100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 9 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-01-26
Kuupäev, millal dokument üles laeti
11 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
K L
Õppematerjali autor
Saksamaa Bundesrepublik Deutschland Rahvaarv ja pindala Saksamaa rahvaarv on 81,147,265 inimest Saksamaa pindala on 357,022 ruut kilomeetrit Maismaa pindala on 348,672 ruut kilomeetrit Veekogude pindala on 8,350 ruut kilomeetrit Rahavstiku tihedus on 227,3 inimest/ruut kilomeetril Fossiilsete kütuste import ja eksport Toornafta eksport 14,260 (bbl/day) Toornafta import 1.876 (million bbl/day) Naftasaaduste eksport 376,600 (bbl/day) Naftasaaduste import 758,100 (bbl/day) Maagaasi eksport 18.17( billion cu m) Maagaasi import 87.96 (billion cu m) Elekter Elektrit toodetakse 526.6 (million kWh) Elektrit tarbitakse 582.5 (million kWh) Tootmiselt 161 maailmas Tarbimiselt 166 maailmas Elektri tootmine 51 % toodetakse taastumatudest energiaallikatest 7% toodetakse tuuma kütustest 6%toodetakse hüdroelektrijaamadest 36% toodetakse teistest taastuvatest energiallikatest T
uue metsa teket. Mõlema riigi andmeid vaadates on märgata seda, et enamus metsa kuulub eraomandile Brasiilia puhul 288 miljonit hektarit ja Suurbritannias 70%. Kaitsealla võetud või riigile kuuluv metsa ala on Suurbritannia puhul 30% ja Brasiilial 124 miljonit hektarit. Lugedes ja võrrelnud erinevaid andmeid on näha, et metsamajanduses ning puidutööstuses on arengu riik Brasiilia ja arenenud riik Suurbritannia. III. Energiamajandus Valdkond Brasiilia Suurbritannia Elektri tootmine (miljardit kWh) 537.6 [1] 335 [2] Elektri eksport (kWh) 467 millionit [1] 2.72 miljardit [2] Elektri tarbimine (miljardit kWh) 483.5 [1] 319.1 [2] Elektri import (miljardit kWh) 40.33 [1] 20.5 [2]
Suure osa masinaid impordib Kuuba USA'st umbes 150 miljoni dollari eest aastas. Masinatööstus on Kuubal tähtis osa nii toiduainetööstuses kui keemiatööstuses. Agraar: 5.1% Tööstus: 27.2% Teenindav: 67.6% (2006 est.) Viimasel ajal on Kuuba keskendunud just turismile, milles masinatega on suhteliselt vähe tegemist. Turismist tuleb üsna suur osa Kuuba majandusu sissetulekust. (Factbook; 2007) Kuuba energiamajandus Elektrienergia Elekter toodang: 15. miljardit kWh (2005) Elekter tarbimine: 14. miljardit kWh (2004) Elekter eksport: 0 kWh (2004) Elekter - import: 0 kWh (2004) Kui võrrelda Kuuba elekritootmist Eesti omaga, kus see on 9,2 miljardit/kWh, siis rahvaarvude suhet vaadates on Kuuba vähemarenenud riik kui Eesti. Elektrienergia import ja eksport Kuubal puudub, arvatavasti nii geograafilise asukoha kui poliitiliste põhimõtete tõttu.
lahe põhjast. Leidub ka maagaasi. Linnadesse kerkib üha uusi ja uusi araabia ülikute losse ning lihtsad töölisedki elavad Araabia naftariikides jõukalt. Riigi arengutase · Saudi-Araabia kuulub Araabia regiooni. · Saudi Araabia inimarenguindeks on kõrgem, kui kogu Araabia regioonil. 1975. Aastal oli inimarenguindeks 0,611 ja 2005. Aastal 0,812 sarnasel tasemel nagu Ladina- Ameerika ja Kariibi regioon. · Võrreldes Saudi Araabia ja Austria inimarenguindeksit, on Austria indeks 2005. Aastal kõrgem(0,944) ning Saudi Araabia madalam (0,777) · Võrreldes SKT kaudu on Austria tase jällegi kõrgem (32276 $/in) ja Saudi Araabia madalam (13825 $/in) Seega Saudi Araabia SKT on ligi 20000 $ väiksem. · Põhjendaks ilmselt rahvaarvuga. Saudi Araabia oli 2003. Aastal 26 400 000 inimest. Austrias on rahvaarvuks 8 000 000 inimest. Inimarenguindeksi osakomponendid
........................................................................12 Linnastumine.............................................................................................................................14 Tööjõud..................................................................................................................................... 14 Rahvastikupoliitika................................................................................................................... 14 Energiamajandus.......................................................................................................................15 Elektrienergia toodang.............................................................................................................. 15 Põllumajandus ..........................................................................................................................17 Majanduslikud eeldused põllumajanduse arengus........................................................
............................................................................3 Riigi arengutase ........................................................................................4-7 Riigi kuulumine erinevatesse majandusorganisatsioonidesse ................................... 8 Rahvastik ...............................................................................................9-10 Linnastumine ...........................................................................................11 Energiamajandus ....................................................................................12-17 Põllumajandus .......................................................................................... 18 Tööstuse areng, kaubandus, transport ............................................................19-22 Turism .................................................................................................23-24 Kokkuvõte ..........................................................................
SKP: 53,7 miljardit SKP kasv: 2,5% aastas Inflatsioon: 2.1% aastas Töötusemäär: 9,7 % rahvastikust Eksport: Riided ja tekstiil, elektroonilised osad, Eksport kala, aedviljad, sitrusviljad, nafta fosvorväetis. Import: tekstiil, nafta, nisu, kommunikatsiooni varustus, seadmeid , elektrienegriat, gaasi ja plastmassi. Graafikutelt on näha, et imporditakse rohkem kui eksporditakse. Nii import kui ka eksport kasvavad alates aastast 2007. Energiamajandus Elektrienergja kasutus riigis: 22.21 billion kWH (2009) Asub elektrienerja kasutuse poolest edetabeli 69. asukohal. Kütuste kasutaine riigisiseselt Naturaalset gaasi kasutakse 570 million cu m (2010) riik asub 98. asukohal Petrooliumi kasutakse 203,600 0,04 Fosiilsedkütused bbl/day (2011) Hüdroenergia Petrooliumi ekporditakse 0,21 Teised
Riigi energiamajandus ARVUTITUND 2017 Iseloomusta oma riigi energiamajandust ja anna hinnang riigi energiajulgeolekule. 1. Riigi varustatus traditsiooniliste energiavaradega. Kui palju energiat riik toodab ja tarbib? Anna hinnang, kas riik on energia eksportija või importija. Iraak toodab aastas 162986 kT ja tarbitakse 21519 kT. Seega on Iraak energia eksportija, sest tootmine on 7,6x suurem tarbimisest. (Iraq indicators...2014.) Mis traditsiooniliste energiavaradega on riik varustatud (Energy production)? Nafta ja gaasiga. (Ibid.) Joonis 1. Iraagi traditsiooniliste energiavarade paiknemine Allikas: Vox. 11.08.2014 Iraagi traditsioonilised energiavarad paiknevad Põhja-, Kesk-, Ida-Iraagis. Riigis on väga palju nafta leiukohti. Suuremad naftamaardlad, Rumaila North, East Baghdad ja Kirkuk, 1 asuvad Ida- ja Põhja-Iraagis. Väiksemad leiukohad a
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid