Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Muusika retsensioon (2)

5 VÄGA HEA
Punktid
Muusika retsensioon
Saaremaal, Pidula puhkekülas, 22. Augustil toimus Saare Jazz ehk Valgus pimeduses. See oli Saaremaal esmakordne üritus. Seal esines Sofia Rubina, teda saatis Club Eclectict ja noor laulja Teele Viira . Erikülalisena astus üles Soome trombetivirtuoos Kalevi Louhivuori. Rahvast tuli kohale palju, kuskil kaheksasada inimest. Korraldaja OÜ Saarepuhkus tahab teha sellest iga-aastase traditsiooni. Head muusikat sai kuulata ka taskukohase summa eest, pilet oli vaid nelikümmend krooni.
Sellise kontserdi toimumiseks oli valitud just ideaalne koht. Sai kuulata mahedat muusikat mõnusas keskkonnas. Tiik oli kaunistatud küünaldega ja see andis loodusele imelise pilgu. Kontsert toimus vana veskitiigi ääres, mets oli kaunistatud lõketega ja prožektoritega. Publik vaatas esinejad üle vee, kuna esinejad olid laval, mis asus veskitiigi keskel oleva saarekese küljes. Jazz- muusika kuulamiseks on vaja mõnusat olemist ja keskkonda. Seal oli tehtud just kõik selleks, et inimestel oleks hea muusikat kuualata. Mind imestas see, et nii palju huvilisi oli kohale tulnud. Poleks uskunudki, et jazz-muusika on nii populaarne saarlaste hulgas, aga eks tuldi ka nii esmakordset üritust juba ka uudishimu pärast vaatama. See oli minu esimene kokku puude jazziga ja see meeldis mulle väga. Esinejad esitasid ka Raimond Valgre lugusid ja kuna olen ise ka tema fänn siis seda rohkem mulle see kontsert meeldis. Esinejad suutsid luua täpselt vastava atmosfääri loodusega, rahulik ja hea oli kuulata nende laule looduse keskel. See kontsert oli väga meeldiv ja kindlasti ma läheksin sinna veel. Esinejad olid suurepärased ja minule meeldisid nad väga. Bänd oli hea ja lauljad veel paremad. Ma ei saanud küll koguaeg kontserti jälgida, kuna ma ise töötasin seal, siis oli vaja ka töökohustusi täita. See aeg, millal ma sain kontserti jälgida meeldis mulle väga ja oli ka hariv, kuna ma ei teadnud ennem isegi, kuidas jazz-muusika kõlab.
See kontsert andis mulle väga palju juurde. Sain kuulata Eesti kõige kuulsamat jazz-lauljat Sofia Rubinat, kuid ka elamus oli suurepärane. Usun, et kõik, kes seal käisid olid vaimustuses nii muusikast, kuid ka looduse ilust. Loodan, et sellest saab iga-aastane üritus ja olen kindlast siis alati kohal. Samuti oli ka Soome trombetivituoos Kalevi Louhivuori hea. Selle laadne muusika mind varem ei köitnud, kuid pärast seda kontserti hakkas meeldima. Soovitan kõigile minna ka ise sellisele kontserdile. Kahetseda ei tule kindlasti. Minule meeldis see kontsert väga ja olen kindel, et lähen ka tulevikus sellisele kontserdile. Minule mõjus see väga positiivselt ja olen kindel, et ka teistele kuulajatele meeldis. Selline kontsert tuleb ainult kasuks nii õpilasele kui ka täiskasvanule.
Muusika retsensioon #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-06-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 46 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Tauno Mihklepp Õppematerjali autor
Saaremaal, Pidula puhkekülas, 22. Augustil toimus Saare Jazz ehk Valgus pimeduses. See oli Saaremaal esmakordne üritus. Seal esines Sofia Rubina,..

Sarnased õppematerjalid

Tiit Lauk humanitaar
414
pdf

Tiit Lauk humanitaar

2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor Ingrid Rüütel, PhD, Eesti Kirjandusmuuseumi etnomusikoloogia osakonna vanemteadur Konsultant: Kalervo Hovi, PhD, Turu Ülikooli ajaloo õppetooli professor Autoriõigus: Tiit Lauk, 2008 Autoriõigus: Tallinna Ülikool, 2008 ISSN 1736-5031 (doktoriväitekiri, online PDF) ISBN 978-9985-58-594-8 (doktoriväitekiri, online PDF) ISSN 1736-3667 (analüütiline ülevaade, online PDF)

Muusika ajalugu
Eesti punk
32
odt

Eesti punk

üks väga tähtis subkultuur. Eestisse jõudis punk muusikastiilina tükk maad hiljem kui mujale maailma. Üks tõeline punkar-anarhist oli Hillar Mardo ehk Rumbold. Tänu punkarite mässumeelsusele olid nad alatihti pahandustes. Punkar paistis teiste seast silma oma riietuse ja ka soenguga. Punk oli tihedalt seotud anarhismiga ja anarhism oligi see mis punki edasi viis. Punkarid viljelesid punk-rocki ning see oli nende eneseväljendusviis. Muusika oli pungi juures väga oluline. Punk-rock tõstab esile põlgust ühiskonnas kehtestatud normide vastu. Punk haaras kaasa oma lihtsuse, tempokuse ning otseste tekstidega. Suurimaks eeskujuks oli kindlasti Sex Pistols. Paljud bändid imiteerisid neid, kuid enamasti oli nende hääbumine kiire. Enamasti pärinesid selle aja punk-bändid Tallinnast. ( Blackplait & Boomfield 2009 ) Siinkohal toon välja Üllar Saaremäe arvamuse pungist, mulle antud intervjuus : ,,Punk on

Uurimustöö
Eesti esimene üldlaulupidu
60
docx

Eesti esimene üldlaulupidu

TARTU KOMMERTSGÜMNAASIUM Mari-Liis Seegel 12b Eesti esimene üldlaulupidu Uurimistöö Juhendaja: Sille Tiks Tartu 1 2013 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................4 1 Laulupeo eellugu................................................................................5 1.1 Vanemuise selts..............................................................................6 1.2 Ettevalmistused...............................................................................7 1.3 Kuidas laulupeole tuldi? ....................................................................8 1.4 Repertuaar.....................................................................................9 2 Esimene üldlaulupidu................................................

Ühiskond
Levimuusika
32
pdf

Levimuusika

09.06 Koidu Ilmjärv Levimuusika ajalugu 2 SISUKORD 1. Mis on levimuusika. lk. 3 2. Lööklaul ehk hit, evergreen . lk. 5 3. Folkmuusika. lk. 6 4. County ja western. lk. 7 5. Tin Pan Alley popmuusika. lk. 9 6. Muusika ja äri. lk. 11 7. Rhythm and blues. lk. 12 8. R ock’n’roll. lk. 14 9. 50-ndate aastate lõpp Ameerika popmuusikas. lk. 17 10. 60-ndate aastate mustade popmuusika- soul lk. 18 11. Briti 60-ndate aastate pop- ja rockmuusika. lk. 19 12. 1960-ndate aastate psühhedeeliline rockmuusika. lk. 21 13

Muusika
Arvo valton
28
doc

Arvo valton

ARVO VALTON 1935- ALLIKAD: Väike eesti kirjanduslugu Eesti kirjanduslugu a.kull ­ kulli pilk j.talvet ­ tõrjumatu äär r.veidemann ­ olla kriitik... väike eesti kirjanike leksikon v.vahing ­ vaimuhaiguse müüt ,,Väike Eesti kirjanduslugu" ­ Märt Hennoste, lk 390-392 Arvo Valton on viljelnud eri kirjanduszanre (novell, jutustus, romaan, aforism, luuletus, muinasjutt, näidend, filmistsenaarium), kuid enim on ta mõjutanud eesti novelli arengut.valton on ennekõike novellikirjanik, kelle loomingut iseloomstab kirjanduse uute võimaluste otsimine. Ta on leidnud tunnustust iseseisva juurdlejana. Saanud noorukina tunda ülekohut(perekond küüditati 1949. a. ja tulevase kirjaniku kooliaastad möödusid Novosibirski oblastis), on Valton kujunenud järjekindlaks vägivalla vastu võitlejaks. Tema protest dogmatismi, ametkondlikkuse, bürokraatia, kõige inimvääritu suhtes avaldus juba 60. aastatel, tuues kaasa valitsusringkondade poliitilisi ja ideoloogilisi süüdis

Kirjandus
M Twain Tom Sawyeri seiklused-terve raamat
281
docx

M.Twain Tom Sawyeri seiklused, terve raamat

niisiis oli ta reisinud ja maailma näinud, needsamad silmad olid näinud maakonna kohtuhoonet, millel öeldi plekk-katus olevat. Aukartusest, mida need mõtisklused sisendasid, andsid tunnistust paljuütlev vaikus ja vahtivate silmade read. See oli suur kohtunik Thatcher, nende oma advokaadi vend. Jeff Thatcher läks otsekohe ettepoole, et näidata oma lähedust suure mehega ja lasta end tervel koolil kadestada. Tema hingele oleks olnud muusika teiste sosistamist kuulda. «Vaata teda, Jim! Ta läheb sinna. Vaata ometi! Ta kavatseb talle kätt anda; nüüd surub ta tema kätt. Pagana pihta, kas sa ei sooviks Jeff olla?» Mister Walters hakkas «end näitama» igasuguste ametlike askelduste ja toimetustega, «andes käske, tehes otsuseid, ja-gades juhtnööre siin-seal ja igal pool, kus võimaluse leidis. Raamatukoguhoidja «näitas end» sellega, et jooksis kaenlatäie raamatutega sinna-tänna ja tekitas

Kirjandus
A dumas Kolm musketäri terve raamat
0
docx

A.dumas Kolm musketäri terve raamat

Alexandre Dumas _ «Kolm musketäri» EESSÕNA, milles selgitatakse, et is- ja os-lõpuliste nimedega kangelastel, kelledest meil on au oma lugejatele jutustada, ei ole midagi ühist mütoloogiaga. Umbes aasta tagasi, kogudes kuninglikus raamatukogus materjali «Louis XIV ajaloo» jaoks, sattusin ma juhuslikult «Härra d'Artagnani memuaaridele», mis oli trükitud -- nagu suurem osa selle ajajärgu töid, kus autorid püüdsid kõnelda tõtt nii, et nad ei satuks selle eest pikemaks või lühemaks ajaks Bastille'sse -- Pierre Rouge'i juures Amsterdamis. Pealkiri võlus mind: võtsin memuaarid koju kaasa, muidugi raamatukoguhoidja loal, ja lugesin nad ühe hingetõmbega läbi. Mul ei ole kavatsust hakata analüüsima seda huvitavat teost, piirduksin ainult tema soovitamisega neile lugejatele, kes tahavad saada pilti ajastust. Nad leiavad sealt meistrikäega joonistatud portreid, ja kuigi need visandid on enamuses tehtud kasarmuustele ja kõrtsiseintele, võib neis siiski niisama tõep?

Kirjandus
M-K-Baxter-Jumalik ilmutus põrgust
67
pdf

M-K-Baxter "Jumalik ilmutus põrgust"

Mary K. Baxter JUMALIK ILMUTUS PÕRGUST Aeg on lõppemas! Vaimulik kirjavara 1999 Originaali tiitel: Mary K. Baxter A Divine Revelation of Hell Tõlkinud: Olav Maran SISSEJUHATUS Tunnistan, et ei seda ega ühtegi teist sealpoolsust esitavat raamatut poleks olnud võimalik kirjutada ilma Jeesuse Kristuse üleloomuliku jõuta. Jeesuse käes üksi on põrgu võtmed ja Ta on maksnud hinna, et võime siseneda taevasse. Selle raamatu kirjutamine oli pikk ja nõudlik protsess, mille jooksul tundsin end kõigist eraldatuna. Möödus mitmeid aastaid, enne kui see raamat sai ilmuda. Issanda ilmutused, millest siin on juttu, algasid 1976.a. Kulus kaheksa kuud, et panna see paberile. Käsikirja lõplik valmimine nõudis mitmeid aastaid. Nüüd mõistan, et Issand valmistas mind selle raamatu kirjutamiseks juba lapsepõlvest peale, mil mul oli unen?

Usuõpetus




Kommentaarid (2)

monnake profiilipilt
monnake: päris hea
17:56 07-12-2010
lumik12 profiilipilt
lumik12: Tänud!
13:56 23-11-2012



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun