Asteroidid on arvatavasti aine, mis jäi üle planeetide tekkimisel umbes 4,6 miljardit aastat tagasi. Jupiteri tugev gravitatsiooniväli ei lubanud planeedialgetel korralikku planeeti moodustada. Selle asemel jäid nad igaüks omaette tiirlema. Aegade jooksul on kümneid tuhandeid väikeplaneete Marsi ja Jupiteri vahelisest asteroidide vööst välja heidetud. Seda põhjustavad asteroidide omavahelised põrked ja Jupiteri gravitatsioonilised häired. Heinrich Olbersi esitatud asteroidide tekkimise hüpoteesi järgi on asteroidid planeedi jäänused, mis kunagi tiirles Marsi ja Jupiteri vahel. See hüpotees pole kuigi tõenäoline, sest nii avastatud kui ka avastamata asteroidide kogumassiks arvatakse olevat alla 10% Kuu kogumassist. Samuti pole teada, kuidas planeet selliselt puruneda võib. Juba aastal 1760 leidis saksa õpetlane Johann Daniel Titius lihtsa valemi (Bode seaduse), mis seob planeetide kaugused nende järjekorranumbritega
See, mida me näeme on kõigis suundades ja kõigil kaugustel ühesugune. Me võime eeldada et maailm on kõikjal ühesugune. 4. Mis on selle printsiibi mõte (eesmärk)? Kosmoloogiline printsiip on veendumus, et igale galaktikatega tihedamalt kaetud piirkonnale järgneb kaugemal hõredam piirkond, ja ümberpöördult. Galaktikad võivad isegi ükskord otsa lõppeda (seni pole seda küll näha). 5. Selgita fotomeetrilist (Olbersi) paradoksi. Lõpmatu ulatusega, valgust kiirgavate tähtedega ühtlaselt täidetud ruumis peab taeva heledus olema võrdne tähepinna keskmise heledusega. 6. Kuidas aitab idee paisuvast ruumist vältida paradokse? Ruumi paisumine tähendab kõikide vahekauguste sõltuvust ajamomendist, täpsemalt nende ajalist kasvu. See kasv ei ole mingil määral seotud kehade liikumisega, ta peab olema kõigis suundades ühtlane ning soovitavalt ajas muutumatu (et rahuldada kosmoloogilist printsiipi). 7
tolle aja vääringus vastas 168 grammile kullale. Preemiataotlejaid aga ei olnud. Siis teatas William Wollaston, et tema avastas uue plaatinametalli pallaadiumi ja oli pakkunud välja ka preemia. See on ainus juhtum elementide avastusloos, kus avastamissaladust hoiti nii kaua ja tavatult. Tavaliselt järgneb teade elemendi avastamise kohta kohe, mõnikord isegi enne, kui avastus on lõplikku kinnitamist leidnud. Pallaadiumi nimetus tuleneb Wilhelm Olbersi poolt 1802. aastal avastatud väikeplaneedi Pallase nimest. Sel ajal oli tava siduda astronoomilisi avastusi keemiaga. Ka pallaadium leidis kohe rakendamist ehtemetallina. Pallaadiumi ja kulla sulam, nn valge kuld, on väga dekoratiivne. Wollaston avastas samal aastal ka plaatinametall roodiumi. Nimetus tuleneb roodiumisoolade roosakaspunasest värvusest (kreeka rhodeios - roosa). Smithson Tennant avastas 1803 osmiumi ja iriidiumi. Esimene sai nime oma ühendite
töötasid ning planeetide peal katsetamisel ka toimisid, kuid kui hiljem neid samu seaduspärasusi universumile rakendati, oli tulemus sootuks vale ning ei käinud kokku loogikaga. Sellega tekkisidki vastuolud, mida hakati nimetama kosmoloogilisteks paradoksideks. (Kasak 1998) Olbers’i ehk fotomeetriline paradoks Fotomeetriline paradoks on üks paradoksidest, mis puudutab kõiki, kes armastavad õhtuti tähti vaadata. Seda paradoksi tuntakse vahest ka Olbersi nime all, kuigi tegelikult enne teda avastas selle Jean-Philippe Loys de Chéseaux. (Kasak 1998) Selle paradoksi alusel peaks helendama kogu taevas ka öösel, nii nagu päevalgi, eeldades, et universum on lõputu. Miks? Sellepärast, sest absoluutselt igas punktis, kuhu poole me vaatame, peaks olema mõni täht, mis helendab. (Jaaniste 1999) Ometigi taevas nii ei helenda, nagu paradoks väidab. Küll aga on sellele leidnud lahenduse Tartu Tähetorni direktor, Johann Heinrich Mädler
tolle aja vääringus vastas 168 grammile kullale. Preemiataotlejaid aga ei olnud. Siis teatas William Hyde Wollaston, et tema avastas uue plaatinametalli pallaadiumi ja oli pakkunud välja ka preemia. See on ainus juhtum elementide avastusloos, kus avastamissaladust hoiti nii kaua ja tavatult. Tavaliselt järgneb teade elemendi avastamise kohta kohe, mõnikord isegi enne, kui avastus on lõplikku kinnitamist leidnud. Pallaadiumi nimetus tuleneb Wilhelm Olbersi poolt 1802. aastal avastatud väikeplaneedi Pallase nimest. Sel ajal oli tava siduda astronoomilisi avastusi keemiaga. Pallaadium leidis kohe rakendamist ehtemetallina. Pallaadiumi ja kulla sulam, nn valge kuld, on väga dekoratiivne. Palladiumi on leitud plaattina maagi hoiualadelt Venemaal, Austraalias, Lõuna-ja Põhja- Ameerikas. Palladium on sageli tihedalt seotud nikli tootmisega sellistes kohtades nagu Lõuna-Aafrika, Siberis, ja Ontario Kanada
vääringus vastas 168 grammile kullale. Preemiataotlejaid aga ei olnud. Siis teatas William Wollaston, et tema avastas uue plaatinametalli pallaadiumi ja oli pakkunud välja ka preemia. See on ainus juhtum elementide avastusloos, kus avastamissaladust hoiti nii kaua ja tavatult. Tavaliselt järgneb teade elemendi avastamise kohta kohe, mõnikord isegi enne, kui avastus on lõplikku kinnitamist leidnud. Pallaadiumi nimetus tuleneb Wilhelm Olbersi poolt 1802. aastal avastatud väikeplaneedi Pallase nimest. Sel ajal oli tava siduda astronoomilisi avastusi keemiaga. Ka pallaadium leidis kohe rakendamist ehtemetallina. Pallaadiumi ja kulla sulam, nn valge kuld, on väga dekoratiivne. Wollaston avastas samal aastal ka plaatinametall roodiumi. Nimetus tuleneb roodiumisoolade roosakaspunasest värvusest (kreeka rhodeios roosa). Smithson Tennant avastas 1803 osmiumi ja iriidiumi. Esimene sai nime oma
Achilles, mis oli esimene asteroid vööst kaugemal ning selle orbiit langeb kokku Jupiteri omaga. Selliseid väikeplaneete nimetatakse troojalasteks ning neid on praeguseks avastatud keskeltläbi 20. hiljem on leitud ka Kentauride rühma kuuluvaid asteroide, mis sarnanevad rohkem komeetidega, näiteks 1977. aastal avastatud asteroid 2060 Chiron, mis liigub Jupiterist veelgi kaugemal. Kõige põhjalikumalt on uuritud väikeplaneet 4 Vestat, mis avastati Saksa astronoomi Heinrich Olbersi poolt. See on 526 kilomeetrilise läbimõõduga, ta on nähtav ka aeg-ajalt palja silmaga ning ta on kokku põrkunud ka teiste kosmiliste kehadega. Meteoriitide uurimise alusel saame määratleda planeetide tekke ja sulamisaja. Asteroidid ja planeedid ning ka Maa tekkisid Päikesesüsteemi kujunemise algetapil ja seda kõike umbes 4550 miljonit aastat tagasi. Komeedid Komeedid ehk sabatähed on päikese süsteemi väikekehadest kõige tuntumad
Universum Tänapäeva astronoomia eeldab aja ja ruumi lõpmatust. Galaktikaid on tegelikult väga palju ja meie galaktika on üks vähestest. Kosmoloogoline printsiip Universum peab olema kõikjal ja alati ühesugune. Universum on oma kõigis punktides keskmiselt ühesugune, sarnanedes meile nähtav Universumi omaga. Universum on kõigil ajahetkedel olnud keskmiselt ühesugune, sarnane meie poolt käesoleval momendil nähtava Universumiga. Olbersi paradoks: lõpmatu ulatusega, valgust kiirgavate tähtede ühtlaselt täidetud ruumis peab taeva heledus olema võrdne täispinna heledusega. Termodünaamiline paradoks- temperatuur peaks olema ühtlustunud Gravitatsiooniline paradoks Universum peaks olema juba kokkutõmbunud enda raskuse tõttu Kosmoloogiline mudel - universumi arengut kirjeldav füüsikalis-matemaatiline teooria. Einsteini-Friedmanni kosmoloogia
Kuigi maailm on lõpmatu, näeme me temast siiski vaid lõplikku osa. See, mida me näeme on kõigis suundades ja kõigil kaugustel ühesugune. Me võime eeldada et maailm on kõikjal ühesugune. Kosmoloogiline printsiip on veendumus, et igale galaktikatega tihedamalt kaetud piirkonnale järgneb kaugemal hõredam piirkond, ja ümberpöördult. Galaktikad võivad isegi ükskord otsa lõppeda (seni pole seda küll näha). 4. Selgita fotomeetrilist (Olbersi) paradoksi. Lõpmatu ulatusega, valgust kiirgavate tähtedega ühtlaselt täidetud ruumis peab taeva heledus olema võrdne tähepinna keskmise heledusega. 5. Kuidas aitab idee paisuvast ruumist vältida paradokse? Ruumi paisumine tähendab kõikide vahekauguste sõltuvust ajamomendist, täpsemalt nende ajalist kasvu. See kasv ei ole mingil määral seotud kehade liikumisega, ta peab olema kõigis suundades ühtlane ning soovitavalt ajas muutumatu. 6
annaabi.ee 
