Charles Dickens (2)

5 VÄGA HEA

Charles Dickens (07.02. 1812 – 09.06.1870)

2009

Sisukord

Sissejuhatus
1.1. Ankeet

Elu
2.1. Perekond
2.2. Lapsepõlv
2.3. Kirjanikukarjääri algus
2.4. Suhteelu
2.5. Lõpuaastad
2.6. Dickensi teemapark ja muuseumid

Looming
3.1. Oliver Twist ja teised tuntumad teosed

Kasutatud kirjandus

Sissejuhatus

Charles Dickens´i elu oli sünge segu armastusrikastest mälestustest ja hingematvatest põlgustest. Charles´i mõlmad perekonnad, nii see kuhu mees sündis kui ka see, millele ta ise aluse pani olid väga suured ja elasid enamasti kannatustes ja muredes.

Charles Dickens oli vaatamata oma raskele elule üks inglise suurimaid romaanikirjanikke ja sotsiaalse romaani rajaja. Tema tegevus langen Victoria ajastusse.
Ta sai juba oma eluajal väga kuulsaks ja üksnes ajavahemikus 1857 – 1892 ostis üks Londoni kirjastus nimega Champman & Hall 700 000 tema teost.
Charles Dickens on öelnud:

Oma pisaraid ei pea häbenema.

Dickens oli moralist nagu iga mõtleja, kelle veendumust mööda on inimene algupäraselt hea. Liberaalile ja konservatiivile täiesti arusaadav, sotsiaaldemokraadile mitte nii väga. Ilmselt ongi Dickensi moraalsus üks põhjusi, miks ta on olnud populaarne ja pakkunud lohutust ka Dostojevskile Siberis sunnitööl.
Charles Dickensi ankeet:
Nimi: Charles Dickens
Sünninimi: Charles John Huffam Dickens
Sünnikuupäev: 7. veebruar 1812
Surmakuupäev: 9. juuni 1870
Sünnikoht: Portsmouth, Hampshire, Inglismaa
Ema: Elizabeth Dickens (neiupõlvenimega Barrow) (1789-1863)
Isa: John Dickens ( 1786 –1851)
Õded: Frances Elizabeth, Laetitia Mary ja Harriet
Vennad: Alfred Allen , Frederick , Alfred Lamert ja Augustus
Abikaasa: Catherine Thompson Hogarth (1836-1858)
Lapsed: Charles Culliford Boz, Mary, Kate Macready, Walter Landor, Francis Jeffrey , Alfred D'Orsay Tennyson, Sydney Smith Haldimand, Henry Fielding , Dora Annie ja Edward Bulwer Lytton
Surmakoht: Gads Hill , Inglismaa
Surma põhjus: ajurabandus
Matmispaik: Westminster Abbey, Poet 's Corner
Perekond
Charles John Huffam Dickens sündis 7. veebruaril 1812. aastal Hampshire'i krahvkonnas Portsmouthis Inglismaal.
Tema isa John Dickens (1786–1851) töötas laevatööstuse ametnikuna Portsmouthis ja teenis aastas 80 naela . Oma iseloomult oli Charles´i isa lobisemishimuline, üsna kohmetu, suurelt teatrihuviline ja oskuslik jääma võlgadesse. Mõnikord oli John´il nii suur rahapuudus, et pidi seda laenama oma poja sõpradelt. Charles tundis tihti oma isa pärast suurt piinlikkust, kuid ta leppis tõsiasjaga, et ta isa ei oska rahaga mõistlikult ringi käia ning säilitas ta vastu vaatamata sellele soojad tunded. John Dickens oli praktiliselt suurimaks inspiratsiooniallikaks tegelasele nimega Mr. Micawber, Charles´i autobiograafilises novellis „David Copperfield“.
Oma ema Elizabeth neé Barrow (1789-1863) iseloomu suhtes oli Charles üsnagi ebakindel. Naine oli oma iseloomult väga elurõõmus ja kaubitsemises palju praktilisem kui tema abikaasa. Peale seda, kui John Dickens oli vanglasse viidud, läks Elizabeth tülli Charles´i tööandjaga ning tulemuseks oli see, et Charles vallandati. Tulevane kirjanik ei andestanud seda kunagi oma emale. Ka Elizabeth oli inspiratsiooniallikaks ühele Charles´i teosele ja nimelt romaanile „Nicholas Nickleby elu ja seiklused ".
Charles südis kaheksalapselisse perekonda teisena . Ta oli vennaks seitsmele ülejäänud Dickensite perekonna järeltulijale. Perekonna vanema pojana hoolitses ta kõigi oma õdede ja vendade eest ning aitas neil elus edasi minna. Perekonnas kutsuti teda kaitseingliks, kes oli justkui jumala poolt saadetud, et inimestelt valu ära võtta.
Oma vanema õe Frances Elizabeth (Fanny) Dickensiga oli Charles´il lapsepõlves väga lähedane suhe. Fanny studeeris muusikat ja oli väga talendikas antud valdkonnas. Ta abiellus Henry Burnetiga ja sai ühe poja. Ta suri väga noorelt, 38 aastaselt.
Charles´i noor vend Alfred Allen Dickens suri esimesel eluaastal kaasasündinud haiguse tõttu.
Perekonna neljas laps Laetitia Mary Dickens abiellus arhitekti ja kunstniku Henry Austiniga 1837 . Kui tema mees suri aitas Charles tal lesena saada riiklikku pensioni.
Perekonna kolmas tütar Harriet Dickens suri lapseeas tundmatutel põhjustel.
Frederick Dickens sündis 1820. Frederick elas lapseeas Charles´i ja tema abikaasa Chaterina juures. Frederick abiellus, kuid oli tihti võlgades ja et krediiti saada kasutas ta tihti oma kuulsa venna nime. Võlgade tõttu sattus ta ka vanglasse, täpselt nagu tema isaga. Mees suri 48 aastaselt alkohooli liigtarvitamise tõttu. Charles kahetses peale oma venna surma, et ta teda kuidagi aidata ei saanud.
Charles´i kolmas vend Alfred Lamert Dickens töötas sanitaar inspektorina. Kui Alfred suri oli Charles tema naisele ja lapsele suureks toeks ja aitas neid elus edasi minna.
Charles oli suureks abiks ka oma kõige nooremale vennale Augustusele. Ta aitas tal leida tööd kaupmehena Londonis. Augustus jättis oma pruudi maha, kui viimane oli pimedaks jäänud ning abiellus naisega, kellega koos ta ka Ameerikasse elama läks. Charles oli nii lahke , et peale seda kui Augustus 39. aastasel suri, toetas ta majanduslikult mõlemat oma vendaga koos elanud naist.
Lapsepõlv
Charles Dickens sündis Hampshire'i krahvkonnas Portsmouthis. Dickensite perekond oli aga väga ebapüsiv ja kolis tihti. 1814 , kui Charles oli kõigest kahe aastane asus perekond elama Londonisse Middlesex´i haigla lähedale. Enamuse aja oma lapsepõlvest elas kirjanik aga Londoni lähistel Chathamis ühe suure laevaremonditehase naabruses . Muutused toimusid suurelt tänu pereisa töökoha muutustele. 1816-1821 läks perekond läbi raskete majanduslike ja sotsiaalsete probleemide ning pidevalt toimus võitlus ellujäämise nimel. Pereisa suhtus endasse sellele vaatamata kui ühte auväärsesse keskklassi kuuluvasse mehesse.
Charles´ile meeldis väga lapsepõlves oma isaga pikkadel jalutuskäikudel käia. John Dickens näitas oma pojale Rochesteri linna ja selle ümbrust. Ta peatas aga alati pikemalt Grad ´s Hill´i mõisa juures ja ütles oma pojale, et ainult visa töö ja suure tahtejõuga saad endale kunagi sama suure kodu. Ligi kolmkümmend viis aastat hiljem ostiski Charles selle mõisa ära.
John Dickens nägi oma poega kui väga talendikat väikest poissi ja uskus, et talle on ette määratud saada kuulsaks ühel päeval. Charles ise unistas aga saada vaid tõeliseks džentelmeniks.
Ema õpetas tulevasele kirjanikule lugemist ja kodus pani isa väikese Charles´i tihti kõrgele toolile istuma ja lasi tal ballaade ette laulda . Mõnikord võttis ta poisi ka kontorisse kaasa ja Charles jutustas siis isa töökaaslastele erinevaid jutustusi ja anekdoote. Oma jutustustele ja hiljem oma teostele sai ta suurelt inspiratsiooni isa raamatute kogumikust, mida hoiti pööningul. Teiste kirjandusteoste hulgas lebasid seal ka „Roderick Randomi seiklused“, „Peregrine Pickle seiklused“, „ Robinson Crusoe seklused“ ja „Wakefieldi kirikuõpetaja“.
Charles veetis oma lapsepõlve kõige õnnelikumad aastad just Chathamis. Seal ta saadeti kooli ja ta alustas raamatute lugemist nagu näljane vaimse toidu järgi. Clover Lane koolis Chathamis käis Charles vanuses seitse kuni üheksa. Siis pidi aga perekond etteplaneerimatult jällegi kolima. Seekord ühte mahajäätud majja Camdeni linnas. See hakkas tasapisi purustama Charles´i lapsepõlves saadud ambitsioone ja kõik talle südamelähedased unistused kadusid , nagu poleks neid kunagi olnudki. Perekonna sissetulekudki aina vähenesid ja John Dickens ei suutnud enam Inglismaal üha suurenevate elatusmaksude tõttu ome perekonda ülal pidada. Ta sattus võlalvanglasse Marshalseas Londonis. Pereema võttis oma seitse last ja kolis pereisa juurde vanglasse. Ainult Charles ei läinud kaasa. Ta pidi kooli pooleli jätma ja tööle hakkama, et perekonda rahalistest probleemidest välja aidata. Algul kogus ta tänava peal asju, mida pandimajja viia, siis aga läks lattu tööle, kus oli ka teisi lapsi. Charles teenis seal kuus shillingut nädalas ja sai seal endale hüüdnimeks „noor džentelmen“. Kaheteistkümneselt hakkas ta tööle ühes Londoni sadamakvartali saapamäärdevabrikus. Igapäevased külaskäigud isa juurde vanglasse ja vabrikutöö jätsid Charles'i hinge sügavaid jälgi.
1824 sai isa vanglast vabaks ja Charles läks kaheks aastaks uuest kooli.
Kirjanikukarjääri algus
1827, kui Charles oli 15 aastastane, hakkas ta tööle Blakemore advokaadibüroos. Hiljem teenis ta leiba ka kohtureporteri ja parlamendi stenografistina. Oma tööd tehes kasutas ta Thomas Gurney stenograafisüsteemi ja on tänase päevani selle süsteemi kõige tuntum kasutaja.
Aeglaselt ja järk-järgult ehitas ta endale teed kirjaniku karjäärini. Ta kasutas igat võimalust, et näidata oma potensiaali, talenti ja väsimatut võitlushinge. Ta hakkas kirjutama ajalehtedele ja ajakirjadele artikleid, kujundas välja oma visandikollektsiooni, kasutades sealjuures enda tolleaegset kirjanikunime „Boz“. Ta proovis õnne ka mõningate lühijuttudega, kuid kuulsa nime ja suure aplausi omanikuks sai ta oma suurejooneliste novellidega.
1836 avaldati tema essede ja koomiksite kogumik „Pickwick-klubi järelejäänud paberid “
Aastast 1834 oli Charles „ Morning Chronic´i“ kaastööline ja 1836–1839 ajakirja „ Bentley ’s Miscellany“ toimetaja .
1850–1870 toimetas nädalakirju „Household Words “ ja „All the Year Round “.
Charles´i aitas tema kirjanduslike teoste loomisel Wilkie Collins, kes oli ise väga kuulus kirjanik. Temast sai Charles´i üks parimaid sõpru.
Suhted

830 kohtas Dickens Maria Beadnelli, kelles ta armus. Charles tegi neiule abieluettepanekugi, aga kuna Maria vanemad ei kiitnud noorte suhet heaks saatsid nad oma tütre ühte Pariisi tüdrukutekooli, et takistada Charlesi suhtlemist oma tütrega.
1836 abiellus kirjani Charles Catherine Thompson Hogarthiga (1836-1858), kellega tal oli kümme last.
Esimene laps sündis 1837 ja sai nimeks Charles Culliford Boz Dickens. Poeg abiellus Bessie Evans ´iga ja oli tugevalt huvitunud pangandusest ja äritegevusest. Kui ta isa suri, ostis ta ära Grad´s Hilli mõisa, kuid müüs selle siis peagi maha, halveneva tervise tõttu.
Mary Dickens hindas väga oma isa ning peale viimase surma andis ta välja raamatu “My Father as I Recall Him”.
Kate Macready Dickens oli ainuke laps, kes peale vanemate lahutust otsustas ema juurde elama jääda.
Perekonna teine poeg Walter Landor Dickens saavutas leitnandi auastme Indias. Näis, et tema tulevik saab olema helge , kuid siis tabasid tedagi rahahädad ja lõpuks kimbutas teda ka raske haigus.
Francis Jeffrey Dickens proovis karjääri teha maditsiinis, põllumajanduses ja ajakirjanduses, kuid sai siis hoopis politseinikuks ja jäi ühel missioonil kadunuks.
Ka Alfred D'Orsay Tennyson Dickens kannatas majanduslike probleemide käes ja kui ta oli 20-aastane põgenes ta Austraaliasse. Ta abiellus seal Jessie Devlin´iga, kuid viimane suri õnnetuses ja jättis Alfredi üksi koos kahe tütrega. Kui Charles Dickens suri pidas ta loenguid oma isa elutöödest.
Sydney Smith Haldimand Dickens põgenes samuti kodumaalt majanduslike murede tõttu.
Kõige edukamaks Charles´i järeltulijaks peetakse Henry Fielding Dickens´i. Ta oli suur spordimees ja tegi karjääri seadusandluse valdkonnas. 1922 sai temast rüütel.
Dora Annie Dickens suri, kui ta oli kõigest kaheksakuune. Dora sai oma nime ühest Charles´i novellis esinenud tegelase järgi.
Perekonna kõige noorem laps Edward Bulwer Lytton Dickens sõitis Austraaliasse oma venna Alfredi juurde. Temast sai parlamendi liige Wales ´is.
Esimesed aastad Charles´i ja Chaterine abieelus olid väga õnnelikud. Charles armastas oma naist väga ja naine oli väga uhke oma kuulsa abikaasa üle. 1841 reisisid nad šotimaale, Catherine sünnimaale, ja 1842 Ameerikasse. Peale seda kolis Catherine õde Georgina paari juurde elama. Charles´i kooselu oma abikaasaga muutus õnnetuks. Millegipärast hakkas kirjanik pahaks panema , et tal kümne lapse eest hoolt kanda tuli ja pidas suures koormuses süüdlaseks oma naist. Catherine´l puudu energia elus edasi minemiseks ja Charles ei kiitnud seda heaks. Ta ei olnud oma abieluga enam absoluutselt rahul.
1857 kohtas Charles näitlejanna Ellen Ternan´i. Naine avaldas kirjanikule tugevat muljet ja peale seda muutus Charles´i abielu Catherine´ga eriti väljakannatamatuks. Mõõna perioodil kirjutas Charles oma sõbrale John Forster´ile: “Vaene Catherine ja mina ei ole üksteisele lihtsalt loodud ja selle vastu ei aita mitte miski. See ei ole ainult selles, et ta mind õnnetuks muudab vaid ka selles, et mina tema õnnetuks muudan – võib olla isegi rohkem kui tema mind”. 1857 hakkas abielupaar lahutuspabereid ajama .
Üks aasta hiljem elasid mõlemad juba eraldi. Charles pidi oma lahutust ka ajalehtedes seletama . Chatherine´le polnud lahutus kerge ja ta ei saanud sellest mitte kunagi päriselt üle. Naisele jäi maja, kus paar oli varem koos elanud ja abielupaari kolmas laps kolis ema juurde elama. Ülejäänud laste eest hoolitses Charles.
Charles´i suhe Ellen Ternaniga jäi avalikkusele saladuseks. Selle aja Inglismaa poleks aktsepteerinud 45-aastase mehe ja 18-aastase naise suhet. 1860.
Kui Ellen lõpetas oma näitlejakarjääri, hakkas teda nii rahaliselt kui ka muidu toetama Charles. Naine reisis tihti koos kirjanikuga ja 1864 sõitsid nad ka Ameerikasse. Nad püüdsid iga hinna eest oma suhet varjata. Võimalik et Ellen ja Charles said ka poja, kuid arvatavasti suri viimane juba imikueas . Kui Charles suri pärandas ta Ellenile üle tuhande naela, nii et naine ei pidanud enam kunagi ennast tööga vaevama.
1872 abiellus Ellen Ternan George Wharton Robinson´iga ja sünnitas ühe poja ning tütre. Oma mehele tutvustas ta end neliteist aastat nooremana (ütles, et on 18 ja mitte 32), et kustutada oma elust aastaid koos Charles Dickensiga.
Lõpuaastad
Septembris 1860 korraldas Charles oma Gad's Hilli mõisa taga lõkke, milles ta põletas oma kirjad ja kahekümne aasta vanused paberid. Selle dramaatilise tegevuse juurde võis kirjaniku viia kaks faktorit .
Esiteks hirm pressi ees. Ta kartis , et tema isiklikud kirjad avalikustatakse ja detailid tema elust saavad inimestele teadlikuks. Kõige enam kartis ta loomulikult, et päevavalgele tuleb suhe Ellen Ternaniga.
Teisalt võis põletamisele inspiratsiooni anda see, et kirjanik oli jõudmas oma elu pöördepunkti. Paberite ja kirjade põletamine pidi kustutama kõik halva tema senisest elust.
Juunis 1865 tagasiteel Pariisist, sattus Charles kohutavasse rongiõnnetusse. Koos temaga reisisid Ellen Ternan ja naise ema. Staplehurst´i lähedal oli remondis olev sild . Töömehed polnud eelnevalt teatanud, et sillal on rööbastes 42. jala pikkune lünk. Vedurijuht märkas probleemi, kuid seda liiga hilja. Vedur kukkus esimesena jõkke ja tõmbas ka kõik ülejäänud vagunid endaga kaasa. Vaid üks esimese klassi vagun pääses jõuorgu kukkumisest ja õnnekombel reisisid selles Charles, Ellen ja naise ema. Viimased pääsesid vigastusteta. Õnnetuses sai surma kümme inimest ja ligi 50 pääses kergemate või raskemate vigastustega. Pääsenud sillal kõikunud vagunist, aitas Charles elu ja surma vahel vaakunud inimesi. Ühel hetkel tuli kirjanikul meelde, et ta oli unustanud midagi väga olulist purunenud vagunisse. Ta läks sinna väga ettevaatlikult tagasi ja otsis välja oma viimati kirjutatud osa novellist "Meie ühine sõber".
Dickens tegi pikki loengureise, aastatel 1867 – 1868 ka USA-sse. Ühel loengureisil Suurbritannias, tabas kirjanikku kergemat sorti ajurabandus, mille tulemusena ta minestas ja ta viidi haiglasse. Ei ole välistatud asjaolu, et oma elu lõpuaastatel tarbis kirjanik suuremates kogustes alkoholi, et unustada oma muresid .
Tema viimane teos kriminaalromaan "Edwin Droodi mõistatus" (1870) jäi lõpetamata ja on ärgitanud paljusid kirjanikke järge kirjutama.
Charles Dickens suri 9. juunil 1870. aastal Gad's Hilli´s ajurabandusse ja maeti Westminster Abbeysse kirjanike matmispaika Poet's Corner.
Dickensi teemapark ja muuseumid
2007 valmis Suurbritannias Chathamis asuvas endises dokis kirjanik Charles Dickensile pühendatud teemapark Dickens World.
Teemapargi rajamine läks maksma 62 miljonit naela (1,4 miljardit krooni) ja prognooside järgi peaks aastas seda külastama 300000 inimest, kirjutas Reuters.
Meie park pole Disney versioon Dickesnsist. Kui kirjanik oleks praegu elus, siis ta oleks sellise pargi ise rajanud,» sõnas paiga tegevjuht Ross Hutchins.
Süngetes toonides lõbustuspargis võib kohata Dickensi romaanidest tuntud tegelasi nagu Mr. Pickwick, Uriah Heep ja mitmeid teisi.
Charles Dickensile on loodud ka neli muuseumi:

Charles Dickens Museum Holbornis
Charles Dickens'i sünnikoha muuseum Portsmouthis
Dickensi majamuuseum Broadstaires ja sealne Dickensi festival alates 1937
Charles Dickens´i Centrum Rochesteris

Teosed

1836 – 1837: "Pickwick-klubi järelejäänud paberid" (“The Pickwick Papers” )
1837 – 1828: "Oliver Twisti seiklused" (“Oliver Twist”)
1837 – 1839: "Nicholas Nickleby elu ja seiklused" (“Nicholas Nickleby”
1840 – 1841: "Antiikasjade kauplus" The Old Curiosity Shop ”)
1841: "Barnaby Rudge"
1842: "Märkmeid Ameerikast " (“American Notes”)
1843: "Jõululaul" (“A Christmas Carol”)
1843 – 1844 : "Martin Chuzzlewit"
1844: "Kellad" (“The Chimes” )
1845: (“The Cricket on the Hearth”)
1846: "Reisipildid Itaaliast" (“Pictures from Italy “)
1846 – 1848: "Dombey ja poeg" (“Dombey and Son”)
1848: "Parimad tondijutud " (“The Haunted Man and the Ghost 's Bargain”)
1846: "Meie Issanda elu" (“The Life of Our Lord “)
1849 – 1850: "David Coperfield"
1851: (“A Child 's History of England ”)
1852 – 1853 : "Kõle maja" (“ Bleak House”)
1854: "Rasked ajad" (“Hard Times ”)
1855 – 1857: "Väike Dorrit" (“ Little Dorrit ”)
1859: "Jutustus kahest linnast" (“A Tale of Two Cities ”)
1860 – 1861: "Suured lootused" (“Great Expectations ”)
1864 – 1865: "Meie ühine sõber" (“Our Mutual Friend ”)
1870: "Edwin Droodi mõistatus" (“The Mystery of Edwin Drood”)

Oliver Twist ja teised tuntumad teosed
Oliver Twist sünnib vaestemajas. Tema ema sureb natuke aega peale poja sündi ja jätab enast maha vaid ühe salapärase medaljoni.
Oliver kasvab vaestemajas koos teiste lastega üles. Ühel päeval käsevad teised vaeslapsed Oliveril süüa juurde nõuda. Oliver teebki seda ning karistuseks müüakse ta laibalahkaja Sowerberry´le, et poiss tema juures praktikat teeks . Et mitte järgmist ebaõnne oodata põgeneb Oliver Londonisse. Seal ta satub ühe mehe juurde nimega Fagin, kes õpetab vanemateta jäänud lapsi kurjategijateks. Oliver õpibki ära taskuvarguse kunsti. Juhuse tõttu jääb ta politseile vahele ja ta viiakse vanglasse. Mees nimega Brownlow päästab ta ja võtab enda hoole alla. Oliveri koheldakse esimest korda elus hästi, kui õnn ei naerata kaua. Peagi tuleb uuesti Fagin ja käseb tal ühes kohutavas sissemurdmises osa võtta. Plaan läheb aga luhta ja Oliver saab vigastada ning jääb teadvusetult maha. Üks perekond, kellelt ta eelnevalt varastama pidi, võtab ta enda juurde. Siis tuleb aga mängu üks väga ebainimlik mees Monk .
Oliver Twist-iga tahtis Dickens näidata, missugused valearusaamad ja klassid ühiskonnas eksisteerivad. Selle teosega ta suutis inimestes äratada seda mõtlemist, et mis on õige ja mis on vale. Oliveri kuritarvitatakse nii vaimselt kui füüsiliselt ja ainult vähesed inimesed on ta vastu õrnad ja südamlikud. Haiged ja vaesed ei moodusta väiksemat osa ühiskonnast ning lapstööjõud, ebaõiglus, nälg ja surm ei ole erandid vaid reeglid.
Väljapääsmatut ning dramaatilist olukorda ilustab Dickens mahlakate ja kohati irooniliste lausetega.
David Copperfield on tänase päevani üks mõjuvõimsamaid noorteromaane maailmakirjanduses. See on autobiograafiline romaan, mis suurelt hõlmab Charles Dickensi oma lapsepõlve kogemusi. Selles teoses näitab ta suurepäraselt, kuidas on võimalik kujutada meeleolusid, tundeid ja elamusi. Eriti kriitiliselt kirjutab ta lapstööjõust ja laste ära kasutamisest.
Teoses “Suured lootused” tematiseerib Dickens 19. sajandi Inglismaa paksu atmosfääri. Ta joonistab detailse pildi tolleaegsest ühiskonnast ja selle arusaamistest. Kritiseerib tugevalt arusaamist džentelmeni – ideest . Selle kõige juures kasutab kirjanikk uskumatut jutustamis viisi.
Kõik Dickensi romaanid on võrdlemisi dramaatilised ja kurvad, kuid haaravad lugejat ekstreemselt kaasa. Ta käsitles enamuses oma töödes tolleaegses ühiskonnas eksisteerivaid probleeme ja tahtis sellega lugejat mitte ainult mõtlema panna vaid ka midagi ette võtma. Praeguse aja inimesele võivad need probleemid väga kauged tunduda, kuid külmaks ei jäta need meist kedagi.
Oma teostele sai Dickens inspiratsiooni oma enda elust ja ka lapsepõlves läbiloetud raamatutest.
Kasutatud kirjandus

http://incompetech.com/authors/dickens/

http://www.bbc.co.uk/drama/bleakhouse/animation.shtml

http://www.charles-dickens.ws/life_dickens.asp#move

http://et.wikiquote.org/wiki/Charles_Dickens

http://de.wikipedia.org/wiki/Charles_Dickens

http://www.postimees.ee/130407/esileht/kurioosum/255017.php

http://www.annaabi.com/dict.php?l=inglise-eest i

http://www.leninimports.com/charles_dickens.html

http://www.google.ee

.DOC Laadi alla originaalfail 13 lk · .doc · 50 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-03-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti

50 laadimist Kokku alla laetud

2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

tupsi13 Õppematerjali autor

charles dickens elulugu suhted looming teosed teemapark

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

doc

Charles Dickens'i elu ja looming

Charles Dickens Charles Dickens sündis 7. veebruaril 1812. aastal Hampshire'i krahvkonnas Portsmouthi ligidal Landportis laevatehase ametniku pojana. 1814. aastal kolis perekond Londoni lähistele Chathamisse. 1824. aastal sattus isa võlavanglasse, seepeale pidi Charles kooli pooleli jätma ja hakkama tööle ühes Londoni sadamakvartali saapamäärdevabrikus. Igapäevased külaskäigud isa juurde vanglasse ja vabrikutöö jätsid Charles'i hinge sügava jälje. 15-aastaselt hakkas ta tööle advokaadibüroos abilisena, hiljem teenis leiba kohtureporteri ja parlamendi stenografistina. 1829. aastal armus Dickens Maria Beadnelli ja oli temaga seotud neli aastat. Juba enne 1833. aastat saavutas ta suurt menu pseudonüümi Boz all ilmunud esseedega.

Kirjandus

doc

Charles Dickensi elulugu

1. Charles Dickens oli inglise kirjanik , sotsiaalse romaani rajaja ja inglise kriitilise realismi silmapaistvam esindaja. 2. Charles Dickens sündis 7. veebruaril 1812. aastal Hampshire'i krahvkonnas ning 1814. aastal kolis perekond Londoni lähistele Chathamisse. 3. 1824. aastal sattus isa võlavanglasse, seepeale pidi Charles kooli pooleli jätma ja hakkama tööle saapamäärdevabrikusse, hiljem advokaadibüroos abilisena. 4. 1829. aastal armus Dickens Maria Beadnelli ja oli temaga seotud neli aastat, kuid nad läksid lahku. 5. 1836 abiellus Charles Catherine Thomson Hogarthiga ning neil sündis 10 last, aga hiljem ka nende kooselu lõppes, sest Charles armus Ellen Ternanisse. 6. 1933. aastal saavutas ta suurt menu pseudonüümi Boz all ilmunud esseedega ja hiljem lisandusid jutustused. 7. 1836. aastal telliti temalt ühe kunstniku joonistuste juurde tekstid, mis

Kirjandus

pptx

Inglise kirjanik Charles Dickens

Charles Dickens Kristel Onno 11ac *Charles John Huffam Dickens Inglise kirjanik, sotsiaalse romaani rajaja ja inglise kriitilise realismi silmapaistvam esindaja 7. veebruar 1812 9. juuni 1870 Sündis sadamalinna Portsmouthi töölisagulis Landportis John ja Elizabeth Dickensi pojana Oli seitsmelapselise pere vanim laps ELUKÄIK Kui Charles oli kolmeaastane, kolis perekond elama Londonisse Tema isa pandi võlavanglasse Kümneaastane Charles asus tööle saapamäärdevabrikusse, kus ta pidi 12 tundi päevas viksikarpidele silte kleepima Hiljem töötas ta kirjutajana advokaadikontoris, ajalehekirjasaatjana ja parlamendireporterina noor Charles Dickens 1836 abiellus ta ajalehe "Evening Chronicle" toimetaja tütre Catherine Thomson Hogarthiga Neil sündis kümme last Aasta pärast abiellumist asus Dickens

Kirjandus

odp

Charles Dickens

Charles Dickens Elulugu Sünd : Charles Dicknes sündis 7.veebruaril 1812.aastal Hampshire'i krahvkonnas Ports mouthi ligidal Landportis laevatehase ametniku pojana. Surm : Charles Dickens suri 9. juunil 1870. aastal Gad's Hillis ajurabandusse ja maeti Westm inster Abbeysse kirjanike matmispaika Poet's Corner. Lapsepõlv ja noorus 1814. aastal kolis perekond Londoni lähistele Chathmisse. 1824. aastal sattus isa võlavanglasse, seepeale pidi Charles kooli pooleli jätma ja hakkama tööle ühes Londoni sadamakvartali saapamäärdevab rikus. Igapäevased külaskäigud isa juurde vang 15-aastaselt hakkas ta tööle

Kirjandus

doc

Charles Dickens

Landportis, kus tema isa töötas ametnikuna mereväe maksukontoris. Peagi kolis perekond Londonisse. Mõne aasta pärast sattus Charlesi isa kergemeelse elu pärast võlavanglasse. 10-aastane poiss pandi tööle saapamäärdevabrikusse, kus ta pidi kaksteist tundi päevas viksikarpidele silte kleepima. Seda alandavat ja painajalikku tööd kujutab autor hiljem romaanis „David Copperfield“ (1849–1850; e. k. 1937, 1991). Dickens ei saanud peaaegu mingit kooliharidust, tema õpetajateks olid ühelt poolt Cervantes, Lesage ja XVIII sajandi inglise romaanikirjanikud Fielding, Smolett, ning teiselt poolt nende Londoni vaestekvartalite asukad, keda ta oma lapsepõlves ja noormeheeas tundma õppis. Oma tulevaste romaanide teemadele jõudis ta päris lähedale kirjutajana advokaadikontoris, veel enam aga ajalehekirjasaatjana ja parlamendireporterina.

Kirjandus

doc

Charles Dickens

Charles Dickens (1812 1870) Charles Dickens oli inglise suurimaid romaanikirjanikke ja sotsiaalse romaani rajaja ning inglise kirjanduses varajase realismi keskne esindaja. Tema realism on soojatooniline ja tundeline. Charles Dickens oli inglise suurimaid romaanikirjanikke ning sotsiaalse romaani rajaja. Just tema tõi kirjandusse ühiskonna alamkihtide ja heidikute maailma, mida kujutas sooja huumori ja VEIDER JA LIIALDATUD tegelaskujude varal. Teostes on ühendatud kriitiline realism ja sentimentalism. Dickens sündis 1812. aastal Inglismaal Landportis. Ta oli perekonna kaheksast lapsest vanuselt teine. Rahamurede tõttu kolis pere sageli ühest paigast teise. Kui Charles oli 12-aastane, heideti ta isa võlavanglasse

Kirjandus

docx

Charles Dickens ja tema romaan „ Oliver Twisti seiklused“

Charles Dickens ja tema romaan ,, Oliver Twisti seiklused" 1. Charles Dickensi elu ja looming Ta sündis 7. veebruaril 1812 sadamalinna Pourtsmouthi töölisagulis ja suri 9. juunil oma maakodus Kentil. Tema isa oli john Dickens ja ema Elizabeth Dickens. Ta isa töötas mereväe palgapüroos ametnikuna. Charles sündis enda pere kaheksast lapsest teisena. Kui Charles oli väike kolis ta mitu korda, kuid jäi lõpuks elama Kenti saarele Ta oli väike ja mitte eriti hoolitsetud. Ta veetis palju vaba aega õues ja tegeles ka lugemisega. Ta isa läks võlavanglasse. Ta läks tööle saapamäärdevabrikusse. Hiljem töötas ta kirjutajana advokaadi büroos Tema kirjaniku nimi oli alguses Boz. Tema tuntumad romaanid on ,,Suured lootused´´ ja ,, Meie ühine sõber´´. Charles Dickens

Kirjandus

doc

Oliver Twist

,,Oliver Twist'' C.Dickens Charles Dickens C.Dickens sündis aastal 1812 sünninimega Charles John Huffam Dickens. Ta oli Inglismaa üks suurimaid kirjanike, luues nii mõnedki unustamatud tegelased. Dickensi lapsepõlv oli raske. Rahamurede tõttu pidi ta koguaega kolima ühest kohast teise. Kui ta oli 12 aastane, saadeti ta isa võlavanglasse.

Kirjandus

Rohkem sarnaseid