Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Austria energiamajandus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
eksport, import, kütused, energiaallikad, energiamajandus, üldandmed, fossiilsed, toornafta, naftasaadused, elekter, tuumakütused, taastuvad, süsihappegaas, kasvuhoonegaase, geosSaksamaa Bundesrepublik Deutschland Rahvaarv ja pindala Saksamaa rahvaarv on 81,147,265 inimest Saksamaa pindala on 357,022 ruut kilomeetrit Maismaa pindala on 348,672 ruut kilomeetrit Veekogude pindala on 8,350 ruut kilomeetrit Rahavstiku tihedus on 227,3 inimest/ruut kilomeetril Fossiilsete kütuste import ja eksport Toornafta eksport 14,260 (bbl/day) Toornafta import 1.876 (million bbl/day) Naftasaaduste eksport 376,600 (bbl/day) Naftasaaduste import 758,100 (bbl/day) Maagaasi eksport 18.17( billion cu m) Maagaasi import 87.96 (billion cu m) Elekter Elektrit toodetakse 526.6 (million kWh) Elektrit tarbitakse 582.5 (million kWh) Tootmiselt 161 maailmas Tarbimiselt 166 maailmas Elektri tootmine 51 % toodetakse taastumatudest energiaallikatest 7% toodetakse tuuma kütustest 6%toodetakse hüdroelektrijaamadest 36% toodetakse teistest taastuvatest
SKP oli Brasiilias 13,1% võrra suurem kui Suurbritannias. Suurbritannia pinnaks on leetmuld, mis tegelikult sobib rohkem puude istutamiseks kui erinevate põllukultuuride kasvatamiseks, sest see on väga happeline muld. Samas Brasiilias on niiske pinnas, siis on seal suhteliselt halb kasvatada nisu või üldse teravilju, sellepärast imporditakse sinna nisu. Samas UK-s tuuakse villa, liha, metalli ning teed. Atlast vaadates märkasin seda, et Suurbritannial on suurem eksport ning sissevedu kui Brasiilial. Kesine on ka Brasiilia põllumajanduse toodang ühe elaniku kohta, sest arvestades kui suur on see riik, võrreldes UK-ga, siis on 2 või isegi 3 korda viletsam. Erinevaid andmeid lugedes sain peatselt aru, et mõlematel riikidel on tehniliseks kultuuriks suhkruroog e. suhkrupeet, mida nad ka ekspordivad teistesse riikidesse. Leidsin ka, et Brasiilia ekspordib tehnilisest kultuurist veel kohvi 30 miljonit kotti aastas, tsitrusvilja 320
Kergetööstus hõlmab tekstiili-, jalatsi-, seebi-, hambapasta ja pappkastitööstust.. Teised tööstused on naftatööstus (Kuubal on 4 naftarafineerimistehast koguproduktiga 301,000 barrelit päevas), tubaka-, keemia-, ehitus-, tsemendi-, agraarmasinate-, nikli- ja terasetööstus. 1990'ndatel ületas turism suhkrutööstuse tulu ja sellest ajast peale on suhkrutootmine pisut tahaplaanile jäänud. (Industry) Tööstustoodete import Mineraalkütused, õlid, masinad, elektroonikaseadmed, tehnika, teravili ja sõidukid. Suurimad Kuuba impordipartnerid: Venetsueela, Hispaania ja Hiina. Tööstustoodete eksport Suhkur, nikkel, tubakas, meditsiinitooted and kalapüügi saadused. Kolm suurimat Kuuba ekspordipartnerit: Holland, Kanada ja Venetsueela. (Kuuba; 2007) Masinatööstus Masinaid kasutatakse paljudes tööstusharudes. Ise masinaid eriti ei toodeta, neid imporditakse
Mangaanimaaki leitakse lääne Rahe's võimalikud reservid võivad ületada 4 miljonit tonni. Kvartsliiva leidub Botain'i piirkonnas ida Riyadh'is, piki ala 75 km ², kus on hinnanguliselt 10 miljonit tonni. Nafta-ja maavarade ministeerium on kindlaks teinud üle 2000 ala, mis sisaldavad vajaliku toormaterjali järgmistes tööstusharudes: tsement, kips, klaas, Hiina keraamika, punased tellised, lubjakivi, kivivill. Saudi Araabia eksport ja import koguväärtus USD Inimese kohta (rahvaarv - 28 686 633) Eksport (2008 a) 313,4 miljardit $10924,9 Import (2008 a) 108,3 miljardit $3775,3 Kaubandusbilanss 205,1 miljardit $7149,7 (ekspordi-impordi vahe)
Juhendaja: Vaike Rootsmaa Rannu 2010 1 Sisukord Üldandmed..................................................................................................................................3 Riigi arengutaseme iseloomstus..................................................................................................5 Import ja eksport......................................................................................................................... 6 Import muutused, turul................................................................................................................7 Eksportpartnerid..........................................................................................................................7 Importpartnerid......................................................................................
Saudi Araabia arengutase on võrreldes teiste valitud riikidega on suhteliselt madalal. Elektrienergia tarbimises on Saudi Araabia küll peale Norrat teine, aga muudes valdkondades on Saudi Araabia tunduvalt mahajäänum. Seega võrreldes Norraga, Saudi Araabial on veel kõvasti arenguruumi. Riigi kuulumine erinevatesse majandusorganisatsioonidesse Saudi araabia kuulub OPECisse, mis loodi 1960 aastal. OPECi eesmärgiks on nafta tootmismahtude reguleerimine ning toornafta hinna kujundamine. OPECi liikmeteks on Alzeeria, Indoneesia, Iraan, Iraak, Kuveit, Liibüa, Nigeeria, Katar, Saudi Araabia, Araabia Ühendemiraadid, Gabon, Venezuela ning Ecuador. OPECi liikmesriigid Rahvastik Rahvaarvu muutumine 2000 aastal- 20,660,700 2001 aastal- 21,122,700 2002 aastal- 21,589,240 2003 aastal- 22,054,280 2004 aastal- 22,529,340 2005 aastal- 23,118,990 2006 aastal- 23,680,640 2007 aastal- 27,601,038 2008 aastal- 28,146,656 Rahvastiku püramiid
Oluliseks loodusressursiks on kalavarud, fosfaatide kaevandused ja vee- energia. 2000. aastal avastati Maroko idaosas ka naftavarud. Lisaks rahvusvaheliste ettevõtete investeeringud telekommunikatsioonisektorisse ning väljaspool kodumaad elavate marokolaste rahasiirded. Maroko majandus arvudes: SKP: 53,7 miljardit SKP kasv: 2,5% aastas Inflatsioon: 2.1% aastas Töötusemäär: 9,7 % rahvastikust Eksport: Riided ja tekstiil, elektroonilised osad, Eksport kala, aedviljad, sitrusviljad, nafta fosvorväetis. Import: tekstiil, nafta, nisu, kommunikatsiooni varustus, seadmeid , elektrienegriat, gaasi ja plastmassi. Graafikutelt on näha, et imporditakse rohkem kui eksporditakse. Nii import kui ka eksport kasvavad alates aastast 2007. Energiamajandus Elektrienergja kasutus riigis: 22.21 billion kWH (2009) Asub elektrienerja kasutuse poolest edetabeli 69. asukohal. Kütuste kasutaine riigisiseselt
(Iraq indicators... 2014.) Need tulid vähemalt kuni 2014. aastani Süüriast. (OEC kodulehekülg) 4. Anna hinnang oma riigi energiajulgeoleku erinevatele aspektidele. Selle ülesande järeldused märgi Moodles olevasse ülesandesse (Foorum). Iraagis on kindlasti piisavalt nafta ja gaasivarusid, et katta tarbija vajadus, küll aga valitseb riigis suur korruptsioon ning ka majanduslik lõhestatus ning energiavarud on rohkem suunatud ekspordiks. Taastumatud energiaallikad on nafta ja gaas (esimest imporditakse ka sisse), taastuv energiaallikas, mida kasutatakse on hüdroenergia (0,5%). Millest saab järeldada, et energiaallikad ei ole väga mitmekesised ja riigi heaolu sõltub suuresti maailma nafta ja gaasi hindadest. Keskmisele Iraagi elaniku elektrienergiatarbimine on 1,639.06 kWh/h ning see on maailmas 117. kohal. Seega ei ole Iraagis varustuskindlust. Riigi energiaallikate importimine on küll väike, kuid siiski piisavalt suur, arvestades, et tegu on
kasvatatakse kohvi,banaane,lõike lilli ja muud.Praegugi on tähtsaim kultuurtaim kohvipuu.Mida kasvatatakse ca. 150 000 istanduses.Kõik see eksporditakse riigist välja.Seega töötab rohkelt inimesi istandustes .Madalat arengutaset näitab ka interneti kasutamine riigis milleks on kõigest 6 miljonit 44 miljonist ,ning neist ühel miljonil on olemas interneti ühendus kodus . Riigist välja eksporditakse ka veel elektrit,tekstiili,toitu,kulda,smaragde.Kokku võttes kasumit õieti polegi kuna import ületab ekspordi ning see on jällegist üheks arengumaa tunnuseks.Laialdaselt on levinud ka Columbias kuritegevus ,milleks on suuremjaolt kaubitsemine narkootikumidega,mis samuti näitab madalat arengutaset.Näiteks kokaiini,oopiumi,kanepiga.Columbia on maailma juhtiv riik kokaiiniga kaubitsemises,seal asub 144 000 hektarit maad kus kasvatatakse mooni ,millest toodetakse just kokaiini. Tabel Columbia majandusandmetest :
Inimesed on väga ebaühtlaselt jaotunud üle terve riigi. Umbes 60% elab rohtlate alal, sealhulgas riigi kolm suuremat provintsi Buenos Aires (15 miljonit elanikku), Córdoba, Santa Fe ja autonoomne linn Buenos Aires, viimastes elab igas umbes 3 miljonit elanikku. Tucuman'i provints on kõige tihedamalt asustatud, umbes 60 in/km 2, samal ajal Santa Cruz'i provints on kõige hõredamalt asustatud, kõigest 1 in/km2. 7. ENERGIAMAJANDUS Argentina on suurim Lõuna-Ameerika maagaasi tootja. Samuti leidub seal naftat, mida toodetakse. Kahjuks on viimastel aegadel tootmine vähenenud, samal ajal on aga energia vajadus suurenenud. Samuti on Argentinas suuruselt kolmas elektriturg Ladina- Ameerikas. 2011. aasta seisuga toodeti päevas umbes 761 360 barrelit naftat. Sellest ise tarbiti 678 000 barrelit ning ülejäänud 83 360 barrelit eksporditi mujale. Maagaasi toodeti
· geograafilisest asendist · kättesaadavatest energiavarudest Energiaühikud: · dzaul (J) · Toe - naftaekvivalent - tonn ehk tingkütusetonn 1 toe kütteainet on kogus, mis sisaldab ühele tonnile raskele küttepetroolile vastava energiakoguse. · Naftakaubanduses kasutatakse mõõduna veel tündrit (barrel). 1 barrel toornaftat on 159 liitrit ja selle mass on 143 kilogrammi. Energia allikad pärinevad: päikese kiirgusenergiast · fossiilsed kütused · biomass · tuuleenergia · päikeseenergia maailmaruumi arenguprotsessidest · tuumaenergia Kuu liikumisest ümber Maa · tõusu- ja mõõnaenergia maailmaruumi arenguprotsessidest · geotermiline soojusenergia Kiirgusenergiast, mis langeb maapinnale · peegeldub 30% kosmosesse tagasi · 5% neeldub keskkonnas soojusena ja kiirgub lõpuks samuti kosmosesse · 20% peab ülal veeringet Vaid ~0,006% Päikese kiirgusenergiast seotakse fotosünteesil elusorganismidesse. See murdosa
päevane tarbimine tuh kcal Mis valdkondades on energia tarbimine kõige enam kasvanud? Maailma rahvaarv kasvab kiiresti energia vajadus suureneb miljardit BTU OECD riigid Mitte OECD riigid maailm Kes on peamised energia tarbijad? http://www.iea.org/textbase/nppdf/free/2011/key_world_energy_stats.pdf http://maps.grida.no/go/graphic/energy_consumption_per_capita_2004 Kuidas jaotuvad energiaallikad? taastuvad taastumatud energiaallikad energiaallikad nafta tuuleenergia maagaas PÄIKESEENERGIA vee-energia kivi- ja pruunsüsi puit jm bioenergia põlevkivi MAA PÖÖRLEMISE ENERGIA loodete energia
............................................................... 4 3. ARENGUTASEME NÄITAJAD.............................................................................6 4. MAJANDUSORGANISATSIOONID......................................................................7 5. RAHVASTIK..................................................................................................... 8 6. LINNASTUMINE............................................................................................... 9 7. ENERGIAMAJANDUS...................................................................................... 10 8. PÕLLUMAJANDUS.......................................................................................... 11 9. METSAMAJANDUS......................................................................................... 13 10. TÖÖSTUS.................................................................................................... 14 11. TRANSPORT.............................................................
................................................................................6 3.1 Rahvastiku soolis - vanuseline koosseis........................................................................... 6 4. Poliitika................................................................................................................................... 8 5. Majandus.................................................................................................................................9 5.1 Energiamajandus.............................................................................................................10 5.2 Põllumajandus.................................................................................................................11 5.3 Metsamajandus ja metsatööstus...................................................................................... 11 5.4 Tööstus............................................................................................................
Loomastik 4 Koloniaalminevik 4-5 Riikide võrdlus 5 Majandusorganisatsioonid 4-5 Rahvastik ja asustus 6-7 Linnastumine 7 Pealinn Santo Domingo 8 Energia majandus 8 Elektrienergia tootmine 9 Esmasektor 9-10 Põllumajandus 9 Kalandus 10 Metsamajandus 10 Tööstus 11 Eksport ja Import 11-12 Transport 12-13 Turism 13 Kokkuvõte 14 Summary 15 Kasutatud allikad 16 Lisad 2 Üldandmed Joonis 1. Dominikaani Vabariigi kaart. Pindala: 48720 km2 Rahvaarv: 9183984 (2006) Pealinn: Santo Domingo Elanikke pealinnas: 1887586 (2002) Haldusjaotus: 31 provintsi ja 1 rajoon Keel: Hispaania Rahaühik: Peeso
Jamaical on 2 lennujaama. Oma korraliku tehnika ja korralikude lennuradadega on Jamaical isegi võimalik maanduda suuremate lennukitega. 1 Jamaica lennujaamadest asub Kingstonis, ning teine nendest asub Montego Bayl. Mõlemand nendest jaamadest on koduks Jamaica oma lennufirmale Air Jamaica. Energiamajandus Jamaica sõltub nafta impordist, et rahuldada oma rahvuse energia vajadust. Paljud organisatsioonid on otsinud Jamaicalt naftat kuid kasutamiseks vajalikku kogust pole leitud. Enamik import kütusest imporditakse Mehhikost ja venetsueelast. Jamaica elektrienergia toodetakse diisel-generaatoritega Old Harbouris. Teised väiksemad elektrijaamad toetavad saare elektrisüsteemi:Jaht Laht Elektrijaam , Bogue Elektrijaam , Rockfort Elektrijaam ja väiksed hüdroelektrijaamad järgmistes asukohtades:Valge Jõgi, Rio Bueno, Morant Jõgi, Must Jõgi (Maggotty) ja Roaring Jõgi. Tuule farmid on asutatud Wigtonisse ja Manchesteri.
Vajab vaid puhastamist. Ei vaja ümbertöötlemist. Põlemisel tekib vähe saasteaineid, küllaltki keskkonnasõbralik kütus. Transport peamiselt torujuhtmeid pidi, ka veeldtatult, mis aga on kallis ja ohtlik (madal temp., suur rõhk). Küllaltki keskkonnasõbralik kütus. Tahked kütused Suured varud. - kivisüsi Uued kaevandused on hästi mehhaniseeritud. - pruunsüsi Saastatus: CO 2 , kasvuhoonegaasid, SO 2 , happevihmad jms. - põlevkivi Kaevandamine võib olla keeruline ja ohtlik. - turvas Karjäärid rikuvad maastikke. *taastumatu Transport mahukas ja kulukas. Vesi Jooksvad kulud väikesed, seega elektrihind väike. *taastuv Saastaineid ei teki
Kõikjal on toimunud areng, Aafrikas siiski mitte nii sirgjooneline. Viimasel ajal on areng aeglustunud. Kõige kiiremini on arenenud Ida-Aasia, 2010. aasta näitaja on 0,24 ühiku võrra kõrgem kui 1980. aasta näitaja. Mujal on areng jäänud 0,1 ühiku kanti. Ida-Aasia hakkab OECD-le järgi jõudma, Must Aafrika aga jääb veelgi rohkem maha. Kaubandus Koguväärtus mln USD Inimese kohta USD Eksport 1 299 922 4 206 Import 2 164 833 7 005 Kaubandusbilanss -864 911 -2 799 (ekspordi-impordi vahe) Tabel 3: USA kaubandusbilanss Negatiivne kaubandusbilanss, nagu USA'l (Tabel 3), tähendab, et sisse veetakse rohkem kaupa kui välja. See viitab sellele, et riik ei suuda ise ennast ära elatada ning nö.
10% rahvast elab maal. Palju rahvast elab linnas enamus Amsterdamis , Haagis ja Rotterdamis. Amsterdam asub Põhjamere ääres, seega on seal hästi arenenud kaubandus. Linnades on kõrgelt arenenud tööstus, mis tõmbab elanikke elama suurematesse linnadesse. Rahvastiku paiknemine Tihedam on asustus Utrechti provintsis ning Põhja- ja Lõuna Hollandis.Hõredam asustus on ida osas. Amsterdamis elanike arv 996 000 (koos eeslinnadega) Haagis elanike arv 677 000 (koos eeslinnadega) 8. Energiamajandus Energiavarade poolest ei ole Hollland vaene. Rikkalikult leidub maagaasi, vähem naftat ja kivisütt.Kivisöe kaevandamine lõpetati 1970 aastail. Erinevalt Eestist kasutatakse Hollandis autokütusena põhiliselt gaasi, kuna see on odavam kui bensiin.Maagaasi toodetakse Groningenis. Maagaasi varult (2400 mrd. kuupmeetrit) on Holland kapitalistlike maade hulgas neljandal kohal, toodangult kolmandal kohal.Maagaasi toodetakse Hollandis umbes sada miljardit kuupmeetrit aastas
Drümpelmanni metallitehases Tallinnas (3 kV alalisvoolu generaator) ja juba nimetatud Kreenholmis (5 kV alalisvoolu generaator). Esimeseks tööstuslikuks elektrijaamaks võib pidada siiski 1893. a tööd alustanud Kunda tsemenditehase kahte generaatorit koguvõimsusega ca 200 kW. Esimene munitsipaaljõujaam rajati 1907 aastal Pärnus, selle võimsus oli 100 kW, seda käitas aurumasin ning toodetud elekter läks Pärnu linna tänavate valgustamiseks. 3. Mis ajal moodusus Eestis ühtne elektrisüsteem ning miks see tekkis? 1940ndate lõpp, 50ndate algus. 1940. a olid elektrienergia ülekandeliinid koondunud suuremate elektrijaamade ümbrusesse ning moodustasid neli praktiliselt eraldiseisvat teeninduspiirkonda Tallinn, Ellamaa, Virumaa ja Ulila. Seega ei olnud võimalik ühendada olemasolevaid jõujaamu paralleeltööle ehk kanda üle
....11 8.2.Kliima.................................................................11 8.3.Mullad................................................................12 8.4.Maaparandustööd...............................................12 8.5.Tööjõud.............................................................12 8.6.Põllumajandusliku tootmise vormid......................12 8.7.Spetsialiseerumine.............................................13 8.8.Eksport ja import.................................................13 8.9.Põllumajandusega seotud keskkonna probleemid...13 9.Metsandus...........................................................14 9.1.Levinud puud......................................................15 9.2.Import ja eksport..................................................15 9.3.Probleemid..........................................................15 9.4.Osakaal maailmast................................................
.....................................................................................................17 6. LINNASTUMINE................................................................................................................19 6.1. Linnastumise määr, linnade kaart.................................................................................19 6.2. Suuremad linnad ja linnastud.......................................................................................19 7. ENERGIAMAJANDUS.......................................................................................................21 7.1. Loodusvarad, nende import/eksport.............................................................................21 7.2. Elektrienergia ja alternatiivenergia...............................................................................21 7.3. Suuremad elektrijaamad...............................................................................................22 8
4.1.1 Teravmäed 5 4.2 Loodusvarad 5 4.2.1 Maavarad 6 4.3 Kliima 6 4.4 Veekogud 7 5. Arengutase 7 6. Rahvusvahelised firmad ja organisatsioonid 8 7. Rahvastik 8 8. Linnastumine 10 9. Energiamajandus 11 10. Põllumajandus 11 11. Metsandus ja metsatööstus 12 12. Tööstus 13 13. Transport 13 14. Turism 14 15. Kasutatud kirjandus 15 2 2. Üldandmed:
SISSEJUHATUS ENERGIAMAJANDUS. ENERGIAMAJANDUSE OLEMUS JA TÄHTSUS Energiamajandus tegeleb energiavarade hankimisega, nende töötlemisega elektriks, mootori- või ahjukütuseks ning viimaste kättetoimetamisega tarbijale. Energiat on vaja valguse ja soojuse saamiseks, samuti mootorikütuseks ja masinate tööks. Seega on energia vajalik kõikjal nii koduses majapidamises, tootmises kui ka transpordis. Energia hind sisaldub kõikide toodete ja teenuste hinnas, seepärast mõjutab energiamajandus kõiki teisi majandussektoreid.Puidunappus sundis 17. sajandil kasutusele võtma kivisütt, mida esialgu peeti puidust kehvemaks kütuseks.Kivisöe laialdane kasutamise 17. 18. sajandil ja aurumasina leiutamine panid aluse iseseisvale energiamajandusele.Energiavarad (energiaallikad) on loodusnähtused ja maavarad, mida on võimalik kasutada energia tootmiseks. Taastuvad energiaallikad on looduses pidevalt toimuvate protsesside tagajärjel
...............................................................................5 3.2. Kliima..........................................................................................5 4. Rahvastik.....................................................................................7 4.1. Rahvastiku paiknemine......................................................................7 4.2. Linnade paiknemine..........................................................................8 5. Riigi energiamajandus.....................................................................8 6. Riigi põllumajanduse iseloomustus..........................................................................9 6.1. Mida kasvatatakse ...................................................................10 7. Metsamajandus...............................................................................10 8. Transport.....................................................................................11 9. Turism............
Rahvastiku soolis-vanuseline koosseis lk 12 Rahvastiku püramiid lk 12 Rahvastikupüramiidi iseloomustus lk 12 Linnastumine lk 13 Suuremad linnad ja linnastud lk 13 Rahvastik linnas lk 13 Linnade paiknemise iseloomustus lk 13 Energiamajandus lk 14 Energiavarade eksport ja import lk 14 Põllumajanduse iseloomustus lk 14 - 18 Põllumajanduse looduslikud eeldused lk 14 - 16 Põllumajanduse majanduslikud eeldused lk 16 Spetsialiseerunud põllumajandus lk 17 Põllumajandustoodete eksport lk 18 Keskkonnaprobleemid lk 18 2
Põhilised ekspordiartikliteks on: krevetid, tuunikalad ja koorikloomad. Tööstus Tööstus pole kunagi mänginud Kuuba majanduses erilist rolli, sest investorid on põhiliselt oma raha paigutanud ainult suhkru tootmisse. Valitsus proovib teha majanduses ümberkorraldusi, et luua uusi töökohti masinaehituses. Seda aga ei võimalda riigi kehv planeerimis- ja juhtimisoskus. Lisaks takistab seda USA majanduslik blokaad. Energeetika Viimase 10 aasta jooskusl on kasvanud toornafta toodang. Selle tulemusena langes nafta import märkimisväärselt. Seejuures suurendati maagaasi tootmist 32,3 miljonilt m3 (1990) 350 miljonini m3 (2003) aastas. Elektrienergiat kasutavad peaaegu kõik. Vanad masinad aga põhjustavad sagedasi elektrikatkestusi. Osatähtsus jaamade liigi järgi (2004): · hüdroelektrijaamad 1% (0,08 mrd. KWh) · soojuselektrijaamad 99% (15,57 mrd. KWh) Elektrit toodeti: 15,65 kWh (2004) Elektrit tarvitati: 13,27 kWh (2004)
Sündimuse näitajad on 12,91 sündi/1000 elaniku kohta ja suremuse näitaja on 8.97 surma/1000 elaniku kohta,väikelaste suremus on 3.41 surma/1000 sünni peale..Sündimus viimastel aastatel on suurenenud. Prantsusmaa on Euroopa kõrgeima sündivusnäitajaga riik. Prantsusmaa rahvastik asub demograafilise ülemineku esimeses etapis. Seda võib põhjendada sellega, et Prantsusmaa sündivus on väga kõrge ja suremus vähenenud ning keskmine eluiga on ka tõusnud. 6. Energiamajandus Prantsusmaa pole loodusvarade poolest väga mitmekesine, seega leidub loodusvarasid vaid 14 piiratud kogustes. Prantsusmaal leidub mõneti sütt, rauamaaki, boksiiti ja uraani. Söekaevandused on Prantsusmaal väga sügavad ja seal on väga raske töötada ning nendest ei saa toota terast. Rauamaagid on väga madala kvaliteediga ning uraanimaaki on leitud vaid vähestes kogustes. Naftahoiused on peaaegu olematud ning maagaasi varud enamjaolt
Porugali avanemine maailmale on andnud tõuke ka turismi arengule. Riigi päikeserannikuid külastab igal aastal 16 miljonit turisti. Riigi SKT ( ostujõu pariteedi alusel ) on 237, 3 miljardit USD (2008a). SKT kasv on 0,2%. SKT ( 1 elaniku kohta ) 22 000 USD. Tööealine elanikkond on umbes pool Portugali rahvaarvust ja see on 5 640 000 inimest (2008). Töötute arv on aga 7,6%. Riigi eelarve on negatiivne sissetulek 108, 6 miljardit USD ja väljaminek 114, 7 USD (2008 a). Riigi eksport on 57,8 miljardit USD. Enamlevinud ekspordi tootangud on põllimajandustooted ja toiduained, õli, keemiatooted, kork materjalid, paber, tekstiil, riided, jalatsid, mineraalained, metallid, masinad ja seadmed, transpordivahendid ja optika. Tooted eksporditakse enamalt Hispaaniasse (27,1%), Saksamaale (12,9%), Prantsusmaa (12, 3%), Suurbritannia (5, 9%) , USA (4, 8%), Angola (4,5 %) ja Itaalia (4%). Import on aga 87, 92 miljardit USD (2008a). Eman imporditavad tooted on:
olulisematest ELi liikmesriikidest. Peamised kaubanduspartnerid on Saksamaa, Prantsusmaa, USA, Suurbritannia, Holland ja Belgia. Itaalia majanduse üha tihedam integratsioon Euroopa Liiduga on vähendanud poliitilise ebastabiilsuse mõju riigi makromajandusele. Umbes neljandik Itaalia väliskaubandusest toimub Euroopa Liidu siseselt. Itaalia on ühinenud ELi ühisvaluuta euroga. Maailmakaubanduses on Itaalia osakaal 3-4%. Enamusel aastatel ületab import ekspordi tänu energia ja loodusressursside impordivajadusele. Seda kaubandusdefitsiiti tasakaalustavad turistide poolt Itaalias tehtud kulutused. Turismi peetakse Itaalia kõige tulusamaks majandusartikliks. Selle näitaja poolest (üle 70. mln. välisturiste aastas) on riik 4. kohal maailmas. Üks Itaalia omapäradest on see, et riigi majandusstruktuuris domineerivad väikesed ja keskmised ettevõtted. Kiirelt areneb telekommunikatsioonide sektor
tekstiili-, tsemendi- ja toidutööstusele. Metallitööstus peaaegu, et puudub. Tööstused on väga algelised ja need on toetatud täielikult vaid impordile. Tööstus on koondunud Ateena piirkonda, kus on palju tööjõudu ning suurim tarbijaskond. Suurima osa tööstuslikust impordist moodustavad masinad, transpordi varustus, kütused, kemikaalid. Ekspordi moodustavad söök, jook, nafta tooted, tekstiilid. 2011. aasta statistika andmetel on esikohal muud õlid ja saadused kui toornafta (6,1 mld eurot). Järgneb alumiinium (eksport 1 mld eurot); raua ja terasetooted (579 mln). Transport Transpordi infrastruktuuri mõjutavad nii pinnamood kui ka taimestik. Kreekas on hästitoimiv tihe teedevõrgustik. Kuigi saarte vahel on parvlaevad peaaegu ainuke transpordivõimalus ning riigi mägisus tekitab lisaraskusi, on auto-, raudtee-, linna- ja õhutransport muutunud palju tõhusamaks ja kiiremaks.
.......................................................................9 7.Riigi põllumajanduse iseloomustus .....................................................................................10 7.1 Looduslikud eeldused.....................................................................................................10 7.2 Majanduslikud eeldused.................................................................................................10 7.3 Põllumajanduse üldiseloomustus ja eksport...................................................................10 8.Metsamajandus ja metsatööstus ............................................................................................13 9.Tööstuse arengutase...............................................................................................................14 10.Transpordi iseloomustus .....................................................................................................15 10.1 Autotransport.............
...................................................................................... 5 4. Riigi kuulumine majandusorganisatsioonidesse. ....................................................... 6 5. Rahvastik ................................................................................................................... 7 6. Linnastumine ........................................................................................................... 10 7. Energiamajandus. ..................................................................................................... 10 8. Põllumajandus.......................................................................................................... 11 9. Metsamajandus. ....................................................................................................... 12 10. Tööstus ....................................................................................................................
annaabi.ee 
