GAASIJAOTUS MEHHANISM Gaasijaoutusmehhanismi ülesandeks on õigeaegselt sisse lasta värske küttesegu(diislil õhk) ja välja lasta läbitöötanud gaasid.Gaasijaotus mehhanism jaotakse kahte liiki: 1)OHV 2)OHC (DOHC). OHV- nukkvõll all karteris, klapid plokikaanes rippuv, nukkvõlli käitakse kas ketiga või hammasratas ülekande ajamiga.Suhe on 2:1 (väntvõll teeb 2 põõret kui nukkvõll 1põõrde). OHC- rippklapidega mootor, milles nukkvõll asub plokikaanes, käitakse kas ketiga või hammasrihmaga. DOHC- 2 nukkvõlliga mootor, rippklapid, nukkvõllid üleval, käitakse kas ketiga või hammasrihmaga.
eemaldumise silindrist ja silindri läbipuhumise. Kaasaegsetel kiirekäigulistel ja forsseeritud otto- ja diiselmootoritel puuduvad erinevused GJM-i ehituses. Tehniliselt võivad GJM-id erineda vaid kahe- ja neljataktilistel mootoritel. GJM-e võib liigitada: 1) rippklappidega, 2) püstklappidega, 3) ülelaadimiseta, 4) ülelaadimisega. GJM-i klapiajameid võib liigitada alljärgnevalt: OV, SV, OHV, OHC, SOHC, DOHC ja TOHC. GJM-i arengusuunad on: 1) nukkvõlli valmistamine torumaterjalist, millele paigaldatakse pingistuga eksentrikelemendid; 2) eriliiki gaasijaotusfaasi muutemehhanismide valmistamine; 3) gaasijaotusmehhanismi asendamine elektro-hüdraulilise täiturmehhanismiga; 4) eritüüpi GJM-ide juurutamine mootori ehituses. Klappidega GJM-i põhiosad on: 1) nukkvõll, 2) nukkvõlli muutemehhanism, 3) tõukur (seen-, rull-, tass- ja hüdrotõukur), 4) nookur (kiik-, nook- ja liitnookur), 5) klapp,
nukkvõlli 1 pööre Nukkvõll Ülesanne avada ja sulgeda õigel ajal, kindlas järjekorras, läbi nookuri või tõukuri klappe. Iga silindri kohal kaks nukki Klapiajam Ülesanne liigutada klappi · nookur · Tõukur · nukkvõll · Nookurit liigutab nukkvõll · Nookur liigutab klappe OHC Ülaasetusega nukkvõll asetseb plokikaanel Ajamiks · hammasrihm · rullpukskett DOHC 2 nukkvõlli · E - väljalaskenukkvõll · I - sisselaskenukkvõll OHV Alaasetusega nukkvõll asub mootoriplokis. Ajam · rullpukskett · hammasrattad Klapimehhanism Ülesandeks · hoida klappi klapipesas · klapi avamisel ja sulgemisel pöörata klappi ümber oma telje Klapimehhanismi Plokikaande paigaldatud klapp asend Tõukurid Ülesanne liigutada klappe · mehhaaniline · hüdrauliline Klapid Ülesanne lasta silindrisse küttesegu
· gerootorpump (gerotor-type). Joonis. 8 õlipump 3.Gaasijaotusmehhanism Ülesanne-võimaldab õigeaegselt küttesegu pääsemise mootori silindrisse, põlemisproduktide eemaldumise silindrist ja silindri läbipuhumise. Ehitus- Sõltuvalt tüübist jaotuvad GJM-id: hülss-, siiber-, jaotur- ja klappmehhanismideks, Klappmehhanism paikneb kas plokikaanes või mootoriplokis GJM-i klapiajameid võib liigitada alljärgnevalt: OV, SV, OHV, OHC, SOHC, DOHC ja TOHC. Klappidega GJM-i põhiosad on: 1)nukkvõll, 2)nukkvõlli muutemehhanism, 3)tõukur(seen-,rull-,tass-jahüdrotõukur), 4)nookur(kiik-,nook-ja,liitnookur), 5)klapp 6)vedru(ühe-ja kahekordne kruvivedru ning kahepoolne silindervedru), 7) klappide pöördeseade. Nukkvõll- Nukkvõlli käivitab ajami abil väntvõll. Ülekanne on valitud selliselt, et väntvõlli kahe pöörde jooksul teeb nukkvõll (samuti kõrgsurvepumba nukkvõll) ühe pöörde. Nukkvõllil
Süsteem töötab iseeneset lihtlsalt lukustusvarda abil mida juhib autoaju. Madalatel pööredel töötab mootor ökomoomselt säästes kütust. Suurematel pööretel kuskil 5600 prm lükkab õlirõhu suurendes hüdrotõukur lukustusvarda sisse ja mootor arendab nüüd rohkem võimusus. Mis avab kalpi avanemis faasi varasemaks ja muutes klapi lahtiolegu aja kauamaks. Vtec on edasi arendatud ja lisaks originnaalsele vtec tehnoloogiale on välja arendatud DOHC VTEC,SOHC VTEC, VTEC- E ja 3 ETAPPILINE VTEC. 4 5 Viidatud allikat: 1. Wong, Kong-Ngai,(2000)Vtec,[www] http://asia.vtec.net/spfeature/vtecimpl/vtec1.html (05.11.13) 2 Vikipeedia (2013)Vtec [www] http://en.wikipedia.org/wiki/VTEC (05.11.13) 6
Tänapäeval Audi neid mootoreid enam ei kasuta suure küttekulu ja CO2 normide ületamise tõttu, kuid Lamborghini tehas kasutab neid mootoreid ka tänapäevani. Selles iseseisvas töös käsitlen, kuidas eemaldada mootori kaane ja vahetada mootoriõli koos õlifiltriga Audi S8's. MOOTORI SPETSIFIKATSIOON * Lamborghini V10 on üheksakümne kraadi (90°) mootori konfiguratsiooniga bensiinimootor. * Neli klappi silindri kohta, 40 klappi on kokku. * DOHC (kaks nukkvõlli) * Mootori võimsus 450hj Audi S8's ja R8 ja S6's ~520-560hj. Pöördemoment ~540Nm. * Kütuse soovitatav oktaaniarv mootori jaoks 98. * Kütusekulu linnas - ~20l/100km, maanteel 9,7l/100km. * Ekoloogia standart - EURO IV. MOOTORI KAANE EEMALDAMINE JA PEALE PANEMINE Mootori kaane eemaldamisel ja peale panemisel, tuleb olla väga ettevaatlik, sest vales järjekorras boltide kruvimisel, võib mootori kaane ära murda.
kolvi edasi-tagasi liikumise abil väntvõlli pöörlevaks liikumiseks. Tema osad on: plokikaas, silinder, kolb koos rõngaste ja sõrmega, keps ja väntvõll. Gaasijaotusmehhanism võimaldab õigeaegselt küttesegu pääsemise mootori silindrisse, põlemisproduktide eemaldumise silindrist ja silindri läbipuhumise. Gaasijaotusmehhanismi põhiosad on: nukkvõll ja selle muutemehhanism, tõukurid, nookurid ja klapid. Nukkvõlli paneb ajami abil (OHV, OV, SV, OHC, SOHC, DOHC, TOHC), pöörlema väntvõll. Ülekanne on valitud nii, et väntvõlli kahe pöörde kohta teeb nukkvõll (samuti kõrgsurvepumba nukkvõll) vaid ühe pöörde. Nukkvõllil on sama palju nukke, kuivõrd mootoril on klappe. · OHV overhead valves - klapid plokikaanes · OV - · OHC overhead camshaft nukkvõll plokikaanes · SOHC - Single overhead camshaft üks nukkvõll plokikaanes · DOHC - Double overhead camshaft kaks nukkvõlli plokikaanes
Ül on varustada silindreid värske kütuseseguga või õhuga ning eemaldada silindrist vanad töötanud gaasid. Gaasijaotusmehhanism koosneb: · Jaotushammasrattad · Nukvõllid · Ülekandeseadmed,tõukurid,nookurid,tõukurvarrdad · Klappid Tüübid: · Püstklappidega mootor: SV(side valve) · Rippklappidega: OHV(overhead valve) · Ülanukkvõllidega: OHC(overhead camshaft) mõnikord ka SOHC(single overhead camshaft) · Kahe ülanukkvõlliga DOHC(double overhead camshaft) mootorid 1. Nukkvõll 2. Reguleerseib 3. Vedrutaldrik 4. Tõukur 5. Vedru 6. Klapisääre tihend 7. Klappijuht puks 8. Sisselaskeklapp 9. Klapipesa 10. Väljalaskeklapp Hüdrotõukur: 1. Tõukuri korpus 2. Välimine plunzer 3. Sisemine plunzer 4. Kuulklapp 5. Sisemise plunzeri tagastusvedru 6. Kuulklappivedru Klapi osad ja kinnitused 1. Poolitatud lukustuskoonus 2. Vedrutaldrik 3. Klapivedru 4
ehituses. Tehniliselt võivad GJM-id erineda vaid kahe- ja neljataktilistel mootoritel. Sõltuvalt tüübist jaotuvad GJM-id: hüls-, siiber-, jaotur- ja klappmehhanismideks Klappmehhanism paikneb kas plokikaanes või mootoriplokis. GJM-e võib liigitada: 1) rippklappidega, 2) püstklappidega, 3) ülelaadimiseta, 4) ülelaadimisega. GJM-i klapiajameid võib liigitada alljärgnevalt: OV, SV, OHV, OHC, SOHC, DOHC ja TOHC. GJM-i arengusuunad on: 1) nukkvõlli valmistamine torumaterjalist, millele paigaldatakse pingistuga eksentrikelemendid; 2) eriliiki gaasijaotusfaasi muutemehhanismide valmistamine; 3) gaasijaotusmehhanismi asendamine elektro-hüdraulilise täiturmehhanismiga; 4) eritüüpi GJM-ide juurutamine mootori ehituses. Klappidega GJM-i põhiosad on: 1) nukkvõll, 2) nukkvõlli muutemehhanism, 3) tõukur (seen-, rull-, tass- ja hüdrotõukur),
gaasidel sealt väljuda 1.3Ajamid hammasratas ajam , hammasrihm ajam , kett ajam 2 OHV (overhead valve) klapid ripuvad ja nukkvõll asub all 2.1 OHC (overhead cam ) klapid ripuvad ja nukkvõll asub üleval 2.2 SOHV (Single Overhead Valve)klapid on sega asetusega ja nukkvõll asub üleval 2.3 DOHV (Double Overhead Valve) klapid ripuvad ja nukkvõlle on kaks ja need üks üleval ja teine all 2.4 DOHC (double overhead camshaft ) klapid ripuvad ja nukkvõlle on 2 ja need asuvad üleval 2.5 OH ( overhead ) klapid ripuvad 2.6 SV ( single valve ) üks klapp 6 Joonis 9. kettajam Joonis 10. rihmajam 7 Joonis 11. hammasratas ajam Nr.3 Õlitussüsteem 1.Ülesanne- õlitus süsteemi ülesanne on jahutada , määrida , puhastada ,
sfääriline süvend. Sellesse toetub tõukurvarda alumine otsak. 5. Tõukurvardad Annavad edasi tõukejõu tõukuritelt nookuritele. 6. Klapivedru Klapivedru surub klapi tihedalt pessa. Klapivedru on vibreerimise vältimiseks tehtud muutuva sammuga. 7. Plokikaan Plokikaanes on sisse ja väljalaskekanalid ning klapipesad ja klapipuksid. OHV overhead valve rippklappidega mootor OHC overhead camshaft ülaasetusega nukkvõlliga mootor DOHC double overhead camshaft- kahe nukkvõlliga ülaasetusega mootor SOHC single overhead camshaft segaasetusega klappidega mootor 12 5. Õlitussüsteem Õlitussüsteemi ülesandeks on: a) suunata õli õlivannist (karterist) mootori tööpindade vahele eesmärgiga vähendada detailide hõõrdumist ja kuumenemist; b) hoida hõõrduvad pinnad puhtana; c) kaitsta metalli pinda oksüdeerumise ja korrodeerumise eest ning
sfääriline süvend. Sellesse toetub tõukurvarda alumine otsak. 5. Tõukurvardad Annavad edasi tõukejõu tõukuritelt nookuritele. 6. Klapivedru Klapivedru surub klapi tihedalt pessa. Klapivedru on vibreerimise vältimiseks tehtud muutuva sammuga. 7. Plokikaan Plokikaanes on sisse ja väljalaskekanalid ning klapipesad ja klapipuksid. OHV overhead valve rippklappidega mootor OHC overhead camshaft ülaasetusega nukkvõlliga mootor DOHC double overhead camshaft- kahe nukkvõlliga ülaasetusega mootor SOHC single overhead camshaft segaasetusega klappidega mootor 10 5. Õlitussüsteem Õlitussüsteemi ülesandeks on: a) suunata õli õlivannist (karterist) mootori tööpindade vahele eesmärgiga vähendada detailide hõõrdumist ja kuumenemist; b) hoida hõõrduvad pinnad puhtana; c) kaitsta metalli pinda oksüdeerumise ja korrodeerumise eest ning
kaitserauad, ruudukujulised esilaternad ja uue, moodsama, armatuurlaua. Kabriolettversiooni, lisanimega Cabrio, müüdi 1980. kuni 1993.(kuna Golf Mk IIst kabriolettversiooni ei tehtud, toodeti Mk I Cabriot kuni Mk IIIe tutvustamiseni) aastani. Volkswagen Golf (Rabbit) Mk II (19831992) Teise põlvkonna Golfi tootmine sai alguse 1983. aastal (USA-s 1985. aastal) ning selle peamisteks uuendusteks oli suurem kere ning laiem mootorivalik: Lisati GTD, DOHC 1781cm3 16-klapiline versioon reasneljasest GTIst (saadaval oli ka juba teada tuntud 8-klapiline GTI versioon), ülelaadimisega 8-klapiline "G60" kahe-ja neljarattaveolise versioonina ning selle võidusõiduks homologeeritud versioon, Rallye. Golf Mk IIst eksisteerib väga piiratud arvul (72) käsitööna valminud variant, G60, mida toodeti Volkswagen Motorsportsis. G60e kompressorit pruugiti koos 16-klapilise GTI mootoriga, sportkäigukastiga ja Syncro neliveosüsteemiga
ühenduse rooliratta ja roolireduktori vahel 20 3. PIDURISÜSTEEM Töö eesmärk on tutvuda antud sõiduki piduriajami ehituse ning tööpõhimõttega. Näidissõiduk: Toyota Corolla Mudel- AE111R-AEMDKW Väljalaskeaasta- 1997 Mootor- 4AFE - 1600CC 16-VALVE DOHC EFI Käigukast- käsilülitusega Keretüüp- sedaan Sõiduk on varustatud kahekontuurse-hüdraulilise pidurisüsteemiga. Süsteem koosneb järgmistest komponentidest: piduripedaalist, vaakumvõimendiga kaksikpeasilindrist, piduritorustikust, pidurdusjõu regulaatorist ning rattapidurite töösilindritest. Esimesed rattad on varustatud ketaspiduritega(sele1) ning tagumised trummelpiduritega(sele2). Esimesed ja tagumised pidurid on hüdroajamiga ühendatud diagonaalselt
Mudel sai suuremad tagatuled, suuremad kaitserauad, ruudukujulised esilaternad ja moodsama armatuurlaua. Kabriolettversiooni Cabrio müüdi 19801993. Golf Mk II-st kabriolettversiooni ei tehtud ja sellepärast toodeti Mk I Cabriot kuni Mk III tutvustamiseni. Mk II (19831992)a Volkswagen Golf (Rabbit) Mk II Teise põlvkonna Golfi tootmine algas 1983. aastal (USA-s 1985. aastal). Selle peamised uuendused olid suurem kere ja laiem mootorivalik. Lisati GTD, DOHC 1781 cm³ 16- klapiline versioon reasneljasest GTI-st (saadaval oli ka juba teada-tuntud 8-klapiline GTI versioon), ülelaadimisega 8-klapiline G60 kahe- ja neljarattaveolise versioonina ning selle võidusõiduversioon Rallye. Golf Mk II-st on olemas väga piiratud arvul (72 eksemplari) käsitööna valminud variant G60, mida toodeti Volkswagen Motorsportsis. G60 kompressorit pruugiti koos 16- klapilise GTI mootoriga, sportkäigukastiga ja Syncro nelikveosüsteemiga. Kõik G60-d
5 12.12.2012 TTK 2. GOLF MARK II (19831992) 2.1. Golf mark II lühiülevaade Teise põlvkonna Golfi tootmine algas 1983. aastal (USA-s 1985. aastal). Selle peamised uuendused olid suurem kere ja laiem mootorivalik (vt tabelit 1). Lisati GTD, DOHC 1781 cm³ 16-klapiline versioon reasneljasest GTI-st (saadaval oli ka juba teada-tuntud 8-klapiline GTI versioon), ülelaadimisega 8-klapiline G60 kahe- ja neljarattaveolise versioonina ning selle võidusõiduversioon Rallye. Tabel 1 Golf Mark II kasutatavad mootorid Mootori tähis Silindrite arv, Klappide arv, Töömaht, Võimsus, tk tk cm3 kw
võivad erinevad kompressorid anda üpris erineva väändemomendi ja võimsuse. Ehk... Boostil ja boostil on vahe Seda asjaolu sobib ideaalselt näitlikustama ajakirja "Muscle Mustangs and Fast Fords" võrdlustest, kus ühe mootori peal ('03 Mustang Cobra 4.6liitrine DOHC V8, mille võimsuseks pakub Ford üpris tagasihoidlikult 390 hj; standardis on mootoril 8 PSI rõhuga Rootstüüpi kompressor) prooviti lisaks tehasekompressorile läbi veel kolm ülelaadimismeetodit twinscrew, tsentrifugaal ja twinturbo. Et erinevatele kompressoritele enamvähem võrdsed lähtepositsioonid anda, otsustati kõikidel juhtudel jääda 14 PSI ülelaaderõhu juurde. Tulemustest annab ülevaate lisatud graafik; boosti näitavad
otto- ning diiselmootoritel puuduvad erinevused GJM-i ehituses. Tehniliselt võivad GJM-id erineda vaid kahe- ja neljataktilistel mootoritel. Sõltuvalt tüübist jaotuvad GJM-id: hüls-, siiber-, jaotur- ja klappmehhanismideks. Klappmehhanism paikneb kas plokikaanes või mootoriplokis. GJM-e võib liigitada: 1) rippklappidega, 2) püstklappidega, 3) ülelaadimiseta, 4) ülelaadimisega. GJM-i klapiajameid võib liigitada alljärgnevalt: OV, SV, OHV, OHC, SOHC, DOHC ja TOHC. 26. Nukkvõlli tehniline iseloomustus ja valmistamise materjalid Nukkvõlli käivitab ajami abil väntvõll. Ülekanne on valitud selliselt, et väntvõlli kahe pöörde jooksul teeb nukkvõll (samuti kõrgsurvepumba nukkvõll) ühe pöörde. Nukkvõllil on niipalju nukke, kuivõrd mootoril on klappe. Nukkide asend vastab mootori tööjärjekorrale. Nukkvõll valmistatakse stantsimise teel süsinikterasest või valatakse hallmalmist.
õlikulu ning väheneda kompressiooni silindrites. [7] Foto 3. Baasmootori kolb 9 1.2. Gaasijaotusmehhanism K24A3 mootori puhul käitatakse gaasijaotussüsteemi kettülekandega, et tagada täpsem juhtajastus. Väntvõlli ja nukkvõlli ülekande arv on 2:1. Ehituslikult on tegemist DOHC mootoriga, mis tähendab kahe nukkvõlliga mootoriga, sealjuures nukkvõllid on paigutatud plokikaane kohale. Iga silindri kohta on 4 klappi - 2 sisselaske läbimõõduga 35 mm ja 2 väljalaske klappi läbimõõduga 30 mm. Antud mootor on varustatud varieeritava gaasijaotusmehhanimiga i-VTEC, seda nii sisselaske nukkvõlli regulaatori näol kui ka varieeritava klapi mehhanismiga. Tavalise klapi
rotating disc onto which brake pads are the fuel injection and the ignition systems in squeezed. The resulting friction converts the an integrated fashion. energy of a moving vehicle into heat. Exhaust manifold A part with several Double-overhead cam (DOHC) An engine passages through which exhaust gases leave that uses two overhead camshafts, usually the engine combustion chambers and enter one for the intake valves and one for the the exhaust pipe. exhaust valves. Drivebelt(s) The belt(s) used to drive
annaabi.ee 
