http://www.cocoalembrance.com/?_escaped_fragment_=our-plantations-2 http://minuecuador.blogspot.com/2011/04/lihavotted-vihmametsaseaster-at.html http://www.minipedia.org.ua/bambuk-samyj-vysokij-zlak/ Loomastik Uus-Guinea loomariik on erakordselt rikkalik ent rändajale igaüks end naljalt kätte ei näita. Vihmametsas aga pesitsevad teiste hulgas ka sellised haruldused nagu kukkurmäger, kus-kus, vallabi ja terve seltskond iseäralikke paradiisilindlasi. http://fr.wikipedia.org/wiki/Micropsitte http://hotindonesianpics.blogspot.com http://www.panoramio.com/photo/52990956 _%C3%A0_t%C3%AAte_fauve /2011/09/kukang-or-kuskus.html Loomastik Uus-Guinea loomariik on erakordselt rikkalik ent rändajale igaüks end naljalt kätte ei näita. Vihmametsas aga pesitsevad teiste
Kukkurloomad Koostajad: Jane Ilves, Tiia Josepson Juhendaja: Mall Schmidt Kukkurloomad ligikaudu 250 liiki erilaadsed ürgimetajad elavad Austraalias enamikul liikidel kasvavad pojad kõhul asetsevas nahakurdudest kukrus kukrus paiknevad piimanäärmed vastsündinud kinnituvad nisade külge Liigid koaala potoroo känguru vombat kukkurmutt kukkurkurat vallabi kukkurhunt vallaroo kukkurhiir kuskus pademelon opossum kukkur-sipelgakaru Kängurud Kängurud kängurupoeg võib ema kukrus veeta kuni 11 kuud kängurud ei jookse, vaid hüppavad känguru jalgadel on teravad küünised känguru võib ainult ühe tagajala löögiga inimese või koera kõhu lõhki rebida kängurud söövad rohtu ja teisi taimi nad ei ole väljasuremise ohus
Kängurutest kergemad, on nad paremini kohastunud mägiste mastike jaoks, kuivõrd kängurud tulevad paremini toime sisemaa suurtel tasandikel. Näiteks Tasmaania maastik on niivõrd mägine, et seal ei kohta ühtegi kängurut. See-eest võib sealt leida erinevaid vallabi-liike. Lõuna-Austraalias Flinders Rangesis võib kohata kollajalgset kaljuvallabit (yellow- footed rock wallaby), pildile on jäänud Tasmaanias Bruny saarel elutsev haruldane valge vallabi. Koostas: Erik Salm Kukkurloomad Sissejuhatus Sellesse kirevasse loomarühma kuulub ligikaudu 270 liiki, kes elavad Austraalias, Uus-Guineas ja selle lähedastel saartel ning Lõuna-Ameerikas. Kõige väiksem kukruline, Pilbara ningauis, võib kaaluda ainult 2g, suured kängurud aga kuni 90 kg. Kukkurloomade sigimine erineb teiste imetajate omast. Imetilluke väljakujunemata poeg jätkab pärast sündi arengut ema kukrus. Väikestel kukkurloomadel, näiteks
Püstiseisev punane hiidkänguru on sama pikk kui täiskasvanud inimene. Tema keha pikkus on kuni 1,6 m, saba pikkus 1 m. Isaste loomade kaal on ligikaudu 90kg, aga emastel umbes 30 kg. Punane hiidkänguru on võimeline arendama kiirust kuni 65 km/h, mõnede mõõdetud hüpete pikkus oli aga isegi 12 meetrit. Kängurulased on üksteisega väga sarnased. Paljudel känguruliikidel on seljas tihe hallikaspruunikas karvastik. (Parish 2005:39) Punakael- vallabi on keskmise suurusega känguruliik. Tal on hästi tihe karvatik, mis, nagu nimigi ütleb, on peas, kaelal ja õlgadel roostevärvi. (Parish 2005:41) Macropus parryi saba on pikem ja peenem kui teistel kängurutel. See aitab loomal tasakaalu hoida, kui ta mööda Austraalia rohumaid toitu otsides ringi hüppab. Ingliskeelsetes maades on selle känguru nimeks ,,whiptail wallaby" (eesti.k. piitssaba vallabi). Austraalia mägedes elavad osavad ja vilkad kaljukängurud
Sellest, et Austraalia on kaua olnud suhtelises isolatsioonis, annavad tunnistust väga omapärased kukkurimetajad, kes mujal maailmas on enamasti ammu välja surnud. Eluviisilt olid kõik Austraalia hõimud rändrahvad, neil polnud püsivaid elamuid. Kasutusel olid lihtsad puuokstest tuulevarjud või onnid, kuhu varjuti moskiitode eest. Austraalia pärismaalased ei harinud maad ega kodustanud loomi, ainsaks koduloomaks oli koer. Mehed pidasid üldiselt jahti suurematele loomadele (känguru, vallabi, emu jt), naised korjasid taimi ja püüdsid väiksemaid loomi (sisalik, rott, tõugud jt). Tuld tehti tulepuuri või tulesae abil ja hoiti tavaliselt elavana ning rännakule võeti kaasa hõõguvaid tuletukke. Rõivaid peaaegu ei kantud, käidi enamasti alasti. Kagu-Austraalias valmistati nahast keepe, Lääne-Arnhemi naised kandsid pandanilehtedest seelikuid. Väga rikkalik oli Austraalia vaimne kultuur, nagu rahvausund, müüdid ja mitmesugused jumalused. 1611
Sellest, et Austraalia on kaua olnud suhtelises isolatsioonis, annavad tunnistust väga omapärased kukkurimetajad, kes mujal maailmas on enamasti ammu välja surnud. Eluviisilt olid kõik Austraalia hõimud rändrahvad, neil polnud püsivaid elamuid. Kasutusel olid lihtsad puuokstest tuulevarjud või onnid, kuhu varjuti moskiitode eest. Austraalia pärismaalased ei harinud maad ega kodustanud loomi, ainsaks koduloomaks oli koer. Mehed pidasid üldiselt jahti suurematele loomadele (känguru, vallabi, emu jt), naised korjasid taimi ja püüdsid väiksemaid loomi (sisalik, rott, tõugud jt). Tuld tehti tulepuuri või tulesae abil ja hoiti tavaliselt elavana ning rännakule võeti kaasa hõõguvaid tuletukke. Rõivaid peaaegu ei kantud, käidi enamasti alasti. Kagu-Austraalias valmistati nahast keepe, Lääne-Arnhemi naised kandsid pandanilehtedest seelikuid. Väga rikkalik oli Austraalia vaimne kultuur, nagu rahvausund, müüdid ja mitmesugused jumalused.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
