Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Asutuse areng, linnastumine (konspekt)". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
linnarahvastiku, linnastumine, asulat, agraarajastu, hiidlinn, york, suurlinnad, linlaste, kanalisatsioon, kaupmehed, koondus, suurimate, linnastute, megalopolis, maailmalinnad, aasia, osakaalu, maltal, koondumine, aeglasem, määratletud, tavalisem, jaapanis, 50000, malaisias, teeninduses, rahvaarvuga, asulas, infrastruktuur, veevärk, apteek, hotellraudteed. Rein-Ruhri tekkis tänu kivisöe leidumisele seal piirkonnas ja on tegu mitme keskusega linnastuga. Analüüsi nende paiknemist eri maailmajagudes ja kasvutempot, samuti kaugust rannikust. London asub Põhja-Euroopas ja on ranniku lähedal. Kasvutempo oli kõrge. Milliste tunnuste alusel määratletakse linna eri riikides? Elanike arvu alusel(kindel rahvaarv, vähemalt 5000); asulas hästi arenenud infrastruktuur(veevärk, kanalisatsioon, kool, apteek, hoteel vms); rahvastiku tööhõive; administratiivne piir(külad ja põllumaad ka), asula keskuse funktsioon. Seleta, miks tekkisid esimesed linnad just nendes piirkondades e. millised tegurid olid kõige olulisemad varaste linnade arengus? Esimesed paiksed asulad tekkisid seoses üleminekuga põlluharimisele. Eelkõige kaitseks võõraste eest, kuid ka üksteise abistamiseks hakkasid põlluharijad elama koos väikestes külades
Asula on kompaktsete perede, talude, elamute jne paigutusega asustatud koht ASULATE paiknemist mõjutasid: · Joogivee lähedus · Vajaliku kütuse olemasolu · Põllumajanduses kasutatava maa lähedus · Vajalike ehitusmaterjalide lähedus · Kaitse vaenlase ja halva ilmastiku eest · Soodne transpordi-geograafiline asend 3 Asula Maa asulad Linnalised asulad küla alevik väikelinn suurlinn hiidlinn maailmalinn Erinevused Elanike arv Asustustihedus Tööhõive Teenuste kättesaadavus Majandussektorite osakaal ...... Linn on füüsiline, majanduslik, poliitiline ja kultuuriline nähtus · Füüsilise määratluse järgi on linn tihedalt täis ehitatud keskkond ja ulatub sinna, kus tihe ehitus lõpeb. · Majanduslikult on linn paik, kus asuvad pangad, poed, ettevõtted jms.
täiendavad toetusi saavad üksikv anemad, kellel on enam kui neli last ning lapsed, kelle isad teenivad aega sõjaväes. · Sisserännet reguleerib Eesti riik sisserände kvoodiga. Eestisse elama asuvate inimeste arvu mõjutavad ka elamis- ja tööluba taotlemise reeglid · Suremus. Riigil kõige raskem mõjutada. Olulised on arstiabi kättesaadavus ja kvaliteet. Linnastumiseks nimetatakse linnade kasvu ja linnarahvastiku osatähtsuse tõusu rahvastikus. Arenenud riikides on linnade kasv aeglasem, vähem arenenud maades kiirem. Rootsis ja Norras loetakse linnaks üle 200 inimesega asulat, Jaapanis on piir 50 000, Malaisias 10 000 inimest. Mõnes riigis peetakse oluliseks ka asula rahvastiku tööhõivet asula tüübi määramisel. Nt loetakse linnaliseks asulat, kus valdav osa elanikest töötab tööstuses või teeninduses. 12.sajandil kujunesid kaks suurt kaubanduslinnade võrku:
Põllumajandusühiskonnast tööstusühiskonda Umbes 6000 7000 aastat tagasi hakkasid inimesed paikseks jääma ning põllundusega ja karjakasvatusega tegelema. Algas põllumajandus- ehk agraarajastu. Enda ja loomade jõudu kasutades tootsid inimesed kohalikest maavaradest elatusvahendeid, millest valdav osa tarbiti elatusmajanduse ehk naturaalmajanduse tingimustest kohapeal. Peamine tegevusala põllumajandus : toodeti eluks vajalikke toiduaineid. Käsitöö, kaubandus ja teised majandusharud olid vähemtähtsad. Tööjaotus oli kujunenud vaid põlluharijate ja käsitööliste vahel, esivanematelt päritud oskused kandusid edasi aeglaselt.
Rändeiibe ehk saldo on sisse-ja väljarände vahe Liigitatakase: kauguse, põhjuse ja kestvuse järgi. 5. Rahvastikupoliitika- riigi sihiteadlik tegevus rahavaarvu, selle demograafilise koosseisu ja paiknemise mõjutamiine. Rahvastiku arvukust mõjutavad sündimus, suremus ja ränne. Rahvastikupoliitikaga võib riik taotleda rahavarvu suurenemist või vähenemist, sisserännet teistest riikides või väljarännet. 6. Linnastumine ehk urbaniseerumine on linnade arvu, suuruse ja osatähtsuse kasvamine seoses majanduse ja ühiskonna arenguga. Linnastume tase mitu % riigi elanikest elab linnas. Linnastumise tempo- kui kiiresti linn kasvab ja areneb Asula on kompaktsete perede, talude, elamute jne paigutusega asustatud koht. Asulate paiknemist mõjutasid. Asulale linna nimetuse ja õiguste andmise tingimused on riigiti väga erinevad
Linnastumine e. Urbaniseerumine on linnarahvastiku osatähtsuse suurenemine rahvastikus. Linnastumisega kaasneb linnade kasv ja elanike linna kolimine. Linnade kasv on aeglasem arenenud maades ja kiirem arengumaades. Linnastu e. aglomeratsioon-(Funktsionaalselt) kokkukasvanud lähestikku asuvad asulad ja linnad(suurimate linnastute vahe raadius on u. 100km) Hiidlinn e. Megapolis- kokku kasvanud linnastud(Ameerika kirderannik(Boshwash). Eeslinnastumine e. Suburbanisatsioon- inimeste elamaasumine suurlinnade lähiümbrusesse. Iseloomulik joon inimeste suurlinnadest välja linnade lähedusse.Vastulinnastumine-e. Kontraurbanisatsioon- väljaränne suurematest linnadest(linnastumist kaugematesse piirkondadesse).Globaalne võrk-üle maailma tihedate ärisidemetega seotud hiidlinnade ärikeskuste võrgustik.
Sündide arvu muutmiseks kasutatatakse: abiellumisvanuse määramist, rasestumisvastaste vahendite ja abordi kättesaadavuse reguleerimist, kooselureegleid, peretoetusi, soodustusi töötamisel, teenuseid. (Peresõbralikud on nt. Põhjamaad) Vähendamiseks tehakse ka trahve (nt. Hiinas, kui on rohkem kui 1 laps + seal kasutatakse ka sundaborte). Rändpoliitikas on mitmed piirangud või soodustused seoses kodakondsuse, töö-või elamisloa saamisega. Kasutatakse ka kvoote. ASUSTUSE ARENG, LINNASTUMINE: Linnastumiseks nimetatakse linnade kasvu ja linnarahvastiku osatähtsuse tõusu rahvastikus. Mõõdetakse osakaalu järgi kogu rahvastikust protsentides. Eeldused: Tööjaotuse areng ja töö tootlikkuse kasv Tööstuslik revolutsioon Koloniaalsüsteemi kujunemine (algselt oli tugipunkt, hiljem kasvas linnaks, sest sinna kogunes tööjõuna palju rahvast) Teenindava majandussektori plahvatuslik areng Arengumaades on linnade kasv kiirem kui arenenud maades.
Linnastumine tekkis, sest inimestel oli suurem vajadus kaitse järele. Linnastumise protsess jagatakse kolmeks erinevaks etapiks. Esimene etapp hõlmab 19. sajandit. Sajandi algul elas maailmas 29 mln inimest linnades, sajandi lõpul kaheksa korda rohkem- 220 mln. Linnastumisaste tõusis maailmas 3%lt 14%le. Paljud külad muutusid linnadeks ja linnu ehitati isegi tühjale kohale. Nii tekkisid esimesed miljonilinnad- London, Pariis, New York, Berliin, Chicago, Philadelphia, Peterburi, Viin. Tekkisid esimesed linnastud. Teine etapp hõlmab 20. sajandi esimest poolt. Linnade arvu kasv aeglustus. Uusi linnu rajati vähe, kuid just Eestis said sel ajal 18 asulat linna staatuse. Kõrge iibe tõttu kasvasid olemasolevad linnad kiiresti. Põhja- Ameerikas ja enamikus Euroopa riikides kujunes linlik eluviis domineerivaks. Hoogustus eeslinnastumine. See on protsess, kus jõudsalt arenevad suure linna lähedased asulad. Kolmas etapp algab 20
http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee Sydney Ü.Liiberi foto Suurem osa inimesi tahab linnas elada · Aastal 1800 elas vaid 3% maailma rahvastikust linnades, 1900.a. juba 13% ja 1950. a. 29% ning 2008. a. 50%. 2025. aastal elab linnades tõenäoliselt juba 60% rahvastikust. % 1950 2000 2050 · Linnastumine on protsess, mille käigus järjest rohkem inimesi asub elama linnadesse. Linnarahvastiku osatähtsus maailma riikides Kanada Islan Venemaa 80% d 74% USA Portuga 93% Jaapan
vastulinnastumine industrialiseerimine Heakorrastatus nii kesk- Üldilme Äärelinnas slummid, getod kui äärelinnas 2. Iseloomusta asustuse arengut maailmas ning nimeta asustuse arengut mõjutavaid tegureid eri aegadel. Agraarajastu linnad · Kujunesid maailma vanimates põllumajanduspiirkondades · Linnades elas 1-2 % rahvastikust · Seal elasid peamiselt käsitöölised, kaupmehed, valitsejad, vaimulikud ja sõjaväelised, suur osa linnaelanikest tegeles põllumajandusega · Mullastik, pinnamood olid tähtsad elukoha valmimises · Asusid sageli veekogu ääres ja olid esialgu piiratud müüridega Linnastumine tööstusühiskonnas · Toimub kiire linnastumine · Tekivad uued linnad kaevanduste, sadamate, ülikoolide, kuurortide lähedusse · Looduvarade olemasolu on suur tegur elukoha valmimises
(5) Pinnamood,kliima,mullad,taimestik,maavarad. 6. Oska kaardi abil iseloomustada rahvastiku paiknemist ettenatud piirkonnas(riigis),selgita paiknemise põhjused (tv lk.22 ül.7,8) Hõredalt on asustatud Põhja-Euroopa,sest seal on halb kliima,kehvad olud,väga külm.Tihe on asustus Kesk-Euroopas ja Lõuna-Euroopas,sest seal on kõige sobivamad elutingimused ja sobiv kliima. 7. Nimeta maailmas 3 tihedamini asustatud piirkonda. Kesk-Euroopa,Lääne-Euroopa,vahemereäärsed suurlinnad 8. Nimeta maailma 3 suuremat riiki rahvaarvu järgi. India,Hiina,USA 9. Selgita erinevat sündimust ja suremust arenenud ja arengumaades,too välja peamised põhjused (tv lk.24-25). 10. Nimeta ja iseloomusta demograafilise ülemineku etappe (õp.lk 45). I etapp-Algas Euroopas 18.sajandil.Ühiskonna areng tõi kaasa elutingimuste,toitumise ja arstiabi paranemise.Õpiti ravima ja ennetama mitmesuguseid haigusi.Eluiga hakkas pikenema,kuid sündimus jäi endiselt
Suurlinnad maailmas (linnastumine) 8.b klass Sisukord 1.Sisukord 2.Sissejuhatus 3.Linn 4.Linnastumine ehk urbaniseerumine 5.Tokyo 6.New York 7.Sõul 8.Kokkuvõte 9.Kasutatud allikad. Sissejuhatus See teema sattus meile loosiga. Ise oleksime valinud võibolla midagi muud. Selles töös räägime linnastumisest ja sellega seotud probleemidest, samuti rahvaarvult suurematest linnadest maailmas. Rahvaarvult suuremate linnade nimed on võetud geograafia õpikust, sellekohasest tabelist, nende linnade rahvaarv on võetud internetist.
abordi kättesaadavuse reguleerimist, erinevaid kooselu reegleid, peretoetusi, lisapuhkusi nii emadele kui isadele, soodustusi töötamisel, teenuseid, aga ka trahve ja majanduslikke meetmeid. Osa riike reguleerib sisserännet kvoodiga. Kvoot võib eri sotsiaalse tausta, sisserännu põhjuse, oskuste või majandusliku staatusega inimestele erinev olla. 2.6 Asustuse areng, linnastumine Linnastumiseks nimetatakse linnade kasvu ja linnarahvastiku osatähtsuse tõusu rahvastikus. Linnastumist mõõdetakse linnarahvastiku osakaalu järgi kogu rahvastikust protsentides. 1960ndail hakkas PõhjaAmeerika ja LääneEuroopa riikide linnades arhvaarv eeslinnastumise (suburbanisatsioon) tõttu vähenema. 1980ndail algas koguni vastulinnastumine (kontraurbanisatsioon) elanike lahkumine linnadest kaugematesse piirkondadesse, eelkõige maale. Lähestikku asuvad linnad ja väiksemad asuald kasvavad üha enam kokku,
Kaasaegsed rändevood · Lääne-Euroopassse · Põhja-Ameerikasse sissevool Euroopast. · Lähis-Ida naftariigid Riigisisene ränne · Rändebarjääre vähem · Maalt-linna · Linnast-maale RAHVASTIKU POLIITIKA Rahvastikupoliitika · Riigi sihiteadlik tegevus rahva arvu, selle demograafilise koosseisu ja paiknemise mõjutamisel. · Sündimus · Suremus · Sisseränne · Väljaränne · Hiina · Rumeenia ASUTUSE ARENG, LINNASTUMINE Linnastumine · Linnastumine on linnade kasvu ja linnarahvastiku osatähtsuse tõus. · Kõige kiirem on olnud linnade kasv 50aastade jooksul. · Linnastumine jätkub. Linn · Rahvaarv · Inimeste peamised tegevusvallad · Kanalisatsiooni olemasolu · Infrakstruktuuri olemasolu Linnade ajalooline areng · Esimesed tekkisid seoses üleminekuga põlluharimises · teendindus Agraarajastu linnad · Esimesed linnad kujunesid 5-6 tuhat aastat tagasi.
hiidlinn- suur linnaline ala, mis moodustub linnastute suurenedes, tihenedes, kokku kasvades. Eeslinnastumine- e. suburbanisatsioon- inimeste elamaasumine suurlinnade lähiümbrusesse. Iseloomulikuks jooneks on inimeste ränne suurlinnadest välja. Vastulinnastumine- e. kontraurbanisatsioon- väljaränne suurematest linnadest kaugematesse piirkondadesse. Juhul, kui lahkutakse lähitagamaale, nimetatakse sarnast protsessi suburbanisatsiooniks ehk lähilinnastumiseks. Linnastumine- linnarahvastiku osatähtsuse suurenemine rahvastikus. Seotud ka linnade kasvu ja arenguga. Demograafiline üleminek- e. siire, rahvastiku demograafilise arengu etapp, mille käigus asenduvad kõrge sündimus ja suremus madalamaga ning inimeste keskm eluiga tõuseb.2. Rahvaarvu kasv maailmas ja erinevates regioonides. Rahvaarv hakkas märgatavalt kasvama siis, kui inimesed olid muutunud paikseks, hakanud põldu harima, koduloomi kasvatama. 1650. aastaks oli maailma rahvaarv suurenenud
Eestis on 70% Linn on kompaktse hoonestusega asula, mis on saanud linna õigused . Linnastumisplahvatus toimus 1800-1950 kasvas maakeral rahvastik 2,8% võrra aga linnarahvastik 25 korda . 20saj tekkisid monofunktsionaalsed piirkonnad , kus magalad on linna ühes ning töökohad teises ääres. Enamasti oled need mõeldud noor peredele . Mõne aastakümne möödudes tuli viimased ümber ehitada raamatukogudeks , vanadekogudeks vms. Linnastumise etapid Esimene etapp 19 saj · Kiire linnastumine Euroopas ja Põhja- Ameerikas · Linnastumisaste tõusis 3%lt-14% le . · Külad liideti linnadega või kasvasid linnadeks ning ehitati linnu ka täiesti tühjale kohale. · Tekkisid esimesed miljonlinnad ( London , Pariis ,New York) · Hakkasid tekkima esimesed linnastud Linnastu on rühm lähestikku asuvaid linnu, mida seovad tihedad majandussuhted ning elanike tööalased jm sidemed. Teine etapp 20saj esimene pool · Linnade arvu kasv maailmas aeglustub
Linnastumine ehk urbaniseerumine on majanduse ja ühiskonna arenguga kaasnev linnade kasv ning nende osatähtsuse suurenemine; rahvastikurände protsess, milles inimesed siirduvad maalt linna; laiemas mõttes hõlmab muutusi rahvastiku koostises, kultuuris ja elulaadis. Linnastumis- ehk urbanisatsiooniastmeks nimetatakse linnalistes asulates elavate inimeste arvu osatähtsust kogu riigi rahvaarvu suhtes. Linnastumise esimene etapp oli XIX sajandil. Kiire linnastumine Euroopas ja Põhja- Ameerikas. Sajandi alguses linnades 29 mln inimest, lõpus 220 mln. Linnastumisaste tõusis maailmas 3%lt 14%le. Miljonilinnad London 1810, Pariis 1846, New York 1860. Sajandi lõpus paarkümmend miljonilinna (Berliin, Chicago, Philadelphia, Peterburi; Tokyo, Viin) ja esimesed linnastud, eelkõige Inglismaal. Linnastumise teine etapp XX sajandi esimesel poolel. Linnade arvu kasv maailmas aeglustus. Linnade võrk välja kujunenud
See on kõige vanem etapp, esineb riikides, kus on elatusmajandus, perekonnas sünnib tavaliselt 10-12 last, kellest täiskasvanuks saab vais kolm-neli, tänapäeval esineb seda Aafrika, Ladina-Ameerika või Okeaania piirkondades elavatel hõimudel. - Kõrge sündimus - Kõrge suremus - Madal iive - Keskmine eluiga 40-45 eluaastat - Vanureid on vähe · Demograafiline plahvatus Selle toovad kaasa eelkõige industrialiseerumine ja linnastumine, millest on tingitud elatustingimuste parandamine. Euroopas oli see XVIII saj, Põja-Ameerikas sajand hiljem ja majandulikult vähemarenenud riikides XX sajandi keskpaigas. Praegu toimub see Nigeerias, Bangladeshis ja Egiptuses. - Suremus väheneb - Kõrge sündimus säilib - Väga kõrge iive (20-30 promilli) - Keskmine eluiga tõuseb - Eakate roll suureneb · Üleminekuetapp
sotsiaalsfäärile Maailmas peamised rändesuunad ja nende põhjused: * Mehhiko - USA – parem elu ja tasuvam töö * Puerto Rico – USA – parem elu, majanduslik kindlustatus * Türgi – Saksamaa – parem elu, majanduslik kindlustatus * Burkina – Elevandiluurannik – majanduslikul parem * Venemaa – Kasahstan – poliitilised põhjused * Hiina – USA – loodusõnnetused, parem elu * Indoneesia – Malaisia – parem elu 9. Linnastumine. Asulate jaotuse alused linnalisteks asulateks ja maa-asulateks. Oskad iseloomustada linnastumise erinevaid etappe ning tead, kunas need maailmas levisid (-vad) Jaotuse alused: 1. Rahvaarv 2. Inimeste peamised tegevusvaldkonnad 3. Tsentraalse kanalisatsiooni olemasolu 4. Teatud infrastruktuuri olemasolu Linnastumise etapid: 1. Algab seoses industrialiseerimisega (langeb kokku varaindustriaalse tootmisviisiga ja demograafilise plahvatusega)
Rajoonid muudeti maakondadeks, külanõukogud maavaldadeks. Linnu hakati käsitlema linnvaldadena, alevi kategooria kaotati ja alevid võisid vastavalt rahva soovile kas muutuda linnvaldadeks või liituda maavaldadega. (8 alevit säilitas siiski alevi nime, kuid kuuluvad nüüd segavaldade koosseisu). Valdades viidi sisse tõeline omavalitsus, maakonnad aga jäid vaid haldusüksusteks. Tallinn liideti Harjumaaga, Tartu ja Pärnu samanimeliste maakondadega, Kirde-Eesti suurlinnad Kohtla-Järve, Sillamäe ja Narva Ida- Virumaaga. Haldusreform? Eriti õnnestunud Eesti praegune haldusjaotus ei ole. Eelkõige torkab silma, et enamik meie valdu on liiga väikesed. Neil ei jätku ettevõtlikke ja tarku inimesi vallavalitsustesse ega maksumaksjate raha vähegi suuremate projektide tarvis. Seevastu Tallinn on vallaks jälle liiga suur. Ka tundub, et nooremaid maakondi (eriti Põlva-, Jõgeva-, Rapla- ja Hiiumaad) pole rahvas veel päriselt omaks võtnud
Lääne-Euroopas Kagu-Inglismaalt kuni Põhja-Itaaliani (SININE BANAAN). Nende piirkondade rahvaarv on kasvanud, sest veekogude ligidal on elutingimuseks parem keskkond ja rohkem võimalusi. 4. Mis on „kummituslinnad“. Miks nad on tekkinud? Too mõni näide.Kummituslinnad- mahajäetud linnad, mis õitsesid kullapalaviku ajal, kuid jäid varude ammendudes inimtühjaks. NT: Rhyolite USA-s, Berlin Nevadas USA-s, Bodie linn USA-s, Hashima saar Jaapanis 5. Mille poolest erineb linnastumine arenenud riikides ja arengumaades? (võrdlev tabel!) 1) Linnastumise tempo on arengumaades kiirem, sest arenenud riikides on linnastumise protsess kestnud pikemat aega ja linnarahvastiku osakaal on keskmiselt kõrgem. 2) Arengumaade linnad kasvavad ebaühtlasemalt, mõned linnad, peamiselt pealinnad kasvavad erakordselt kiiresti. 3) Arenenud maade linnadele on iseloomulik ees- ja vastulinnastumine; arengumaadele on iseloomulik ülelinnastumine, tekivad suured slummid
sajandil Aafrikas kõige arenenumad? Miks just need? Põhja-Aafrika tänu Vahemerele 5. Miks suutis Ida-Aasia 16. sajandil elatada palju suuremat hulka inimesi kui Euroopa? Head loodusolud, kogemused, töökas rahvas 6. Miks toimus areng agraarajastul väga aeglaselt? Tootmisvahendid oli algelised, piirkonnad olid eraldatud 2. Tööstusühiskond e. industriaalühiskond Valdav majandusharu oli töötlev tööstus Toodetakse turule, sõltutakse turust Tekkis geograafiline tööjaotus, kiire linnastumine Arengule andsid tõuke ka järgmised tehnoloogilised uuendused: 18. sajandi lõpp 19. sajandi algus Aurumasin Kivisüsi energiaallikana Aurik, auruvedur Tekstiilitööstuse kiire areng Metallurgia areng Raudteetransport 19. sajandi lõpp 20. sajandi algus Autotööstuse areng Konveiermeetod Nafta kasutuselevõtmine -> bensiin Elekter Telefoniside, raadio süvenes veelgi geograafiline tööjaotus iga piirkond spetsialiseerub nende hüvede tootmisele, mille jaoks on kõige
Germaani sõna, mille laenasid roomlased. Linna eelkäija. vicus - väikseim administratiivne üksus rooma impeeriumis. Tekkisid rooma sõjaväegarinsonide lähedusse. Pakkusid sõduritele kaupu ja teenuseid. Esialgu polnud ka mingit legaalset staatust. Linna eelkäija. portus – põhimõtteliselt sama, mis eelnevad. Keskaegsed linnad sündisid ja arenesid just majandusliku funktsiooni baasilt, selle baasi loob kaubavahetuse elavnemine, selle loovad kaupmehed. Kui alguses (varakeskajal) oli linn eelkõige vahetuse koht, kaubanduslik sõlmpunkt, turg, siis nüüd on tema tähtsaimaks funktsiooniks tootmistegevus. Linn on töökoda. Kaubavahetus käis muidugi edasi. Sageli jääb mulje esimese aastatuhande linnade pidevusest seetõttu, et keskaegsed linnad asetsevad vana keskuse kõrval. Eeslinnad. Isegi pidevuse korral on suured keskaja linnad üldiselt just väikeste antiik- või varakeskaja linnade järeltulijad. Vorm sarnane, sisu erinev.
Germaani sõna, mille laenasid roomlased. Linna eelkäija. vicus - väikseim administratiivne üksus rooma impeeriumis. Tekkisid rooma sõjaväegarinsonide lähedusse. Pakkusid sõduritele kaupu ja teenuseid. Esialgu polnud ka mingit legaalset staatust. Linna eelkäija. portus põhimõtteliselt sama, mis eelnevad. Keskaegsed linnad sündisid ja arenesid just majandusliku funktsiooni baasilt, selle baasi loob kaubavahetuse elavnemine, selle loovad kaupmehed. Kui alguses (varakeskajal) oli linn eelkõige vahetuse koht, kaubanduslik sõlmpunkt, turg, siis nüüd on tema tähtsaimaks funktsiooniks tootmistegevus. Linn on töökoda. Kaubavahetus käis muidugi edasi. Sageli jääb mulje esimese aastatuhande linnade pidevusest seetõttu, et keskaegsed linnad asetsevad vana keskuse kõrval. Eeslinnad. Isegi pidevuse korral on suured keskaja linnad üldiselt just väikeste antiik- või varakeskaja linnade järeltulijad. Vorm sarnane, sisu erinev.
masti ühise keele ja /v õ i kultuuriga inimkoos- mille alla kuuluvad regulaarselt haritavad põllu lus. 1 5 6 ,1 6 6 ,169 maad ja mitmeaastased istandikud (puuvilja- ettevõtlusklaster e. -kobar - paljude eri tüüpi kit aiad, viinamarjaistandused, oliivi- ja palmisalud salt spetsialiseerunud ettevõtete territoriaalne jm). 85 kooslus, mis on seotud sarnase toote või toote hiidlinn e. m egalopolis - suur linnaline ala, mis grupi valmistamisega. 23 , 114 moodustub linnastute suurenedes, tihenedes ja kokku kasvades. 56 178 hüdro- e. vee-energia - vee potentsiaalne ja kinee bimise arvel. Sinna hulka kuulub nii materiaal tiline energia, mida saab kasutada elektri tootmi se kapitali soetamine (kinnisvara, seadmed jms.) seks või masinate käitamiseks
kujundamine. Seadusandlik võim on 200-kohalisel parlamendil, mida nim, Eduskund, mille liikmed valib proportsionaalsuse alusel rahvas (ametiaeg 4 aastat). Valida võib alates 18. eluaastast. Täitevvõimu teostab Riiginõukogu, kes vastutab parlamendi ees. Peaministri valib parlament ja kinnitab president. Soomes on mitmeparteisüsteem. Soomes kehtib 2000.a. loodud põhiseadus. Soome keskmine rahvastikutihedus on 15,5 in/km2. Asustustihedus väheneb põhjapoole liikudes. Linnarahvastiku osatähtsus on 61%. Üle 100 000 elanikuga linnu on kuus, suurim Helsingi. 2% rahvastikust on välismaalased, neist 23% vene, 13% Eesti ja 8% rootsi kodanikud. Üle 80% moodustavad luterlased. Soome asub 60o pl põhjas ning asub Fennoskandia kilbil. Aluskorras on kristalsed kivimid, mis ka paljanduvad, need on peam. graniit, gneiss ja kvartsiit. Maapind peamiselt nõrgalt künklik. Maapinna keskmine kõrgus 152 m. Sood ja rabad moodustavad maismaast 32%
kõige paremad eeldused. Eeldused selleks lõi: 1. Veonduse areng 2. Maavarade ebaühtlane jaotus MAAILMAMAJANDUSE GEOGRAAFIA - uurib terve maailma majanduse toimimist ruumis. TOOTMISVIIS ühiskonna eluks ja arenguks vajalike elatusvahendite hankimise viis (tehnoloogia ja vastavad ühiskondlikud suhted) Inimühiskonna arengus võib eristada 3 erinevat etappi: 1. Põllumajandusajastu e. agraarajastu agraarne tootmisviis 2. Tööstusajastu e. industriaalajastu- industriaalne tootmisviis 3. Infoajastu - postindustriaalne tootmisviis PÕLLUMAJANDUS - ehk AGRAARÜHISKOND Varaagraarne tootmisviis tekkis koduloomade kodustamise või põlluharimise tekkimisega. Rändkarjandus ja alepõllundus. Esineb mäestikualadel, kõrbes ja tundrates. Umbes 300 mln inimest. Hilisagraarne tootmisviis taime-ja loomakasvatuse ühendamine ühes majapidamises.
kõige paremad eeldused. Eeldused selleks lõi: 1. Veonduse areng 2. Maavarade ebaühtlane jaotus MAAILMAMAJANDUSE GEOGRAAFIA - uurib terve maailma majanduse toimimist ruumis. TOOTMISVIIS ühiskonna eluks ja arenguks vajalike elatusvahendite hankimise viis (tehnoloogia ja vastavad ühiskondlikud suhted) Inimühiskonna arengus võib eristada 3 erinevat etappi: 1. Põllumajandusajastu e. agraarajastu agraarne tootmisviis 2. Tööstusajastu e. industriaalajastu- industriaalne tootmisviis 3. Infoajastu - postindustriaalne tootmisviis PÕLLUMAJANDUS - ehk AGRAARÜHISKOND Varaagraarne tootmisviis tekkis koduloomade kodustamise või põlluharimise tekkimisega. Rändkarjandus ja alepõllundus. Esineb mäestikualadel, kõrbes ja tundrates. Umbes 300 mln inimest. Hilisagraarne tootmisviis taime-ja loomakasvatuse ühendamine ühes majapidamises.
Narva ja Tartu jäid mõneks ajaks ilma kogu oma elanikkonnast. Rüüstamata jäi vaid Tallinn, kuid ka seal põletati maha eeslinnad. 18. sajandi alguse katk hävitas poole linnarahvastikust. Kõigis Eesti linnades jäi alles u. 5000 inimest. Põhjasõjas laastatud väiksemad linnad (Paide, Haapsalu, Rakvere, Viljandi) kaotasid linnaõigused ja läksid ümbruskonna mõisnike kätte ning sealseid elanikke sunniti nagu talupoegigi mõisasse teotööle. 1725.aastaks linnarahvastiku arv siiski jälle kahekordistus. Kiiremini taastusid Tallinn ja Narva (viimane kuulus nüüd Peterburi kubermangu alla). Tallinn sai Vene impeeriumi üheks tähtsamaks sõjalaevastikubaasiks ja kaubanduskeskuseks. Narva oli Vene impeeriumi suuremaid sadamalinnu. 1782.a. oli linlasi endiselt 5% kogu rahvastikust. Talurahva pärisorjuse tõttu oli maainimeste linna liikumine takistatud ning ajutiselt saavutasid linnades ülekaalu sakslased. 1783
Keskaja konspekt Kestis u 1000 aastat. Keskaja mõiste lõid 14. sajandil humanistid. Ladina keel lihtsustub laiematesse (mitte laiadesse!) hulkadesse levimise tõttu. Keskaja ladina keel oli keskmise osa ladina keel. Keskaeg kandnud negatiivset märki, allakäiguaeg (ladina keele moondumine). Kõikidele tuli 17. sajandi periodiseering kui saksa keele õppejõud Horn ja Keller levitasid/kujundasid mõiste kasutust. Inkvisitsioon, nõiaprotsessid 17.-18.sajandil, nimetatud keskaegseteks, iganenuteks. Romantikud idealiseerisid keskaega; kangelasajastu, rüütlid, gooti kunst. Historitsism objektivsuse püüe. Tinglik periodiseering. Algus: · 313 Milano ususallivuse edikt · 375 hunnid tungivad Euroopasse, suur rahvasteränne. · 476 langes Lääne Rooma keisririigi keiser · 495-496 Clodovech sai kristlaseks · 711 araablased maabusid Hispaanias Lõpp: · 1453 türklased vallutavad Konstantinoopoli �
liikmetest konsistoorium. 1686- Kirikuseadus, mis ühtlustas kirikuorganisatsioonid. Kõik kirikuorganisatsioonid on võrdsed, seda tehti Rootsi emamaa eeskujul. Vene valitsejad ehk õigeusu esindajad. Vene valitsejad kohalikesse usuasjadesse esialgselt ei sekkunud. Enam polnud keskvõimu, mis kontrolliks usuühtsust. Kohaliku kiriku korraldust hakkasid juhtima kohalikud ilmalikud seisused. Linnad: 17. sajandi alguseks oli Eesti alal kümme linnaõiguslikku asulat: Tallinn, Tartu, Narva, Pärnu, Viljandi, Haapsalu, Paide, Rakvere, Kuressaare ja Valga. Linnade laastamine järgnes Põhja-sõja ajal. Tartu, Arva ja Valga kodanikud küüditati Venemaale. Rootsi pealetungi kartuses lasti Tartu 12. juulil 1708 venelaste poolt õhku. Järgnevatel aastakümnetel sõjas hävinud linnad taastati ning linnaelanike arv kasvas jõudsalt. 1782. aastal oli rahvaarvult suurim linn Eestis endiselt 10 000 elanikuga Tallinn
ÜLDMAATEADUS Nüüdisaegsed uurimismeetodid geograafias. - Geograafia jaguneb loodusgeograafiaks ja ühiskonnageograafiaks. Loodusgeograafia-ehk üldmaateadus käsitleb protsesse,mis on toimunud või toimuvad pika aja vältel,meid ümbritsevas eluta ja elusas looduses inimese soovidest sõltumata. 1.Biograafia 2.Klimatoloogia 3.Hüdroloogia 4.Geomorfoloogia 5.Tektoonika 6.Mullateadus Ühiskonnageograafia-hõlmab protsesse ja nähtusi,mis on maakeral seotud inimtegevusega(nt. majandus,poliitika). - Teadus on tegevus,mille eesmärgiks on uute ja praktiliselt oluliste teadmiste saamine,süstematiseerimine ja rakendamine.Jaguneb teadusharudeks,mis spetsialiseeruvad kitsamateks uurimisvaldkondadeks - Teadusliku uurimustöö etapid: 1.Probleemi püstitamine 2.Hüpoteesi või oletuse sõnastamine 3.Hüpoteesi kontrollimine a)vajalike või puuduvate andmete kogumine b)andmete töötlemine
4. Tervisekindlustuse ühendatud mudel valitsuse roll kolmesugune: kehtestada tervishoiupraktika reeglid, kehtestada ja kontrollida terviskindlustuspoliitika täitmist ning olla kohtunikuks vaidlustes. Valitsuse roll on tasakaalustada meditsiinitöötajate ja patsientide huve ja kõrvaldada tervisekindlustusest kasumotiiv. 30. mis on linn? Linlikkus? Linn - mõiste ei ole täpselt määratletud. Tänapäeval mõistetakse linna all enamasti suurt asulat, kus elab vähe põllumajandusest elatuvaid inimesi, või haldusüksust, mis hõlmab sellise asula koos lähiümbrusega. Sageli määratletakse linna vastavalt tema elanike arvu järgi. Mõistega "linlikkus" märgitakse eluviisi, mille puhul traditsioonilised külaeluga seotud elustiilid asendatakse individualistlike normide ja käitumisstiilidega 31. millega tegeleb linnasotsioloogia? Linnasotsioloogia tegeleb sotsiaalse elu ja inimestevaheliste suhete uurimisega linnapiirkondades.
annaabi.ee 
