juhatuselt tegevusaruannet ning bilansi koostamist. Aruannete ja teabe esitamist nõukogule võib nõuda nõukogu iga liige. Nõukogu kinnitab ka aktsiaseltsi (osaühingu) aastaeelarve, kui seda ei ole põhikirjaga antud üldkoosoleku pädevusse. Audiitor ja erikontroll Audiitorite arvu määrab ja audiitori nimetab üldkoosolek (osanike koosolek), kes määrab ka audiitorite tasustamise korra. Audiitori nimetamiseks on vajalik tema kirjalik nõusolek. Audiitori võib nimetada ühekordse audiitorkontrolli tegemiseks või teatud tähtajaks. 6 2.2. Juhtkonna tegevus aruannete koostamisel Aktsia- ja osakapitali suuruse muutmine Aktsia-, osakapitali suurendamise (vähendamise) otsustamine Aktsia-, osakapitali suurendamise (vähendamise) otsus on vastu võetud, kui selle poolt on antud vähemalt 2/3 üldkoosolekul/osanike koosolekul esindatud häältest. Aktsia-, osakapitali vähendamise ulatus
Selles saad ettevõtjana selgitada plaane ja näidata tegevusi, mis ei kajastu raamatupidamise aruandes, kuid on olulised aruande lugejale. Juhul kui äriühingust raamatupidamiskohustuslase omakapital bilansipäeva seisuga ei vasta äriseadustikus kehtestatud nõuetele, tuleb tegevusaruandes kirjeldada kavandatavaid tegevusi omakapitali taastamiseks. Audiitorkontroll või ülevaatus Auditeerimine on ettevõtte raamatupidamise aastaaruande kontrollimine ja sellele hinnangu andmine. Audiitorkontrolli kohustust reguleerib audiitortegevuse seadus. Näiteks aktsiaseltsidele on audiitorkontroll kohustuslik. Osaühingutele laieneb ülevaatuse või auditi kohustus alates teatud tingimuste täitumisest. Majandusaasta aruande esitamine kinnitamiseks 5 Majandusaasta aruande allkirjastab ja märgib ka kuupäeva tegevjuhtkond või füüsilisest isikust
tähelepanekutele. Mida tõhusam on audiitorettevõtte arvatse sisekontrollisüsteem, seda suuremal määral võib ta tugineda siseauditi töötulemustele. Siiski tuleks alati kriitiliselt suhtuda siseauditi töötulemustesse, sest audiitorettevõtja vastutab oma töötulemuste eest ise. Sisekontrolli süsteemi hindamisel võib kasutada erinevaid meetodeid, näiteks kontrolliprotseduuride kirjeldamine ja analüüs, tähtsamate infovoogude kaardistamine ja muud. Infovoogudeks nim audiitorkontrolli seisukohalt selliseid maj.tehinguid ja nendega kaasnevaid andmevoogusid, mille lõpptulemus fikseeritakse pearaamatus. Infovoogude kaardistamisega õpib audiitorettevõtja tundma ettevõtte tegevust, tema arvestussüsteemi ning hinnates infovoogusid kriitiliselt saab anda hinnangu sisekontrollisüsteemile. Kui audiitorettevõtja avastab arvestuses või sisekontrollisüsteemis arvestusi või puudusi peab ta klienti koheselt informeerima, et juhtkond saaks astuda vajalikke samme puuduste
majandusaasta jooksul (pikaajaline pangalaen) 1 3. Majandusaasta aruanne. Majandusaasta pikkus on 12 kuud (01.01-31.12). Majandusaasta aruande koostamine ja esitamine hõlmab järgmisi tegevusi: raamatupidamise aastaaruande koostamine tegevusaruande koostamine (kui nõutud) majandusaasta aruande heakskiitmine audiitorkontroll (kui see on seadusega ette nähtud või kui juhtkond soovib audiitorkontrolli) äriühingute puhul majandusaasta kasumi jaotamise või kahjumi katmise ettepaneku koostamine majandusaasta aruande esitamine kinnitamiseks 4. Raamatupidamise aastaaruanne. 1) kasumiaruande skeem 1 – ärikulud on liigendatud lähtudes kulude liikidest/olemusest 2) kasumiaruande skeem 2 – ärikulud on liigendatud lähtudes kulude funktsioonist Aastaaruanne koosneb põhiaruannetest, milleks on bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne ja omakapitali aruanne. 5
eesmärkide saavutamiseks midagi olulist juurde. Samuti on sihtasutuste loomise taotluseks sageli suurema läbipaistvuse saavutamine tegevuste osas ning parem kontroll organisatsiooni tegevuste üle. Sihtasutuse olulised erinevused MTÜ-st • Erinevalt MTÜ-st on SA puhul kohustuslik lisaks juhatusele nõukogu loomine, mis teostab eelkõige järelevalve funktsiooni • Samuti on SA-l erinevalt MTÜ-st audiitorkontrolli kohustus (kuigi seda võib omal soovil teha ka MTÜ) • Asutajate roll SA-s – omavad selgemat kontrolli SA tegevuse lõpetamise üle Sihtasutuse loomine •Kõige olulisemaks reguleerivaks õigusaktiks Sihtasutuste seadus •Asutajaks võivad olla sarnaselt MTÜ-ga nii füüsilised isikud kui juriidilised isikud •Erinevalt MTÜ-st ei saa asutajad aga SA liikmeteks, vaid teostavad põhikirja ulatuses lihtsalt asutajaõigusi
alusprintsiibid, milledest lähtutakse Raamatupidamise aastaaruande koostamise on: 1) majandusüksuse printsiip; 2) jätkuvuse printsiip; 3) arusaadavuse printsiip; 4) olulisuse printsiip; 5) järjepidevuse ja võrreldavuse printsiip; 6) tulude ja kulude vastavuse printsiip; 7) objektiivsuse printsiip; 8) konservatiivsuse printsiip; 9) avalikustamise printsiip; 10) sisu ülimuslikkuse printsiip; Majandusaasta aruande audiitorkontrolli kohustus sätestatakse audiitortegevuse seaduses.(RPS § 14 lg 3). Soovituslik kirjandus iseseisvaks tööks: 1. Raamatupidamise seadus (www.riigiteataja.ee) 2. L. Alver, J. Alver, Finantsarvestus 2009, lk 11-47 (Arvepidamise ajaloost). 3. K. Kallas, Finantsarvestuse alused 2002, lk 296-303 (Kahekordse raamatupidamise evolutsioon) 4. Sissejuhatus raamatupidamisse (Koostanud Jaak Kütt) 2009, lk 5-12. Raamatupidamise alused. 1
16. Kuidas korraldatakse võlgniku raamatupidamine (PankrS § 128)? * (1) Kui võlgnik on raamatupidamiskohustuslane, vastutab haldur võlgniku raamatupidamise korraldamise eest. (2) Pankroti väljakuulutamisega algab uus majandusaasta. Lõppenud majandusaasta aruande registripidajale esitamise tähtaeg hakkab kulgema pankroti väljakuulutamisest arvates. (3) Pankroti väljakuulutamisele eelnenud majandusaasta aruande kontrollimiseks võib halduri ettepanekul määrata audiitori kohus. Audiitorkontrolli kulud loetakse massikohustuseks. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud majandusaasta aruande kontrollimiseks võib halduri ettepanekul määrata audiitori kohus. 17. Millal saab haldur esitada lõpparuande (PankrS § 162 lg 1)? * Haldur esitab pankrotitoimkonnale ja kohtule lõpparuande, kui: 1)võlausaldajate nõuded on täielikult rahuldatud; 2)Pankrotivara on müüdud ja jaotiste alusel raha välja makstud;
3) palga maksmise peatamisega töölt kõrvaldamine mitte üle kümne järjestikuse graafikujärgse tööpäeva; 4) töölepingu lõpetamine 23. Distsiplinaarkaristuste määramise tähtajad 1) Distsiplinaarkaristuse võib määrata kuue kuu jooksul, arvates süüteo toimepanemise päevast, kuid seejuures hiljemalt ühe kuu jooksul, arvates päevast, mil süüteost sai teada mis tahes isik, kellele süüdlane tööalaselt allub. (2) Inventuuri, revisjoni, audiitorkontrolli jmt. tulemustega tõendatud süüteo eest võib distsiplinaarkaristuse määrata aasta jooksul, arvates süüteo toimepanemise päevast, kuid seejuures hiljemalt ühe kuu jooksul, arvates inventuuri, revisjoni, audiitorkontrolli jmt. tulemuste vormistamise päevast. (3) Käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõikega ettenähtud ühekuuse tähtaja hulka ei arvata aega, mil tööleping oli töölepingu seaduse § 55 punktide 1-6, 9, 11 ja 12 alusel peatunud, välja arvatud
aktsionäriks olemist tõendavaid väärtpabereid - aktsiatähti. Aktsiaseltside puhul on ette nähtud kohustuslik audiitorkontroll. Audiitor on kõrge erialase kvalifikatsiooniga sõltumatu revident, kes annab ettevõtte seisundile erapooletu eksperthinnangu. Audiitori arvamus lisatakse ettevõtte raamatupidamise aastaaruandele ning saadetakse äriregistrisse avalikuks tutvumiseks. Osaühingu sisemine korraldus on vabam. Nõukogu ja audiitorkontrolli pole üldiselt vaja. Osaühingu osanikud on eeldatavasti väike, üksteist tundev seltskond. Ü h i s t u d ehk k o o p e r a t i i v i d on sellised organisatsioonid, mille tegevuseesmärgiks on oma liikmetele mingite teenuste või hüvede pakkumine. Ühistu juhtimisel on kõik liikmed võrdsed, vaatamata oma osamaksu suurusele. Äriühingute tekkimine ja lõppemine on seotud äriregistrisse kandmise ja sealt kustutamisega. Kohtute juures peetav äriregister on avalik.
Distsiplinaarkaristused on : 1. Noomitus 2. Rahatrahv mitte üle 10 kordse keskmise päevapalga 3. Töölt kõrvaldamine palga maksmise peatamisega mitte üle 10 järjestikkuse graafikujärgse tööpäeva 4. Töölepingu lõpetamine Distsiplinaarkaristuse määramise õigus kuulub tööandjale või tema poolt volitatud esindajale Distsiplinaarkaristuse võib määrata 6 kuu jooksul arvates süüteo toimepanemise päevast või inventuuri, audiitorkontrolli jmt. tulemusega tõendatud süüteo eest aasta jooksul, kuid hiljemalt ühe kuu jooksul süüteo teatamisest või vormistamisest. Iga süüteo eest võib määrata ainult ühe distsiplinaarkaristuse. Töötaja võtmine haldusvastutusele, kriminaalvastutusele või materiaalsele vastutusele ei takista sama teo eest distsiplinaarvastutuse määramist. Vaidlused distsiplinaarkaristuse määramise kohta lahendatakse kohtus. Kokkuvõte ja järeldused
mis olid jäänud õigeaegselt aruandes kajastamata, kajastatakse eelmise aasta vigade mõju üldjuhul nende avastamise aasta aruannetes. Ettevõtte majandusaasta aruanne koosneb tegevusaruandest ja raamatupidamise aastaaruandest. Raamatupidamise aastaaruanne koosneb finantsaruannetest ja lisades avalikustavast informatsioonist. Majandusaasta aruande kinnitavad juhatuse liikmed ja esitavad äriregistrile. Audiitorkontrolli ja ka ülevaatuse kohustust ettevõttel ei lasu, kuna bilansimaht jääb selgelt alla 500 000 euro, müügitulu alla miljoni euro ja keskmine töötajate arv ei ületa 15 töötajat majandusaastas. Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud korraldama raamatupidamist nii, et oleks tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamine raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest.
küsimustes ning esitab erakonna taotluse alusel erakonnale ettepanekuid majanduslike raskuste ületamiseks, erakonna likviidsuse taastamiseks, maksejõulisuse parandamiseks ja jätkusuutliku majandamise tagamiseks. (12) Erakondade rahastamise järelevalve komisjonil on käesoleva paragrahvi lõigetest 1 ja 11 tulenevate ülesannete täitmiseks õigus erakonnalt, valimisliidult ja üksikkandidaadilt nõuda erakorralise audiitorkontrolli läbiviimist. Erakondade rahastamise järelevalve komisjon määrab audiitori liisuheitmise teel audiitortegevuse registrisse kantud vandeaudiitorite seast. Audiitori nimi ja tema kaasamise põhjus tehakse menetlusosalisele teatavaks enne audiitori kaasamist, välja arvatud juhul, kui asja on vaja menetleda kiiresti või kui teavitamine võib takistada audiitorkontrolli eesmärgi saavutamist. Audiitorkontrolli kulud kaetakse erakondade rahastamise järelevalve komisjoni eelarvest. Erakondade
b) ametialased seosed kui audiitor on või oli kontrollitaval perioodil või vahetult enne seda (kahe aasta jooksul; juhatuse liikme puhul viie aasta jooksul) kliendi juhatuse liige või töötaja või juhatuse liikme või töötaja koostööpartner või tema palgal, käsitletakse seda olukorrana, kus audiitor ei ole piisavalt sõltumatu selle kliendi kohta järeldusotsust tegema c) Kui audiitor osutab kliendile peale audiitorkontrolli muid teenuseid, tuleb hoiduda juhtkonna funktsioonide ülevõtmisest või juhtkonna kompetentsi kuuluvate otsuste tegemisest. Teenuste osutamisel kliendile tuleb meeles pidada järgmisi reegleid: 1) audiitor, kes vastutab auditeerimise eest, ei saa osutada raamatupidamisteenuseid; 2) klient peab vastutama oma raamatupidamise korraldamise eest ja olema piisavalt teadlik tegevusest,
(juhatajana). Juhatuse ja nõukogu vahelise pädevus jaotus sarnaneb samade organite omale aktsiaseltsi puhul, kuid erinevuseks on kahtlemata nõukogu kui sihtasutuse kõrgeima juhtorgani suurem pädevus. Mittetulundusühingute puhul ei ole seaduses ette nähtud ei väga keerulisi raamatupidamislikke nõudeid ega aruandluse avalikustamise kohustust. Mittetulundusühingud peavad siiski iga majandusaasta kohta koostama ja kinnitama majandusaasta aruande, kuid sellele ei ole vajalik läbi viia audiitorkontrolli ega esitada aruannet ka registrile, kuid Maksuametile küll. Sihtasutuse tegevuse avalikustamisele ja aruandlusele on kehtestatud sootuks rangemad nõuded. Nimelt võivad kõik “soodustatud isikud” (st isikud, kellel on potentsiaalne õigus väljamaksetele sihtasutuse varast), nende puudumisel aga kõik isikud, tutvuda sihtasutuse raamatupidamisdokumentidega ja aruannetega ning nõuda ka vastava õiguse teostamist kohtu korras. Sihtasutuse majandusaasta aruande kinnitab sihtasutuse
Tulumaksu määr on 21/79 ehk 26,58%. Kasumi jaotamise lausendid Osaühingu puhaskasum oli 4000 eurot, millest otsustati dividendideks maksta 2000 eurot. D K K Dividendidelt makstav tulumaks kajastatakse kasumiaruandes tulumaksu kuluna dividendide väljakuulutamise hetkel. D K Majandusaasta aruanne Majandusaasta aruanne koos lisatud materjalidega: Majandusaastaaruanne;Audiitori järeldusotsus; Kasumi jaotamise/kahjumi katmiseettepanek; Tegevusaruanne; Raamatupidamise aastaaruanne Audiitorkontrolli kohustus (1) Raamatupidamise aastaaruande audit on kohustuslik: * igale aktsiaseltsile, * riigiraamatupidamiskohustuslasele, * kohaliku omavalitsuse üksusele, * avalik-õiguslikule juriidilisele isikule, * riigieelarvest eraldist saavale erakonnale, * sihtasutusele, mille asutajaks on riik. Auditi kohustus kui raamatupidamise aastaaruandes toodud aruandeaasta näitajatest vähemalt kaks ületavad alljärgnevaid tingimusi: 1) tulu 2 milj. eurot (31,29 milj
määral võib ta tugineda oma töös sisekontrolli tegevusele, kuid siiski tuleb seda tegevust alati kriitiliselt hinnata, sest kuitahes tõhus süsteem ei pruugi siiski kõiki vigu avastada, kuid auditi kvaliteedi eest vastutab ikkagi audiitor. Sisekontrolli tõhususe hindamiseks on mitmeid meetodeid kontrolliprotseduuride kirjeldamine ja nende analüüs, infovoogude kaardistamine jmt. Infovooks nimetatakse audiitorkontrolli seisukohalt selliseid majandustegevusest tulenevaid andmevoogusid, mille lõpptulemuseks on kajastamine pearaamatus. Infovoog aitab audiitoril tundma õppida ettevõtte tegevust, andmesüsteemi, arvestuspõhimõtteid jm taolist. Juhul kui audiitor avastab arvestuses või sisekontrollisüsteemis olulisi puudusi, peaks ta sellest kohe informeerima kliendi juhtkonda, et see saaks võimalikult kiiresti sellised asju kõrvaldada
Ettevõttes peab tulude ja kulude arvestus olema arusaadav ja tõepärane ning ettevõtte aruandlus usaldusväärne ja vastama raamatupidamise seadusele ning Raamatupidamiste Toimkonna Juhenditele. Sageli ei kajastata algdokumentidelt saadud infot õigetel aruandekirjetel ning selle tulemusena ei anna ettevõtte brutokasum juhtkonnale otsuste tegemiseks tõepärast infot. Uuritavas ettevõttes on audiitorkontrolli tulemusel saadud audiitori poolt märkus. Audiitorkontrolli käigus on tulnud välja, et ettevõte ei rakenda kasumiaruande skeemi 2 nii, nagu näeb ette raamatupidamise seaduse lisas 2 toodud kasumiaruande skeem. Lõputöö eesmärkideks on välja selgitada kas ettevõttes on tulud ja kulud kajastatud õigesti kasutades kasumiaruande skeemi 2 ning läbi viia finantsanalüüs ettevõtte kasumiaruande põhjal. Selle saavutamiseks on vajalik täita järgmised ülesanded:
4.Õigus saada jooksvalt teavet osaühingult ja tutvuda dokumentidega (ÄS § 166 lg 1) · AS-i aktsionäridel õigus saada teavet vaid üldkoosolekul 5. Osanikku võib mõjuvatel põhjustel osaühingust välja arvata (ÄS § 166) · Aktsionär saab AS-i aktsionäride ringist väljuda vaid aktsia võõrandamise kaudu 6.Otsuste vastuvõtmise vähem formaalsem kord (ÄS § 170) · Elektrooniline hääletamine , otsustamine koosolekut kokku kutsumata 7.Puudub kohustuslik audiitorkontrolli kohustus · Audiitorkontrolli või raamatupidamise aruande ülevaatuse kohustus olenevalt majandusnäitajatest. (ÄS § 91 ja 92) · Aktsiaseltsil peab olema audiitor, osaühingul peab see olema kui osakapital on üle 25 000 eurot või kui see on ette nähtud seaduses või osaühingu põhikirjas. 8.Osaühingu osaga võimalik siduda eriõigusi (ÄS § 139 lg 1 p 5) 9.Osasid ei registreerita väärtpaberite keskregistris
sealhulgas planeerimist, organisatsiooni, dokumentatsiooni, hanget, projekti, projekti juhtimist, arendust, metoodikaid, kasutamist, hooldust, mõõtmist, aruandlust, jälgimist (sisemist kvaliteedihaldust). Audiitor võib kuuluda organisatsiooni koosseisu või olla väljaspool seda. Infosüsteemi audiitor on isik, kes soovitatavalt omades kehtivat infosüsteemi audiitori sertifikaati, auditeerib auditi eesmärgist lähtudes auditeeritava organisatsiooni infosüsteemi vastavalt infosüsteemide audiitorkontrolli eeskirjadele ja järgib infosüsteemi audiitori eetikanormistikku. Audiitorile esitatakse mitmesuguseid nõudmisi. Ta peaks olema sõltumatu auditeeritavast rakendusest ja organisatsioonist, olema ekspert infosüsteemide auditeerimises ja infotehnoloogia vastavas valdkonnas, jälgima auditeerimise head tava ja reegleid, olema tuttav Eesti seadusandlusega ja standarditega ning tundma mõnda tunnustatud auditeerimise metoodikat. Auditi läbiviimine sisaldab tavaliselt selliseid samme nagu
· põllumajandusmaa niisutamiseks või tiigikala kasvatamise tarbeks. · Voolu veekogutõkestamisel tõkestusrajatistega · Vee võtmisel isikliku majapidamise tarbekspõhjaveest või omanikule kuuluvast veekogust (isikliku majapidamise tarbeks võetavat vett ei tohi edasi müüa vee erikasutuse eest tasumata) Vee erikasutuslubade andmise ja takistamise kord Võimaldab nõuda veeloa taotlejalt keskkonnaekspertiisi või audiitorkontrolli. Kontrollitavad inpresiendid: · BHT, N-TOT, P-TOT · Toksislised ained ja raskmetallid Heitvee sise tingimused · Minimaalne proovivõtu sagedus 1x kvartalis · Kui heitvee vooluhulk on suurem kui 1000 m 3 ööpäevas, tuleb proovi võtta 1x kuus. · Kui heitvee vooluhulk on suurem kui 5000 m 3 ööpäevas, siis tuleb paigaldada vooluhulga mõõtur ja automaatproovivõtja
· põllumajandusmaa niisutamiseks või tiigikala kasvatamise tarbeks. · Voolu veekogutõkestamisel tõkestusrajatistega · Vee võtmisel isikliku majapidamise tarbekspõhjaveest või omanikule kuuluvast veekogust (isikliku majapidamise tarbeks võetavat vett ei tohi edasi müüa vee erikasutuse eest tasumata) Vee erikasutuslubade andmise ja takistamise kord Võimaldab nõuda veeloa taotlejalt keskkonnaekspertiisi või audiitorkontrolli. Kontrollitavad inpresiendid: · BHT, N-TOT, P-TOT · Toksislised ained ja raskmetallid Heitvee sise tingimused · Minimaalne proovivõtu sagedus 1x kvartalis · Kui heitvee vooluhulk on suurem kui 1000 m 3 ööpäevas, tuleb proovi võtta 1x kuus. · Kui heitvee vooluhulk on suurem kui 5000 m 3 ööpäevas, siis tuleb paigaldada vooluhulga mõõtur ja automaatproovivõtja
... AS-i aktsionäridel õigus saada teavet vaid üldkoosolekul · Osanikku võib mõjuvatel põhjustel osaühingust välja arvata (ÄS § 167) ... Aktsionär saab AS-i aktsionäride ringist väljuda vaid aktsia võõrandamise kaudu · Otsuste vastuvõtmise vähem formaalsem kord (ÄS § 170) ... Elektrooniline hääletamine , otsustamine koosolekut kokku kutsumata · Puudub kohustuslik audiitorkontrolli kohustus ... Audiitorkontrolli või raamatupidamise aruande ülevaatuse kohustus olenevalt majandusnäitajatest. (ÄS § 91 ja 92) · Osaühingu osaga võimalik siduda eriõigusi (ÄS § 139 lg 1 p 5) Nt kasumi jaotamine toimub vastavalt osanike panusele mitte osakapitali ühikule · Osasid ei registreerita väärtpaberite keskregistris ... Võib olla mõistlik kui võõrandamised saavad olla sagedased ja notariaalne vorm takistab. ..
likviidsem kui laenuportfell, see on eelis. Invest. ne tootmisvarade ost ·toomisvarade ebaratsionaalne 4)administratiivkulud: ·palgakulu ·üürikulu ·reklaami- portfellis teatud osa kujutab endast osalusi teistes valik; 6)suhted pangaga: ·kontojäägi vähenemine ·suur kulu ·sidekulu ·teenustasu audiitorkontrolli eest; 5) firmades s.t pank on ostnud firmade aktsiaid. Kom.p. lühiajaline võlgnevus ·laen ainult ühe tagastamise (Im)materiaalse vara väärtuse neg. muutus: ·põhivara võib omada 1 firma väärtpabereid ~15% panga oma- vahenditest. Tulu mittetoovad varad:1)pangas olev allikaga ·taotletavl laenul puudub konkreetne kasuta- kuluvus ·amortisatsioon; 6)muud tegevuskulud n.
Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud lõppenud majandusaasta kohta koostama majandusaasta aruande, mis koosneb raamatupidamise aastaaruandest ja tegevusaruandest. Majandusaasta aruande koostamise ja esitamise käik hõlmab järgmisi tegevusi: 1) raamatupidamise aastaaruande koostamine; 2) tegevusaruande koostamine; 3) audiitorkontroll; 4) äriühingute puhul majandusaasta kasumi jaotamise või kahjumi katmise ettepaneku koostamine; 5) majandusaasta aruande esitamine kinnitamiseks. Audiitorkontrolli kohustus sätestatakse audiitortegevuse seaduses. Auditi kohustus (Audiitortegevuse seadus § 91) Kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, on raamatupidamise aastaaruande audit kohustuslik raamatupidamise seaduse tähenduses raamatupidamiskohustuslasele, kelle raamatupidamise aastaaruandes toodud aruandeaasta näitajatest vähemalt kaks ületavad alljärgnevaid tingimusi: 1) müügitulu või tulu 2 000 000 eurot; 2) varad bilansipäeva seisuga kokku 1 000 000 eurot;
viis päeva enne kohtuistungit, kus vaadatakse läbi pankrotiavaldus. Käesolevas lõikes nimetatud aruanne ja arvamus esitatakse kohtule kohtu poolt nimetatud tähtpäevaks. Pankroti väljakuulutamisega algab uus majandusaasta. Lõppenud majandusaasta aruande registripidajale esitamise tähtaeg hakkab kulgema pankroti väljakuulutamisest arvates. Pankroti väljakuulutamisele eelnenud majandusaasta aruande kontrollimiseks võib halduri ettepanekul määrata audiitori kohus. Audiitorkontrolli kulud loetakse massikohustuseks. Haldur teeb pankrotitoimkonnale ettekande. Kui võlgnik on raamatupidamiskohustuslane, lisab haldur ettekandele võlgniku tehtud viimase raamatupidamise aastaaruande. Pankrotitoimkond kontrollib, et haldur tegutseks otstarbekalt ja kooskõlas seadusega, jälgides selleks võlgniku majandustegevuse käiku, raamatupidamist ning finantsolukorda. 19. Tehingute tegemine pankrotivaraga Tehing-toiming, kus on vähemalt 2 tahteavaldust
alusel tal leping lõpetati.Peab suutma esitada ka tõendeid, et esines rikkumine vms, muidu võib ebaseaduslikuks jällegi tunnistada. Tähtaegadest peab ka kinni pidama distsiplinaarkaristuse võib määrata kuue kuu jooksul üleastumise toimumise päevast ja see juures kui tööandja on teada saanud (või ükskõik kes, kellele töötaja allub), siis on kuu aega see esitada. Kui avastatakse inventuuri või audiitorkontrolli vms käigus, siis võib määrata aasta pärast toime panemist ja peale teadasaamist endiselt 1 kuu. 49. Töölepingu poolte vastutus töölepingu ebaseadusliku ülesütlemise korral: ülesütlemise tühisus ja vaidlustamine. Nõuete aegumistähtaeg Kui töötaja leiab, et tööleping temaga on lõpetatud ebaseaduslikult, siis on tal 2 võimalust hagi esitamisel, ta võib nõuda: · Töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamist, tööle ennistamist ja keskmist palka
-, millele lisandusid maksud · Tootmishoonete rendiarvete eest tasuti 3400.- ja büroohoone rendiarvete eest tasuti 2100.- · Arvestati amortisatsiooni tootmise põhivaralt 1000.- ja halduses kasutatavalt põhivaralt 700.- · Ettevõttel ei ole inventuuri andmetel valmistoodangu ega lõpetamata toodangu jääke. 41 Ülesanne 16 Koostada järgnevate andmete alusel kasumiaruanne skeem 1: · Arvestati audiitorkontrolli kulu 24500.- · Arvestati amortisatsiooni tootmise põhivaradelt 12000.- · Arvestati büroohoone rendikulu 4000.- · Valmistoodangu müügitulu oli 345678.- · Teenuste müügitulu oli 123000.- · Tööliste palgakulu 33000.-, lisaks maksukulud · Administratsiooni palgakulu 16800.-, lisaks maksud · Laekus trahv äripartnerilt 23000.- · Laekus pikaajalise nõude intress 8000.- · Kulutati tootmises materjali 41000.-
Juhtimine: · Aktsiaseltsil on kaheastmeline juhtimisstruktuur juhatus ja nõukogu. · Aktsionäride üldkoosoleku pädevus on seaduses täpselt kindlaks määratud ja seda ei või põhikirjaga laiendada (ÄS § 298 lg 1 p 10). · Üldkoosolek võib võtta vastu otsuseid teistes aktsiaseltsi tegevusega seotud küsimustes vaid juhatuse või nõukogu nõudel (ÄS § 298 lg 2). · Aktsiaseltsil on audiitorkontrolli kohustus. Osaühing kui suletud kapitaliühing: I Osa: · Osaühingu osakapitali miinimumsuurus on 40 000 krooni (ÄS § 136). · Osakapital on jagatud osadeks (ÄS § 135 lg 1), osa on jagatav (ÄS § 152). · Osadel võib olla erinev nimiväärtus (ÄS § 148 lg 3). · Osad võib registreerida EVK-s osanike otsusel (ÄS § 148 lg 7, ÄS § 182 lg 3).
esitada avaldus äriregistrile. Jagunemine: 1) jaotumisena, kui jaguneva ühingu kogu vara läheb üle olemasolevatele või asutatavatele ühingutele ja jagunev ühing ise lõpeb 2) eraldumisena, kui omandavatele ühingutele läheb üle ainult osa jaguneva ühingu varast ning jagunev ühing jääb ka ise eksisteerima Jagunemine toimub etapiti nagu ühineminegi, samad on ka põhimõtted jagunemislepingu audiitorkontrolli läbiviimise kohta. Eraldumise erijuht on ettevõtja poolt 100 %lise tütarettevõtja asutamine emaettevõtja poolt üleantud vara baasil. Sel juhul ei pea läbima kõiki etappe. Sel juhul vastutavad jagunemisel osalenud ühingud võlausaldajate suhtes solidaarselt. Ümberkujundamine: Toimub äriühingu soovi korral jätkata tegevust mõnda teist liiki äriühinguna, ilma et ühing tuleks livideerida ja asutada uus ühing ning seniste osanike ja aktsionäride osalus säilib
ühinemisaruanne, kiita otsus heaks, teatada võlausaldajaid ja esitada avaldus äriregistrile. Jagunemine: 1) jaotumisena, kui jaguneva ühingu kogu vara läheb üle olemasolevatele või asutatavatele ühingutele ja jagunev ühing ise lõpeb 2) eraldumisena, kui omandavatele ühingutele läheb üle ainult osa jaguneva ühingu varast ning jagunev ühing jääb ka ise eksisteerima Jagunemine toimub etapiti nagu ühineminegi, samad on ka põhimõtted jagunemislepingu audiitorkontrolli läbiviimise kohta. Eraldumise erijuht on ettevõtja poolt 100 %-lise tütarettevõtja asutamine emaettevõtja poolt üleantud vara baasil. Sel juhul ei pea läbima kõiki etappe. Sel juhul vastutavad jagunemisel osalenud ühingud võlausaldajate suhtes solidaarselt. Ümberkujundamine: Toimub äriühingu soovi korral jätkata tegevust mõnda teist liiki äriühinguna, ilma et ühing tuleks livideerida ja asutada uus ühing ning seniste osanike ja aktsionäride osalus säilib
o töölepingu lõpetamine. 13.6.2. DISTSIPLINAARKARISTUSE MÄÄRAMINE KUSTUMINE JA KUSTUTAMINE Distsiplinaarkaristuse määramise õigus on tööandjal, samuti tema selleks volitatud esindajal. Distsiplinaarkaristuse võib määrata kuue kuu jooksul, arvates süüteo toimepanemise päevast, kuid seejuures hiljemalt ühe kuu jooksul, arvates päevast, mil süüteost sai teada mis tahes isik, kellele süüdlane tööalaselt allub. Inventuuri, revisjoni, audiitorkontrolli jmt tulemustega tõendatud süüteo eest aasta jooksul, arvates süüteo toimepanemise päevast, kuid seejuures hiljemalt ühe kuu jooksul, arvates inventuuri, revisjoni, audiitorkontrolli jmt tulemuste vormistamise päevast. Tööandja võib nõuda ka oma töötajalt, kes oli süüteo tunnistajaks, kirjaliku seletuse süüteo kohta ja tunnistaja on kohustatud andma seletuse. Distsiplinaarkaristuse võib määrata seletust nõudmata, kui süütegu on tõendatud muude tõenditega.
Ühinemine toimub ühinemislepingu alusel. Võib toimuda kahel viisil: 1) äriühing (ühendatav ühing) võib ühineda teise äriühinguga (ühendav ühing), kusjuures ühendatav ühing loetakse lõppenuks; 2) äriühingud ühinevad selliselt, et asutavad uue äriühingu, kusjuures ühinevad ühingud loetakse lõppenuks. Ühinemine toimub likvideerimismenetlusega. Ühinemise etapid: 1) ühinemislepingu koostamine; 2) seadusega sätestatud juhtudel ühinemislepingu audiitorkontrolli teostamine; 3) ühinemisaruande koostamine; 4) ühinemislepingu heakskiitmine osanike või aktsionäride poolt; 5) ühingu võlausaldajatele ühinemisest teatamine; 6) avalduse esitamine ühinemise kandmiseks äriregistrisse. Jagunemine võib toimuda ka kahel viisil: 1) jaotumisena - jaguneva ühingu kogu vara läheb üle olemasolevatele või asutatavatele ühingutele (omandavatele ühingutele) ja jagunev ühing ise lõpeb;
Revisjonikomisjon on aruandekohustuslik esinduskogu ees. Ka revisjonikomisjoni liikmed peavad olema kas Eesti kodanikud või Eestis alalist elamisluba omavad välismaalased. Kui ühenduses on vähe liikmeid, võib juhatuse ning revisjonikomisjoni moodustamise asemel valida vastavalt ühingu juhi ja tema asetäitja ning revidendi. Seaduse või põhikirja nõuetest tulenevalt võib mittetulundusühingus olla kohustuslik audiitorkontrolli teostamine. Praktika suundubki üha enam revisjonikomisjoni kui sisekontrolliorgani 88 asendamisele audiitoriga. Audiitor esitab järeldusotsustuse ühingu raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande kohta, samuti võib ta täita teisi üldkoosoleku poolt määratud audiitorkontrolli ülesandeid. Seadus ei välista ka muude, eelpool loetlemata organite moodustamist. Ühingud võivad moodustada nii ad hoc kui ka alaliselt tegutsevaid komisjone ja töörühmi
Revisjonikomisjon on aruandekohustuslik esinduskogu ees. Ka revisjonikomisjoni liikmed peavad olema kas Eesti kodanikud või Eestis alalist elamisluba omavad välismaalased. Kui ühenduses on vähe liikmeid, võib juhatuse ning revisjonikomisjoni moodustamise asemel valida vastavalt ühingu juhi ja tema asetäitja ning revidendi. Seaduse või põhikirja nõuetest tulenevalt võib mittetulundusühingus olla kohustuslik audiitorkontrolli teostamine. Praktika suundubki üha enam revisjonikomisjoni kui sisekontrolliorgani 88 asendamisele audiitoriga. Audiitor esitab järeldusotsustuse ühingu raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande kohta, samuti võib ta täita teisi üldkoosoleku poolt määratud audiitorkontrolli ülesandeid. Seadus ei välista ka muude, eelpool loetlemata organite moodustamist. Ühingud võivad moodustada nii ad hoc kui ka alaliselt tegutsevaid komisjone ja töörühmi
ühinemisest ühingu võlausaldajatele; esitada avaldus ühinemise kandmiseks äriregistrile. Ühinemisleping on ühinemise alusdokument, mis peab reguleerima kõiki ühingute ühinemisega seonduvaid asjaolusid. Seaduses sätestatud juhtudel on ühinemislepingule ette nähtud ka audiitorkontroll, välja arvatud siis, kui kõik ühineva ühingu osanikud või aktsionärid selle ärajätmisega nõus on või kui kõik ühingu osad ja aktsiad kuuluvad ühendavale ühingule. Audiitorkontrolli mõtteks on eelkõige ühineva ühingu osanikele või aktsionäridele ja võlausaldajatele objektiivse teabe andmine ühinemise võimalikest negatiivsetes tagajärgedest ning nende huvide kahjustamisest. Ühinevate ühingute juhatused peavad koostama kirjaliku ühinemisaruande. Kõigi ühinevate ühingute osanikud või aktsionärid peavad tingimata ühinemise ühinemisotsuse heaks kiitma. Kui
asutatavatele ühingutele ja jagunev ühing ise lõpeb 2) eraldumisena, kui omandavatele ühingutele läheb üle ainult osa jaguneva ühingu varast ning jagunev ühing jääb ka ise eksisteerima 94 Jagunemine toimub etapiti nagu ühineminegi, samad on ka põhimõtted jagunemislepingu audiitorkontrolli läbiviimise kohta. Eraldumise erijuht on ettevõtja poolt 100 %-lise tütarettevõtja asutamine emaettevõtja poolt üleantud vara baasil. Sel juhul ei pea läbima kõiki etappe. Sel juhul vastutavad jagunemisel osalenud ühingud võlausaldajate suhtes solidaarselt. Ümberkujundamine: Toimub äriühingu soovi korral jätkata tegevust mõnda teist liiki äriühinguna, ilma et ühing tuleks livideerida ja asutada uus ühing ning seniste osanike ja aktsionäride osalus
annaabi.ee 
