Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Atoopiline dermatiit". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
derma, atoopiline, dermatiit, nahahaigus, nahahaigused, lööve, salvi, sügelus, imikueas, orion, ravimiamet, kõrgkool, lapseeas, vann, eluaastaunetus, allergia, õppekava, etioloogia, hügieen, vältimine, õendusplaan, soodumus, väikelastel, lehmapiim, higistaminearaneb, õhtuti, silmalaudunetavad, reaktsioon, kahjustunud, väsimus, esinenudolmekemikaalid, putukate hammustused, nahale määritavad ravimid Allergeen *inhalatsiooni teel sisenevad allergeenid (1.kodutolm, hallitusseened, majaseen, aerosool 2.õietolm-puude, kõrreliste, õistaimede jne...) Allergeensed ravimid Seerumid, vaktsiinid, antibiootikumid, sulfoonamiidid, valuvaigistid, vit B1) Imikueas dermatoallergoosid Gness Haudumus Soor Piimaraig Atoopiline dermatiit Allergiline dermatiit Kehavälistest faktoritest põhjustatud nahapõletik, tekib siis, kui organismi rakud on ülitundlikud mingi allergeeni suhtes Enam levinud nahanähud on: dermatiit e. nahapõletik (ekseem) ja nõgestõbi e. urtikaaria Millest sõltub lööbe lokalisatsioon? Kui kaua? Pidevalt või periooditikui sageli? Mis on põhjused? (õietolm, loomad..) Kas laps jaksab liikuda ?
Steffi Miitel Nahahaigused Õpimapp 2014-2015 Sügelised Sügelised ehk scabies on parasitaarne nahahaigus, mille põhjustajaks on sügelislest, kes on silmaga nähtav parasiit. Tekitajaks on silmaga vaevu nähtav (0,4 mm) sügelislest Sarcoptes scabiei. Haigus levib nahakontaktil. Nakatuda võib igas vanuses. Noored täiskasvanud nakatuvad kõige sagedamini seksuaalvahekorra ajal. Sügelised võidakse saada ühises voodis magades, tiheda perekondliku kontakti läbi, aga ka lestadega saastunud voodipesuga. Nakatumist soodustavad ja lesta
Eesti Esimene Erakosmeetikakool Rahvusvaheline CIDESCO-kool Eveli Otterklau Yvette Vaino TAIMERAVI JA NAHAHAIGUSED Referaat SISUKORD Tallinn 2012 Eesti Esimene Erakosmeetikakool Eveli Otterklau, Yvette Vaino Rahvusvaheline CIDESCO-kool 45-e grupp SISSEJUHATUS Inimene on osake elusloodusest, igaüks saab sündides kaasa teatud kapitali, mida nimetatakse terviseks. Ja see kui hästi sellega osatakse ümber käia on juba 40-50. eluaastaks näha.
Ravimid Astma ja allergilise põletiku ravi inhaleeritavate glükokotikoidiga, lühitoimelised ja pikatoimelised -agonistid, leukotrieenide antagonistid Antihistamiinikumid efektita Võistlustel EI tohi kasutada efedriini ja metüülefedriini Tohib kasutada inhaleeritavaid glükokortikoide, -agonistid Bronhokonstriktsiooni tõenäosust suurendavad infektsioonid, GÖR, sinusiit Astmahaigetel EI soovitata tegelda sukeldumisega, allveespordiga, kestvusaladega Sobivad aga pallimängud ATOOPILINE DERMATIIT (AD) ja sport Ei sobi ujuda basseinis AD-ga higistavad vähem kui terved ALLERGILINE RINIIT ja sport Ninahingamise takistus soodustab alumistes hingamisteedes bronhikonstriktsiooni teket Urtikaaria nõgestõbi FTA e anafülaksia toit, treening, putuka hammustus Ravi anafülaksia korral Epinefriin sc, antihistamiinikumid H1 ja H2, hoiduda soojast, niiskest keskkonnast Peamiselt südameravimid põhjustavad anafülaksiat Reaktsioon putuka torkele
ka allergik, kellel esineb seda vähe. Allergia teema valisin ma sellepärast, kuna mul endal on ka allergia. Sellest valdkonnast tean ma üsna palju, kuid mulle meeldib uut infot otsida ning alati tuleb ju kasuks, kui midagi rohkemat teada saab. SISUKORD SISSEJUHATUS 1. Mis on allergia? 1.2. Päritolu põhjal jagunevad allergeenid 1.3. Allergiku elustiil 2. Allergiline nohu 2.1. Allergilise nohu sümptomid 3. Atoopiline nahapõletik 3.1. Atoopilise nahapõletikuga kaasnevad häired 3.2. Nahahooldus ja ravi 4. Soovimatu koduloom - kodutolmulest 4.1. Abinõud lestade vältimiseks 5. Toiduallergia 6. Putukaallergia 6.1. Esmaabi 7. Astma 7.1. Astma ravimid 7.2. Astmahoo esmaabi KOKKUVÕTE KASUTATUD KIRJANDUS 1. MIS ON ALLERGIA? Allergia ehk ülitundlikkuse all mõistetakse organismi ebatavalist reageerimist kas mingile välisele või organismis olevale tegurile. Inimorganism püüab mitmesuguste
● parasiitidele (sügelised, kirbud, täid, ussid) ● ülitundlikusele mõne toiduaine, ravimi või nahaga kokkupuutunud ärritaja suhtes (nõgestõbi) ● nakkushaigusele (tuulerõuged) ● harvem võib sügelemist põhjustada ka närvipinge ja muretsemine SÜGELISEED Nakatumine peaaegu nähtamatute lestadega (Sarcoptes scabiei), mis uuristavad nahasse käigud. Lestad munevad neisse 2-3 muna päevas. Vastsed kooruvad, roomavad nahale ja rajavad uusi käike. Tugev sügelus on tingitud allergilisest reaktsioonist lestade süljele või väljaheidetele, põhjustades kratsimist. Haigus levib nahk-naha kontakti teel, sageli käest kinni hoides, voodi korrastamisel või teiste otseste kontaktide teel. Sümptomid: ● Intensiivselt sügelev lööve erinevate elementidega- kühmude, täppide ja villidega, sageli kätel ja jalgadel ● Lööbe lähedal on sageli näha peened looklevad jooned ● Sügelus intensiivistub öösel ja kuumas
Allergiahaigused Allergiahaigusi põevad eri eas inimesed eri sagedusega. Lapseeas esineb sagedamini toiduallergiat, mis enamasti avaldub allergilise ekseemi või dermatiidina. Koolieas sageneb haigestumine bronhiaalastmasse ja täiskasvanueas allergilisse nohusse. Täiskasvanutel on enam kombineeritud allergiat, see on mitmesuguste allergeenide ja põletikuliste protsessidega seotud vorme. Peamised allergiahaigused on: · Bronhiaalastma · Allergiline nohu · Allergiline nahapõletik ehk dermatiit ja ekseem · Nõgestõbi ja allergiline turse BRONHIAALASTMA Bronhiaalastma on hingamisteede kroonliine põletikuline haigus. See avaldub hingematmishoogudena, mis on tingitud bronhiseinte silelihaste kramplikust kokkutõmbest, limaskesta tursest, suuremast lima hulgast bronhides. Haigus võib alata lapseeas, atoopilise astmana, mille kutsuvad esile enamasti välised allergeenid või toiduallergeenid. Täiskasvanueas on sagedasemateks astma põhjustajateks infektsioonid
Kuressaare Ametikool Sotsiaaltöö ja iluteeninduse õppesuund Juuksur Galina Latkina Peanaha ja juuste probleemid ,haigused ning häired Referaat Juhendaja: Klaarika Muul Kuressaare 2017 Alopeetsia Alopeetsia (Alopecia areata) on levinud autoimmuune nahahaigus, mis põhjustab juuste kadu peanahal ja kehal. Algab see tavaliselt ühe või mitme väikese, ümmarguse ja sileda laiguga peanahal ning süvenedes võib lõppeda kõikide juuste väljalangemisega (alopeetsia totalis ) või kogu keha karvade ( kehakarvad+juuksed ) väljalangemisega (alopeetsia Universalis). Alopeetsiat esineb nii meestel kui naistel igas vanuses. Tihti saab seisund alguse juba lapseeas. On pakutud, et seisund esineb umbes 147 miljonil inimesel maailmas.
Toksilist erüteemi esineb ligikaudu 50% vastsündinutest, tekkides 24 - 48 tunni jooksul peale sündi. Vastsündinu nahalt, peamiselt kehatüvelt, võib leida nõgeslööbesarnast, laigulist, vahel ka villilist punetavat löövet. Toksiline erüteem on seotud vastsündinu nahka kohastumisega üsavälise keskkonnaga, ehk naha mikrofloora kujunemisega. Näiteks võib toksilie erüteem tekkida seoses mikroorganismide (b-grupi stafülokokkide jne) kolonisatsiooniga nahale. Lööve ei ole lapsele ohtlik ja see kaob iseenesest, ilma ravita tavaliselt nädala jooksul. Miilium Miiliumeid esineb ligikaud 40% vastsündinutest. Lapse ninalt ja põskedelt võib leida nahpinnast kõrgemid, 1 4 mm diameetriga valgeid täppe ehk miiliaid. Tegemist on keratiini sisaldava nahatsüstidega ja neid põhjustavad ebaküpsed, ummistunud rasunäärmed. Vastsündinutel esinevad miiliumid kaovad tavaliselt ilma ravita kahe kuni nelja nädala jooksul peale sündi
Organismi sensibiliseerumine võib tekkida üksikute, mitmete või paljude toiduainete suhtes. Sageli esineb toiduallergiaga isikutel kõrgenenud tundlikkus õietolmude, ravimite ja vesikirbupuru (akvaariumi kalade toit) suhtes. Toiduallergia tekib sageli varases lapseeas, enamasti siis, kui laps hakkab toiduks lehmapiima või muna saama.(1) Toiduained võivad põhjustada kiireid allergilisi reaktsioone (näit allergilisi turseid) või kroonilisi allergilisi haigusi (allergiline dermatiit e nahapõletik, konjuktiviit). Toiduallergia nähud väljenduvad sagedamini nahal (nõgeslööve, angioödeem, ekseem, dermatiit, gastriit, soolepõletik). Toiduained-allergeenid kahjustavad ka hingamiselundeid (allergiline nohu, allergiline bronhiit või bronhiaalastma). Harvem esineb kahjustusi silmade, kuse- ja suguelundite, südame ning mõningate teiste elundite poolt. Eestis on kõige sagedamini allergeenideks piim, munad, kala, krabid, vähid, mesi, teraviljad ja pähklid.(1)
mille servadest on juuksed kergesti eemaldatavad ning kahjustunud. Juuste väljalangemise pidurdamiseks tuleb ravida kaasuvaid haigusi, mis võiksid juuksekadu soodustada. Et juuste väljalangemine on igale inimesele tõsine psüühiline trauma, siis saab sageli abi psühhoterapeudilt. Ravi on sümptomaatiline: kasutatakse peanaha verevarustust parandavaid vahendeid (minoksidiil, mereproteiin) või glükokortikoidhormoone. Sügelised Sügelised on parasitaarne nahahaigus. Tekitajaks on silmaga vaevu nähtav (0,4 mm) sügelislest Sarcoptes scabiei. Haigus levib nahakontaktil. Nakatuda võib igas vanuses. Noored täiskasvanud nakatuvad kõige sagedamini seksuaalvahekorra ajal. Sügelised võidakse saada ühises voodis magades, tiheda perekondliku kontakti läbi, aga ka lestadega saastunud voodipesuga. Peiteperiood kestab ühe kuu. Nahk hakkab sügelema, eriti õhtuti pärast voodisse heitmist. Tavaliselt haigestuvad korraga mitu pere- või kollektiiviliiget
erinevates toitudes. Toiduallergia avaldumine 4 Toidust tingitud reaktsioonid võivad avalduda ühes kohas ainult suus või seedetraktis või siis erinevates kehapiirkondades. Üks toiduaine võib põhjustada inimestel väga mitmekesiseid ja erineva raskusastmega haigusnähte. Aja jooksul võivad sümptomid muutuda. Seedetrakti nähud: · Huulte, keele, suulae sügelus ja/või turse · Iiveldus, oksendamine, koolikud, kõhupuhisus · Kõhulahtisus tingituna pee-või jämesoole põletikust. Nahareaktsioon: · Sügelus ja punetus · Nõgesetõbi ehk urtikaaria, naha ja nahaaluste kudede turse · Nahapõletik ehk atoopiline dermatiit. Hingamisteede nähud: · Aevastamine, vesine eritis ninast, ninakinnisus · Korduv köa, kõriturse · Raskendatud väljahingamine, hingeldus (astma). Meeleelundite sümptomid:
Bogovski, P., Loogna, G., Rahu, M. (1989). Vähk põhjused, levik, profülaktika. Tallinn: Valgus. Eesti Vähiliit. http://www.cancer.ee/ (23.02.2010). Esko, V. (2008). Seedeelundite kasvajad: kuidas vähki ennetada ja vähiilmninguid õigel ajal ära tunda? OÜ Lege Artis. Haagedoorn, E., Oldhoff, J., Bender, W., Clarke, W., Sleijfer, D. (1996). Onkoloogia perearstile. Tallinn: AS Medicina. Hannuksela, M., Reunala, T., Karvonen, J., Suhonen R. (toim.) (2006). Nahahaigused. 22 Tallinn: AS Medicina. Labotkin, R. (2002). Onkoloogia taskuraamat. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastuse trükikoda Labotkin, R. (2004). Vähk on avastatav ja ravitav. Tartu Ülikooli Kirjastus. Niin, M. (2009). Melanoom. http://www.kasvaja.net/Melanoom/id/97/ (04.03.2010) Podar, U., Sillastu, V., Truupõld, U. (1988). Kasvajad: õppematerjal arstiteaduskonna üliõpilastele. Tartu Rinnavähk
"puhaste" inimeste sügelised. Seda haigust tuleb aga kahtlustada igas eas patsientide puhul, kes kaebavad generaliseeritud (üle kogu keha) naha sügelemisele, eriti õhtuti. Haigus põhjustab tugevat sügelemist, eriti õhtul ja öösel ning on väga nakkav. Kroonilisi diagnoosimata sügelisi nimetatakse kõnekeeles ka "seitsmeaastaseks sügelemiseks". 3 1. HAIGUSE OLEMUS JA NAKATUMINE Sügelised on parasitaarne nahahaigus, mille tekitajaks on silmaga vaevu nähtav (0,3-0,5 mm) pikk sügelislest Sarcoptes scabiei hominis. Lestal Sarcoptes scabiei hominis on ovoidne, dorsoventraalselt lamenenud keha. Emaslesta keha mõõtmed on 0,4 ja 0,3 mm, isaslestal 0,2 ja 0,15 mm. Fertiilne ehk paljunemisvõimeline emaparasiit tekitab päeva jooksul sarvkihti umbes 2 mm pikkuse käigu, kuhu muneb päevas 2-3 muna, produtseerides 4-6 nädalase eluea jooksul 40-60 muna
soe kliima halb jalgade või käte verevarustus küüne trauma suhkruhaigus (2,8 korda risk suurenenud) immuunsuse langus (näiteks HIV infektsioon) Cushing`i sündroom allolev haigus, nagu näiteks atoopia või psoriaas Milline näeb välja küüneseen? Küüneseen on pindmine infektsioon, kuna seeneniitide kasv toimub vahetult küüneplaadi all küüneloozil või küüneplaadis. Haigestuda võivad üks või mitu küünt, sagedamini suure ja väikese varba küüned. Peamine kaebus on sügelus. Kaasuda võivad küünevalli ja naha kahjustus, jala või käeseen, bakteriaalne infektsioon, valu jalanõude kandmisel. Küüneseent on 4 tüüpi: 1)välimine küünealune seeninfektsioon 2)pindmine valge seeninfektsioon 3)proksimaalne küünealune seeninfektsioon 4)pärmseentest põhjustatud küüneseen Välimine küünealune seeninfektsioon on sagedaseim küüneseene tüüp, mille tavalisemaks tekitajaks on T rubrum. Infektsioon algab tavaliselt küüne välimisest või
● ekspiratoorse düspnoena (vilistav hingamine) , ● kuiv ärritav köha, ● hingeldushood, ● lämbumishood. Kirjelda füsioterapeudi rolli hingamisteede haiguste korral. Nõustamine, hingamistehnikate õpetamine, aeroobse võimekuse parandamine, asendravi. SÜDAME-VERERINGE JA VERELOOME Nimeta südame-vereringe ealisi iseärasusi lapsel. Süda on ümaram, 6.eluaastaks omandab pirni kuju. Imikueas on süda suhteliselt suurem võrreldes kehamassiga ja hõlmab enamuse kopsude vahelisest ruumist. Mida noorem laps, seda horisontaalsemalt süda asetseb. Kasvamise ja kopsude suurenemisega kerkib süda ülespoole, 3.ea omandab süda iseloomuliku põikiasendi. Sünnil vatsakeste seinad ühepaksused, hiljem muutub vasaku vatsakese sein paksemaks. Neljandaks elunädalaks langeb kopsuarteri rõhk normaasele tasemele, enne on kõrgem. Esimesel eluaastal südame kaal kahekordistub
· Võib kujuneda hingamisteede põletik, psüühiliste tegurite jms. toimel. · Veresooned on laienenud, esineb kudede turse ja bronhide silelihaskiht on paksenenud. · Astma avaldub pikaajalise köhana, hingamisraskusena, hingeldusena, kiunete ja vilinatega · Astma süvenedes suureneb hingamissagedus, laps kasutab hingamise abilihaseid, kaelalohk tõmbub enam sissepoole. 12. Sagedasemad allergilised reaktsioonid lastel Atoopiline dermatiit: avaldub sügelusena ja punetusena keha erinevates piirkodades, on pikaajalise kestvusega, väikelastel peamiselt põskedel, eelkooliealistel liigeste painutuskohtades, tuharatel ja reite tagapinnal. Väikelastel põhjusteks toiduallergia. Allergiline nohu: aevastused, nina sügelus, limane nohu, silmade sügelus ja punetus. Sagedasem põhjus on õietolmu allergia. Tolmulestad, koduloomad, hallitus põhjustavad aastaringse nohu.
hoitakse neid kinni. Kui kaks antikeha on kinni püüdnud ühe ja sama antigeeni, nii et see mõlema antikeha vahel justkui silla moodustab, vabastab nuumrakk kogumis talletatud vahendusained. Need ained on väga agressiivsed. Kui nad nuumrakkudest ümbritsevasse koesse jõuavad, põhjustavad nad seal põletikku. Seoses sellega laienevad veresooned. Olenevalt sellest, kus see protsess aset leiab, tekivad väga erinevad kaebused: sügelus, aevastamisvajadus, eritus ninast, silmade kipitus ja pisaratevool, nahalööbed jne. Eriti ohtlik võib allergiline reaktsioon olla siis, kui tekib bronhide või vereringe äge reaktsioon. Bronhide ahenemine kutsub esile astmale omase õhupuuduse. Allergilise reaktsiooni korral võivad veresooned äkki aheneda. Sellisel juhul on tegemist eluohtliku seisundiga. Lõppjäreldus: Immuunsüsteemi vastuse tugevusest oleneb
......................................................................... 14 UVB ravi...............................................................................................................................15 PUVA ravi.............................................................................................................................16 Psoriaas................................................................................................................................. 16 Atoopiline nahapõletik..........................................................................................................16 Vitiliigo (valgete laikude haigus)..........................................................................................16 Polümorfne valguslööve....................................................................................................... 17 Üldised juhised patsientidele....................................................................................
vilinatega algselt ilmnevad sümptomid hingamisteede infektsioonide või liikumise ajal, kokkupuutel allegeeniga; hiljem muutuvad püsivateks vahel ebamäärased halva enesetunde hood rahutus, keskendumishäired, kohmakas mängus astma süvenedes suureneb hingamissagedus, laps kasutab hingamise abilihaseid, kaelalohk tõmbub enam sissepoole 13. Sagedasemad allergilised reaktsioonid lastel Atoopiline dermatiit: avaldub sügelusena ja punetusena keha erinevates piirkodades, on pikaajalise kestvusega, väikelastel peamiselt põskedel, eelkooliealistel liigeste painutuskohtades, tuharatel ja reite tagapinnal. Väikelastel põhjusteks toiduallergia. Allergiline nohu: aevastused, nina sügelus, limane nohu, silmade sügelus ja punetus. Sagedasem põhjus on õietolmu allergia. Tolmulestad, koduloomad, hallitus põhjustavad aastaringse nohu.
ressurssi. Uuritava materjali moodustavad teaduslikud kirjandusallikad: uurimistöödel põhinevad teadusartiklid, süstemaatilised kirjanduse ülevaated, tõenduspõhised ravi- või tegevusjuhendid. Teadusallikate leidmiseks kasutati järgnevaid andmebaase: CINAHL, EBSCO, Medline, Pubmed, Google Scholar. Otsingusõnadena kasutati järgmisi märksõnu ja nende kombinatsioone: mähkmedermatiit (diaper dermatitis, napkin dermatitis), mähkmelööve (diaper rash, napkin rash), lööve (rash, irritation), ärrituslik kontaktdermatiit (irritant contact dermatitis), seendermatiit (fungus infected dermatitis), mähkmepiirkond (diaper area, napkin area), imik/väikelaps (infant, baby), tekkepõhjused (factors), põletik (inflammation), nahahooldus (skin-care), nahahooldustooted (skin-care products), nahapuhastusvahendid (skin-cleansing products), ühekordsed mähkmed (disposable diapers), riidest mähkmed (cloth diapers), ennetamine (prevention), leevendamine
Ekseem - Eczema Nahapõletik, mille tekkimise põhjuseks on nii välised (allergeenid ja ärritajad) kui ka sisemised, tihedam seos on leitud pärilikkuse ja stressiga. Ekseemile on iseloomulik naha sügelus ning haiguskoldes üheaegselt esinevad punetus, ketendus, sõlmekesed, villikesed ning lihhenifikatsioon (naha haiguslik paksenemus, karenemus ja kuivus). Haiguse tekkimist ja püsimist soodustavad naha traumad,naha niiskumine, halb hügieen ja higistamine. Eristatakse järgmisi ekseemivorme: kontaktekseem, mikroobne ekseem, düshidrootiline ekseem, nummulaarekseem, asteatootiline ekseem, seborroiline ekseem.
teke. Sensibiliseerimiseks on vajalik teatud peiteperiood. Ravimite tarvitamisest tigitud sensibiliseerumisest ei tarvitse inimene ise teadlik ollagi, enne kui ta mõne aja möödudes ravimi korduval kasutamisel sellest teadlikuks saab. Paraku võib sensibiliseerumisest mõnikord märku anda juba ülitugev reaktsioon, s.o. anafülaktiline šokk. Desensibiliseerimine on sensibiliseerumise seisundist välja toomine. Allergiliste reaktsioonide liigid 1. Allergiline dermatiit ja krooniline ekseem. Need on nahal avalduvad vormid. Dermatiidi ehk nahapõletiku korral esineb nahal punetus ja turse, ka valulikkus. Ekseemi iseloomustab pidev nähtav naha rakkude hävimine ja uutega asendumine. Nahk ketendab, tavaliselt ei talu päikest. Dermatiit võib ekseemiks üle minna. 2. Urtikaaria ehk nõgesetõbi. Iseloomulik on sügeleva lööbe ilmumine nahale, harvemini limaskestadele. Lööbe algul tekib kubel, mis aga kaob kiiresti. Kui kublad
· inimestele, kellel on olnud pahaloomulisi kasvajaid · inimestele, kes on põdenud kopsutuberkuloosi · raske südamepuudulikkuse ja kõrgvererõhutõve korral Soolaravi on soovitatud: · sagedased viirusinfektsioonid, nohu-köha · astma · krooniline neelu-, mandli-, põsekoopapõletik · äge või krooniline bronhiit · sagedased kõrvapõletikud · allergeenidest põhjustatud nahaprobleemid · allergiline nohu · naha ekseem, atoopiline dermatiit · psoriaas · närvisüsteemi ebastabiilsus, stress, ärevushäired · unetus · liigestepõletikud VIBROAKUSTILINE TERAAPIA: Vibroakustiline teraapia on ravimeetod, mille puhul kasutatakse madalsageduslikke siinushelisid vahemikus 30 Hz 120 Hz kombineerituna muusikaga Vibroakustiline teraapia on välja kasvanud muusikateraapiast, kuid teatud erisuste tõttu seda muusikateraapia alaliigiks ei loeta. Küll aga võib see meetod olla liidetud muusikateraapia
täiskasvanud. Haiguse tekkimist soodustab kõrge välistemperatuur, pikaajaline kortikosteroidide kasutamine jne. Ülakehale, rasketel juhtudel ka näole, kaelale ja kõhule tekivad valged või pruunid pigmenteeritud laigud. Võib esineda mõõdukat nahasügelust, peamiselt on see haigus aga kosmeetiliseks probleemiks. Mitmevärviline kliiketendustõbi Mitmevärviline kliiketendustõbi (Pityriasis versicolor) on ohutu, kuid korduv, väga pindmine nahahaigus, mida tekitab Malassezia perekonda kuuluv pärmseenetaoline mikroorganism . Need seenorganismid esinevad ka täiesti tervel nahal, asustades rasunäärmete rohkeid alasid nagu rind ja selg . Kui seened nahal aktiivselt kasvama hakkavad, tekib mitmevärviline kliiketendustõbi. Iseloomulikud on pruunikad ja/või heledamad laigud, mis tekivad kaelale , ülakehale, kõhule, käsivartele, esineda võib vähene ketendus ja sügelus
ülekasvu, lamblioosi, isheemilise enteriidi, autoimmuunse enteropaatia, tuberkuloosi, Crohni tõve, troopilise spruu, Whipple’i tõve, Zollingeri-Ellisoni sündroomi, intestinaalse lümfoomi ja ka erinevate immuunpuudulikkuse vormide korral. 8 Tsöliaakia nahavorm Herpetiformsetdermatiiti nimetatakse alates 1991. aastast tsöliaakia nahavormiks. Selle puhul esineb äärmiselt sügeleval nahal bulloosne lööve, mis lokaliseerub sümmeetriliselt rühmadena jäsemete sirutuspindadele, tuharatele, põlvedele, kehatüvele ja peanahale ning seda iseloomustab IgA graanulite ladestumine dermaal-epidermaal-liidusesse. Lööve võib esineda nii väikeste villide rühmadena, erütematoossete paapulitena, naastudena kui ka ekskoriatsioonidena ja koorikutena. Sarnaselt tsöliaakiahaigetega esinevad ka herpetiformse
pesemisruumides (kus on soe, niiske ning käib koos palju inimesi), harvem kodustes tingimustes. Nakatumisest kuni sümptomite avaldumiseni kulub tavaliselt küllalt pikk aeg. Sümptomid ehk avaldumine Haigusel on palju erinevaid avaldusvorme. Üks tüüpiline tunnus on krooniline ketendus 3.-4. ja 4.-5. varba vahel, sest need varbad on tavaliselt rohkem omavahel kokku surutud. Varbaid laiali tõmmates on näha lõhed ja tursunud hallikas-valge nahk. Sügelus on tavaliselt minimaalne. Teine võimalus on, et äkki (tavaliselt kevadeti või suviti seoses kuumuse ja niiskusega) tekivad taldadele (tavaliselt pöia alla) sügelevad grupeeritud häguse või mädase sisuga villikesed, väiksemad villikesed võivad moodustada suuremaid ville ja puruneda, jättes erosioonid ja ketenduse. Kõige tavalisem vorm on aga naha paksenemine ja ketendamine taldadel, mida vahel peetakse ekslikult ealiseks muutuseks. Selle vormi korral on tihti
võtteid. Massaazi toime nahale, nahaalusele koele ja lihastele on vastavalt kasutatud võtetest kas lõõgastav või toonust tõstev. Massaaz parandab kudede vereringet ning soodustab ainevahetust. Kasutatakse lihaspingete, unehäirete puhul ja samuti stressi maandamiseks. Oskuslikult tehtud massaaz annab lõõgastumise ja heaolutunde. Massaazi ei tohi teha, kui vererõhk on kõrgenenud üle normväärtuste, esinevad veenilaiendid, ägedad nahahaigused või palavik. (Klassikalise massaaz) 1.2.2 Lümfimassaaz Lümfimassaaz on nahka ja nahaaluseid kudesid mõjutav pindmine massaaz, mis stimuleerib lümfivedeliku voolu ja ergutab jääkainete eemaldamist kehast. Lõdvestab ja leevendab lihaspingeid, mõjub hästi tursete, vereringehäirete ja ainevahetushaiguste puhul. Kasutatakse näiteks alajäsemete veenilaiendite, lümfiteede ahenemisest tingitud tursete, rasedusaegsete
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Õenduse õppetool Õ34 Urve Loit ÕENDUSPLAAN Haige lapse õenduse praktikatöö Fanconi aneemia Tallinn 2015 SISUKORD 1. HAIGUSE ÜLEVAADE ....................................................................................................3 1.1. Mis haigus see on................................................................................................................................................................ 3 1.2. Tunnused................................................................................................................................................................................ 4 1.3. Diagnoosimine..................................................................................................................................................................... 5 1.4. Põhjused .............................................................
muutlik ja tagasipöörduv. Bronhiaalastmat liigitatakse: I. KERGE ASTMA – esineb kuni kaks kergemat hoogu nädalas. Hoogude vaheajal tunnevad patsiendid end hästi. II. KESKMISE RASKUSEGA ASTMA – esineb üle kahe hoo nädalas ja paar raskemat hoogu öösiti kuus. III. RASKE ASTMA – esineb paar raskemat hoogu päeval ja ka öösel. Hoogude vaheajal pole hingamine vaba. Vormid 1. Eksogeenne ehk allergiline ehk atoopiline astma. Põhjuseks on välised allergeenid elu- või töökeskkonnas. Esineb peamiselt lastel ja noortel. Astmahooge vallandavad tegurid: Kokkupuude allergeenidega (koduloomade karvad: kass, koer, hobune; õietolm; hallitusseened; toiduained: muna, piim, pähklid, šokolaad), gaasidega, aurudega. Kehaline pingutus Külm õhk Respiratoorsed viirusinfektsioonid Astmahoogusid vallandavad ka ravimid – aspirin, analgiin, beeta-blokaatorid jt.
operatsioonihaava ja ja dreeniümbruse dreeniümbruse sidumine, sidumine. dreenihaavale lisatud Braunovidon salvi, sest koht punetab. Mobilisatsio Liigub Liigub osakonna Liigub aktiivselt Liigub aktiivselt, on iseseisvalt piires iseseisvalt, teeb ja iseseisvalt, käib vahepeal ka enne koostööd liikumispiiratust alumistel korrustel operatsiooni. füsioterapeudiga. pole. jalutamas. Peale
· Naha päikesekahjustused · Pindmised ja sügavamad kortsud · Pigmentatsiooni häired · Suurepooriline ja ebatasane nahk · Komedoonid · Erinevad armid: postakne, operatsioonijärgsed armid, põletus, traumad, tätoveeringud, venitusarmid, rebendid · Halb näojume · Ühekordne hooldus omab stimuleerivat ja toniseerivat toimet · Sobib nii naistele kui meestele [22]. Vastunäidustused: · Põletikulised nahahaigused · Mädahaavad · Pahaloomulised moodustised · Tugev kuperoosa · Liigne karvakasv näol [14]. Kuna kooritud nahk on paljas ja eriti vastuvõtlik päikesele, siis tuleb kasutada päevasel ajal päikesekreemi. Päevitamisest hoiduda ühekordse hoolduse järgselt paar päeva, kuuri järgselt 2 nädalat. Ööseks kasutada ravivaid öökreeme, et nahk kiiremini taastuks. Pärast hooldust mõne
milline koloniseeritud normaalse mikrobioota poolt? Hingamistrakt jaotatakse ülemisteks ja alumisteks hingamisteedeks. Ülemised hingamisteed on koloniseeritud normaalse mikrobioota poolt ning almumised hingamiteed on steriilsemad. 4. Mis on riniit ja sellele iseloomulikud sümptomid? Riniit(nohu) ninalimaskestade ja ülemiste hingamisteede põletik. Sümptomid: *rinorröa *ninasügelus *aevastamine *ninakinnisus *+silmade punetus, sügelus ja turse, lõhnatunde vähenemine, peavalu, uimasus, keskendumisraskused 5. Kuidas riniit jaotatakse? I Akuutne riniit -kestab u. 6 nädalat II Krooniline riniit(allergiline/mitteallergiline) 6. Sesoonse ja persisteeriva riniidi peamised põhjused? Sesoonse riniidi peamiseks põhjuseks on õietolm. Persisteeriva riniidi põhjusteks on tolmuletad, hallitus, loomakarvad ja prussakad. 7. Milliseid ravimeid kasutatakse allergilise riniidi ravis
annaabi.ee 
