Ateena demokraatia Ateena demokraatia oli varaseim tuntud demokraatia. Ka teistes Kreeka linnades oli demokraatiaid, kuid need erinesid Ateena omast ning ükski neist polnud ka nii võimas. Ateena demokraatia oli unikaalne otsedemokraatia eksperiment, kus inimesed ei valinud endale esindajaid, vaid hääletasid ise seaduste poolt. Kuidas Ateenat valitseti Tähtsamad riigiasjad otsustati Ateenas rahvakoosolekul. Rahvakoosolekust võisid osa võtta kõik kodanikud. Kodanikuks loeti täisealist meest, kes ei olnud välismaalane. Kodanikel olid kõigil võrdsed õigused. Kodanikul oli õigus lisaks riigiasjade otsustamisele ka teenida mõnes riigiametis või tegutseda kohtunikuna. Kohtunike ja riigiametnike kohad tõmmati loosiga, seega oli võimalik ka vaesematel isikutel nendele kohtadele pääseda.
Klassikaline Periood Sparta linnriik,-Ateena linnriik,- ateena mereliit,kasvatus süsteem. Klassikaline periood:sparta linnriik:lakoonika mk, aristokraatia-parimate võim,range kasvatus süsteem:eelkõige sõjaline ettevalmistus,peloponnesuse liit,ateena linnriik:Atika mk,temokraatia ehk rahva võim(Pirikles)sünnipaik.Kasvatus:nii vaimne kui ka füüsiline külg olulised , ateena mereliit.Terminid:pedagoog,gymnasion.Osata võrrelda ateenat ja spartat.Ateena ja spart võistlevad omavahel ülemvõimu pärast kreekas.Peale jääb sparta.
Nendel on figuurid oluliselt suuremad. Geomeetria peaaegu kadus. Inimkeha on realistlikum. 6.saj lõpul e.Kr võeti kasutusele punasefiguuriline stiil. Siis kaeti taust mustaga, figuurid jäid savikarva. Punakale pinnale sai maalida üksikasju. Sai kujutada keerukamaid liigutusi, ilmekaid kehade pöördeid ja nii muutus kogu kujutis ruumilisemaks ja looduslähedasemaks. Pildil: See mustafiguuriline amfora oli preemiaks Panathinaiko mängudel Ateenas ja on kaunistatud Ateenat esindava sõdalase, jumalanna ja patrooniga. Alates 566 eKr toimusid mängud iga nelja aasta järelt Panathenaia auks. Vaasid nagu see tavaliselt sisaldavad oliivipuu õli pühendusega jumalannale. Nagu enamikel neist vaasidest Ateena seisab kahe dooria samba vahel, mida kroonivad kuked, mis võivad viidata tema isa Zeusile. Nagu mütoloogia jutustab sündis ta täielikult relvastatuna Zeusi laubale. Saades tema lemmik lapseks ning usaldatud talle egiid ja piksenool. Tema kilp on
Kreeka kultuur Ateena eluolu Periklese ajal Kuidas Ateenat valitseti Tähtsamad riigiasjad otsustati Ateenas rahvakoosolekul. Rahvakoosolekust võisid osa võtta kõik kodanikud. Kodanikuks loeti täisealist meest, kes ei olnud välismaalane. Kodanikel olid kõigil võrdsed õigused. Kodanikul oli õigus lisaks riigiasjade otsustamisele ka teenida mõnes riigiametis või tegutseda kohtunikuna. Kohtunike ja riigiametnike kohad tõmmati loosiga, seega oli võimalik ka vaesematel isikutel nendele kohtadele pääseda.
Ateena asub Kreekas ja on üks vanimatest linnadest. Ateena on saanud oma nime jumalanna Athena järgi. Ateena asub suure mägedevahelise tasandiku keskel 5 kilomeetrit kõrgusel merest. Ateenat ühendasid peasadama Pireusega 8 kilomeetri kaugusel olevad Pikad Müürid, mis on ehitatud 461- 456 a.eKr. Linna tähtsaim koht oli loomulikult akropol. Akropol asus 156 meetri kõrgusel ning seal oli tugevasti kindlustatud kuningaresidents. Sinna pääses ainult läänest. Akropoli tähtsaimad ehitised on Pyrgos, Nike tempel, Pinakoteek, Propüleed, Erecteion, Parthenon ja Athena kuju. Akropol on 270 meetrit pikk, 150 meetri lai ja 156 meetri kõrge
katavad lopsakad taimevormid. Nimi pärineb arhitektist Kallimachosest. Dooria stiil Joonia stiil Korintose stiil Parthenon Akropoli peaehitiseks oli Athenale pühendatud tempel Parthenon. See täiuslikem dooria stiilis ehitis valmis küll ligi kaks ja pool tuhat aastat tagasi, ehitajad olid meistrid nimega Iktinos ja Kallikrates. Templis asus kuulsa skulptori Pheidiase loodud Athena kuju. Nüüd on Parthenon juba ligi 300 aastat varemeis kui 17.sajandil piirasid veneetslased Ateenat, kasutasid linna valdavad türklased templit püssirohulaona. Suure osa neistki reljeefidest, mis pääsesid püssirohuplahvatusest, viis inglane lord Elgin 19. sajandi alguses Londonisse, Briti Muuseumi. Akropol antiikajal Naisekujud sammastena Erechtheioni tempel Omapärane mitmest osast koosnev tempel. Selle ehitise eripäraks oli ebatavaline koda, mille katust ei kanna mitte sambad vaid noorte neidude marmorkujud, mida nimetatakse karüatiidideks. Erechteioni karüatiididekoda
● Ateena kodanikud osalesid linna valitsemises. ● Alates 18. eluaastast said noored linnakodanikeks ja võisid osaleda rahvakoosoleku istungitel. ● Linnakodanikud võtsid vastu või lükkasid tagasi magistraatide poolt seadusi. ● V sajandi Ateenas eKr olid naised, orjad ja võõramaalased poliitilisest elust kõrvale jäetud. Ateenas elavaid võõramaalasi nimetati metoikideks. ● Nad elasid linnas. ● Olid pärit kas väljastpoolt Ateenat, või hoopis ● võõrastelt maadelt. Neil ei tohtinud olla maju ega maad. ● Ei tohtinud olla linnakodanikud. ● Tõid linna teadmisi ja oskusi. ● Orje oli Ateenas rohkem kui 100 000. ● Nende isanditeks olid kas metoigid või ● linnakodanikud. Enamik orjadest olid endised sõjavangid. ● Igal kuul peeti linna keskväljakul orjaturge. ● Ühel linnakodanikul oli reeglina mitu orja . ● Kasutatud kirjandus
riigimehed, kasvatussüsteem. Sparta Ateena Valitsuskord kuningriik demokraatlik kuulsamad riigimehed Leonidas Kleisthenes ja Solon kasvatussüsteem karm, noored poisid treeniti karm, aristokraadid harisid oma sõduriteks poegi väga mitmekülgselt 12) Võrrelge Spartat ja Ateenat. Nimetage kolm peamist sarnasust ja erinevust. Sparta Sarnasused Ateena Kuningriik Mõlemad on linnriigid demokraatlik (polised) sõja võrdkuju valitsesid aristokraadid kultuuri ja kunsti sümbol karmid treenimisviisid kuulusid sõjalisse liitu mitmekülgne harimine
Ateenlased toetasid Kerkyrat ning korintlased nägid selles rahuleppe rikkumist. Teised riigidki esitasid ateenlaste vastu kaebuseid ja nii kuulutasid spartalased ja p LIIT aTEENALE sõja. Kuna Peloponnesose liidu maavägi oli Ateena omast selgelt tugevam, ateenlastel aga oli sama kindel ülekaal merel, siis loobusid ateenlased Periklese ettepanekul Atika maapiirkonna kaitsest ja tõmbusid sissetungi korral Ateenat Pireusega ühendavate pikkade müüride varju. Samal ajal rüüstasid nad Peloponnesose rannikualasid merelt. Perikles uskus, et sel moel kurnatakse vastased välja. Peajõudude otsustavat kokkupõrget selline strateegia ei võimaldanud.SEE OLI ÜHTLASI KA PERIKLESE STRATEEGIA Archidamose sõda (431421 eKr) Sõja esimesel perioodil, mis tuntud, tungis Peloponnesose liiduvägi Sparta kuninga Archidamose juhtimisel (tema järgi ka nimi
oli kullast, käed ja nägu, aga elevandiluust. Parthenonis säilitati ka mereliidu kassat. Templis asus kuulsa skulptori Pheidiase loodud Athena kuju, templi marmorfriisil keerdus 160 meetri pikkuselt ümber ehitise Ateenas peetud suurte pidustuste rongkäigu kujutis. Selle üle 300 inimese ja paarisaja hobusega reljeefikunsti hiigeltöö juures oli samuti kaasategev Pheidiase. Nüüd on Parthenon juba ligi 300 aastat varemeis- kui 17.sajandil piirasid veneetslased Ateenat, kasutasid linna valdavad türklased templit püssirohuna. Suure osa neist reljeefidest, mis pääsesid püssirohuplahvatusest, viis inglane lord Elgin 19. sajandi alguses Londonisse, Briti Muuseumi. Olümpeion e. Zeusi tempel Zeusi tempel (Olympieion) oli suurim antiikkreeka tempel Ateenas. Kunagise maailma suurima ja märkimisväärseima templi ehitasid kartaago orjad. Tempel ehitati 468-456 a. eKr. Ehitis on dooria
· Tähtsamatest kultuuridest võib välja tuua tubaka (eriti kõrge kvaliteediga on Makedoonia ja Traakia tubakas) ja puuvilla, mida kasvatatakse Tessaalia, Makedoonia, Traakia ja Ipeirose tasandikel. · Kreeka on Hispaania ja Itaalia järel õli tootmise poolest maailmas kolmandal kohal. Turism · Kreeka meelitab rohkem kui 16 miljonit turisti aastas, panustades 15% riigi sisemajanduse kogutoodangust. · Ainuüksi aastal 2005, külastas Ateenat 6,088,287 inimest, kuid nüüdseks on see arv muidugi tõusnud. Vaatamisväärsused Sild Rio-Antirio on pikim rippsild kogu maailmas. Rahvusvaheline Arheoloogia Arheoloogiline muuseum muuseum Ateena ajaloost, on
Spartas oli orjadel elu raskem kui Ateenas. Orjana ei sooviks ma kummaski neist riikidest ega ka mujal elada. Valitsemisvorm, Spartas valitsesid kaks päritava võimuga kuningat, kes langetasid otsuseid. Sparta ei olnud demokraatlik, sealset võimukorraldust saab nimetada sõjaliseks oligarhiaks. Ateena oli demokraatliku valitsemiskorraldusega, kuna riigiga seotud otsuseid langetati rahvakoosolekul ühiselt. Rahvakoosolekul võisid osaleda kõik kodanikud ja seetõttu eelistan kodanikuna Ateenat. Haridus, Mõlemas riigis oli meestel võimalik saada tolle aja kohta head haridust, mis oli aga väga erinev suunitlusega. Spartas võeti peredelt poisid ära juba 7 aastaselt ja neid hakati õpetama sõduriteks. Nad õppisid kuidas võidelda, kasutada erinevaid relvi ja palju muud, mis oli seotud sõjandusega. Ateenas õppisid mehed lugemist, kirjutamist, aritmeetikat ja kirjandust ja kui nad said 18 aastaseks pidid nad läbima 2 aastast sõjalist treeningut
meistrid nimega Iktinos ja Kallikrates. Templis asus kuulsa skulptori Pheidiase loodud Athena kuju, templi marmorfriisil keerdus 160 meetri pikkuselt ümber ehitise Ateenas peetud suurte pidustuste rongkägu kujutis. Selle üle 300 inimese ja paarisaja hobusega reljeefikunsti hiigeltöö juures oli samuti kaastegev Pheidias. Nüüd on Parthenon juba ligi 300 aastat varemeis- kui 17.sajandil piirasid veneetslased Ateenat, kasutasid linna valdavad türklased templit püssirohulaona. Suure osa neistki reljeefidest, mis pääsesid püssirohuplahvatusest, viis inglane lord Elgin 19. sajandi alguses Londonisse, Briti Muuseumi. Ehitised väljaspool Kreekat Seoses Aleksander Suure vallutustega 4. sajandil e.m.a. levis kreeka kultuuri ja kunsti mõju väga laialdasel alal. Tekkis uusi linnu, kõik suuremad keskused asusid aga väljaspool Kreekat,
Bulee e. 500 nõukogu 50 esindajat igast hõimust, nõuandev organ, valmistasid ette küsimused rahvakoosolekule arutlemiseks,igapäevaselt tegelesid riigi rahaasjade korraldamisega. Heliaia 6000 liikmeline vandekohus, jagatud kümneks 500 liikmeliseks komisjoniks,ülejäänud olid varus. Ostrakism Demokraatia vaststega võitlemiseks sisse seatud killuskohus e Ostrakism. Pikad müüridAteena müürid, mis ühendasid Ateenat tema sadama Pireusega. Akropol Linn mis paiknes kaljunukile rajatud kindluse akropoli jalamil. Agoraa Kreeka koosoleku- ja turuplats. Andreion Külalistetuba, kreeka keeles meeste ruum Kreeka linnmajades. Kitoon Kreeklase riietus-napilt põlvini ulatuv õlgadelt kinnitatud ja sageli vööga kokkutõmmatud riietus, mida kandsid nii mehed kui naised. Himation Külmema ilma puhul tõmmati kitoonile peale paksem üleriie- himation. Sümpoosion
PARTHENON Referaat Kreeka arhitektuuri kõige täiuslikumaks ehitiseks on Parthenon Ateena akropolil. See Athena Parthenosele (´neitsilikule`) pühendatud tempel väljendab linna kuldaja riigi-, usu- ja kunstiideaale. See 70 meetri pikkune ja 30 meetri laiune tempel asendas ühte varasemat, mis oli samal kohal maha põlenud, kui pärslased 480 e.Kr. Ateenat rüüstasid. Templi ehitustööd algasid Periklase otsusel ja skulptor Pheidiase juhendamisel aastal 447 e.Kr. Arhitektideks olid Iktinos ja Kallikrates. Hoone valmis väga kiiresti 9 aastaga. Pheidiasel ja tema õpilastel võttis aega veel 6 aastat, et Parthenon lõplikult oma imepäraste töödega kaunistada. Tegemist on dooria stiilis peripteeriga, mille otstes oli kaheksa, küljel seitseteist sammast. Algselt oli tempel värviline. Ehitis säras kuldsetes, punastes ja sinistes toonides
katusekivide ning harjakividega. Philon kirjutas templi kohta:"Efesose artemise tempel on ainus jumalate eluase maa peal..." Tempel oli ka varjupaigaks riiklikele kujategijatele ja põgenenud orjadele. Ta oli ka oma aja suurim pank Aasias. Seal hoiti raha ja anti laenu. Templil olid ka laialdased maa-alad. Seal kõlasid esimest korda Homerose "Iliase" ja "Odüsseia" värsid, seal sündis vanim kreeka eleegiline poeesia. Efesos oli juba enne Ateenat kreeka maalikunsti, skulptuuri ja arhitektuuri tähtsaim keskus ja seal pandi alus ka materialistlikule filosoofiale. Kuulsaim Efesose kodanik oli filosoof Herakleitos (ca.540-480 e. Kr.). Artemise templist on nüüdseks säilinud vähe (peale mõnede kujude ja sambaosade). Välja on kaevatud vaid vundament. Arheoloogidel ja arhitektidel on õnnestunud täie kindlusega re- konstrueerida vaid templi põhiplaan.
Et Thessaloníkis on pidev maavärinaoht, ei ole sinna ehitatud pilvelõhkujaid ning linn on säilitanud omapärase ilme. Thessaloníki maakonnas elab 2011. a seisuga 1 104 460 inimest, linnastus 819 770 ja linnas 322 240. Arvuti töövahendina 2014 kevad Kokkuvõte Töö eesmärgiks oli anda ülevaade, kuidas tuleks õigesti referaati vormistada. Näitena refereerisin lühidalt kahte Kreeka linna, Ateenat ja Thessalonikit. Selleks, et referaadi kirjutamine oleks sujuvam, ei ole vaja kaua vaeva näha, piisab, kui teada mõningaid nippe. Näiteks seda, kuidas moodustada laade, et mitte kulutada aega mitmete eri kirjatüüpide vahetamisele. Kui lisada tekst internetist, on oluline eemaldada kõik veebivormingud. Samuti on olulised leheküljepiirid (page break), et alustada uut peatükki uuelt lehelt.
Demokraatlikuks nimetatakse riiki siis, kui selle rahvast saab käsitleda hulga indiviididena, kellel kõigil on küll oma tahe, kuid hääletamisel selguva enamuse tahe on määrav. Ise pooldan samuti demokraatiat, sest toetudes Churchilli sõnadele on see siiani parim väljamõeldud valitsemisviis. Demokraatia mõiste ja idee pärineb 462. aastast enne Kristust, mil vabad mehed said Ateenas osaleda otseselt riigi juhtimises. Tänapäevase mõõdupuu järgi on teatud määral selleaegset Ateenat raske pidada demokraatlikuks, sest sel ajal oli seal samas ka orjandusühiskond. Nii tekidabki olukord küsimuse, et kui palju on vaja, et ühiskonda saaks pidada demokraatlikuks. Samas tänapäevaste inimestena mõistame ka, et selleaegne ühiskond oli täiesti teistsugune ja see oli loomulik nende jaoks, et istuti kokku ja otsustati mingeid vajalikke asju- seal toimus otsene demokraatia, vahetu hääletamise teel.
oma suurima ulatuse. 25. Dareios III - Jäi sõjas alla Aleksander Suurele, tapeti oma alluvate poolt, Al. mattis ta suurte auavaldustega. 26. Xerxes - Dareiose järglane ja Pärsia kuningas- jumal, kes tungis Kreekasse. Astus vastu Leonidasele ja tema 300-le ning suutis nad sohki tehes hävitada. 27. Maratoni lahing - Kreeklaste väejuht Militiades 10 000 mehega (ateenlased ja plataialased) ründasid pärslasi, kelle sõjaväes oli 25 000 meest. Pärslased põgenesid kui ei suutnud Ateenat vallutada, kuid osad Põhja-Kreeka linnriigid jäid nende kätte. 28. Termopüülide lahing - 250 000 pärslast kohtusid 7000 kreeklasega Termopüülide kitsasteel, Xerxes nõudis Leonidaselt alistumist, mida ta aga ei saanud. Xerxes otsustas rünnata, Leonidas oli 300 spartalasega, Leonidas oli alguses edukas, kuna kitsus oli väike, sai Leonidas eesliini pidevalt vahetada, peale pikka sõdimist läks üks kohalik karjus Ephialtes Xerxese juurde ja näitas tee spartalaste selja taha
Mõlemad, küllaltki raskesti ligipääsetavates kohtades asuvad linnriigid olid 5 sajandiks eKr kasvanud teistest oluliselt suuremateks ja muutunud kõige tähtsamaks. Tekib küsimus, kas need Kreeka erinevates osades asuvad linnad on oma mentaliteedilt sarnased või on nende vahel lisaks suurele vahemaale kaardil ka erinevused riikide vaimsuses. Nagu igas riigis, nii kujunesid välja ka Ateenas ja Spartas oma seadused, kombed ja kasvatusmeetodid. Teistest linnriikidest eristas Spartat ja Ateenat suurus, kui tavaliselt oli poliste elanike arv 30- 40 tuhande inimese vahel, siis Spartas ja Ateenas oli elanikke umbes 200000. Oluline on siinkohal rõhutada, et kõik elanikud ei olnud kodanikud. Nii Spartas kui Ateenas oldi arvamusel, et kodanik saab olla vaid täisealine kreeklasest mees. See tähendas, et ta tohtis osaleda valimistel, kuid alates 30.ndast eluaastast võis ta saada valituks mõnda riigiametisse.
2) Platon pidas ideaalseks riiki, kus on kolm klassi a)tootev klass b)sõdurid c)valitsejad Valitsejad pidid olema filosoofid, sest vaid nemad suudavad eristada fakte arvamustest ja tunnevad voorust. 3)Aristoteles ütles, et inimene on poliitiline olend ja vajav riiki, et olla õnnelik. Tema arvates pidi leidma kuldse kesktee valitsemisvormide vahel, sest äärmused tekitavad tüli. Ta pidas ideaalseks Soloni-aegset Ateenat, kus aristokraatide õigusi oli kärbitud, kuid demokraatia polnud veel täielikult välja kujunenud. 4. Milliseid usupidustusi peeti vana Kreekas? Kuidas on need mõjutanud tänapäeva kultuuri? too 2 näidet. Vana-Kreekas peeti näiteks pidustusi veinijumal Dionysose auks. Nendest pidustustest arenes välja teater, millel oli algselt religioossne eesmärk, hiljem meelelahutuslik ja kasvatav eesmärk. Ka tänapäeva teater sai alguse Vana Kreekast
426. aastal lasi Rooma keiser Athena kuju Konstantinoopolisse viia, kus see hiljem ristisõdade ajal kaduma läks. Säilinud on Rooma-aegne koopia, mida hoitakse riiklikus arheoloogiamuuseumis. 6. sajandil muudeti Parthenon Neitsi Maarjale pühendatud kristlikuks kirikuks. 1456, kui Ateena osmanite kätte langes, muudeti ehitis moseeks. Selle juurde ehitati minarett, kuid hoonet ennast ümber ei ehitatud. 26. septembril 1687, kui veneetslased piirasid Ateenat, tabas püssirohuhoidlana kasutatud Parthenoni veneetslaste kahurikuul. Toimunud plahvatuses purunes suurem osa templist. Välissammastik taastati hiljem. Friisi säilinud osad ja paljud kujud viidi 1801. aastal Inglismaale, kus neid hoitakse Briti Muuseumis hoolimata Kreeka valitsuse nõuetest need tagastada. 1975. aastal hakati Parthenoni restaureerima. Tööd kestavad tänapäevani. Erinevalt arhailise ajastu sammastest on Parthenoni sambad kõrgemad ja saledamad
maa, ka välissuhte dolid märgatavalt vähenenud. Keeta-Mükeene ajajärgule iseloomulike losse ei ehitatud üles, kiri unustati ja rahvaarv kahanes. Osa kreeklasi rändas üle Egeuse mere Väike-Aasia läänerannikule, mis muutus kreeklaste püsivakas asualaks. Tumedal ajajärgu võeti kasutusele raud. 2.Polis Kreeka linnriik(kreeka keeles linn) oli üsna väike, koosnes kesksest asulast ja selle lähiümbrusest. Elanikkond ei ületanud 30-40 tuhandet inimest. 3.Selgita kuidas valitseti Ateenat. Algselt puudus rahvakoosolekutel reaalne tähtsus, kuid 5. salajandi keskel , kui riiki valitses Preikles kujunes Ateenas demokraatlik kord. Kogu võimutäius kuulus rahvakoosolekule. Kõigil kodanikel täiskasvanud meesoost põliselanikud, sõltumatult nende varanduslikust seisukorrast või tegevusalast -oli õigus osaleda rahvakoosolekutel, mis toimusid iga 10 päeva tagant või vajadusel tihedamalt. koosolekute vahepeal korraldasid riigi elu 500-liimeline nõukogu ja rohked
Aristokraatia- võim oli koondunud aristokraatide kätte. Oligarhia(spartas)- ametnikud ja nõukogu liikmed pärinesid ühtedest ja samade perkonna seast. Demokraatia- nõukogu ja ametnikud valiti kogu kodanikukonna seast. Tuntuim oli Anteena. Türannia- ebaseaduslikult võimule tulnud ainuvalitseja võim. Püsis tavaliselt lühikest aega. (oli ülemineku vorm aristokraatialt demokraatiale), sest türannid poolehoiu võitmise eesmärgil kandsid rahva eest hoolt. Võrdle Spartat ja Ateenat.(asukoht( maakond), keskus, valitsemisvorm ühiskonna struktuur, rahvakoosolek, nõukogu, ametnikud, relvajõud ja osa kreeka kultuuris). Ateena Sparta asukoht Atika maakonnas, Asub lõuna kreekas: keskreekas Lakoonika ja Messeenia maakonnas
*joonlased kreeka hõimud, kes rajasid Mükeene kultuuri *doorlased kreeklaste hõimud, kes tungisid balkanile u 1200ekr ja hävitasid senise ahhailise kultuuri *barbarid võõramaalased, kes kõnelesid arusaamaut keelt *ahhailased indoeurooplastest kreeklaste hõimud *kükloopilised müürid mitme meetri paksused kaitsemüürid mille ehitajateks arvati olevat kükloobid *pikad müürid müürid mis ümbritsesid Ateenat koos sadamaga *kreeka kolonisatsioon maa puuduse tõttu rahva väljaränne Vahemere ja Musta mere rannikule *koloonia kreeklaste asula võõral maal *Delfi usukeskus, kus asus Apolloni pühamu. Seal tegeleti ka ennustamisega *Olümpia usukeskus, seal toimusid usu ja spordipidustused Zeusi auks (776ekr) *aristokraadid suurmaaomanikud *deemos rahvas *metoigid Ateenas elav vaba kodanik, kes polnud sündinud seal
Türanne toetasid paljud kodanikud vastupanus aristokraatiale. Sageli seadsid türannid polises korra majja, toetasid vaesemaid ning laiendasid linnriigi alasid sõjakäikudega. Türannia ei kestnud kunagi kuigi kaua. Selle vastu võideldi seaduste täpse sõnastuse ja üleskirjutamisega. Kreeka-Pärsia sõjad (500-478 eKr) lõpetavad arhailise ajajärgu) Põhjus: Mileetose ülestõus aastal 500 ja selle mahasurumine. Ateenlased sekkuvad Mileetose kaitseks, Pärsia kuningas tahab Ateenat karistada. 1. Dareiose sõjaretk 490 eKr Maratoni lahing kreeklased võidavad suurepärase lahinguplaani abil (faalanks, nõrgemad keskel, ründavad vaenlast külgedelt) 2. Xerxese sõjaretk 480-479 eKr (ateenlased kutsuvad appi spartalased) Termopüülide lahing spartalaste eesotsas Leonidas, spartalased kaotavad reeturi tõttu, pärslased liiguvad Salamise saarle Ateena alla Salamise lahing esimene suur merelahing, kreeklaste võit, Xerxes lahkub
Templis asus kuulsa skulptori Pheidiase loodud Athena kuju, templi marmorfriisil keerdus 160 meetri pikkuselt ümber ehitise Ateenas peetud suurte pidustuste rongkägu kujutis. Selle üle 300 inimese ja paarisaja hobusega reljeefikunsti hiigeltöö juures oli samuti kaastegev Pheidias. Nüüd on Parthenon juba ligi 300 aastat varemeis kui 17.sajandil piirasid veneetslased Ateenat, kasutasid linna valdavad türklased templit püssirohulaona. Suure osa neistki reljeefidest, mis pääsesid püssirohuplahvatusest, viis inglane lord Elgin 19. sajandi alguses Londonisse, Briti Muuseumi.
kaussi vee, ravijoogi või toiduga, kust kosutab end temaga kaasas käiv ning sageli ümber keha väändunud madu. Tihti oli Hygieia kaaslaseks ka tema vend, kapuutsiga kääbus Telesforos. 1.2 Kummardamine Hygieiat kummardati peamiselt koos Asclepiusega. Teadaolevalt esimene kohalik neid austav kultus Sikyoni piirkonna Titani linnas sai alguse 7.-6. sajandil eKr. Laialdasemalt hakati neid austama pärast Delfi oraaklite tunnustust ning Ateenat ning Roomat tabanud katastroofilisi katkusid (vastavalt 430-427 ja 293 eKr). 2. sajandiks AD seisid Pausaniase kirjutiste järgi olulisema Vana-Kreeka kindluse, Ateena akropoli sissekäigu juures nii Hygieia kui ka Asclepiuse skulptuurid, illustreerides nende olulisust tolleaegses kultuuris. Asclepiuse ja Hygieia kummardajad rajasid nende auks pühamuid, mida nimetatakse asklepionideks, mis olid antiikajal peamised raviasutused. Asklepionides oli ravi põhiliselt
ehitajaid- need olid meistrid nimega Iktinos ja Kallikrates. Templis asus kuulsa skulptori Pheidiase loodud Athena kuju, templi marmorfriisil keerdus 160 meetri pikkuselt ümber ehitise Ateenas peetud suurte pidustuste rongkägu kujutis. Selle üle 300 inimese ja paarisaja hobusega reljeefikunsti hiigeltöö juures oli samuti kaastegev Pheidias. Nüüd on Parthenon juba ligi 300 aastat varemeis- kui 17.sajandil piirasid veneetslased Ateenat, kasutasid linna valdavad türklased templit püssirohulaona. Suure osa neistki reljeefidest, mis pääsesid püssirohuplahvatusest, viis inglane lord Elgin 19. sajandi alguses Londonisse, Briti Muuseumi. Seoses Aleksander Suure vallutustega 4. sajandil eKr levis kreeka kultuuri ja kunsti mõju väga laialdasel alal. Tekkis uusi linnu, kõik suuremad keskused asusid aga väljaspool Kreekat, näiteks Aleksandria Egiptuses ja Pergamon Väike- Aasias, kuhu kanduski
Perikles oli kõrgelt haritud ja suursugust päritolu. Oma kõnedega suutis ta rahva peaaegu iga kord nõusse saada. Rahvas usaldas periklest. Periklest valiti strateegiks koguni 15 aastat järjest. Perikles suurendas riigi võimsust. Periklese aeg oli Ateena hiilgeperiood. Perikles lasi oma eluajal rajada mitmeid uhkeid ehitisi ja skulptuure. Üks suurim ehitis mida ta tegi olid pikad müürid. Pikad müürid ühendasid Ateenad Pireuse sadamaga. See oli vajalik sest kui Ateenat piirati said inimesed mere kaudu tuua Ateenasse toitu ja muud. Nii oli Ateena piiramine mõtetu tegevus kuna nad võisid seal peaaegu igavesti vastu pidada. Perikles ( 462-429 eKr) Ateena. Ateena oli Periklese ajal uhkeim linn Kreekas. Periklese ajal elas ateenas kümmnied tuhandeid inimesi. Agoraa oli kõige rahvarohkem koht. Teine suurim agoraa oli Pireuse sadamas. Rahvakoosolekuid peeti koosolekuplatsil
Umbes 1400 oli aga kreeklaste merejõud piisavalt tugev Kreeta invasiooniks. Thera vulkaanisaare plahvatuse pimsirahe hävitas Kreeklaste vallutatud Knossose ja Kydonia linnad, kus kuumuses säilisid savitahvlid silpkijralise kreeka keelega, ajal, mil mujal Kreetas kasutati veel arusaamatut ,,minoa" kirja ja keelt. Sama ,,kreeka mükeene" keel (minoa mallile rajatud kirjas ) esineb ka Pylose ja Mükeene paleearhviides Peloponnosel ja Teebas põhja pool Ateenat, tõestades, et helladi ajastu lõpul kui paleed hävisid doorlaste sissetungist, valitses Lõuna- ja Kesk-Kreekas ühtlane kirjaoskus. Doorlaste sissetung kattis kogu Lääne-Kreeka ja Peloponnose, jõudis Atika piirini ja vallutas paljud lõunapoolsed saared (Kreeta) terve mere ulatuses Rhodoseni ja Väike-Aasia edelarannikuni. Ida-kreeklased, joonlased Atikast ja eoollased Boiootiast ja Tessaaliast, aeti suures ulatuses üle mere Küklaadidele ja Väike-Aasia lähistele
Ateena linn rüüstati. Ateenlaste laevastik oli üleval Salamise lahes. ,,Reetur" rääkis pärslastele, et kui nood kohe ründavad, saavutavad nad kindla võidu, kuna ateenlased ei ole rünnakuks valmis. Tegelikult oli Ateena täielikult valmistatud ning kuna pärslased ei tundnud Salamise väina, kus oli palju karisid, siis jooksid paljud pärslaste laevad mõne hetkega karile. Ateena vägesid juhtis Themistokles. Salamise lahing tõi sõtta viigi. 479. sügisel toimus Plataia lahing. Ateenat aitasid Plataia väed. Ateenlased võitsid. Sellega Kreeka- Pärsia sõjad ka lõppesid. 450 sunniti pärslased alla kirjutama lepingule: pärslased tunnistavad Kreeka ülemvõimu ja enam ei võitle. Peloponnesose sõda (5. saj eKr) Peloponnesose liidu ja Ateena mereliidu vaheline sõda. Ateena üritas sõja viia merele, Sparta aga maismaale. Eesmärgiks oli ülemvõim Kreekas. Sõda toimus kolmes etapis: 1.431-421 eKr 2.421-413 eKr 3.413-404
imega Iktinos ja Kallikrates. Templis asus kuulsa skulptori Pheidiase loodud Athena kuju, templi marmorfriisil keerdus 160 meetri pikkuselt ümber ehitise Ateenas peetud suurte pidustuste rongkägu ujutis. Selle üle 300 inimese ja paarisaja hobusega reljeefikunsti hiigeltöö juures oli samuti kaastegev Pheidias. Nüüd on Parthenon juba ligi 300 aastat varemeis- kui 17.sajandil piirasid veneetslased Ateenat, asutasid linna valdavad türklased templit püssirohulaona. Suure osa neistki reljeefidest, mis pääsesid üssirohuplahvatusest, viis inglane lord Elgin 19. sajandi alguses Londonisse, Briti Muuseumi. Skulptuur Kreeka skulptorid on maailmale andnud palju imetletud töid. Vanimad meile tuntud skulptuurid pärinevad arhailisest ajastust. Need on veel küllalt algelised; nende jäiga sirge asendi, külgedele surutud käed ja otsevaate määras ära püstine
Mistra Erysichthoni tütar, ta isa sõi ennast ja suri Eleusise Müsteerium aasta suurim pidutstus Demeteri auks Otos ja Ephialtes hiiglase Alouesuse pojad, jultunud, tapsid lõbu pärast, Nad panid Arese ahelaisse ja hoidsid teda 13 kuud peidus. Nad olid surematud, artemis korraldas nii, et nad kitse asemel hoopis teineteist tapsid. Hippolytos pühendas oma elu Artemise teenimisele, ta oli ateena kuninga sangar Theseuse poeg, ema oli amatsoonide kuninganna, kaunis Antiope, kes ateenat kaitstes suri. Theseus abiellus uuesti Kreeta kuninga Minose tütre Phaidraga. Hippolytos elas tark Pittheuse juures, kes oli Toizeni kuningas, tegi ta oma troonipärijaks, Aphrodite oli Artemise peale kade ning lasi Erosel noolega Hippolytose kasuema sihtida, et too kasupoega armuks. Kasuema tappis end ära ja lavastas kasupoja süüdi, isa uskus naist ning lasi poja tappa. Aktaion Teeba kroonprints
Sõdurid austasid väga antiiksed esemeid ning pilte ja seetõttu ei lõhkunud neid, kuid samas ei kaitsnud neid eriti ka kõikvõimalike kahjustuste eest. Sõdade ajal olid nad nii usinad, et ladusid kujud lihtsalt seinte ette kokku, et rohkem kindlustada Parthenoni välimist poolt. Samuti oli juurde ehitatud ka minarett, mis on ka tänapäeval kastuskõlblik, alus ning trepimademed on täiesti alles. Enam ei tehtud Parthenoniga midagi, see lihtsalt oli. Need, kes külastasid Ateenat 17 sajandil rääkisid, et tempel oli jäetud suures osas puutumatuna. 1678. aastal hävitati suurema osa Parthenonist veneetslaste okupatsiooni tõttu. 26 septembril visati Parthenoni pomm, mis osaliselt hävitas hoone. Morosini üritas hiljemalt mõned skulptuurid varemete alt kätte saada. Kõik sisesed struktuurid olid osaliselt või täiesti hävinenud. Skulptuurid samuti lagunesid ning hiljemalt on nende tükkidest tehtud meeneid. 1801
püüdis viia inimesi tõele lähedamale seda nimetatakse ka Sokratiliseks meetotiks. Tema välimus olla olnud eemale tõukav. 399. Aastal süüdistati teda jumalate reetmises ja noorsoo kõlbelise laostamises. Mõisteti surma mürgi joomise läbi. Tal oli võimalik põgeneneda kui ei põgenud. Platon Platon sündis 427 aastal Ariskraatide peres, Ateena oli sellel ajal antiik maailma õitsvaim linn. Vabad inimesed ei pidanud tööd tegema, musta töö tegid ära orjad. Ateenat nõrgendasid pidevad tülid Spartaga. Ja arvukad sõjad lõppesid sellega, et Sparta moodustas Ateenas nuku ehk marionettvalitsuse. Kui Sokrates surma mõisteti põgenes Platon Ateenast, kuna sattus poliitilistesse intriigitesse. Euroopa esimene ülikool/akadeemia loodi Platoni ette võtmisel. Õppetöö väga kõrge invidualiseeritus ja õppejõu ja õpilase väga tihe suhe. Loenguid peeti jalutates. Kõige väljapaistvam õpilane oli Aristoteles. Akadeemia suleti alles peale 589 pKr aastat
b) orjapidamine lubatud, otsene b) orjapidamine ei ole lubatud, kaudne demokraatia. demokraatia. Ametnikele makstakse palka, kodanike kohustus on riigikaitses osaleda, häälteenamuse reegel, võim kuulub rahvale, maksude maksmine. 6. Perikles, tema tähtsus Ateena ajaloos. Periklese valitsusaeg oli Ateenale tähtis, kuna: 1) tema ajal kujunes välja demokraatia (puhkes selle õitseng), 2) Perikles kindlustas Ateenat võimsate müüridega, 3) loodi Ateena mereliit, 4) akropol ehitati ümber kultuurikeskuseks. 7. Hellenite igapäevaelu. Enamik kreeklasi teenis raha põlluharimisega. Jõukamad inimesed, said põlluharimisega ise hakkama, kuid vaesemad pidid laenu võtma rikastelt (tagatiseks oli tihti maatükk). Ka linnas elavad inimesed tegelesid põlluharimisega, kelle maatükid olid linnast väljas pool. Suuremates linnades oli aga ülekaalus käsitööliste
6.1. Linnastumise määr, linnade kaart Linnastumist ehk linnade arvu ja suuruse kasvu ning linnaelanikkude osatähtsuse suurenemist võime märgata kõikides arenenud ja arenguriikides. Kreeka ei ole mingi erand. 2010. aasta seisuga elas 61% Kreeka rahvastikust linnades ning see arv kasvab keskmiselt 0,6% aastas. Joonis 19: Kreeka tähtsamad linnad ja saared 6.2. Suuremad linnad ja linnastud Kreeka pealinn on Ateena (joonis 20), mis on ka riigi suurim linn. Ateenat ümbritseb suur linnastu, mis moodustab suurema osa linnarahvastikust ja arvatakse sageli rahvaarvu hulka. 2011. aasta seisuga elas Ateena linnas 655 780 inimest3, ent koos eeslinnade jt aladega kasvab see 3 812 330 inimeseni. Ateena asub riigi kaguosas Vahemere ääres ning on olnud aastatuhandeid suure kaubandusliku ja kultuurilise tähtsusega. Linn on rajatud Akropolise mäele, mis on ühe maailma kuulsaima monumendi, Parthenoni, asukoht. Ateena kliima on valdavalt vahemereline
Kreeklastele oli Artemis jahijumalanna ja teda kujutati lühikeses rüüs noore tütarlapsena, nooletupp seljal ja oda käes, saatjaks emahirv ja nümfid. Väike-Aasias sai Artemis tuntuks peamiselt viljakuse, aga ka metsloomade ja meremeeste jumalannana. Efesose kõrge majanduskil tase tagas ka kõrge kultuuritaseme. Efesoses kõlasid esimest korda Homerose "Iliase" ja "Odüsseia" värsid, seal sündis vanim kreeka eleegiline poeesia, Efesos oli juba enne Ateenat kreeka maalikunsti, skulptuuri ja arhitektuuri tähtsaim keskus ja seal pandi alus ka materialistlikule filosoofiale. Halikarnassose mausoleum Halikarnassose mausoleum tekkis ühe legendi kohaselt järgmiselt: Mausolos abiellus oma õe Artemisega ja kui kuningas suri, lasi naine oma mehe jaoks ehitada mausoleumi. See mausoleum on Egiptuse püramiidide järel suurim hauamonument. See ehitis oli mõeldud valitseja hauakambriks, aga sealjuures ka templiks, kus kuningale pärast surma austust
Naiste panus sõja heaks on ju kahekordne. Kõigepealt sünnitavad nad pojad ja saadavad sõtta. Klassikaline Kreeka naine tema riik oli tema kodu Klassikalise Ateena aega (500-300 eKr) on harjutud pidamanaise ajaloo kõige süngemaks perioodiks. Kogu naise elu möödus koduarestis. Oraator Demosthenes ütlus: "Armukesi peame lõbu jaoks, orjatare argielu vajaduste rahuldamiseks, aga ka abikaasasid selleks, et nad sünnistaksid lapsi ja juhiksid truult meie majapidamist." Klassikalist Ateenat on kujutatud kui emakeskset ja isa vältivat kultuuri. Naiste koduaresti panek praktikas ei teostunud. Naised osalasid ikka avalikel üritustel, religioossed pidustused, atleedivõistlused, vahest teatrietendused. Naisi sunniti ka tööle väljapoole perekonda, põetajate, päevatööliste, puuviljakorjajate ja müüjatena. Linnriiki(polis) oli mehe ja kodune majapidamine(oikos) oli naiste eluala. Naiste olukorda saab mõista ainult siis, kui jälgida polise üldist arengut
võidu polises ning kelle ajal oli Ateena oma õitsengu tipul. Teda peeti väga heaks demagoogiks, kes oskas rahvast end poolele kallutada. Seetõttu valiti ta 461429 igal aastal esimeseks strateegiks ning tal õnnestus oma poliitilised vastased tavaliselt ostrakismiga pagendada. Perikles oli mitmete toonaste Vana-Kreeka suurkujude, näiteks Sophoklese, Sokratese ja Protagorase sõber. Periklese ajal pidas Ateena maha mitu enamasti edukat sõda. Kuid Peloponnesose sõja algul laastas Ateenat tüüfuseepideemia, mille ohvriks langes ka Perikles.
püüdsid neid paljastada ja karistada, see aga muutis nende võimu vastumeelseks ja viis võimult kukutamiseni. *Segadusi ja türanniat püüti vältida seaduste täpsema üleskirjutamisega. Seadusandjad pidid riigielu ja õigusemõistmise Reeglid täpselt sõnastama ja kirjapanema. Nad määrasid kindlad karistused erinevate kuritegude eest. Täpsemalt sõnastati ka kodanike õigused ja kohustused. *Seadused aitasid kindlustada Kreeka linnriikliku korraldust. 1.5 Kirjelda demokraatliku Ateenat ja Spartat. SPARTA *Sparta riik keskusega Lakoonika maakonnas Lõuna-Kreekas oli Kreeka linnriikide seas mitmes mõttes erandlik. *See oli ainus polis, mis hõlmas kahte maakonda. Spartalased olid 8.saj. e.Kr. alistanud naabermaakonna Messeenia ja orjastanud selle elanikud. *Sparta keskus koosnes neljast kindlustamata külast. *Sparta keskuse ja lähiümbruse elanikest moodustus Sparta kodanikkond-spartiaadid. Riigi ülejäänud elanikud olid nende võimu all.
suhted olid pingelised. Ateenas kujunes demokraatlik riigikord. Esile tõusis riigi eesotsas Perikles. Tema edendas laevastikku, Ateena võimsust ning tugevdas rahvaosalust riigiasjades. Ateenast sai tähtsaim majandus- ja kultuurikeskus Kreekas. Peloponnesose sõda (431-404 a. eKr) Vastuolud Sparta ja Ateena vahel tekitasid omavahel (koos liitriikidega) sõja. Tükk aega kestis jõudude tasakaal, Ateena domineeris merel ja Sparta maismaal. Kuid lõpuks ikkagi Sparta võitis täielikult Ateenat ning Ateena võim ajutiselt kadus. Sparta ülemvõim (404-371 a. eKr) Sparta sõlmib liidu Pärsiaga ja domineerib kogu Kreekas. Kuid teistes Kreeka linnriikides hakkas see vastuolu tekitama ning see võimaldas Ateenal oma võimu taastada. Sparta ülemvõim lõppes, kuna Teeba (Ateena liitriik) purustab Sparta armee. Makedoonia tõus (359-338 a. eKr) Makedoonlased olid kreeklastega väga lähedased. Nad hakkasid isegi juba kreeka kombeid ja kultuuri omastama
ehitajaid- need olid meistrid nimega Iktinos ja Kallikrates. Templis asus kuulsa skulptori Pheidiase loodud Athena kuju, templi marmorfriisil keerdus 160 meetri pikkuselt ümber ehitise Ateenas peetud suurte pidustuste rongkägu kujutis. Selle üle 300 inimese ja paarisaja hobusega reljeefikunsti hiigeltöö juures oli samuti kaastegev Pheidias. Nüüd on Parthenon juba ligi 300 aastat varemeis- kui 17.sajandil piirasid veneetslased Ateenat, kasutasid linna valdavad türklased templit püssirohulaona. Suure osa neistki reljeefidest, mis pääsesid püssirohuplahvatusest, viis inglane lord Elgin 19. sajandi alguses Londonisse, Briti Muuseumi. Halikarnassose Pergamoni altar Amfiteater mausoleum Epidauroses 7 maailmaimet Pergamoni altar Teatrid Seoses Aleksander Suure vallutustega 4. sajandil e.m.a
Theseus viis Antiope Ateenasse ja abiellus temaga. (On ka väidetud, et hoopis Hippolyte sõitis Ateenasse ja abiellus Theseusega). Nad said ühe lapse, poja Hippolytose. Legend, et Theseuse naine suri sünnitusel, tundub vähetõenäolisena, sest teise naise võttis Theseus alles siis, kui Hippolytos oli hilisteismeline. Teise legendi järgi hülgas Theseus oma naise noorema ja kaunima Phaidra pärast. Antiope (või Hippolyte) kutsus amatsoonid appi ja need ründasid oma laevastikuga Ateenat Theseuse ja Phaidra pulmapäeval, ent said lüüa ja Antiope (või Hippolyte) langes lahingus. Theseuse eluajal Ateena rohkem ei sõdinud. 10.Geryoni kariloomade äratoomine-Geryon ehk Geryoneus oli vanakreeka mütoloogias kolmepäine hiiglane, Chrysaori ja Kallirrhoe poeg. Mõne allika järgi oli tal ka kolm keha, ent jalgu ainult kaks. Käte arvuks nimetatakse kolm kuni kuus. Kuue käe versioonis kasutas ta võitluses kolme oda ja kolme kilpi. Antiiksed vaasimaalijad kujutasid
jumalanna Ateena Part(h)enosele. Arhitektid: Iktinos ja Kallikrates. Tegemist oli peripteeriga ehk sambad igas küljes, sambad dooria stiilis (8x17 sammast, 69, 51x 30, 86m.) Selle juures asus skulptori Pheidiase tehtud Ateena kuju. 1690a. eKr sai Ateena akropol suurtükiga pihta=varemed. Perioodi lõpul valmis Erechteion, kus arhitektiks oli Philocles, omapärasemsk seal oli karüatiidide (naine samba funktsioonis) koda. Väljaspool Ateenat: Demeteri tempel, Eleusis. ARHITEKTUUR 2. ÕITSEJÄRGUL E. HILISKLASIKA (4. sajand eKr) JA HELLENISTLIK AEG: Üha rohkem pääses maksvusele püütkolossaalsuse toreduse raffineerituse poole. Templiehitus on tagaplaanil, hulganisti losse, teatreid, raekodasid ehk avalikke hooneid. Joonia stiili kõrval tuleb ka Korintose stiil, Hellenismi lõpus ka Ektlektika. Teatriehitus: Kõige kuulsam Epidaurose teater. Kreeka teatrid paiknesid istmed
5. saj. e. Kr. toimusid Ateenas suurejoonelised ehitustööd. Arhitektid Iktinos ja Kallikrates projekteerisid suurejoonelise Parthenoni3, templi, kuhu paigutati kuulsa skulptori Pheidiase loodud Athena kuju. Ehitise 160 meetri pikkuse marmorfriisi reljeefid kujutasid Ateenas peetud panantenaiade4 rongkäiku. Selle üle 300 inimese ning paarisaja hobusega reljeefikunsti hiigeltöö juures oli samuti kaastegev Pheidias. Kui 17. saj. Veneetsia vabariigi väed piirasid Ateenat, kasutasid linna valdavad türklased Parthenoni püssirohulaona. Osa reljeefidest, mis pääsesid plahvatusest, viis inglane lord Elgin 19. saj. algul Londonisse Briti Muuseumi. On olnud juttu nende tagastamisest Kreekale. NB! Suurenda pilte! a) Leo von Klenze. (1784-1864). Ateena Akropol. Õli lõuendil, München b) Parthenoni sees paiknenud Athena Parthenose miniatuurne marmorkoopia. Rahvusmuuseum, Ateena. c) Parthenon tänapäeval
Skopas. Maalide hulgas paistsid silma Apellese tööd. Philon kirjutas templi kohta:"Efesose artemise tempel on ainus jumalate eluase maa peal..." Tempel oli ka varjupaigaks riiklikele kujategijatele ja põgenenud orjadele. Ta oli ka oma aja suurim pank Aasias. Seal hoiti raha ja anti laenu. Templil olid ka laialdased maa-alad. Seal kõlasid esimest korda Homerose "Iliase" ja "Odüsseia" värsid, seal sündis vanim kreeka eleegiline poeesia. Efesos oli juba enne Ateenat kreeka maalikunsti, skulptuuri ja arhitektuuri tähtsaim keskus ja seal pandi alus ka materialistlikule filosoofiale. Kuulsaim Efesose kodanik oli filosoof Herakleitos (ca.540-480 e. Kr.). Artemise templist on nüüdseks säilinud vähe (peale mõnede kujude ja sambaosade). Välja on kaevatud vaid vundament. Arheoloogidel ja arhitektidel on õnnestunud täie kindlusega re- konstrueerida vaid templi põhiplaan.( Kinggi 1996:68-81) ZEUSI KUJU OLÜMPIAS
Ateena lähedal saavutas kreeklaste laevastik otsustava võidu, sest Pärsia laevastik jäi väina põhja kinni. Järgmisel aastal purustati pärsialased ka maismaal ning kihutas nende väe riismed oma maalt välja. Peloponnesose sõda 431-404 eKr Pikk ja kurnav sõda Ateena ja Sparta vahel. See osutus Ateenale hukatuslikuks. Pärsia riik abistas Spartat rahaliselt ja laevastikuga ning Sparta oma kavalusega sai Ateenalt endaltki mõned laevad. Sparta piiras Ateenat täielikult ning Ateenal polnud muud võimalust, kui alla anda. Ateenast sai mõneks ajaks Sparta sõltlane. Makedoonlaste vallutused 4. saj eKr Chaironeia lahing 338 eKr Philippos II'le ei meeldinud Demosthene'se Makedoonia-vastased kõned ning otsustas Kreekaga sõtta astuda, kuigi ta oli seda seinini osavalt vältinud. Kreeka liiduvägi sai hävitavalt lüüa ning Philippos laskis end kõigi hellenite juhiks kuulutada
Demos tähendab Kreeka keeles rahvast ja kratos on võim. Rahvas sai otse ise riiki juhtida. 1. võrdle sumeri ja kreeka linnriike , mis on ühist , mis erinevat? 2. millised olid kodaniku õigused ja kohustused polise ees? 3. Mida ühist ja mida erinevat on Aristrokraatlikul ja Demokraatlikul Ateenal? 4. Kuidas kergendasid Soloni reformid Ateena lihtrahva elu? 5. millisel osal Ateena elanikest puudusid kodaniku õigused? 6. kuidas demokraatlikku ateenat valitseti? 7. Mis oli otsene demokraatia ateenas? Kas pead Ateena demokraatiat õiglaseks või mitte , põhjenda?! Küsimused kontrolltööks. 1.Foiniikia ja iisrael. 1)Millest tuleb nimetus Foiniikia? 2)Mille poolest on sarnased ja mille poolest erinevad Sumeri ja Foiniikia riigid? 3)Miks sai foiniiklaste tähtsamaks tegevusalaks kaubandus? 4)Mis tingis foiniikia tähestiku kiire leviku ja mis see omakorda kaasa tõi? 5)Iseloomusta juutide esiisasid?
annaabi.ee 
