1918 aastal läks ta Punase Risti ohvitserina Esimesse maailmasõtta ja sai samal aastal raskelt haavata.Ta jalahaavad paranesid,kuid hingehaavad ei paranenud kunagi.Teda näris depresioon ning elu lõpu poole ka vigastuste tekitatud füüsilised valud.Hingehaavu ravis ta alkoholiga.Tema isa tegi enesetapu ning ta mõtles palju sellele, miks isa end mahalasi ja püüdis seda mõista. Hemingway tappis end 2.07.1961. Looming: Hemingway on kadunud põlvkonna autor,tema küllaltki autobiograafilises loomingus avalduvad sõjas saadud paranematud haavad.Jäämäe printsiip-tema loomingut iseloomustab paradoksaalne mõte-tema teosed muudab keeruliseks nende lihtsus.Olulisem on see, mille kirjanik ütlemata jätab,kui see mida ta ütleb. Hemingway loomingut läbib iroonia.See võib olla irooniline pilge-millegi/kellegi pihta(tegelase irooniline kirjeldus) või saatuse iroonia,mis tabab hemingway tegelasi.See avaldub süzeekäikudes,mis jätavad tegelased kõikidest püüdlustest hoolimata
kujutatud leegitseva mäena. "Paradiis". Seda on kujutatud ring-ringilt jumaliku valguse poole tôusva püramiidina. Vergilius ei saa astuda üle paradiisiläve, sest on pagan. Nüüd tuleb Dante saatjaks armastatu Beatrice, kes viib Dante "kümnendasse taevasse", kus Jumal end talle ilmutab valguse ja armastusena. (Beatrice'ile pühendas Dante pärast oma armastatu surma teose "Uus elu", mis oli tolleaegses Euroopa kirjanduses uudne: ükski kirjanik polnud varem oma armastust pihtinud autobiograafilises luuleraamatus.) Dante "Jumalik komöödia" tegelaste hulka kuuluvad nii antiikkultuuri kui tema kaasajaga seotud filosoofid, luuletajad, paavstid. Poeem lõpeb autori sulamisega jumalusse, mis on identne "armastusega, mis juhib päikest ja teisi tähti". Kõigele erakordsele tundetõusule ja ajutisele müstikale vaatamata on käsitlusviis vägagi selge, kui vaid taibata raskesti jälgitavaid vihjeid tolleaegseile sündmusile ja tegelasile
ja ilutrükis "Maailma avastamine". Jaan Kross suri 27. detsembri pärastlõunal 2007. Ta on maetud Rahumäe kalmistule. Loomingust Kross ise on nimetanud oma raamatud psühholoogilisteks romaanideks, kus tegelaste kõrval ei alahinnata ka ajastut: Kross on püüdnud võimalikult täpselt kirjeldada ajaloolisi detaile eriti kui tegevus on toimunud 16. või 20. sajand. Ajaloost kirjutades on Krossil alati õnnestunud anda vihjeid ja viiteid tema enda väljamõeldud ajastu kohta. Ühes tema autobiograafilises romaanis (,,Paigallend"), taustal isiklikke kogemusi, kirjeldab Kross Eesti iseseisvuse kaotamisest hilistel 1930 aastatel, kus ta kirjeldab ühtede koolikaaslaste usku kui Eesti Vabariik laguneb ja algab Teine Maailmasõda. Mineviku perspektiivid on Krossi jaoks ääretult tähtsad, seda ka romaanis "Tahtamaa", kus probleemid algavad riigi vara hüvitamisega selle õigetele omanikele taasiseseisvumise ajal 1990del. Kriitikat ühiskonna ees on näha ajaloolises
Dante Alighier (1265-1321) · üleminekuaja luuletaja keskaja viimane ja uusaja esimene. · esimeseks Lääne-Euroopa suurpoeediks · loomingut raamistavad keskaegsed sümbolid ja maailmapilt · sünnilinn on Firenze. · esimene, kes pihtis oma armastusest autobiograafilises luuleraamatus · esimene eurooplane, kes julges keskaja järel filosoofilis-religioosset teemat käsitleda rahvuskeeles mitte ladina keeles. ,,Uus elu" · ilmus 1292. või 1292. aastal · autobiograafiline teos · koondab proosat ja luulet · pühendatud poeedi muusale Beatricele, kes oli suremas · kirjutatud ,,uues mahedas stiilis" (ehk uus filosoofiline suhtumine armastusse · teos koosnes 31 luuletusest (neist 25 sonetti)
Esimesega tahab autor anda edasi igatsust oma armsama järgi, kuid teises õelda, et kevad on üks aasta ilusamaid aegu. Luuletuse „Helin“ puhul üritab luuletaja lugejat mõtlema panna, et lapsepõlv on ilus aeg. Isamaalise luuletusega tahab autor õelda, kui raske aeg valitses riigis, selle luuletuse kirjutamise ajal. Armastusluuletuses pani Juhan Liiv mõtlema tema igatsetud kallima peale ja loodusluuletuses imeilusale kevadele. Autobiograafilises- ja loodus luuletuses oli rohkem märgata stiili, sest luuletus läheb astmeliselt aina jõulisemaks ja teises on kasutaud liitriimi. Armastus- ja isamaalises luuletuses oli võrdselt nii stiili, kui sisu, sest nende sisu oli väga sügavamõtteline ja vastavalt luuletusele kasutas arutor isikustamist võsi kasutas kordust. Autor kasutab korduseid ja retoorilisi pöördumisi. Liivi luuletustes esineb parallelismi ja kõlakujundistest epiteeti, võrdlust ning personifikatsiooni
tôusva püramiidina. Vergilius ei saa astuda üle paradiisiläve, sest on pagan. Nüüd tuleb Dante saatjaks armastatu Beatrice, kes viib Dante "kümnendasse taevasse", kus Jumal end talle ilmutab valguse ja armastusena. (Beatrice'ile pühendas Dante pärast oma armastatu surma teose "Uus elu", mis oli tolleaegses Euroopa kirjanduses uudne: ükski kirjanik polnud varem oma armastust pihtinud autobiograafilises luuleraamatus.) DANTE ALIGHIERI peamine sônum inimkonnale ongi kutse asuda rännule pimedusest valguse ja armastuse poole. Beatrice- armastuse ja usu sümbol 4. Petrarca ,,Laulude raamat" · Käsitles armastust kui jumaldamist. Ta polnud nii kire vastu, kui Dante. · Zanr- sonett · Vorm- luuletused · Sisu - · Itaalia ehk Petrarca sonett- koosneb kahest katräänist ja kahest tertsetist, , koosneb 14 värsist
järgmisel hoopis kurvaks teha. Igaüks tajub õnne erinevalt ning kunagi ei valda meid ühesugune tunne. Õnn võib peituda paljudes tegurites- sõprades, perekonnas, rahas ning samas ka lõpututes pidudes, kus alkohol voolab ojadena. Kuid selline õnn on petlik ning ei vii mitte kuhugile, on vaid väga tõenäoline jääda elu hammasrataste vahele. Alguses võib sellisest eluviisist rõõmu tunda, kuid hiljem ei osata enam teistmoodi toime tulla. Mihkel Raud tõestab seda oma autobiograafilises teoses "Musta pori näkku". Muidugi on vaja ennast aeg-ajalt vabaks lasta, ning miks mitte ka võtta paar pitsi nautimisväärses seltskonnas, kõike saab ju kultuurselt teha. Padujoomingud, kus ei saada kaineks mitme nädala vältel mõjuvad laastavalt nii tervisele, suhetele kui ka vaimsusele. Kes tahaks meenutada oma nooruspõlve lastelastele sõnadega: "ma ei mäleta" või "ma kahetsen seda, seda ja seda sündmust"? Ka liigne rahaarmastus viib üksinduseni
(d) D. Bartlett, Ebbinghausi 25. Üks alltoodud väidetest on vale; milline? (a) meenutamine on enamasti raskem kui äratundmine (b) meenutamisraskused on tüüpilised amneesia korral (c) taastamistunnuste ja mandamistunnuste suur kattuvus kergendab reprodutseerimist (d) äratundmine on enamasti raskem kui meenutamine 26. Inimene ei saa olla vahetult teadlik teabe esindusvormist ja esindamise struktuurist (a) autobiograafilises mälus (b) lühiajalises- ja töömälus (c) praimingus ja protseduurimälus (d) episoodilise ja semantilise mälu süsteemides 27. Mõtlemine on (a) konkreete sensoorne tunnetusprotsess (b) D. abstraktne intelliktuaalne tunnetusprotsess (c) mitteinduktiivne tunnetusprotsess (d) irratsionaalne tunnetusprotsess 28. Formalloogiliselt õige mõtlemisprotsess (a) ei pea olema faktiliselt õige
vahel seoses õigesti meelde tuletatud detailidega (91 ja 93% vastavalt). Erinevus täpsuses joobeastmete vahel antud uuringus on sarnane, kui mitte suurem, kuid mõju suurused olid väikesed ning palju suuremate standardhälvetega, seega ei olnud erinevused märkimisväärsed. Erinevalt uuringutest, mis uurivad alkoholi mõju mälule lihtsa materjali puhul, on see uurimus kavandatud võimaldamaks avastada suurt mõju, mis tähendaks kohtuekspertiisi seisukohast olulisi erinevusi autobiograafilises mälus, mis on nii märgatavad kui ka olulised uurimistoimingute taustal. Alkoholi mõju mälule võib sõltuda meenutamise vormingust. Kuigi võrdluste arv, mida analüüsis kasutati, ei luba selle esialgse uurimistulemuse ranget tõlgendamist. Tulevased uurimused peaks rohkem keskenduma sellele, kas vaba meenutamise strateegiate kasutamine võib aidata joobes tunnistajatele kasutada rangemaid meenutamise strateegiaid võrreldes
"hoolimata sellest ja otsekui tõestamaks minu mõtet, et kõik otsustav sünnib "hoolimata sellest", sündis just sel talvel ja just neis ebasoodsates oludes minu Zarathustra" . Nietzsche tervis oli kaostavalt nõrk, ja aja möödudes haigused temas aina süvenesid. Sellest lähtudes võib tunduda kummalisena, et oma filosoofias ülistab ta tugevust ja mõistab hukka nõrku ja viletsaid. Sellele näivale paradoksile vastab Nietzsche ise oma autobiograafilises teoses "Ecce Homo." Haigus, vastupidi, õhutas tema võimutahet, sellest sai elamisiha stimulaator. Just haigus oligi see, millest tekkis Nietzsche filosoofia. "Mis ei tapa, teeb tugevaks." Kuid ka võimutahet Nietzsche ei kiida heaks. Selleks puudub vajadus. Moraali tekkest Oma teoses "Moraali geneolooogia" uurib Nietzsche kuidas on tekkinud moraal, mõisted "hea" ja "halb." Miks on arvatud, et "hea inimene" on "väärtuslikum" kui "halb inimene" inimkonna kui terviku seisukohalt
Püha Michael kirikus, West Yorkshire's, Inglismaal (The Church of Saint Michael and All Angels in Haworth, West Yorkshire, England). l l lVarasem looming Charlotte alustas kirjutamisega üsna varakult: on säilinnud tema käsikiri "These was once a little girl" 1826 aastast, mil Charlotte oli 10-aastane. Aastatel 1827-1829 mõtlesid lapsed Bront'd välja mitu mängu, mis hiljem kajastusid Charlotte autobiograafilises loos "Aasta lugu"(märts 1929) Arthur Wellesley hertsog Wellington, iirlasest väejuht, oli Charlotte kangelane, peategelane "Aafrika Saagas". Loos "Kaksteist seiklejat" (aprill 1829) kirjeldab 13-aastane autor laeva "Võitmatu" purunemist Aafrika läänerannikul, Inglismaa koloonia teket ja võimsate dzinnide abi suurepärase Klaasist Linna asustamisel. 1838-39 aastatel aga loob Charlotte ise originaalse naispersonaazi, Jane Eyre'i, kelle prototüübiks on Elizabeth Gastings
loobunud kui ta oma järgmise loo ,,Tuhat surma" eest ei oleks saanud 40 dollarit. 1900. aastal teenis ta 2500 dollarit , ning tema karjäär oli tõus teel. 5 Elades Oaklandis, Lake Merrittis renditud villas, kohtas London poeti George Sterlingit ja neist said parimad sõbrad. 1902. aastal aitas Sterling Londonil kodu otsida, ning leidis maja enda oma lähedal Piedmontis. Hiljem on London Sterlingut kujutanud Russ Brissendenina autobiograafilises romaanis ,,Martin Eden" ja Mark Hallina romaanis ,,Kuuorg". 1.1.4. Esimene abielu Jack London abiellus Elizabeth ''Bessie'' Madderniga 7. aprilli, 1900. Bessie oli olnud Londoni sõprade ringis mitu aastat. Nad ei abiellunud mitte armastuse vaid sõpruse pärast. Neil sündis kaks last, mõlemad olid tüdrukud. Esimene laps Joan 15. jaanuar, 1901 ja teine laps Bessie (hiljem Becky) 20. oktoober, 1902. Mõlemad tüdrukud sündisid Piedmontis, Californias. Siin kirjutas
ühiskonnas. Prostitutsiooni võetakse tänapäeval nii iseenesest mõistetavalt, et inimestel on raske teha vahet selle eetilisusel. See kehtib kõikide ühiskondade kohta, sest prostitutsioon levib absoluutselt igas kultuuris. Tema leviku ulatus on märkmisväärne. Prostitusiooni on mainitud nii antiikajakirjanduses, piiblis ning ka tänapäeva kirjandustest. Väga hea näite saab tuua tänapäeva tuntud kirjaniku Charles Bukowski teose ,, Naised" näol. Teos on kirjutatud autobiograafilises kontekstis ning on väga vulgaarne, otsekohene, jõhker, küüniline ja võib paljudes lugejates ebamugavust tekitada. Kirjanik kirjeldab oma elulugu ja kõiki naisi, kes on tema elus olnud. Lugedes tema teost, tekib kohe arusaam, et naised on pantud justkui prostituutide ja kauba rolli. Kirjanik kirjeldab väga spetsiifiliselt oma vahekordasid naistega, jättes mulje neist, kui tavalistest seksobjektidest. Väga tihti kasutab kirjanik oma teoses sõna
· Kuigi näidendite pealkirjad viitavad keskaja viimane ja uusaja esimene kuningatele, ei ole kuulsaim neist · Esimene Lääne-Euroopa suurpoeet kuningas. Kuulsaimaks peetakse sir John · Loomingut raamistavad keskaegsed · 16. sajand - kõrgrenessanss e cinquecento sümbolid ja maailmapilt (u 1500-1520/30) · Esimene, kes pihtis oma armastusest · Itaalias vabanes kunst kõige varem autobiograafilises luuleraamatus keskaegseist kammitsaist - tärkas huvi · Esimene eurooplane, kes julges keskaja looduse järgimise ja antiikkunsti vastu. järel filosoofilis-religioosset teemat Mis toimus selle ajal? käsitleda rahvuskeeles mitte ladina keeles · Lagunes naturaalmajandus, laienes · Asus lõpuks elama Ravennasse tööjaotus, kaubandus arenes kiiresti,
tema luulest lugu pidada ning seda austada. Palju on ta vihjanud ka oma haigusele, mis nähtavasti tema igapäevase elu väga keeruliseks muutis. Paljudes luuletustes hakkab silma ka surma ette ennustamine (eelaimdus surmast). Juhan Liiv oli väga üksik inimene ja nagu ennist armastusluule juures juba mainitud sai, ei saanud ta kunagi ka oma armastatu Liisaga kunagi päriselt koos olla. Ei olnud tal ka perekonda ja palju lähedasi, seega paistab tema autobiograafilises luules tugevalt silma üksinduse ja igatsuse teema. Nüüd oigad haledalt üksi all pimedas tihnikus ja vaatad haledalt üles, kus lendab su igatsus! Eesti ja maailmakirjanduse üheks suureks teemaks on rännak, mõneti julgen öelda, et meil ongi selle maaletoojaks Juhan Liiv. Järgnevalt keskendume pikemalt Liivi luuletusele
suurelt teatrihuviline ja oskuslik jääma võlgadesse. Mõnikord oli John´il nii suur rahapuudus, et pidi seda laenama oma poja sõpradelt. Charles tundis tihti oma isa pärast suurt piinlikkust, kuid ta leppis tõsiasjaga, et ta isa ei oska rahaga mõistlikult ringi käia ning säilitas ta vastu vaatamata sellele soojad tunded. John Dickens oli praktiliselt suurimaks inspiratsiooniallikaks tegelasele nimega Mr. Micawber, Charles´i autobiograafilises novellis ,,David Copperfield". Oma ema Elizabeth neé Barrow (1789-1863) iseloomu suhtes oli Charles üsnagi ebakindel. Naine oli oma iseloomult väga elurõõmus ja kaubitsemises palju praktilisem kui tema abikaasa. Peale seda, kui John Dickens oli vanglasse viidud, läks Elizabeth tülli Charles´i tööandjaga ning tulemuseks oli see, et Charles vallandati. Tulevane kirjanik ei andestanud seda kunagi oma emale. Ka Elizabeth oli inspiratsiooniallikaks ühele Charles´i
a. ülikooli. Juba oma rännuaastatel oli London tutvunud K.Marxi töödega.Nüüd oli tal võimalus neisse veelgi enam süveneda.Londonist saab Ameerika sotsialistliku partei liige.Ta lähenes revolutsiooniliste tööliste ringkondadele. Majanduslik olukord sunnib Londoni ülikoolist lahkuma ja pesumajja tööle asuma.Kirjanduslikul kaastööl, mida ta ajakirjadele saatis, polnud edu.See aga Londonit ei heidutanud.Visadusega, mida ta hiljem kirjeldab oma autobiograafilises romaanis "Martin Eden", jätkas ta kirjutamist, olles kord kindlalt otsustanud kirjanikuks saada.Kuigi veel väga noor mees, on tal juba tohutud elukogemused.Ta on vahetult näinud elu kõiges tema mitmepalgelisuses, olemata ise sealjuures passiivseks pealtvaatajaks. 1897. a. tegi London retke Klondike`isse kus 1896. a. on avastatud kulda ja kuhu nüüd tõttasid tuhanded õnneotsijad.Kulda London ei leidnud, ta haigestus ja pöördus tagasi koju, kus hakkas ta uue innuga kirjutama.
õppimist vaheaeg konsolideerumiseks seda parem - Isegi alkoholiga mõju tõestatav Everyday Memory Erinevus traditsioonilisest mälu-uurmisest: - maht vs kvalitatiivne sisu - ajaline distants ja spontaanne meenutamine - täpsus vs personaalse värvinguga tegevus - kavatsus vs mittekavatsetud meeldejätmine - instruktsioon vs motivatsioon Autobiograafiline mälu - Ei ole sama mis episoodiline mälu - Autobiograafilises mälus olevad asjad omavad eelkõige isiklikku tähendust ja seal võib olla mälestusi ilma väga konkreetsete episoodideta - Autobiograafiline mälu on inimese identiteedi aluseks - Meenutamine autobiograafilisest mälust võtab keskmiselt rohkem aega mis viitab sellele et mälestusi rekonstrueeritakse, need ei ole hetkega kättesaadavad Struktureeritud? Autobiograafilises mälus eristatavad hierarhilised tasemed mis põhinevad erineva pikkusega perioodidel:
Avardatud iga lapsepõlve mure, rõõm ja hiljem kunstiteose aluseks täiskasvanule. Kohane ka saatuslik motiiv. II osa kinnistab ja V kujundab teatava iseseisva romaanitüübi eesti traditsioonis kooliromaani tüüp. Mudelduvad eri tüüpi koolid ja eri jutustamisviisid. 7. Toomas Nipernaadi kui eesti proosaklassika tuntuim peategelane. Pärast Kalevipoega kõige tugevam peategelane. Esimene ja tugev Nipernaadi tõlgendus on see, et seda käsitletakse autobiograafilises võtmes. Võimalik tõlgendada kui arengulugu, muutub aastaaegade liikumisega. Armastusromaan, rännuromaan, suvitusromaan. Nipernaadi on naistevõrgutaja, seikleja, hurmaja ja muinasjutuvestja jutustab igasugu lugusid, laseb jalga ja alustab uuesti. Rööbitub Ekke Mooriga. 8. August Gailiti proosa. Üksiks romantik läbi aastakümnete, sündinud Eest-Läti peres. Pärast kooli ajakirjanik riias. Esimest korda ilmub 1910, aga kehva raamatuga. Asetub uusromantilise kirjanduselu
Provintsid elasid üha enam igaüks oma elu, järjest vähe, sõltuti mujalt sissetoodatevatest kaupadest. See oli pikaajaline protsess ja puudutas eelkõige keisririigi lääneosa. Ida osas püsisid paljud linnad, näiteks Konstantinoopol, Antiookia ja Aleksandria suurte rahvarohkete keskustena. Augustinus Hilise antiikaja silmapasitvaim kristlik õpetlane oli Aurelius Augustinus. Ta sai paganliku kasvatuse ja hariduse, kuid pöördus jumalikku ilmutust saades ristiusku. Sellest kirjutas ta autobiograafilises mõtiskluses ,,Pihtimused". Ta pühendas oma teadmised Kreeka ja Rooma kirjanusest ja filosoofiast, kristlike õpetlaste töödest ja Idamaade religioossetest õpetusest ristiusu õpetuse kaitsmisele paganate rünnakutele ja ketserlike väärõpetuste eest ning sõnastas sel moel mitmed ristiusu põhitõed. Ta arendas õpetust pärispatust, millest kujunes välja ristiusu alustalasi. Sellest lasub inimestel
- Konsolideerumine – füsioloogiline protsess mis on kaasatud pikaajalist emälestuste meeldejätmisel, ketab mitu tundi või rohkem ja uued mälestused on haprad. - Kodeerimise spetsiifilisus – meenutamine on seda parem mida sarnasemad on info mälus ja info kättesaadav meenutamise ajal. 4. Igapäevamälu uurimine. 4.1. Autobiograafiline mälu Mille poolest erinevad autobiograafiline mälu ja episoodiline mälu? - Autobiograafilises mälus olevad asjad omavad eelkõige isiklikku lähedust ja seal võib olla mälestusi ilma väga konkreetsete episoodideta - AB mälu on inimese identiteedi aluseks - Meenutamine AB mälust võtab keskmiselt kauem aega, mis viitab sellele, et mälestusi rekonstrueeritakse ja need ei ole hetkega kättesaadavad. Kuidas autobiograafilist mälu uuritakse? Beli soovitas kasutada sündmus-ajaloo
Kujunema hakkab platoonilise armastuse ideaal Platoni filosoofia maine elu on kõigest kõrgema vaimse elu põgus peegeldus. · Hingeline tunne ja voorus on ülevam kui meeleline kirg. Seega ,,uus mahe stiil" pmst tähendas uut filosoofilist suhtumist armastusse. Üksnes täiuseni viimistletud keel ja kujundid saavad edasi anda armastuse täiust. Uudne teos sellessuhtes et keegi polnud varem niimoodi autobiograafilises luuleraamatus oma armastust pihtinud. · Esimene Eurooplane kes keskaja järel söandas filosoofilisi-religioosseid probleeme ladina keele asemel rahvuskeeles käsitleda. · Traktaadid ,,Pidusöök" moraaliprobleemid; ,,Rahvakeelest"- ühtse rahvuskeele loomisest; ,,Monarhia" paavstivastane meelsus; kirik pani selle keelatud kirjanduse nimekirja. · ,,Jumalik komöödia" alustas üsna paguluse alguses, lõpetas veidi enne surma Ravennas
Inimkeele eripära ja omadused • Märkide hulk • Struktureeritus ja grammatika • Loovus Sotsialisatsioon on kultuuri edasikandumist tagav protsess, mille käigus omandab inimene kultuurikonteksti väärtused ja normid ja temast saab sotsiaalse grupi täisväärtuslik liige. • Toimub suures osas keele vahendusel. • Eksplitsiidne ja implitsiidne • Algab esimestest sotsiaalsetest kontaktidest Implitsiitne sotsialisatsioon Erinevused autobiograafilises mälus (episoodilise mälu alaliik) on seotud kultuuris domineerivate väärtuste ja hoiakutega. Autobiograafilise mälu ja erinevuste tekkimist vahendab keel Aasia päritolu inimeste autobiograafilised mälestused on hilisemast ajast ja mitte nii detailsed kui ameeriklaste omad Ameerika laste mälestused keskenduvad iseendale, oma eripärale, tunnetele ja eelistustele; hiina laste mälestused rutiinidele ja rollidele
palju varem tundmata kujutluspilte ja omapärast sümboolikat, ajas ja ruumis kaugeid kultuure sünteesivat kujundilisust. Usuliste tunnete poetiseerimisel on Masingule võõras igasugune dogmaatika, ta jumal on pigem tuhatnimeline, inimest mitte milleski piirav tunnetuslikku ja eetilist täiust märkiv suurus, mille poole inimlaps lõpmatult püüdleb. Maksimaalse taotlemise esteetilise kaudu toimuvas enese- ja maailmatunnetuses, mis on programmiliselt väljendatud autobiograafilises poeemis „Piiridele pyydes“, mis seob ta luulet ilmekalt teiste 1930ndate noorte luuletajatega, kellega koos ta esines kogumikus „Arbujad“. Inimese piiratuse, veel enam vaimse huvi puudumise märkamine toob Masingu lüürikasse skeptilisi, iroonilisi, siin-seal ka raskelt sarkastilisi toone. Intensiivne ja rikas on Masingu luules suhe loodusega, mille mis tahes eluavaldusse ta suhtub ülima aukartusega ja niisama hardalt kui armastusse. Ühiskonnas toimuv kajastub ta värssides
Tahiti saarel elades leidis Gauguin end lõplikult. Kunstilaad, mille ta siin välja kujundas, on rikas ja pidulik, kuid arhaiseeriv ja primitiivne nagu keskaja skulptuur ja maal, nagu jaapani ja egiptuse kunst, nagu neegrite ja teiste loodusrahvaste looming. Oma maalidel kujutab ta peamiselt Tahiti elanikke värviküllase eksootilise maastiku foonil. Tema maalide peakangelane on Tahiti naine – ilusa kehaga, sale, meeleline olend, kelle võlu Gauguin on kirjeldanud ka oma autobiograafilises romaanis „Noa – Noa“. Gauguini loomingus domineerib stiliseeriv tendents ja dekoratiivsus. Käsitlusviis on pinnaline ja kontuure toonitav. Joon on ilmekas, nurgeline, jõuline. Tema tööde peamiseks võluks on aga värvid, muinasjutuliselt kõlavad, kirjud, eksalteeritud; neis domineerivad tugevad kontrastid ja dissonantsid, eksootiliselt vürtsitatud nüanss. Gauguin taotleb esmajoones seda, mida ta nimetas „pildi muusikaks“ ja mida ta leiab ennekõike keskaegses klaasimaalis
unustatuna. Tahiti saarel elades leidis Gauguin end lõplikult. Kunstilaad, mille ta siin välja kujundas, on rikas ja pidulik, kuid arhaiseeriv ja primitiivne nagu keskaja skulptuur ja maal, nagu jaapani ja egiptuse kunst, nagu neegrite ja teiste loodusrahvaste looming. Oma maalidel kujutab ta peamiselt Tahiti elanikke värviküllase eksootilise maastiku foonil. Tema maalide peakangelane on Tahiti naine – ilusa kehaga, sale, meeleline olend, kelle võlu Gauguin on kirjeldanud ka oma autobiograafilises romaanis „Noa – Noa“. Gauguini loomingus domineerib stiliseeriv tendents ja dekoratiivsus. Käsitlusviis on pinnaline ja kontuure toonitav. Joon on ilmekas, nurgeline, jõuline. Tema tööde peamiseks võluks on aga värvid, muinasjutuliselt kõlavad, kirjud, eksalteeritud; neis domineerivad tugevad kontrastid ja dissonantsid, eksootiliselt vürtsitatud nüanss. Gauguin taotleb esmajoones seda, mida ta nimetas „pildi muusikaks“ ja mida ta leiab ennekõike keskaegses klaasimaalis
Aasta hiljem kõlas ooper Veneetsia "Teatro San Benedetto's" suurepäraste lauljate esituses uuesti ning menu oli suur. Publiku maitsele lõivu makstes viidi tegevustik sajandi võrra tagasi ning tehti mõningad kupüürid. A. Dumas' kangelanna Marguerite Gautier polnud väljamõeldud kirjanduslik kuju. Tema prototüübiks oli neljakümnendate aastate Pariisi kuulus poolilmatäht Marie Duplessis, keda Dumas isiklikult hästi tundis. Suure südamesoojusega kirjutatud ning mõnevõrra autobiograafilises romaanis astus lugeja ette imekaunis ja tark olevus, kelles süütu tütarlaps, võrgutav kurtisaan ja armastav naine võrdselt varjul olid. Romaani järgi ümbertöötatud draama esietendus (1852) haaras Verdit hingepõhjani ning äratas temas mõtte uudse rõhuasetusega ooperist. Ooperist, millega ta "Kameeliadaami" Dumas' enda sõnade järgi surematuks tegi. Helilooja juhendamisel koostatud F. M. Piave libreto on algallikaga võrreldes mõneti lihtsustatud
ka olnud: nt Ansomardi. Kuidas ta jõuab uusromantismi? + kirjutab "Toomas Nipernaadi" Pärast "Kalevipoega" kõige tugevam peategelane. Filmiga seoses: T. Kark ei vasta tüpaazilt sellele tegelasele, nagu kirjeldab Gailit. Väga imelikult valitud tegelane, aga huvitaval kombel hakkab mängima. Filmis on tal kaasas jalgratas, kuid raamatus kannel. + Esimene ja väga tugev "Nipernaadi" tõlgendus on see, et seda käsitletakse autobiograafilises võtmes. Seda on tihti tõlgendatud kui müütilist lugu ja selle müütilise loo tõlgendusvõimaluse käib Vaiksoo oma raamatus välja. + võimalik tõlgendada ka kui arengulugu, mis muutub koos aastaaegade liikumisega + nii või teisiti armastusromaan + peab rõhutama seda, et see on rännuromaan + ühe suve romaan, võib nimetada kerge jutumärgiga "suvitusromaaniks" + N on naistevõrgutaja, seikleja, hurmaja ja muinasjutuvestja. VIimast peaks eraldi
vaimse elu peegeldus, armastus kui puhas hingeline tunne ja voorus). ,,Uue elu" 31 luuletust on Dante pihtimus armastusest oma isa sõbra tütre, hiljem aadlikuga abiellunud Beatrice vastu. Teos viib lugeja Dante lapsepõlve, mil ta I korda Beatricet kohtas, hetkeni, mil puhkes armastus, ning teos laseb jälgida armastuse süvenemist, sisaldades ka sisemisi kõhklusi ja piinu. ,,Uus elu" oli Euroopa kirjanduses täiesti uudne: varem polnud armastust autobiograafilises luules pihitud. Paguluse algusaastail kirjutas Dante traktaate, mis sisaldasid mõtteid filosoofia, religiooni, ühiskonna, poliitika ja kultuuri kohta, nt arutas moraaliprobleeme traktaadis ,,Pidusöök" ning väljendas oma paavstivastast meelsust traktaadis ,,Monarhia", mis tingis skandaali. ,,Jumalikku komöödiat" asus Dante looma pärast pagulusse saatmist. Dante ise pani teosele pealkirja ,,Komöödia", kuid Boccacio kasutas oma traktaadis teose puhul sõna ,,jumalik" ning see jäi külge
armastus kui puhas hingeline tunne ja voorus). ,,Uue elu" 31 luuletust on Dante pihtimus armastusest oma isa sõbra tütre, hiljem aadlikuga abiellunud Beatrice vastu. Teos viib lugeja Dante lapsepõlve, mil ta esimest korda Beatricet kohtas, hetkeni, mil puhkes armastus, ning teos laseb jälgida armastuse süvenemist, sisaldades ka sisemisi kõhklusi ja piinu. ,,Uus elu" oli Euroopa kirjanduses täiesti uudne: varem polnud armastust autobiograafilises luuleraamatus pihitud. Paguluse algusaastail kirjutas Dante rea traktaate, mis sisaldasid mõtteid filosoofia, religiooni, ühiskonna, poliitika ka kultuuri kohta. Näiteks arutas ta moraaliprobleeme itaaliakeelses traktaadis ,,Pidusöök" ning väljendas oma paavstivastast meelsust traktaadis ,,Monarhia", mis tingis skandaali. ,,Jumalikku komöödiat" asus Dante looma peagi pärast pagulusse saatmist. Dante ise pani teosele pealkirja ,,Komöödia", kuid Boccacio kasutas oma traktaadis teose
Tahiti saarel elades leidis Gauguin end lõplikult. Kunstilaad, mille ta siin välja kujundas, on rikas ja pidulik, kuid arhaiseeriv ja primitiivne nagu keskaja skulptuur ja maal, nagu jaapani ja egiptuse kunst, nagu neegrite ja teiste loodusrahvaste looming. Oma maalidel kujutab ta peamiselt Tahiti elanikke värviküllase eksootilise maastiku foonil. Tema maalide peakangelane on Tahiti naine ilusa kehaga, sale, meeleline olend, kelle võlu Gauguin on kirjeldanud ka oma autobiograafilises romaanis ,,Noa Noa". Gauguini loomingus domineerib stiliseeriv tendents ja dekoratiivsus. Käsitlusviis on pinnaline ja kontuure toonitav. Joon on ilmekas, nurgeline, jõuline. Tema tööde peamiseks võluks on aga värvid, muinasjutuliselt kõlavad, kirjud, eksalteeritud; neis domineerivad tugevad kontrastid ja dissonantsid, eksootiliselt vürtsitatud nüanss. Gauguin taotleb esmajoones seda, mida ta nimetas ,,pildi muusikaks" ja mida ta leiab ennekõike keskaegses klaasimaalis
Tahiti saarel elades leidis Gauguin end lõplikult. Kunstilaad, mille ta siin välja kujundas, on rikas ja pidulik, kuid arhaiseeriv ja primitiivne nagu keskaja skulptuur ja maal, nagu jaapani ja egiptuse kunst, nagu neegrite ja teiste loodusrahvaste looming. Oma maalidel kujutab ta peamiselt Tahiti elanikke värviküllase eksootilise maastiku foonil. Tema maalide peakangelane on Tahiti naine ilusa kehaga, sale, meeleline olend, kelle võlu Gauguin on kirjeldanud ka oma autobiograafilises romaanis ,,Noa Noa". Gauguini loomingus domineerib stiliseeriv tendents ja dekoratiivsus. Käsitlusviis on pinnaline ja kontuure toonitav. Joon on ilmekas, nurgeline, jõuline. Tema tööde peamiseks võluks on aga värvid, muinasjutuliselt kõlavad, kirjud, eksalteeritud; neis domineerivad tugevad kontrastid ja dissonantsid, eksootiliselt vürtsitatud nüanss. Gauguin taotleb esmajoones seda, mida ta nimetas ,,pildi muusikaks" ja mida ta leiab ennekõike keskaegses klaasimaalis
Sisse on kirjutatud ka eluhädad ja mured. Autor tunneb muret selle pärast, mis teda ootamas on. Ta ei näe tulevikus midagi helget, vaid ainult surma. Palju kasutab sümboolikat. Oma luules on Liiv küllalt kriitiline, eelkõige enese suhtes, öeldes otse välja, et tema luule on kole. Ta lükkab tagasi kõik kiitused. Liivi luule on aus, kurvameelne ja ilustamata. Realistlik. Luuletustes tunnistab Liiv, et tema haigushood on segav faktor. Sellest koguneb valu. Väidab, et ta on lihtne mees. Autobiograafilises luules kajastub ka kuidas pidi oma armastatust loobuma. ,,Raudteel" surmaminek. ,,Tulevik" merega seotud, ootab tulevikku, kuid ei tea, mida see toob. Õnn või surm? ,,Kangas" omaenese haiguse tunnistamine. Nüüd katki kärisend, õnnelik leides tükkigi. ,,Kes meeldida tahab" Liivile polnud tähtis, et ta teistele meeldib. Kes meeldida tahtis pidi kõike taluma: peab roomama, tänama, nuttes naeratama. ,,Helin" Liivi looming, juba noorena hakkas luuletama
25. WIDENGREN, Geo. Religioonifenomenoloogia. Eesti keeles käsikirjas, EELK UI raamatukogu, Tallinn 26. ZAEHNER, Robert Charles. Zurvan- A Zoroastrian Dilemma, Noble Offset Printers, New York, 1972 109 Lisa Seitse kõnet surnutele Carl Gustav Jung Tegemist on Jungi poolt eraviisiliselt lähematele tuttavatele jagatud trükisega, mis omab tähtsust kui tema teoloogia kvintessents. Traktaat on täielikul kujul ära toodud Jungi autobiograafilises teoses ,,Mälestused, unenäod, mõtted." Traktaadi lõpul oleva tähekogumi mõtet pole Jung kunagi kellelegi avaldanud. SEPTEM SERMONES AD MORTUOS Seitse kõnet surnutele. Kirja pannud Basileides Aleksandrias, linnas, kus Ida puutub kokku Läänega. Sermo I Surnud tulid tagasi Jeruusalemmast, kus nad ei leidnud seda, mida nad otsisid. Nad tahtsid minu juurde sisse pääseda ja soovisid, et mina neid õpetaksin; ja nii ma ka tegin. Kuulge
Ta ei näe tulevikus midagi helget, vaid ainult surma. Palju kasutab Liiv sümboolikat. Oma luules on Liiv küllalt kriitiline, eelkõige enese suhtes, öeldes otse välja, et tema luule on kole. Ta lükkab tagasi kõik kiitused. Liivi luule on aus, kurvameelne ja ilustamata. Realistlik. Luuletustes tunnistab Liiv, et tema haigushood on segav faktor. Sellest koguneb valu. Väidab, et ta on lihtne mees. Autobiograafilises luules kajastub ka kuidas pidi oma armastatust loobuma. Näiteks: Raudteel" surmaminek. ,,Tulevik" merega seotud, ootab tulevikku, kuid ei tea, mida see toob. Õnn või surm? ,,Kangas" omaenese haiguse tunnistamine. Nüüd katki kärisend, õnnelik leides tükkigi. ,,Kes meeldida tahab" Liivile polnud tähtis, et ta teistele meeldib. Kes meeldida tahtis pidi kõike taluma: peab roomama, tänama, nuttes naeratama
pühendasid suure osa džässmuusika tutvustamisele. I. Mažurs oli ka aastaid Läti Rahvaloomingu Maja muusikaosakonna juhataja, pianistina Dave Brubecki austaja ja tema stiili järgija. Tema usaldusväärsust Läti džässiajaloo tundjana kinnitab oma kirjas siinkirjutajale (6.04.2006) ka Läti noorema põlve džässmuusik ja - pedagoog Indrikis Veitners. 55 Ka Valgast pärit kirjanik Valve Saretok mainib oma autobiograafilises romaanis, et moeuudised, sh džässinoodid, saabusid Valka tavaliselt Riiast, mis oli moeteadlikum, suurlinlikum ja ka lähemal kui Tallinn (Saretok 1956: 223). Ta räägib palju Valga ja Valka headest kontaktidest ja vastastikusest läbikäimisest, kuid mitte kordagi ei maini ta Läti tantsu- või džässorkestreid, kuigi džäss oli tema väitel 1920. aastate lõpul Valgas väga moes. 56
annaabi.ee 
