Nimetage. Otsene maks on käest kätte maks, kaudne on maksu vahendamine kellegi vahendusel. Näit: Suurfirmadel on kaudne maks alam töötajatele, raha antakse kõigepealt osakonna juhtidele ja nad ise jagavad selle alamatele edasi, mitte firmajuht otse. 13. Nimeta kaks tarbimismaksu. Käibemaks ja tollimaks. 14. Nimeta maksulise tulu liike. Eestis ettevõtte ja üksikisiku tulumaks, sotsiaalmaks. 15. Missugust maksusüsteemi nimetatakse proportsionaalseks? Missugust progresseeruvaks ehk astmeliseks? Proportsionaalne- Proportsionaalse maksusüsteemi puhul peab inimene, kes teenib aastas 10 000 eurot, maksma samasuguse protsendi tuludest kui see, kes teenib 2500 eurot aastas. Proportsionaalne 22-protsendiline maksumäär. Progresseeruv - Proportsionaalse kontrastina võtab progresseeruv tulumaks suurema tuluga inimestelt ka suhteliselt suurema maksu. 16. Kuidas korraldab riik maksude kogumist? 17. Mis on tuludeklaratsioon?
Hiidlained ehk tsunaamid Nõlvaprotsess- kivimmaterjali liikumine, raskus ja jõu mõjul. Neil on erinev kiirus, kallak ja materjal. Tagajärjeks on nõlva kuju muutumine. Varisemine- kivimiosakesed veerevad vabalt jalami suunas. Libisemine- terved settekehad või blokid liiguvad mööda kindlati lihkepinda nii, et erilisi muutusi ei toimu. Voolamine- leiab aset niiskusega küllastunud pinnases, tavaliselt tekivad sulamis perioodil, nõlv muutub astmeliseks. Nihkumine- õige aeglasem protsess,ei piisa ainult gravitatsioonist.
c) soojenemiskiirus d) reaktsioon(aluseline,happeline) e) värvus f)toitainesisaldus protsessid ( peaksid olema :D ) : sademed > aurumine ( humiidne ) sademed=aurumine (tasakaalus) sademed < aurumine ( ariidne) Biosfääri mõju: a)Taimkate- orgaanilise kõduaine hulk, aineringe kiirus. *Taimkate kaitseb mulda erosiooni eest(kinnistab pinnast). b) Elustik- lagundajad,kõdustajad ja kobestajad. Muldade kaitse: a) ribapõllundus b)kinnistada pinnas taimestikuga c) mäe nõlvad rajada astmeliseks d) terrass Vee-erosiooni tegurid : a) Lahtine taimkatteta pinnas b) Lumed sulavad, sademed, c) Ebatasane reljeef, suur nõlvakalle. Tuule-erosioon on valdavalt kõrbe aladel. Inimtegevus: a) Laialdlane põldude harimine ja loodusliku taimkatte hävitamine b) Suured karad väikese põllu peal ( ülekarjatamine) c) Maa välja-kurnamine ühe ja sama kultuuriga (nt. kasvatatakse ühte ja sama vilja mitmeid aastaid sama põllulapi peal) d) Metsatulekahjud, puude raie kütteks ja ehitusmaterjaliks
Pinnalained: maavärina epitsentrist, mööda maapinda nagu veelained kui kivi vette visata. 13) Nõlvaprotsess Nõlvaprotsess – Kivimimaterjali liikumine nõlval raskusjõu mõjul. Varisemine: väga kiire, kivimiosakesed veerevad vabalt nõlva jalami suunas, nt mäestikel. Libisemine: kivimiplokid liiguvad mööda kindlalt lihkepinda, tagajärjeks võivad olla maalihked, kuid sees midagi ei toimu, mäestikel. Voolamine: niiskunud pinnasel, nõlvad muutuvad astmeliseks. Nihkumine: aeglane, põhjuseks pinnase külmumine või sulamine, ehitised võivad viltu vajuda või puruneda.
PRUUNMULD LEETMULD MUSTMULD INIMTEGEVUS MULDADE HÄVIMINE VEE-EROSIOON – 56% TUULE-EROSIOON – 28% KEEMILINE REOSTUS – 12% FÜÜSIKALINE DEGRADEERUMINE – 4% EROSIOON MILLISTES PIIRKONDADES ON MULLAD KÕIGE ROHKEM HÄVIMISOHUS? VEE-EROSIOON VEE-EROSIOONI TEGURID EBATASANE RELJEEF, SUUR NÕLVAKALLE LAHTINE, TAIMKATTETA PINNAS SADEMED, LUMESULAMISVEED ABINÕUD MÄENÕLVAD MUUTA ASTMELISEKS, RAJADA TERRASSID JA KINNISTADA PINNAS TAIMESTIKUGA TUULE-EROSIOON SAHEL SAHEL PIIRKOND SAHARA LÕUNAOSAS, KÕRBE JA SAVANNI ÜLEMINEKU- ALAL. SIIN TOIMUB KÕRBESTUMINE e. KÕRBE PEALETUNG JA KÕRBELISTE ALADE LAIENEMINE NIMETA RIIKE, MIS ASUVAD SAHELI PIIRKONNAS KÕRBESTUMISE PÕHJUSED LOODUSLIKUD: 1
Väga kiire protsess · Libisemine kivimiplokid liiguvad mööda kindlat lihkepinda nii, et selles kivimiplokis endas erilisi muutusi ei toimu Libisemise tagajärjel toimuvad maalihked sõltuvad nõlvakaldest, ala geoloogilisest ehitusest, pinnase niiskusesisaldusest Varisemine ja maalihked toimuvad mäestikealadel ja seismiliselt aktiivsetes piirkondades Voolamine toimub niiskusega küllastunud pinnases (igikeltsa piirkond) Voolamise tagajärjel muutuvad nõlvad astmeliseks Nihkumine kõige aeglasem, põhjuseks näiteks pinnase külmumine ja sulamine Seda protsessi silmaga jälgida ei saa, me näeme selle tagajärgi. Ehitised nõlval võivad pika aja jooksul toimunud nihke tagajärjel viltu vajuda või puruneda Astenosfäär on Maa vahevöö ülemises osas vahetult litosfääri all paiknev poolvedel kiht. Maa tuum on Maa sisemine, peamiselt rauast ja niklist koosnev osa. Tuuma ümbritseb vahevöö.
Nõlvaprotsesside jagunemine. Nende tekkepõhjused ja tagajärjedNõlvaprotsessid on raskusjõu mõjul nõlvadel toimuvad protsessid, mille tagajärjel muutub nõlva kuju.Jagunevad : 1.) varisemine – kivid veerevad vabalt alla 2.)libisemine – suure kivimid liiguvad allapoole. Libisemise tagajärjel toimuvad maalihked. 3.)voolamine - sulaperioodil niiskusega küllastunud maapinna ülemine sulanud osa hakkab voolama veel külmunud pinnasel.Voolamise tagajärjel muutuvad nõlvad astmeliseks. 4.)nihkumine – aeglane liikumine.Silmaga pole pole protsess nähtav, nähtav on ainult tagajärg. nihkumise tagajärjed avalduvad nõlva alumises osas, kuhu kuhjuvad peeneteralised setted. Nõlvale rajatud ehitised võivad pika aja jooksul toimuva nihke tagajärjel viltu vajuda või puruneda. Nõlvad võivad olla sirged, nõgusad, kumerad, astmelised.
Varisemise korral langevad või veerevad kivimiosad nõlva jalami suunas. Eelduseks on kulutusest tingitud nõlvakalde suurenemine või inetvsiivne murenemine. Libisemise korral liiguvad kivimiplokid cõi settekehad äkiliselt mööda kindlat lihkepinda nõlvakalde suunas. Aeglased nõlvaprotsessid on pinnase voolamine ja nihkumine. Voolamine on aeglane nõlvaprotsess, mille käigus nõlva jalamis suunas liikuv niiskusega küllastunud settematerjal segunev, nälvad muutuvad astmeliseks. Nihkumine toimub siis, kui näiteks pinnase korduv külmumine ja sulamine lõhub aineosakeste vahelisi seoseid, soodustades niimoodi gravitatsioonijõu mõjulepääsu.
Prognoositakse ka muu hulgas laserseadmeid, millega saab registreerida ka väga väikseid maapinna liikumisi. 9. Nõlvaprotsessid: liigitus, tagajärjed. Varisemine kiviosakesed, kiire, suur nõlvakalle Libisemine settekehad, kivimiplokid, väike nõlvakalle, aeglane. Voolamine allavoolava pinna ja materjali vahel pole selget erinevust, aineosakesed liiguvad üksteise suhtes, aeglane. Külmumine ja sulamine kivi nihkub natukene edasi, nihkumine. Nõlvad muutuvad astmeliseks, võib vallandada ,maalihkeid. 10. Mõisted Gaia hüpotees biosfääri terviklikkus, planeet Maa on terviklik organism mis iseend reguleerib Astenosfäär - ookeanide all ~50km, mandrite all ~200km sügavusel paiknev kivimite mõningate ülessulamise kiht, millel triivivad litosfääri laamad. Maak - on mineraalne maavara, mille kaevandamine on majanduslikult otstarbekas. Laam litosfääri plokk, mis triivib astenosfääril.
Väga kiire protsess Libisemine- kivimiplokid liiguvad mööda kindlat lihkepinda nii, et selles kivimiplokis endas erilisi muutusi ei toimu Libisemise tagajärjel toimuvad maalihked sõltuvad nõlvakaldest, ala geoloogilisest ehitusest, pinnase niiskusesisaldusest Varisemine ja maalihked toimuvad mäestikealadel ja seismiliselt aktiivsetes piirkondades Voolamine - toimub niiskusega küllastunud pinnases (igikeltsa piirkond) Voolamise tagajärjel muutuvad nõlvad astmeliseks Nihkumine kõige aeglasem, põhjuseks näiteks pinnase külmumine ja sulamine Seda protsessi silmaga jälgida ei saa, me näeme selle tagajärgi. Ehitised nõlval võivad pika aja jooksul toimunud nihke tagajärjel viltu vajuda või puruneda · ATMOSFÄÄR Õhu koostis: N2 78%; O2 %; Ar 0,9%; CO2 0,036% TROPOSFÄÄR: - paksus 15-16 km - kujundab ilma - esinevad elusorganismid temp langeb 6 o 1 km kohta
· Libisemine- kivimiplokid liiguvad mööda kindlat lihkepinda nii, et selles kivimiplokis endas erilisi muutusi ei toimu Libisemise tagajärjel toimuvad maalihked sõltuvad nõlvakaldest, ala geoloogilisest ehitusest, pinnase niiskusesisaldusest Varisemine ja maalihked toimuvad mäestikealadel ja seismiliselt aktiivsetes piirkondades Nõlvaprotsessid Voolamine - toimub niiskusega küllastunud pinnases (igikeltsa piirkond) Voolamise tagajärjel muutuvad nõlvad astmeliseks Nihkumine kõige aeglasem, põhjuseks näiteks pinnase külmumine ja sulamine Seda protsessi silmaga jälgida ei saa, me näeme selle tagajärgi. Ehitised nõlval võivad pika aja jooksul toimunud nihke tagajärjel viltu vajuda või puruneda Nõlvaprotsessid · Too näiteid inimtegevusest, mille tagajärjel võib suure tõenäosusega järsul mäenõlval tekkida maalihe · Jõeoru veerult võeti maha mets, sinna ehitati suvila ja jõe kallast süvendati, et
omapärast ja pinnase niiskusesisaldusest. Maalihked võivad toimuda ka väga väikese (10kraadise) nõlvakalde juures. Voolamine on aeglane nõlvaprotsess, mille käigus nõlva jalami suunas liikuv niiskusega küllastunud settematerjal seguneb. Voolamise kiirust mõõdetakse mõne kuni mõnekümne meetriga aastas ja sellest on tavaliselt haaratud pinnase õhuke (kuni 0,5m) pindmine osa. Voolamise tagajärjel muutuvad nõlvad astmeliseks. Nihkumine e. nihe toimub siis, kui nt pinnase korduv külmumine ja sulamine lõhub aineosakeste vahelisi seoseid, soodustades niimoodi gravitatsioonijõu mõjulepääsu. Joonisel näidatud väikese kaldega nõlva (a) moodustava materjali külmumisel pinnas paisub (b), mille tagajärjel viiakse aineosakesed uude asendisse. Järgneva sulamisega pinnase ruumala uuesti väheneb, aineosakesed vajuvad
suunas. Eelduseks intensiivne murenemine ja suur nõlvakalle. Libisemine Terved settekehad liiguvad mööda kindlat lihkepinda nii, et kehas endas erilisi muutuseid ei toimu. Maalihked. Libisemine sõltub maa geoloogilisest omapärast, pinnase niiskusesisaldusest, nõlvakaldest. Voolamine Materjal voolates seguneb. Leiab aset niiskusega küllastunud pindades(igikelts)uutuvad astmeliseks. Nihkumine Kõige aeglasem protsess. Jälgida ei saa, näeme vaid tagajärgi. Liikuma hakkamiseks on vaja kõrvalisi jõude. Maja viltu vajumine, purunemine. Puude raiumine (nõlval) Pinnas muutub paljaks. Sademete korral libiseb järsust nõlvast pinnas alla. Ehitise rajamine nõlvale Pinnas võib hakkata libisema, nihkuma ehitise raskuse pärast. Tee ehitamine nõlvale Varingu oht. Nõlv on tehtud järsemaks. Autode poolt tekitatav
jalamile kuhjuva materjali arvel nõlva alumine osa laugemaks. · Libisemine kivimiplokid või settekehad liiguvad äkitselt mööda kindlat lihkepinda, plokis eneses ei toimu muudatusi.Tagajärjel toimuvad maalihked, mille vallandumine sõltub nõlvakaldest, ala geoloogilisest ehitusest ja pinnase niiskusesisaldusest. Aeglased: · Voolamine materjal voolavas pinnases seguneb, leiab sageli aset niiskusega küllastunud pinnases, tagajärjel muutuvad nõlvad astmeliseks. · Nihkumine kõige aeglasem, toimub siis kui pinnase pidev külmumine ja sulamine lõhub ainete vahelised seosed ja gravitatsioon pääseb mõjule.
hüdrooniumiooni H3O , mida lihtsamalt tähistatakse reaktsioonides vesinikiooniga H . + - + - HCl + H2O H3O + Cl ehk lihtsustatult HCl H + Cl Mitmeprootoniliste hapete dissotsatsioon toimub astmeliselt. Elektrolüütide järkjärgulist dissotsatsiooni, mis on iseloomulik mitmeprootonilistele hapetele, nimetetakse astmeliseks dissotsatsiooniks. + - H2SO4 H + HSO4 I järk - + 2- HSO4 H + SO4 II järk + 2- Ehk kokkuvõtlikult H2SO4 2H + SO4 Mitmeprootoniliste hapete dissotsatsioon toimub praktiliselt esimeses astmes. 2) ALUSTE DISSOTSATSIOON
+ + hüdrooniumiooni H3O , mida lihtsamalt tähistatakse reaktsioonides vesinikiooniga H . + - + - HCl + H2O H3O + Cl ehk lihtsustatult HCl H + Cl Mitmeprootoniliste hapete dissotsatsioon toimub astmeliselt. Elektrolüütide järkjärgulist dissotsatsiooni, mis on iseloomulik mitmeprootonilistele hapetele, nimetetakse astmeliseks dissotsatsiooniks. + - H2SO4 H + HSO4 I järk - + 2- HSO4 H + SO4 II järk + 2- Ehk kokkuvõtlikult H2SO4 2H + SO4 Mitmeprootoniliste hapete dissotsatsioon toimub praktiliselt esimeses astmes. 2) ALUSTE DISSOTSATSIOON Alused disotseeruvad positiivseteks metalliioonideks ja negatiivseteks hüdroksiidioonideks
Kui sissetulek suureneb, suureneb vastavalt ka maksumäär, aga ei saavuta kunagi kõrgeima maksuastme suurimat maksumäära ehk antud juhul 40%. Selline maksusüsteem on üsna keeruline lihtinimesele mõista, õnneks maksavad Eestis tulu ja sotsiaalmaksu inimese eest ettevõtted ja inimesed ei pea sellega ise tegelema (välja arvatud FIE-d - füüsilisest isikust ettevõtjad, kes tegelevad sellega ise). Progressiivset maksusüsteemi kutsutakse ka progresseeruvaks maksusüsteemiks ja Eestis astmeliseks tulumaksuks. Regressiivne maksusüsteem Lisaks proportsionaalsele ja progresseeruvale maksasüsteemile on olemas ka regressiivne maks. Sel puhul võetakse madala sissetulekuga inimestelt suurem protsent kui kõrge sissetulekuga. Näiteks käibemaks on regressiivne. Oletame, et madala sissetulekuga perekond ja kõrge sissetulekuga perekond ostavad mõlemad 5000 kroonise külmutuskapi, mille käibemaks on 18 protsenti. Nad mõlemad maksavad 900 krooni käibemaksu
8.Kasutada ei tohi viga saanud v6i valetüüpi ketasseibe v6i polte. Ülafrees Ülafreesi p6hiosad on korpus,kuhu on paigutatud elektrimootor, mille v6lli alumises otsas asub tsang freesi kinnitamiseks , juhtimislülitid ja elektrooniline pööreteregulaator, korpuse külge on kinnitatud l6ikesügavuse skaala ja singlilukusti , freesi korpus on ühendatud alusplaadiga vedrustatud juhtvarraste abil , alusplaat millel on kinnitatud seade l6ikesügavuse astmeliseks seadistamiseks. Osadel mudelitel on ka l6ikesügavuse täppisreguleerimise v6imalus. Freesi terad 1.Soone-ja valtsimisfreesid 2.Kujufreesid Otsfreesid 1)otsfrees 2)kalasabafrees 3)ümarfrees 4)väikeümarfrees 5)kooniline frees Servaprofiilide freesid 1.valtsfrees 2.faasifrees 3.n6gusfrees 4.ümarfrees 5.dekoratiivprofiilifrees Ohutsn6uded 1.Töötamisel tuleb kasutada kaitseprille ja kuulmekaitsmeid. 2.Tuleb jälgida , et toitejuhe ei satuks töötsooni 3
suunas. Protsess on kiire. · Libisemise korral liiguvad kivimplokid (settekehad) äkiliselt mööda kindlat lihkepinda nõlvakalde suunas. Libisemise tagajärjel toimuvad maalihked, mille vallandumine sõltub nõlvakaldest. Maalihked võivad toimuda ka väikese nõlvakalde juures. · Voolamine on aeglane nõlvaprotsess, mille käigus nõlva jalami suunas liikuv niiskusega küllastunud settematerjal seguneb. Voolamise tagajärjel muutuvad nõlvad astmeliseks. · Nihkumine toimub siis, kui näiteks pinnase korduv külmumine ja sulamine lõhub aineosakeste vahelisi seoseid, soodustades niimoodi gravitatsioonijõu mõjulepääsu.
Erinevalt libisemisest ei saa voolamise korral kindlat materjali liikumise pinda eristada ning aineosakesed liiguvad nõlvast alla voolates ka üksteise suhtes, mis tähendab, et materjal voolavas pinnases seguneb. Segunemine toimub aluspinnasega hõõrdumise tõttu, järelikult osakeste liikumiskiirus maapinnas sügavuse suurenedes väheneb. Voolamine leiab kõige sagedamini aset just niiskusega küllastunud pinnases. Voolamise tagajärjel muutuvad nõlvad astmeliseks. Nihkumine on nõlvaprotsessidest kõige aeglasem ja selle toimumiseks ei piisa ainult gravitatsioonijõust. Aineosakeste liikumahakkamiseks on vaja kõrvalisi jõude, milleks võib olla näiteks pinnase korduv külmumine ja sulamine. See lõhub osakestevahelisi seoseid ja soodustab seega gravitatsiooni mõjulepääsu. Niisugust protsessi silmaga jälgida ei saa, me näeme vaid selle tagajärgi. Kõige selgemini avalduvad
(IMG611) 2)Tsenrfifukaalpump-teisaldab vedelikku kiiresti pöörleva ratta labade abil.Teo kujulises keres on võllile paigutatud kõverdatud labadega tööratas.Sissevoolutoru siseneb kere tsentrisse välja volutooru on ääres,kiiresti pööreldes heidavad labad vee tsentrist äärte poole ja mööda spiraalkanalit satub see rõhuall väljavoolutorusse.Tsentrist tekkiv hõrendus tagab täiendava vedeliku imemise pumpa.Suurema rõhu saamiseks tehakse tsenrfikiaal pump mitme astmeliseks, eelised:pumbad on suure tootlikusega ja väikeste mõõtmetega,neid saab käitada elektrimootori või turbiiniga ilma reduktorita.Miinused:neid saab käitada ainult seljuhul, et töö alguseks peab sissevoolutoru ja pump ise olema vedelikuga täidetud,need pumbad on tundlikud õhu sattumisele neisse.Need pumbad on laevas väga levinud ,kasutatkse suurte vedelike koguste teisaldamiseks,võimsus kuni 1000 kuupmeetrit tunnis(.IMG612).Nende
· Varisemine-kivimiosad veerevad või langevad nõlva jalami suunas. Selle tagajärjel muutub nõlva ülemine osa järsemaks ja alumine osa laugemaks. · Libisemine-kivimiplokid või settekehad liiguvad äkiliselt mööda kindlat lihkepinda nõlvakalde suunas. Selle tagajärjel toimuva maalihked. · Voolamine-nõlva jalami suunas liikuv niiskusega küllastunud settematerjal seguneb. Selle tagajärjel muutuvad nõlvad astmeliseks. · Nihkumine-aineosakeste liikumahakkamiseks on vaja kõrvalisi jõude(nt. pinnase korduv külmumine ja sulamine). See lõhub osakestevahelisi seoseid, soodustades gravitatsioonijõu mõjulepääsu. Materjali külmumisel pinnas paisub, mille tagajärjel viiakse aineosakesed uude asendisse. Sulamisega pinnase ruumala väheneb, aineosakesed vajuvad gravitatsioonijõu mõjul vertikaalselt alla. Nõlvaprotsesse võivad soodustada:
Libisemise tagajärjel toimuvad maalihked. Varisemisi ja maalihkeid esineb sagedasti mäestikupiirkondades ja seismiselt aktiivsetes piirkondades. Aeglasemad nõlvaprotsessid on pinnase voolamine ja nihkumine. Voolamine leiab kõige sagedamini aset just niiskusega küllastunud pinnases voolamine on väga levinud igikeltsa piirkonnas, kus sulaperioodil niiskusega küllastunud maapinna ülemine, sulanud osa hakkab kergesti voolama veel külmunud pinnasel. Voolamise tagajärjel muutuvad nõlvad astmeliseks. Nihkumine on nõlvaprotsessidest kõige aeglasem ja selle toimumiseks ei piisa ainult gravitatsioonijõust. Aineosakeste liikumahakkamiseks on vaja kõrvalisi jõude, milleks võib olla näiteks pinnase korduv külmumine ja sulamine. Niisugust protsessi silmaga jälgida ei saa, me näeme vaid selle tagajärgi. Kõige selgemini avalduvad nihkumise tagajärjed nõlva alumises osas, kuhu kuhjuvad peeneteralised setted. Nõlvale rajatud
Nõlvaprotsesside jagunemine. Nende tekkepõhjused ja tagajärjed Nõlvaprotsessid on raskusjõu mõjul nõlvadel toimuvad protsessid, mille tagajärjel muutub nõlva kuju. Jagunevad : 1.) varisemine kivid veerevad vabalt alla 2.)libisemine suure kivimid liiguvad allapoole. Libisemise tagajärjel toimuvad maalihked. 3.)voolamine - sulaperioodil niiskusega küllastunud maapinna ülemine sulanud osa hakkab voolama veel külmunud pinnasel.Voolamise tagajärjel muutuvad nõlvad astmeliseks. 4.)nihkumine aeglane liikumine.Silmaga pole pole protsess nähtav, nähtav on ainult tagajärg. nihkumise tagajärjed avalduvad nõlva alumises osas, kuhu kuhjuvad peeneteralised setted. Nõlvale rajatud ehitised võivad pika aja jooksul toimuva nihke tagajärjel viltu vajuda või puruneda. Nõlvad võivad olla sirged, nõgusad, kumerad, astmelised. Mõisted: litosfäär Maa tahke kest, mis koosneb maakorest ja vahevööst.
Nii saadud näite (mõõteväärtusi) nimetatakse diskreetideks (ingl sample) ja näiduvõtusagedust diskreetimissageduseks (ingl sampling rate, sampling frequency). Diskreetimine on esimene samm analoogsignaalist digitaalsignaali saamisel. Edasiseks töötlemiseks muudetakse diskreetsignaali üksikväärtuste (diskreetide) järjend enamasti diskreedihoidelülituse (ingl sample and hold) abil pidevaks astmeliseks (trepikujuliseks) signaaliks. Siinuselise kandevõnkumise amplituudmoduleerimine (AM) ja sagedusmoduleerimine (FM) Amplituudmodulatsioon (lühend AM, inglise amplitude modulation) on raadio- ja sidetehnikas kõrgsagedusliku elektrivõnkumise (kandesignaali) või impulsijada mingi parameetri muutmine tunduvalt madalama sagedusega moduleeriva signaali m(t) rütmis. Modulatsiooniga kaasneb signaali m(t) esialgse kuju oluline muutus ja tema spektri üleminek teisele sagedusele
suunda. a) kaks pooluspaari b), c) üks pooluspaar Kui kolmefaasiline staatorimähis on jagatud sektsioonideks ning lülitada teda erinevatesse kolmefaasilistesse lülitusskeemidesse, tekib sama efekt. Lülitusviisiga Y - YY reguleerimine konstantsel lubataval momendil. Lülitusviisga Δ - YY reguleerimine konstantsel lubataval võimsusel. Mitmekiiruselise asünkroonmootori käivitus- ja pidurduslülitused ei erine põhiliselt tavalis mootori omadest, kuid lisandub võimalus astmeliseks käivitamiseks või pidurdamiseks. Võimaldab tunduvalt vähendada siirdeprotsesside energiakadu. Mitme staatorimähisega asünkroonmootor jääb rea tehniliste ja majanduslike näitajate poolest alla ühe mähisega mootorile: halveneb staatorimähise kasutatavus, vähenb kasutegur ja võimsustegur. 1.2 Asünkroonmootori kiiruse sagedusreguleerimine Kiiruse sagedusreguleerimine on tänu pooljuhttehnika arengule leidnud üha sagedamist kasutamist.
KIIREID NÕLVAPROTSESSE SOODUSTAB: 1) Järsud nõlvad. 2) Erinevate kivimikihtide kallakus nõlva suunas. 3) Pinnase suur niiskuse sisaldus. 4) Vett mitteläbilaskvate setete olemasolu (savi). 5) Nõlva kalde muutumine (maavärinad). AEGLASED NÕLVAPROTSESSID TOIMUVAD SILMALE MÄRKAMATULT VIIKAMINE(solifluktsioon) sulaperioodil niiskusega küllastunud maapinna ülemine sulanud osa hakkab voolama veel külmunud pinnase. Voolamise tagajärjel muutuvad nõlvad astmeliseks. NIHKUMINE pinnase korduv külmumine ja sulamine lõhub osakestevahelisi seoseid. Setete paisumisel ja kokkutõmbumisel nihkuvad need mööda nõlva allapoole. AEGLASI NÕLVAPROTSESSE SOODUSTAB: 1) Niiskusega küllastunud pinnas. 2)Igikelts. 3) Jäätumise ja sulamise vaheldumine (lühikese perioodi vältel). INIMTEKKELISED TEGURID NÕLVAPROTSESSIDES: 1) Puude mahavõtmine nõlvadel. 2) Autotee ehitus nõlvadele (vibratsioon). 3) Ehitiste rajamine nõlvadele.4) Nõlvade
esinevad sagedasti mäestikupiirkondades ja seismiliselt aktiivsetes piirkondades. Aeglased nõlvaprotsessid on pinnase voolamine ja nihkumine. Voolamine leiab aset kõige sagedamini just niiskusega küllastunud pinnases. Voolamine on väga levinud igikeltsa piirkonnas, kus sulaperioodil niiskusega küllastunud maapinna ülemine sulanud osa hakkab kergesti voolama veel külmunud pinnasel. Voolamise tagajärjel muutuvad nõlvad astmeliseks. Nihkumine on nõlvaprotsessidest kõige aeglasem ja toimib nii, et otseselt gravitatsioonijõu mõjul aineosakesed liikuma ei hakka. Selleks on vaja kõrvalisi jõude, milleks võib olla näiteks pinnase korduv külmumine ja sulamine, mis lõhub osakestevahelisi seoseid ja soodustab seega gravitatsiooni mõjulepääsu. Seda protsessi silmaga jälgida ei saa vaid me näeme selle tagajärgi. Nõlvale rajatud ehitised võivad pika
Kiired nõlvaprotsessid varisemine ja maalihked, esinevad sagedasti mäestikupiirkondades ja seismiliselt aktiivsetes piirkondades. Aeglased nõlvaprotsessid on pinnase voolamine ja nihkumine. Voolamine leiab aset kõige sagedamini just niiskusega küllastunud pinnases. Voolamine on väga levinud igikeltsa piirkonnas, kus sulaperioodil niiskusega küllastunud maapinna ülemine sulanud osa hakkab kergesti voolama veel külmunud pinnasel. Voolamise tagajärjel muutuvad nõlvad astmeliseks. Nihkumine on nõlvaprotsessidest kõige aeglasem ja toimib nii, et otseselt gravitatsioonijõu mõjul aineosakesed liikuma ei hakka. Selleks on vaja kõrvalisi jõude, milleks võib olla näiteks pinnase korduv külmumine ja sulamine, mis lõhub osakestevahelisi seoseid ja soodustab seega gravitatsiooni mõjulepääsu. Seda protsessi silmaga jälgida ei saa vaid me näeme selle tagajärgi. Nõlvale rajatud ehitised võivad pika aja jooksul toimunud nihke tagajärjel viltu vajuda või puruneda
samasuguse protsendi tuludest kui see, kes teenib 25 000 krooni aastas. Eestis on liht-astmega tulumaksusüsteem, mis tuleneb tulumaksuvabast miinimumist, mis 2010. aastal on 2250 krooni kuus ehk 27 000 krooni aastas. - Progressiivne maksusüsteem Proportsionaalse kontrastina võtab progresseeruv tulumaks suurema tuluga inimestelt ka suhteliselt suurema maksu. Progressiivset maksusüsteemi kutsutakse ka progresseeruvaks maksusüsteemiks ja Eestis astmeliseks tulumaksuks. - Regressiivne maksusüsteem Lisaks proportsionaalsele ja progresseeruvale maksasüsteemile on olemas ka regressiivne maks. Sel puhul võetakse madala sissetulekuga inimestelt suurem protsent kui kõrge sissetulekuga. Näiteks käibemaks on regressiivne. Valitsus kogub makse: 1. Valitsemiskulude katteks 2. Mingi tootmisharu kaitseks - näiteks tollimaks (impordilt võetav maks), millega muudetakse imporditava kauba hind kõrgemaks. Sellega kaitstakse kodumaist tootjat. 3
Kiired nõlvaprotsessid varisemine ja maalihked, esinevad sagedasti mäestikupiirkondades ja seismiliselt aktiivsetes piirkondades. Aeglased nõlvaprotsessid on pinnase voolamine ja nihkumine. Voolamine leiab aset kõige sagedamini just niiskusega küllastunud pinnases. Voolamine on väga levinud igikeltsa piirkonnas, kus sulaperioodil niiskusega küllastunud maapinna ülemine sulanud osa hakkab kergesti voolama veel külmunud pinnasel. Voolamise tagajärjel muutuvad nõlvad astmeliseks. Nihkumine on nõlvaprotsessidest kõige aeglasem ja toimib nii, et otseselt gravitatsioonijõu mõjul aineosakesed liikuma ei hakka. Selleks on vaja kõrvalisi jõude, milleks võib olla näiteks pinnase korduv külmumine ja sulamine, mis lõhub osakestevahelisi seoseid ja soodustab seega gravitatsiooni mõjulepääsu. Seda protsessi silmaga jälgida ei saa vaid me näeme selle tagajärgi. Nõlvale rajatud ehitised võivad pika aja jooksul toimunud nihke tagajärjel viltu vajuda või puruneda
Kiired nõlvaprotsessid varisemine ja maalihked, esinevad sagedasti mäestikupiirkondades ja seismiliselt aktiivsetes piirkondades. Aeglased nõlvaprotsessid on pinnase voolamine ja nihkumine. Voolamine leiab aset kõige sagedamini just niiskusega küllastunud pinnases. Voolamine on väga levinud igikeltsa piirkonnas, kus sulaperioodil niiskusega küllastunud maapinna ülemine sulanud osa hakkab kergesti voolama veel külmunud pinnasel. Voolamise tagajärjel muutuvad nõlvad astmeliseks. Nihkumine on nõlvaprotsessidest kõige aeglasem ja toimib nii, et otseselt gravitatsioonijõu mõjul aineosakesed liikuma ei hakka. Selleks on vaja kõrvalisi jõude, milleks võib olla näiteks pinnase korduv külmumine ja sulamine, mis lõhub osakestevahelisi seoseid ja soodustab seega gravitatsiooni mõjulepääsu. Seda protsessi silmaga jälgida ei saa vaid me näeme selle tagajärgi. Nõlvale rajatud ehitised võivad pika aja jooksul toimunud nihke tagajärjel viltu vajuda või puruneda
Abiootilised tegurid Energia Valgus (päikesekiirgus) Hapnikusisaldus Mikrokliima (temp) Õhurõhk Vesi Toitained Soolsus Liiva- ja kruusakarjääride kujundamine Üsna paindlikud kujundamisvõimalused Liiva puhul lauged kalded Kergesti ümberkujundatav Tingimused taimestiku tekkeks oluliselt soodsamad, kui põlevkivi- või paekivikarjäärides Reljeefi kujundamine – järskude nõlvade ohutuse tagamine: Laugemaks tegemine Astmeliseks tegemine Tarad, vallid Suured kivid Nõlvade katmine taimestikuga Elavtara – hekk Hoiatussildid V Metsade taastamine Eesmärk Taastamise eesmärgiks on kiirendada muudetud, rikutud või hävitatud ökosüsteemides loodusliku taastumise protsesse olulised mõisted, näited. Taastamisvõtted: Kontrollala Lamapuidu tekitamine Häilu raiumine Häil koos lamapuiduga Ülepõletatud häil Uuringud ja seire Esmased uuringud –eesmärk anda infot ala loodusväärtuse kohta
,siis 1925. aastal töötati välja Eesti Kultuurkapital, mis kujutas endast riiklikku rahalist toetust kunstide,teaduse ja hariduselu edendamiseks. Kultuurkapital sai oma sissetulekud maksudest, mis võeti alkohoolsetelt jookidelt, tubakatoodetelt ja lõbustusasutustelt. Kultuurkapitalist võeti raha ka auhindade ja preemiate jagamiseks. Riigi iseseisvumine mõjus soodsalt eesti hariduselu taastamisele ja arengule. Koolis õppimine oli kohustuslik ja koolisüsteem kujunes 2-astmeliseks: 6-klassiline algkool ja 5- klassiline keskkool. Üldhariduskoolide kõrval töötasid ka erikutsekoolid: merekoolid,politseikoolid,põllumajanduskoolid. 1934. ja 1937. aasta koolireformiga viidi sisse muudatused haridussüsteemis, mille tulemusena suurenes kutesekoolide avamine. Kõrharidusasutustes - Tallinna Tehnikakõrgkoolis, Tartu Ülikoolis muudeti õppetöö eestikeelseks. Ülikoolide juures tegeleti lisaks õppetööle ka eesti rahva ajaloo kirja
selles settekehas või kivimi plokis endas erilisi muutusi ei toimu. Esinevad sagedasti mäestiku piirkondades ja seismiliselt aktiivsetes piirkondades. Aeglased nõlvaprotsessid on pinnase voolamine ja nihkumine. Voolamine toimub kõige niiskemas pinnases. Voolamine on levinud igikeltsa piirkonnas, kus sulaperioodil maapinna ülemine sulanud osa hakkab kergesti voolama veel külmunud pinnasel. Nõlvad muutuvad astmeliseks. Nihkumine on kõige aeglasem ja aineosakesed hakkavad liikuma kõrvaliste jõudude mõjul, näiteks pinnase korduv külmumine ja sulamine, mis lõhub osakeste vahelisi seoseid ja soodustab seega gravitatsiooni mõjulepääsu. Silmaga jälgida ei saa,näeme vaid tagajärgi. Nõlvale rajatud ehitised võivad pika aja jooksul toimunud nihke tagajärjel viltu vajuda või puruneda. Too näiteid inimtegevustest, mille tagajärjel võib suure tõenäosusega järsul
teenib 25 000 krooni aastas. Sel juhul on nii jõukama inimese sissetulek kui ka maksukoormus neli korda suurem kui madalama sissetulekuga indiviidil. Kui kellegi sissetulek suureneb, suureneb proportsionaalselt ka tema tulumaks. Progresseeruv tulumaks võtab suurema sissetulekuga inimestelt suurema maksumääraga maksu. Kui sissetulek suureneb, suureneb vastavalt ka maksumäär. Progresseeruvat maksusüsteemi on nimetatud ka astmeliseks tulumaksuks. Proportsionaalse maksusüsteemi puhul ei sõltu maksumäär sissetuleku suurusest. Progresseeruva maksusüsteemi puhul maksavad suurema sissetulekuga inimesed suurema maksumääraga maksu. 7 Sisemajanduse kogutoodang (SKT) ehk sisemajanduse koguprodukt (SKP) (inglise keeles Gross Domestic Product, GDP) on mingil kindlal territooriumil (tavaliselt
II käsul umbes 600 aastat eKr. Strabon annab ka rippuvate aedade mõõdud: "Rippuv aed on nelinurkne, külgede pikkus neli plethronit," üks plethron on 29,6 meetrit. Neid aedu peetigi antiikajal Babüloni suurimaks imeks. Aiad ei olnud tõenäoliselt sõna otseses mõttes rippuvad; see nimetus tuleneb ilmselt kreekakeelest sõnast kremastos, mis tähendab "üle ulatuma" ja kirjeldab aedade paigutust üksteisest üleulatuvatele terassidele ehk astmeliseks ehitatud katuseaiad. Aedade pindala arvatakse olevat umbes 1200 ruutmeetrit ja asusid neljaastmelistel terassidel. Iga korrust kandsid tugevad põletatud tellistest võlvkaared, mis toetusid kõrgetele kivisammastele. Aedades kasvasid haruldased taimed ja ilusaid lilled. Ka meile tuttavat tulpi aretati juba Semiramise aedades. Aiad olid avatud jahedatele, tavaliselt loodest puhuvatele tuultele. Katused kaeti õlgedega, bituumeni ja tinakihiga, mis ei lasknud katusest vett läbi. Aedu
* käitumismuster (pattern)- kuidas toimida, inimeste käitumine, organisatsiooni efektiivsus jm. *positsioon (position) - organisatsiooni positsioneerimine ja positsiooni säilitamine turul. *perspektiiv (perspective) - põhiotsused visiooni ja missiooni määratlemise osas . Iseloomustage ja tooge näiteid? Strateegia on täna tehtud otsus, mis kujundab organisatsiooni tegevust pika aja jooksul ning peab tagama eesmärkide saavutamise. Strateegilise juhtimise protsess jaguneb viie astmeliseks mudeliks: *Plan - tuleb määratleda, millises äritegevuse valdkonnas ollakse tegevad ja luua visioon sellest, kuhu tahetakse jõuda;* strateegiline visioon ja missioon arendatakse edasi mõõdetavateks eesmärkideks ja oodatavateks tulemusteks;* kavandatakse strateegia soovitud tulemuste saavutamiseks; * valitud strateegia viiakse ellu;* hinnatakse ettevõtte tegevust ja saavutatud tulemusi. Võetakse arvesse uued arengusuunad; eesmärke; strateegiat või nende rakendamise meetodid. 2
suurema sissetuleku saajaid kõrgemate maksudega, sellist nimetatakse proportsionaalseks maksusüsteemiks. Sotsiaaldemokraatlike arusaamade järgi peaksid rikkamad inimesed rikkamad inimese ühisteks vajadusteks rohkem panustama. Koos tulu kasvuga suureneks sel juhul ka maksudeks makstav protsent sissetulekust ehk maksumäär. (st näiteks 4000 kroonise palga juures oleks maksumäär 20%, 10 000 puhul 25%, 35 000 puhul aga 30%). Sellist maksusüsteemi nimetatakse astmeliseks ehk progresseeruvaks maksusüsteemiks. Eesti maksusüsteem koosneb riiklikest ja kohalikest maksudest. Riiklikud maksud (tulumaks, sotsiaalmaks, maamaks, raskeveokimaks, käibemaks, aktsiisimaks, hasartmängumaks ja tollimaks) laekuvad riigikassasse. Osa füüsilise isiku tulumaksust ning maamaks tervikuna laekub kohaliku omavalitsuse eelarvesse. Kohalikud maksud (reklaamimaks, teede-ja tänavate sulgemise maks, müügimaks, loomapidamisemaks) laekuvad samuti kohaliku omavalitsuse eelarvesse
Enamtoodang ja vastavalt enamsaak kujuneb täiendavate ressursside tootmisse rakendamise tulemusena. Kui on tegemist mitme võrreldava variandiga, siis väljendatakse enamsaaki tavaliselt kasvavas kokkuvõttes. Tootmises arvutatakse enamsaaki lähtesaagi suhtes, katsetes aga kontrollvariandi saagi suhtes- sel juhul on tegemist summaarse enamsaagiga (SE). SE= hektarisaak-lähtesaak, SE= KE*muutuv sisend Kui enamsaak tuuakse välja astmeliselt, siis sellist saaki nimetatakse astmeliseks enamsaagiks (AE). Astmelist enamsaaki arvutatakse iga eelmise taseme ehk variandi suhtes. Ta näitab täiendavate ressursside koguse kohta saadavat enamsaaki. Näiteks muutuv (sisend2-muutuv sisend1)/(hektarisaak2-hektarisaak1) Keskmine enamsaak (KE) saadakse summaarse enamsaagi jagatisena kõigi koguressursside (KR) kohta. Seega KE= SE/KR se/muutuv sisend Ressursside optimum: Majanduslik optimum- määratakse kulude tasemega, mille puhul ressurssidest
seismiliselt aktiivsetes piirkondades. AEGLASED NÕLVAPROTSESSID: Aeglased nõlvaprotsessid on pinnase voolamine ja nihkumine. Muutuseid ei ole võimalik eriti jälgida. Voolamine leiab aset kõige sagedamini just niiskusega küllastunud pinnases. Voolamine on väga levinud igikeltsa piirkonnas, kus sulaperioodil niiskusega küllastunud maapinna ülemine sulanud osa hakkab kergesti voolama veel külmunud pinnasel. Voolamise tagajärjel muutuvad nõlvad astmeliseks. Nihkumine on nõlvaprotsessidest kõige aeglasem ja toimib nii, et otseselt gravitatsioonijõu mõjul aineosakesed liikuma ei hakka. Selleks on vaja kõrvalisi jõude, milleks võib olla näiteks pinnase korduv külmumine ja sulamine, mis lõhub osakestevahelisi seoseid ja soodustab seega gravitatsiooni mõjulepääsu. Seda protsessi silmaga jälgida ei saa vaid me näeme selle tagajärgi. Nõlvale rajatud ehitised võivad pika aja jooksul toimunud nihke tagajärjel viltu vajuda või puruneda
maksuastme suurimat maksumäära ehk antud juhul 40%. Selline maksusüsteem on üsna keeruline lihtinimesele mõista, õnneks maksavad Eestis tulu ja sotsiaalmaksu inimese eest ettevõtted ja inimesed ei pea sellega ise tegelema (välja arvatud FIE-d - füüsilisest isikust ettevõtjad, kes tegelevad sellega ise). Progressiivset maksusüsteemi kutsutakse ka progresseeruvaks maksusüsteemiks ja Eestis astmeliseks tulumaksuks. Lisaks proportsionaalsele ja progresseeruvale maksasüsteemile on olemas ka regressiivne maks. Sel puhul võetakse madala sissetulekuga inimestelt suurem protsent kui kõrge sissetulekuga. Näiteks käibemaks on regressiivne. Oletame, et madala sissetulekuga perekond ja kõrge sissetulekuga perekond ostavad mõlemad 5000 kroonise külmutuskapi, mille käibemaks on 18 protsenti. Nad mõlemad maksavad 900 krooni käibemaksu. Aga 900 krooni moodustab 25 000
Suitsupiir oli toas kuni 1,5 m kõrgusel. Rehetoa ümber olid kahekordsed seinad sooja hoidmiseks, jättes ruumi välisvalguseta. Paiguti oli rehitoa ette jäetud lahtine ulualune, mispuhul esiseina võis teha väikese pajaakna. Kui 19.saj tulid klaasaknad, tuli sageli võtta välissein maha. Liigtuba madalam toaosa, mille puhul oli kõrvaldatud välisseina kõrguselt rehetoa enda esi- või tagasein või mõlemad, milleg tuba avardus ja lagi kujunes astmeliseks (selleks, et akent panna). Lõuna-Eestis vastu Läti piiri, Lääne-Saaremaal ja Hiiumaal ehitati rehetuba ja rehealune ühelaiused ja teineteise kõrvale, seinad olid ühekõrgused. Seega rehetoa esisein jäi ühtlasi välisseinaks, kuhu sai teha akna. Sellisel juhul käis sissekäimine rehealuse kaudu. Sellisel juhul oli Hiiumaal ja paiguti Lääne-Saaremaal tema nimetuseks koda ning Kagu-Eestis seenine. Rehialune oli majandusruum. Seal peksti reht ja tuulati vilja
tema tulumaks. Progresseeruv tulumaks võtab suurema tuluga inimestelt ka suurema maksu. Oletame, et 2 500 eurose aastasissetulekuga inimene maksab maksu 20 protsenti, samal ajal kui 10 000 eurolise aastasissetulekuga inimene maksab 40 protsenti. Selle tulemusel maksab neli korda suurema sissetulekuga inimene kaheksa korda suuremat tulumaksu. Kui sissetulek suureneb, suureneb vastavalt ka maksumäär. Progressiivset maksusüsteemi kutsutakse Eestis ka astmeliseks tulumaksuks. Kas jõukam inimene ohverdab maksumaksmisega vähem või rohkem kui vaesem? Majandusteadlased ei oska selle üle otsustada, kuna nad ei saa mõõta iga inimese subjektiivset krooni piirväärtust ehk seda, kui palju annab ühele inimesele 1 krooni väärtuses kaupade tarbimine. Ometi viivad arutlused progresseeruva ja proportsionaalse tulumaksu osas inimesed erimeelsustele. Lisaks sellele ei leita üksmeelt küsimuses, milline maks aitaks paremini kaasa majanduskasvu saavutamisele
Kiired nõlvaprotsessid varisemine ja maalihked, esinevad sagedasti mäestikupiirkondades ja seismiliselt aktiivsetes piirkondades. Aeglased nõlvaprotsessid on pinnase voolamine ja nihkumine. Voolamine leiab aset kõige sagedamini just niiskusega küllastunud pinnases. Voolamine on väga levinud igikeltsa piirkonnas, kus sulaperioodil niiskusega küllastunud maapinna ülemine sulanud osa hakkab kergesti voolama veel külmunud pinnasel. Voolamise tagajärjel muutuvad nõlvad astmeliseks. Nihkumine on nõlvaprotsessidest kõige aeglasem ja toimib nii, et otseselt gravitatsioonijõu mõjul aineosakesed liikuma ei hakka. Selleks on vaja kõrvalisi jõude, milleks võib olla näiteks pinnase korduv külmumine ja sulamine, mis lõhub osakestevahelisi seoseid ja soodustab seega gravitatsiooni mõjulepääsu. Seda protsessi silmaga jälgida ei saa vaid me näeme selle tagajärgi. Nõlvale rajatud ehitised võivad pika aja jooksul toimunud nihke tagajärjel viltu vajuda või puruneda
Traditsioonilised erosioonitõkestusmeetodid on kontuurkünd, lintkülv, põllukaitseribad, terrassitamine. 1. Kontuurkünd künd ja harimine risti nõlvaga (5º ja 10º). Tänu sellele pidurdatakse vee vool, veel on rohkem aega mulda imendumiseks, pidurdab erosiooni. 2. Lintkülv v. ridakülv nt. mais ja rohttaimed. 3. Põllukaitseribad hekid, metsaribad, hoiavad kinni ka tuuled. 4. Terrassid nõlva astmeliseks muutmine, eriti järskudel nõlvadel. 5. Ilma künnita harimine st. otsekülv. Umbrohutõrje kemikaalidega. USA-s 1/3 kogu põllumaast. Taimejäätmed takistavad vee ja tuuleerosiooni. Energia kokkuhoid. Puuduseks on kemikaalid, närilised, kahjurid, kes talvituvad taimejäänuste all. Umbrohud harjuvad kemikaalidega, samuti haigused ja seened. 6. Mitmeaastaste kultuuride kasvatamine taimeosad kaitsevad mulda, ei ole vaja igal aastal harida. 7. Karjatamise piiramine 8
suurema maksu- Progresseeruv tulumaks võtab suurema sissetulekuga inimestelt suurema määraga maksu maksumääraga maksu. Kui sissetulek suureneb, suureneb vastavalt ka maksumäär. Progresseeruvat maksusüsteemi on nimetatud ka astmeliseks tulumaksuks. Proportsionaalse maksusüsteemi puhul ei sõltu maksumäär sissetuleku suurusest. Progresseeruva maksusüsteemi puhul maksavad suurema sissetulekuga inime- sed suurema maksumääraga maksu. 115 ÜLDTEADMISED NB! MÕISTED kogu ühiskonna ja selle liikmete olemasoluks
mullaelustikule; orgaanilise aine erosioon ning kadu; pinnase kokkusurumine(tihenemine) raskete masinate poolt; muldade hapestumine happevihmadega. VEE-EROSIOON – 56% TUULE-EROSIOON – 28% KEEMILINE REOSTUS – 12% FÜÜSIKALINE DEGRADEERUMINE – 4% Vee-erosiooni tegurid: EBATASANE RELJEEF, SUUR NÕLVAKALLE LAHTINE, TAIMKATTETA PINNAS SADEMED, LUMESULAMISVEED Abinõud: mäenõlvade muutmine astmeliseks, terrasside rajamine, pinnase kinnistamine taimestikuga Kõrbestumine: LOODUSLIKUD: 1. SADEMETE VÄHENEMINE JA PÕUA-PERIOODIDE PIKENEMINE 2. LOODUSLIKUD SAVANNIMETSADE TULEKAHJUD INIMTEGEVUSEST PÕHJUSTATUD: LAIALDANE PÕLDUDE RAJAMINE JA LOODUSLIKU TAIMKATTE HÄVITAMINE ALGELISED TÖÖVÕTTED - MAADE VÄLJA-KURNAMINE ÜHE JA SAMA KULTUURIGA ÜLEKARJATAMINE, LOOMAD HÄVITAVAD TAIMEDE JUURESTIKU METSATULEKAHJUD, PUUDE RAIE EHITUSMATERJALIKS JA KÜTTEKS
annaabi.ee 
