Kahetaktilise mootori puhul toimub töötsükkel ühe väntvõlli pöörde jooksul. Neljataktilise mootori puhul toimub töötsükkel kahe väntvõlli pöörde jooksul. Taktiks nimetatakse töötsükli osa, mis toimub kolvi liikumisel ühest äärmisest asendist teise. Neljataktilise mootori töötsükkel koosneb neljast taktist: 1. SISSELASKETAKT Silindri täitmine põleva seguga, kolb liigub alumisse surnud seisu - väntvõlli poole, väntvõll teeb pool pööret, silindri maht on takti lõpus kõige suurem. 2. SURVETAKTIKS. 5 Kolb hakkab liikuma vastassuunas, põleva segu silindrisse andmine lõpetatakse, silindrisse jõudnud segu surutakse kokku , kolb jõuab, ülemisse surnud seisu, väntvõll teeb järgmise pool poolpööret, silindri maht on kõige väiksem. 3. TÖÖTAKTIKS. Kokkusurutud põlev segu süüdatakse elektrisädemega, kolb surutakse ülemisest
Kahetaktilise mootori puhul toimub töötsükkel ühe väntvõlli pöörde jooksul. Neljataktilise mootori puhul toimub töötsükkel kahe väntvõlli pöörde jooksul. Taktiks nimetatakse töötsükli osa, mis toimub kolvi liikumisel ühest äärmisest asendist teise. Neljataktilise mootori töötsükkel koosneb neljast taktist: 1. SISSELASKETAKT Silindri täitmine põleva seguga, kolb liigub alumisse surnud seisu - väntvõlli poole, väntvõll teeb pool pööret, silindri maht on takti lõpus kõige suurem. 2. SURVETAKTIKS. Kolb hakkab liikuma vastassuunas, põleva segu silindrisse andmine lõpetatakse, silindrisse jõudnud segu surutakse kokku , kolb jõuab, ülemisse surnud seisu, 3 väntvõll teeb järgmise pool poolpööret, silindri maht on kõige väiksem. 3. TÖÖTAKTIKS. Kokkusurutud põlev segu süüdatakse elektrisädemega, kolb surutakse ülemisest
Põltsamaa Ametikool Mootor A1 Margo Pukki Kaarlimõisa 2008 1.Mootori ehitus 1. Väntmehhanism 1.1 Ülesanne? 1.2 Ehitus?(Põhiosad) 1.3 Tööpõhimõte? Väntmehhanism- muudab kütuse põlemisel tekkinud gaaside rõhu (edaspidi-indikaatorrõhk pi) kolvi edasi-tagasi liikumise abil väntvõlli pöörlevaks liikumiseks. Tema osad on: plokikaas, silinder, kolb koos rõngaste ja sõrmega, keps ja väntvõll. Vänt-kepsmehhanism koosneb järgmistest osadest: a) kolb (piston); b) kolvirõngas (piston-ring); c) kolvisõrm (wristpin); d) keps (connecting rod) ja selle laagrid; e) väntvõll (crankshaft) ja selle laagrid; f) hooratas. 1. Kolb Kolvi funktsioonid on a) kanda põlemisgaaside poolt tekitatud jõud üle kepsule, b) töötada koos kepsuga ja tagada silindris selle liikumisteekond,
Silindri üldmaht Maht, mis jääb kolvi kohale ,kui see asetseb ülemises surnud seisus(vc) teljest Maht mille kolb vabastab ülemisest surnud seisust alumise sured seisuni Pöörlemisagedus Väntvõlli pöörete arv ajaühikus (pööret/minutis) Koormus Ühe tsukli jooksul tehtud töö Võimsus Väntvõlli poolt sekundis tehtud töö, võrdeline koormuse ja pöörlemisagedusega Surveaste Silindri üldmahu ja põlemiskambri mahu suhe Vänt, keps mehhanism Vänt-kepsmehhanism koosneb: a) kolb (piston); b) kolvirõngas (piston-ring); c) kolvisõrm (wristpin); d) keps (connecting rod) ja selle laagrid; e) väntvõll (crankshaft) ja selle laagrid; f) hooratas. Kolb Kolvi tüübid on 1) silinderkolb, 2) pöördkolb, 3) tervikkolb, 4) liitkolb. Kolvi funktsioonid on a) kanda põlemisgaaside poolt tekitatud jõud üle kepsule,
kui ühe siis on tegemist 2 taktilise mootoriga, kui kahe siis 4taktilise. Taktiks nimetatakse töötsükli osa, mis toimub ühes äärmisest asendist teise. Kolvi äärmisi asendeid nimetatakse ülemiseks ja alumiseks surnudseisuks. 4taktilise mootori töötsükkel koosneb 4jast taktist. 1) Silindri täitmine põleva seguga, kolb liigub A.S.S-i väntvõlli poole väntvõll teeb pool pööret, silindri maht on kõige suurem see on sisselaske takt. 2) Kolb hakkab liikuma vastassuunas põleva segu silindrisse andmine lõppeb silindrisse jõudnud segu surutakse kokku kolb jõuab ülemisse surnud seisu, väntvõll on teinud järgmise poolpöörde silindri maht on kõige väiksem, seda nimetatakse surve taktiks. 3) Kokkusurutud põlev segu süüdatakse eletrisädemega kolb surutakse Ü.S.S alumisse väntvõll teeb järgmise poolpööret, nüüd juba soojusenergia arvel, seda takti
Surveaste : · Silindri üldmahu ja põlemiskambri mahu suhe . Mootori ehitus : · Väntmehhanism · Gaasijaotusmehhanism · Jahutussüsteem · Õlisüsteem · Toitesüsteem · Süütesüsteem Väntmehhanism : · Võtab vastu kütuse põlemisel tekkinud gaaside rõhu ja muudab kolvi edasi-tagasi liikumise väntvõlli pöörlemiseks . · Kaanega kaetud silinder . · Kolb koos rõngaste ja sõrmedega . · Keps . · Väntvõll . · Väntmehhanismi baasdetail . · Temale kinnituvad kõik ülejäänud väntmehhanismi detailid . Kolvigrupp : · Kolb · Kolvirõngad · Kolvisõrm · Keps · Kuumenemisel paisub kolb sõrme suunas rohkem , sest kolvisilma ümber on rohkem metalli . · Et kolb kuumeneb silindris , tehakse tema o/ kolvi sõrmega risti olevas suunas suurem , kui sõrme suunas . Kahetaktilise karburaatormootori töötsükkel :
Õlitagasivool karterisse. Nukkvõlli plokikaane poolsetes pakkudes on õlikanalid, mille kaudu toimub nukkvõlli õlitamine ja lisaks veel tagab õlituse õliudu. 5. Kuidas välditakse õli sattumist põlemiskambrisse? Õli sattumist põlemiskambrisse välditakse klapisääre tihenditega. 9 Klapi eskiis ja klapi osad Joonis 1. Klapi osad Joonis 2. Klapp 1- Klapisäär, 2- klapilukusoon, 3- klapi äärik, 4- jahutusaine (naatriumtäidis), 5- klapipea ehk taldrik. Joonis 3. Klapi tööpind Klapi juhtpuksi ülesanne on fikseerida klapi suund liikumisel. Juhtpuksid valmistatakse pronksist. 10 VÄNTMEHHANISM Praktilise töö eesmärk: kinnitada teoorias omandatut, tutvuda konkreetse mootori ehitusega,
Kui istud autosse külma talveilmaga, on auto peaaegu sama külm kui väljaski. Kui aga auto mootor on veidi aega töötanud, soojeneb auto nii väljast kui ka seest. Aknal, auto katusel ja esiosal olev jää sulab ning soojemaks muutub ka salong. Pildil on bensiinimootor umbes aastast 1910. Sisepõlemismootorites hakati kasutama neljataktilist töötsüklit. Esimest takti nimetati 3 sisseimemistaktiks. Siis sulgub väljalaskeklapp ja avaneb sisseimemistakt. Imetakse sisse õhku natuke madalamal atmosfäärirõhust. Sisselasketakti käigus suureneb ruumala ning rõhk väheneb. Teiseks taktiks võiks nimetada survetakti. Selle käigus liigub kolb üles, ruumala väheneb, rõhk suureneb ning küttesegu (õhuga segunenud kütus) surutakse kokku.
languse tingimustes, mis kraadides väljund ca 60 kraadi EASS-i 5. Mootoritöö põhimõisted Surnud seis kolvi liikumise lõppasend. Eristatakse kolvi alumist surnud seisu (ek ASS; vk HMT; sk UTP; ik BDC) ja ülemist surnud seisu ( ek ÜSS; vk BMT; sk OTP; ik TDC); Kolvi-käik kolvi liikumisteekond ühest surnud seisust teise (S); Taktiks nim. mootori ühe kolvikäigu jooksul tehtud tegevust. Neljataktilises mootoris toimub neli takti: sisselase; surve; töö ja väljalase. Seega on mootori taktiarv tööprotsessis Tt = 4. Samas toimuvad eeltoodud protsessid väntvõlli kahe pöörde jooksul, mistõttu 4-taktilisel mootoril on taktiarv pöördel Tp = 2. Tööprotsess / tsükkel on mootoris kindla korra järgi toimuv ja korduv taktide summa; Tööjärjekord mootoris kindla korra järgi ja korduvalt toimuvad silindrite tööprotsessid; Silindri mahud kolvi liikumisel tekkiv ruumala
2 OHV (overhead valve) klapid ripuvad ja nukkvõll asub all 2.1 OHC (overhead cam ) klapid ripuvad ja nukkvõll asub üleval 2.2 SOHV (Single Overhead Valve)klapid on sega asetusega ja nukkvõll asub üleval 2.3 DOHV (Double Overhead Valve) klapid ripuvad ja nukkvõlle on kaks ja need üks üleval ja teine all 2.4 DOHC (double overhead camshaft ) klapid ripuvad ja nukkvõlle on 2 ja need asuvad üleval 2.5 OH ( overhead ) klapid ripuvad 2.6 SV ( single valve ) üks klapp 6 Joonis 9. kettajam Joonis 10. rihmajam 7 Joonis 11. hammasratas ajam Nr.3 Õlitussüsteem 1.Ülesanne- õlitus süsteemi ülesanne on jahutada , määrida , puhastada , korrosiooni kaitse . 2. Põhiosad · Õlipump · Karter · Karteri kork · Õlivõttur · Õli filter · Reduktsiooni klapp · Õli kanalid
suleb sisselaskeklappi 6 ja väljalaskeklappi 9. Kui kolb liigub alla, avaneb sisselaskeklapp ning silindrisse voolab karburaatoris valmistatud küttesegu, mis kolvi ülesliikumisel kokku surutakse. Kui süüteküünla 8 elektroodide vahel tekib säde, siis segu, mis on silindris kokku surutud, süttib ja põleb ära. Selle tulemusena tõusevad silindris temperatuur ja rõhk. Paisuvate gaaside survel surutakse kolb alla ning keps pöörab väntvõlli. Nii muundatakse kolvi sirgjooneline liikumine väntvõlli pöördliikumiseks. Väljalaskeklapi avanemisel ja kolvi ülesliikumisel väljuvad heitgaasid silindrist.Mootori tööga on seotud järgmised mõisted. Ülemine surnud seis (ü.s.s.) kolvi kõige ülemine asend. Alumine surnud seis (a.s.s.) kolvi kõige alumine asend. Väntvõlli vända raadius kaugus väntvõlli võllikaela teljest vändakaele teljeni.
.............................................................................................18 SPM SILINDRIKAAN..................................................................................................................18 SILINDRIKAANE TIHENDID.................................................................................................19 SPM KEREOSADE ÜHENDAMINE..........................................................................................20 SPM VÄNT – KEPS MEHHANISM............................................................................................21 KOLB........................................................................................................................................22 KOLVISÕRM............................................................................................................................24 KOLVIRÕNGAD...............................................................................................
TÄHISTATAKSE TÖÖMAHTU KUUPSENTIMEETRITES, SUUREMATEL MOOTORITEL LIITRITES. · SURVEASTE ON PARAMEETER, MIS ISELOOMUSTAB SISEPÕLEMISMOOTORI (KOLBMOOTORI) MAKSIMAALSE JA MINIMAALSE PÕLEMISKAMBRI MAHU SUHET. · SILINDER - SILINDER MOODUSTAB RUUMI, KUS TOIMUB KÜTTESEGU PÕLEMINE JA SOOJUSENERGIA MUUNDAMINE MEHAANILISEKS TÖÖKS. · KOLB - KOLB ON SILINDRIS TIHEDALT LIIKUV VAHESEIN. MOOTORI TÖÖTAMISEL SOORITAB KOLB SILINDRIS SIRGJOONELISELT EDASI- TAGASI LIIKUMIST. · KEPS - KUJUTAB ENDAST KANGI MIS SEOB KOLVI EDASI TAGASI LIIKUMISE VÄNTVÕLLI PÖÖRLEVAKS LIIKUMISEKS JA VASTUPIDI, OLENEVALT SELLEST, MIS SUGUNE NEIST ON LIIKUMISE ALLIKAS. · VÄNTVÕLL - KOOSNEB POOLITATUD VÕLLIST, MIS ON ÜHEKS TERVIKUKS LIIDETUD NEID ÜHENDAVA VÄNDA KAUDU. SEGUMOODUSTUS · OTTOMOOTOR · DIISELMOOTOR TÖÖVIIS · NELJATAKTILINE · KAHETAKTILINE SILINDRITE PAIGUTUS · RIDA · VASTAK ·V · VR ·W KOLVI LIIKUMISVIIS · KOLBMOOTOR · ROOTORMOOTOR
väheneb väntvõlli pöördemoment ja vastavalt sellele ka väheneb vedavale tähtrattale rakendatav veojõud. Nimipöörlemissagedusest suurematel pööretel töötav mootor kuumeneb üle ja tema tööiga lüheneb. Mootori ökonoomsust iseloomustab kütuse erikulu maksimaalvõimsusel, mis antakse mikrogrammides džauli kohta (μg/J). Varem väljendati erikulu harilikult grammides hobujõu kohta tunnis (g/hj×h). Kahetaktilise mootori töötsükli nelja protsessi toimumine kahe takti jooksul on võimalik seetõttu, et kahetaktilises mootoris toimub silindri täitmine kütteseguga ja tühjendamine heitgaasist pumpamise põhimõttel. Pumbakambriks on hermeetiline karter, kus kolvi ülesliikumisel tekib alarõhk ja allaliikumisel ülarõhk. Kahetaktilises mootoris puuduvad gaasi sisse- ja väljalaset reguleerivad klapid. Gaasi jaotab silindris edasi-tagasi liikuv kolb, mis vastavalt avab ja suleb silindri seintes olevad avad.
töötamisel on karter pidevalt täidetud õli uduga, mis sadeneb detailide tööpinnale Valgumisega Kolvisõrmed, tõukurid jne. Õlitamise põhimõtteskeem Õlipump võtab õlivannist läbi õlivõtturi sõela õli ja suunab selle surve all õli filtrisse Liiga kõrge õlirõhu korral avaneb reduktsiooniklapp ja osa õli voolab tagasi õlipumba sissevoolukanalisse. Õlitamise põhimõtteskeem Õli filter püüab kinni õlis leiduvad saastaosakesed. Juhul, kui filter peaks olema must, pääseb õli edasi möödavooluklapi kaudu Õli filtris on veel sulgklapp, mis väldib õli tagasivoolu mootorist selle seiskamisel ja seega kiirendab õli andmist käivitamisel hõõrdpindadele Õlitamise põhimõtteskeem Filtris puhastunud õli suundub edasi õli peamagistraali, kust ta juhitakse karteris olevate puurete kaudu väntvõlli raamlaagritesse
Õlitussüsteem Ülo Ramp Ülesanne · vähendab hõõrdejõudu kahe detaili kokkupuutel · toimetada hõõrdpindade vahele õli · jahutab detailide tööpindasid Õlitussüsteemi üldehitus · karter · õlipump · filter · kanalid Lihtsustatud skeem · õlivõttur · õlipump · rõhu reduktsiooniklapp · õlifilter · laagrid mootoris Normaalne reduktsioonklapi rõhk autodel 3-5 kg/cm² Tööpõhimõte · õlipump · õlifilter · manomeeter · magistraal, kanalid · detailid · karter Ülaõlitus · õlitab nukkvõlli · abivõlli Õlipump · Hammasrataspump · (välis-või
Väntmehhanism muudab kolbide edasi-tagasi liikumise pöörlevaks liikumiseks. Kolb liigub silindris töötakti ajal gaasiderõhu toimel ülemisest surnud seisust (ÜSS) alumisse surnud seisu (ASS). S kolvikäik, d silindri läbimõõt, V1 silindri töömaht, Vp põlemiskambri maht, 1- kolb, 2- silinder või hülss Mootori silindrite asetus Ridamootor V- mootor Boksermootor Mootori osad:1-kolb, 2- keps, 3- hülss, 4- pihusti, 5- nookur, 6- turbolaadur, 7- kõrgrõhupump, 8- klapptermostaat, 9- kütusefiltrid, 10- kompressor, 11- väändevõnkesummuti, 12- õlipump, 13- generaator, 14- jaotushammasrattad, 15- õlivõttur, 16- Väntvõll, 17- Nukkvõll, 18- hooratas Väntvõll 1-vändakael , 2- õlikanali puurimise ava, 3- võllikael, 4- vastukaal, 5-põsk, 6-õlitusava Väntmehhanism
silindrist heitgaasid, viia kolb tagasi algasendisse, täita silinder uuesti värske õhuga,komprimeerida ja süüdata, siis järgneb kolvi uus liikumine ülevalt alla.Kindlas järjekorras, üksteisele järgnevaid protsesse nim.üheks töötsükkliks.Üksikut osa tsükklist, mile jooksul toimub silindris teatud protsess(st.kolviliikumist ühest surnud seisust teise) nim.taktiks 4.taktilise mootori töötsükkel teostub väntvõlli kahe täispöörde jooksul 720(kraadi) st.nelja takti vältel 1.takt-survetakt(kolb alt-ülesse) komprimeerimine 2.takt-survetakt(kolb ülevat-alla)töötakt 3.takt-väljalasketakt(kolb alt-ülesse) 4.takt-sisselasketakt(kolb ülevalt-alla) 2.taktiline - erinevalt 4.taktilisest mootorist toimub töötsükkel kahetaktilisesmootoris väntvõlli ühe pöörde jooksul 360(kraadi), selle jooksul peab toimuma gaaside paisumine, väljalase, sisselase(läbipuhumine) ja komprimeerimine.Kahetaktilist töötsükklit on üldjuhul võimalik saada
Neljataktiline sisepõlemismootor on tänapäeval kõige levinum jõuallikas autodele, mootorratastele, laevadele (paatidele) aga ka statsionaarsetele seadmetele (elektrigeneraatorid, pumbad, kliimaseadmed j.n.e.). Neljataktilise sisepõlemismootori tööpõhimõte seisneb kütuse (bensiin, diiselkütus, maagaas, puugaas j.n.e.) põlemisel saadava energia muutmisest mehaaniliseks energiaks. Neljataktilise mootori põhiosadeks on mootoriplokk, karter, väntvõll koos hoorattaga, silinder, kolb, keps (v.a. Wankelmootor) sisse- ja väljalaske klapid, nukkvõll(id), ning sõltuvalt mootori tüübist süüteküünal ja/või pihusti. 3 1.2 NELJATAKTILISE SISEPÕLEMISMOOTORI TÖÖTAKTID Neljataktilisel mootoril on lisaks töötaktile, mille ajal toimub põlevate gaaside energia edastamine väntmehhanismile, vaja lisaks kolme abitakti. 1. Takt. Sisselasketakt. Takti alguses avaneb sisselaske klapp
Et kasutada ära eelnevalt valitud komponentide eeliseid otsustati asendada ka originaal nukkvõlli regulaator, mis lubab eelneva 25 kraadi asemel kuni 50 kraadi sisselaske nukkvõlli asendit reguleerida, mistõttu saavutatakse suurem ülekatte aeg ning seeläbi ka parem täituvus suurematel pööretel. Maksimaalse nihutuse 50 kraadi korral on kolvi ülemise surnud seisu korral sisselaske klapp avatud 7,5 mm, seega oli vaja veenduda, et sellises olukorras ei kohtuks klapp kolviga. Antud juhul tänu sügavamatele süvenditele kolvis ning paksemale kaanetihendile, oli ohutu kasutada ka 50 kraadi reguleerimisvõimalusega nukkvõlli regulaatorit. Minimaalne klapi ja kolvi kaugus 50 kraadi juures jäi 1 mm juurde. 26 2.4. Õlitussüsteem Kõrgema pööretepiirajaga, kui 8000 pööret minutis on originaal K24A3 õlipumbaga oht kavitatsiooniks
1. Tegelikus tsüklis toimub töötava keha keemiline muutus, st. mis tagaks külma mootori käivitamisel survetakti lõpul küttesegu soojuse saame põlemise teel.Toimuvad 1 Takt. Kolb liigub ASS- ust ÜSS-u. Toimub silindri puhastamine isesüttimise. Selleks peab temperatuur survetakti lõpul ületama põlemisreaktsioonid : jääkgaasidest , silindri täitmine värske õhuga ja peale kütuse isesüttimise temperatuuri 100 kuni 200 0C.
Suruõhk lastakse silindritesse 3 - 10° enne ÜSS – i ja suletakse enne väljalaskeklappide või väljalaskeakende avamist so 50 - 90° SIIBERÕHUJAGAJAGA KÄIVITUSSÜSTEEM 1 suruõhu balloon 2 peaventiil 3 käivitusjuhtsiiber 4 käivitusõhumagistraal 5 signaalõhu torud 6 õhujagajad KETAS ÕHUJAGAJAGA KÄIVITUSSÜSTEEM SPM suruõhuläivitus süsteem automaatsete käivitusklappidega. 1 peakäivitus klapp 2 käivituskang 3 ühine õhujagaja 4 automaatne käivitus- klapp. Käivitussüsteemi põhiosade funksioneerimine. Süsteem koosneb neljast põhiosast 1 peakäivitusklapp 2 õhujagaja 3 pneumaatiline käivitus - klapp 4 käivitussiiber PEAKÄIVITUSKLAPP.
8 Vööripõtkur 1x 292 kW 1.2.3 Sõukruvi jõuülekande tüüp Peamasinast läbi reduktori sõuvõllile ja edasi reguleeritava sammuga sõukruvile. 1.2.4 Laeva kiirus edasi- ja tagasi käigul Edasi 13,5 ja tagasi 8 sõlme 1.2.5 Mehhanismide paigutus masinaruumis ja tekil 1. Booster unit ME (KuWO Type: KAH-2 for rated power up to 2900kW) 2. Oiliy water separator (DVZ Service- 2500 PC „OIL CHIEF“) 3. Automatic lub. Oil filter (BOLL&KIRCH Type: 6.61) 4. Lub. Oil cooler me (MAK) 5. Bilge/Ballast pump (Behrens Pumpen Type: VNF 5/300) 6. Air- Compressor x 2pc. (NK Type: 35.2.2.01.01) 7. Tank heating/ Domestic heater (P28-1P-L) 8. Hydrofore (BESI Armaturen 300l) 9. Standby lub. Oil pump ME (Behrens Pumpen Type: ZB IV/b) 9 10. Hydrofor pump x 2pc. (Behrens Pumpen Type: VKO 112 WW) 11. Preheater ME (V16-2P-L; 27 kW) 12. Solenoid valve unit (BESI Armaturen) 13
5.pumbad ja nende rikked. Veepump-kõige sagedamini läheb läbi tihend mis laseb jahutusvedeliku veepumba laagritesse. Jahutusvedelik peseb välja laagrites oleva määrde ja laager rikneb. Bensiini pumpade- kõige sagedasemaks rikkeks on tööpindade kulumine või elektrimootori harjade kulumine. Selle bensiini paagis olnud sette sattumisel bensiini pump võib kinni kiiluda. Tavaliselt soovitatakse enne uue pumba paigaldamist vahetada ka bensiini filter ja veenduda bensiini paagi puhtuses. Õlipump-ainukesek veaks on kulumine või siis õlipumpa ringivedavate detailide purunemine. 6.3 võlliga käigukasti remont Käigukast tuleb alguses väliselt ära pesta. Järgides vastavaid tööjuhiseid avatakse käigukasti kaaned või poolitatakse käigukast siis visuaalselt vaadatakse hammasrataste, ssünkronisaatorite, käiguvahetus kahvlite, laagrite, käiguvahetus meh. Peaõlekande, ja diferentsaali olukorda.Tavaliselt purunevad käigukastis
peab võimaldama õlikiilu teket. Sellist õlitusviisi, kus õli antakse surve all laagrisse ja võll ise kannab seda laiali nimetatakse dünaamiliseks õlituseks. ÕLIDE FÜÜSIKALISED – KEEMILISED OMADUSED: Õlide kohta kehtivad semad normid, millised kehtisid kütuste kohta. Tänabäeval kasutatavate õlide liigid on: mineraalõlid sünteetilisedõlid poolsünteetilised õlid VISKOOSUS: See on määrete tähtsaim omadus. Viskoosus oleneb temperatuurist, see tähendab temperatuuri tõustes viskoosus väheneb ja vastupidi temperatuuri langedes õli viskoosus suureneb. Liiga suur viskoosuse korral tekib olukord, kus pump ei suuda seda enam pumbata ja seda nimetataksegi pumpamise piiriks. Õli viskoosusest oleneb õli kiilu paksus laagrites. Ideaalne olukord oleks, kui õli viskoosus ei sõltuks temperatuurist vaid oleks konstantne.
Töötsükli järgi: 1) 2-taktine 2) 4-taktine. Tarvitatava kütuse järgi: 1) Vedelkütusemootor 2) gaasimootor. Jahutusviisi järgi: 1) Vedelikjahutusega 2) Õhkjahutusega. Silindrite arvu järgi: 1) Ühe silindriline 2) mitme silindriline. Silindrite paaiknemise järgi: 1) Reasmootor 2) V- mootor 3) W- mootor 4) vastakuti paiknevate silindritega mootor (boksermootor) 5) Tähtmootor. 3. 4-taktilise ottomootori töötsükkel (slaid 6), (1) lk. 15. 1) Sisselasketakt. Väntvõlli pöörlemisel liigub kolb ülemisest surnud seisust alumisse, tekitades kolvi kohal asuvas ruumis hõrenduse. Seejuures on sisselaskeklapp avatud ja silinder sisselaskekollektori kaudu (sisselasketoru ja karburaatori kaaudu) ühenduses välisõhuga. Rõhkude vahe tõttu tungib õhk silindrisse. (Karburaatoris pihustab õhk kütuse ja moodustab sellega segunedes küttesegu, mis voolab silindrisse). Silindri täitmine õhuga (kütteseguga) kestab seni, kuna kolb jõuab alumisse surnud seisu
Hõõrdetegur on palju väiksem. Kuidas vähendada hõõrdetakistust ja kulumist? Selleks kasutatakse määrimist. 1. Täielik määrimine vedelikulise/gaasilise vahekihiga hõõrdumine vedeliku (õli) molekulide vahel. See on ideaalolukord. 2. Osaline määrimine Ebatasasused puutuvad üksikutes kohtades kokku kuivhõõrdumine põhjustab kulumist. Hüdrodünaamilist määrdekilet ei teki. Tekib näiteks mootori kolvi surnud seisust tagasi liikumisel aga ka väntvõlli laagrites. Õli lisandite abil saab kulumist vähendada. 3. Piirmäärimine Tekib siis kui vedelikuline hõõrdumine enam ei toimi kiirused liiga väikesed või õli liiga paks. Kokkupuude paljudes kohtades. Tekib näiteks järsul koormuse suurendamisel aga ka hammasratasülekannetes. Metallide puhul kuivhõõrdetegur 0,1...0,5 ja õlikihiga eraldatud pindade puhul 0,01...0,05 e. hõõrdumine on kümneid kordi väiksem. Vedelikulise hõõrdumise teke sõltub:
tüüpi sisepõlemismootoris toimub väntmehhanismi abil (joon. 3). Viimase peaosad on silinder koos teda sul- geva kääne ehk silindripeaga, kolb, keps, väntvõll koos hooratta või hoomassidega ja karter. Silinder ja väntvõll toetuvad kahest poolmest koosnevale karterile, mis moo- dustab mootori aluse. Kolb on silindris liikuv vahesein; ta
Kepsud on sepistatud legeeritud terasest ja koosnevad kolmest osast, mis kinnitatakse omavahel nelja hüdrauliliselt kinnitatava mutriga. Kepsu ülemises osas kasutatakse puksilaagrit, mis on stantsitud kvaliteetsest süsinikterasest ja üle valatud alumiiniumisulamiga. Laager on tehtud alumisest osast laiem, et põlemise tagajärjel tekkinud rõhujõud oleks antud edasi suuremale pinnale ja laager kuluks vähem. Õli juhitakse raamlaagrist läbi väntvõlli avauste kepsu, kolvisõrme ja kolvi seeliku jahutuskambrisse ning sealt tagasi karterisse. Laagriliudade keskele, terve liua ulatuses on treitud õlisoon parema õlikiilu tekitamiseks. Laagriliuad fikseeritakse otstest laagrist väljapoole, stantsitud stopperservade abil. 12 Väntvõll Väntvõll on sepistatud ühes tükis kroomnikkelterasest 40XH, vändad on
pritsenurk 3. Kontrollida ja vajadusel reguleerida kütusepihustite pihustus kvaliteet 4. Kui eelnevad kolm punkti on tehtud, aga Pz erievus on ikka suur, siis tuleb reguleerida silindrisse antav kütuse hulka. Kütuse eelsissepritse nurga γ kontroll ja reguleerimine. Kütuse eelsissepritse nurk γ avaldab suurt mõju silindris põlemisprotsessile. Liiga suur kütuse eelsissepritse nurk γ ehk varajane sissepritse nurk põhjustab väga kõrge Pz ja kutsub esile lisa koormusi vänt – kepsmehanismis. Liiga väike kütuse eelsissepritse nurk γ ehk hiline sissepritse nurk põhjustab madala Pz ja kütuse põlemine silindris venib paisumisprotsessi, tõuseb väljalaske gaaside temperatuur, mootori kasutegur väheneb, klapipõhjad kuumenevad üle Diisli valmistaja tehas määrab optimaalsed γ väärtused igale mootoritüübile eksperementaalselt katsetuste teel ja need tagavad SPM suurima võimsuse ja ökonoomsuse γ = 5 - 5°
lihtpumbal st. töötavad ainult ühed kolvipooled. Pumba klapid on koondatud ühisesse klapikarpi. Kahesilindrilise kolbpumba tootlikkus võrdub kahekordse lihttoimega kolbpumba tootlikkusega: Q = 2 D2/4 S 60 n v [m3/h ] Mitrmekordse tegevusega (mitmesilindrilised kolbpumbad). Pumba jõudlust saab saab suurendada ja vooluhulga muuta üsna ühtlaseks kui ühelt väntvõllilt käitada kolme (triplekspump) või enamat üksikpumpa või kaksiktoimepumpa ,mille töötaktid jagunevad väntvõlli täispöördele ühtlaselt. Mitmesilindristel pumpadel 0-tootlikkuse momendid väntvõlli ühe pöörde jooksul puuduvad. Kolmesilindrilisel e. triplekspumpadel asetsevad väntvõlli kaelad 1200 nurga all . Väntvõlli ühtlasel pöörlemisel sellisel pumbal Q=0 puudub , sest kolbide surnud seisud ei kattu. Neljakordse tegevusega pump koosneb tavaliselt kahest kahekordse tegevusega silindrist. Silindrite kolbide käik on nihutatud 900 ,mistõttu kolvid ei ole kunagi korraga surnud seisudes
4)tihvtliited 4)liimliited 5)profiilliited 5)press- ja valtsliited Võll-Rumm tüüpi liiteid leidub igas masinas.Enamasti on need kujundatud lahtivõetavaina. Võll ja Rumm on omavahel liistuga ühenduses. Keevitustehnoloogia arenguga on neetliidete kasutamine oluliselt vähenenud. Neet koosneb varrest ja algpeast. Mootori õlitussüsteem Mootori õlitussüsteemil on kaks põhilist ülesannet: Vähendada hõõrdumist mootori liikuvate detailide vahel Teostada mootori üldist sisemist jahutamist ning eemaldada hõõrdesoojus laagritest ja teistelt hõõrdepindadelt. Kui kasutatav õli oma omadustelt ei vasta laagri kiirus-ja koormusreziimile, hakkab õlikile paksus vähenema ja hõõrdumine võib üle minna poolkuivaks või isegi kuivhõõrdumiseks.
20. Metallkatted, 21. Kütuste koostis, 22. Kütuste koostis, 23. Nafta koostis ja kasutamine, 24. Nafta töötlemise viisid, 25. Kütuse põlemine , 26. Vedelkütuste üldised omadused ja nende kontrollimine, 27. Bensiinid, 28. Petrooleum, 29. Diislikütused, 30. Gaasikütused, 31. Hõõrdumine ja kulumine, 32. Määrdeainete liigitus, 33. Õlid, 34. Õlide omadused, 35. Mootoriõlid, 36. Õli vananemine ja vahetamine, 37. Jõuülekandeõlid, 38. Tööstusõlid, 39. Muud õlid, 40. Plastsed määrded, 41. Kaitsemäärded, 42. Kõvad määrded, 43. Jahutusvedelikud, 44. Jahutusvedelikud, 45. Pidurivedelikud, 46. Konserveerimisvedelikud, 47. Lõike- ja jahutusvedelikud, 48. Abrasiivmaterjalid, 49. Tuleohutuse alused Materjalide omadused Materjali tihedus. Tiheduseks nim antud materjali massi ruumalaühiku kohta. = m / V (kG/m³) ; · raud = 7870 kG/m³, · vask = 8960 kG/m³, · alumiinium = 2700 kG/m³,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
