saarelaid. Silmaring- peatükk filosoofia G. W. F. Hegel. Viljandi 2008. Lk. 137. 3 1. Õigustloova akti üldandmed Käesoleva õigusakti pealkiri on karistusseadustik. Seadus on vastu võetud 06.06.2001. aastal Riigikogu poolt. President on kõnealuse õigusakti oma otsusega välja kuulutanud. 3 Karistusseadustik jõustus 01.09.2002
kunsti alal. Intellektuaalne omand on vara, mida võib võõrandada, tasuta kasutada anda, koormata pandiga. Intellektuaalse omandi erinevus omandiõigusest on õiguste tähtajalisus. Seaduses sätestatud tähtaja jooksul on omanikul õigus saada oma loome resultaatide kasutamise eest tulu. Tähtaja lõppemisel muutub loome resultaat kõigile vabalt kasutatavaks. Intellektuaalne omand on territoriaalse iseloomuga, st õigusi kaitstakse ainult kindla riigi, Liigitus 1. autoriõigus kirjateosed; kunstiteosed ja teadusteos 2. autoriõigusega kaasnevad õigused (teose) esitlus; helisalvestus ehk fonogramm; raadio ja televisioonisaade; andmebaas; filmiesmasalvestise tootja õigus; isiku õigus kes avaldab või edastab üldsusele varem avaldamata teose, mille autoriõigus on lõppenud; isiku õigus kes annab välja autoriõigusega mittekaitstava teose kirjanduskiitilise või teadusliku väljaande. 3
kaasnevate õiguste objekti või andmebaasi, millelt on loata kõrvaldatud õiguste teostamist käsitlev teave või on seda muudetud, levitamise, edastamise, üldsusele suunamise, üldsusele kättesaadavaks tegemise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot. 81 3 Autori või teose esitaja isiklike õiguste rikkumine (1) Autori või teose esitaja isiklike õiguste rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot. 81 4 Autori või autoriõigusega kaasnevate õiguste omaja varaliste õiguste rikkumine (1) Autori või autoriõigusega kaasnevate õiguste omaja varaliste õiguste rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
arvestades eelpool toodud erinevusi. Seega jaosvara üldreeglina ei erine oma kvaliteedilt ärivarast, vaid lihtsalt selle programmi kasutamisvõimalused on kitsamad, kandes eneses rangelt toote tutvustamise eesmärki. Interneti üha laienev levik on järsult tõstnud jaosvara meetodi populaarsust tarkvara tootjate hulgas: iga soovija võib programmipaketi endale tootjafirma serverist kopeerida, paigaldada selle oma arvutisse ning juhul, kui paketi omadused ja hind rahuldavad, osta litsents. Seega on tegemist tarkvaraga, mille selge eelis ärivara ees seisneb selles, et see võimaldab tarkvarakasutajatel tasuta proovida erinevaid tooteid ja selgitada toodete vastavust omapoolsetele nõudmistele. 2.3 Proovivara Proovivara on üks jaosvara eriliikidest, mis erineb viimasest üldjuhul selle poolest, et sellel puudub reeglina kolmandatele isikutele edasiandmise õigus. Sarnaselt jaosvaraga, on ka proovivaral kindel ajavahemik, mille jooksul võib seda tasuta kasutada. 2
KUI TEETE LAENULEPINGU, SIIS LAENULEPINGU JÄREL SAAB NÕUDA AINULT NIIPALJU KUI ANDSITE. ANDSITE 10 EURI, SIIS SAATE KA 10 EURI. VIIVIST SAAB NÕUDA KREDIIDILEPINGUGA. Vääramatu jõud kui peate laenu tagasi maksa ja pangaserver maas, siis see on vabandatav ning sa ei ole eestis, et seda sularahas teha. Sõda ning pärast sõda peab uuesti kohustusi täitma hakkama. Vääramatu jõud on siis, kui võlgnik seda vältida ei saa. Kohustuse rikkumine võib olla hooletus, raske hooletus või tahtlus. 1) Hooletus ei jälrgi kohuse täimiseks vajalikks hoolsust. Maksad paar päeva hiljem. 2) Raske hooletus nt äriühing teeb teise poolega tehingu ja ei kontrolli et kas teine pool on käibemaksukohuslane ja arvutad maha käibemaksu. 3) Tahtlus võtad 10 mln laenu ja ei tahagi tagasi maksta, siis see on karistatav rangemalt. Kahju hüvitamine eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis oli enne kahju