KODUMAA Mu kodumaa on Eestimaa, kus suureks kasvand olen. Siin on mu pere, sõbrad ka mul millestki puudu pole. Imeilus mets ja meri, siin pole kulda-karda. On inimesed riigi rikkus, nad töised on ning varmad. Ei taha iial lahkuda, kuid kui mul minna tuleb. Siis kodumaale tagasi, toon kogemused suured. Klenet Klein 9. klass
- Ø - . Ø , , - . Ø . Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Ø --. Ø . Ø - 1 340 300. Ø . Ø . Ø . Ø ", , ". Ø Ø B Ø
Seega minu eesmärk on tõestada, et eesti pole minu kodumaa ja prombleem seisneb selles, et ma ei oska eesti kohta midagi kirjutada veel vähem arutleda. Minu süda ja hing ei kuulu sellele riigile sellele territooriumile, kus ma hetkel elan. Faktid : Eesti rahvuslill on rukkilill, rahvuskivi on paekivi ja rahvuslind on suitsupääsuke ning kala on kilu/räim. Venelastele meeldivad Balti kilud ja alkohoolist meeldivad neile Vana Tallinn. Eesti esimene laulupidu ja tantsupidu oli 1869. Korraga laulis kaheksateist tuhat lauljat ja mahutas vaatajaid sada
Mis on kodumaa-armastus? Mis on kodumaa-armastus? Seda on raske mõõta ja kes määrab selle, kui palju sa oma kodumaad armastad. Armastus kodumaa vastu on igaühel erinev. Kõik armastavad oma kodumaad erinevalt ja keegi ei tea, kui palju. Mina armastan oma kodumaad. Käisin suvel Saksamaal ning alguses esimesed nädalad ei tundnud ma koduigatsust, aga kui oli kuu juba möödas tahtsin Eestisse tagasi tulla, et näha kas midagi on muutunud. Tahtsin sõpru ja tuttavaid näha ning teada saada, millega nad tegelevad ja kas neist keegi on muutunud. Sama oli ka siis, kui ma eelmine aasta olin nädal aega Taanis,tuli jälle koduigatsus peale
Probleemid kodumaa ühiskonnas Viimase kümnendi jooksul on meie kodumaal nii mõndagi muutunud. Me oleme astunud nii NATO kui ka Euroopa Liidu liikmeteks, võtnud kasutusele ühisraha Euro ning meil on võimalus reisida Euroopa Liidu piires viisavabalt. Nüüdseks on eestlased juba Euroopa ühisrahaga harjunud. Euro tulek tegi küll tunduvamalt lihtsamaks rahvusvaheliste arvelduste tegemise, kuid tavainimese elu muutub järk-järgult vaid kallimaks. Samal ajal, kui hinnad tõusevad, säilitavad palgad oma ,,endise kuju". Ega siis ilma asjata streikinud hiljuti meie koolide pedagoogid, kes riigi poolt omale määratud palka naeruväärseks pidasid. Hetkel on kõigi tähelepanu juba mitmendat nädalat kestval arstide streigil. Pikad ravijärjekorrad vaid venivad ning vastu võetakse enamasti vaid hädavajalikku ravi vajavaid patsiente. Teleintervjuudes räägivad kirurgid, kuidas edasi lükatakse kõik operatsioon...
Minu kodumaa Eesti- väike riik, kuid väga ilus. Eestis on kõik, Läänemeri, mets, jõed ja järved. Eesti pealinn- (linn) Tallinn. Tallinn asub Põhja-Eestis. Eesti naabrid- põhjas : Soome, edelas : Läti, kirdes ja kagus : Venemaa. Eestis räägitakse eeti keelt. Eesti lipp- sini-must-valge. Sinine(ülemine), must(keskmine) ja valge(alumine) eesti rahvusvärvid. Sinine värv- puhas taevas. Must värv- see on maa, mis toidab inimesi. Valge- see on puhtuse värv. Eesti rahvusvärvid räägivad: ela puhta taeva all omal maal ja hoia oma maa puhas. Eesti vapil on 3 sinist lõvi. All kaks tammeoksakest. Eesti rahvuslind on suitsupääsuke. Rahvushühm ,,Mu isamaa, mu õnn ja rõõm", kirjutanud soome helilooja Fredrich Pacius, aga sõnad Johann Voldemar Jannsenilt, Lydia Koidula isalt.Rahvusvaluuta on Eesti kroon. Eesti kroon- sada senti. Eestis on palju ilusaid linnu. Tartu on üliõpilaslinn. Tartus on vana ülikool ja te...
Minu inimesed minu kodumaa inimesed? Ma olen eestlane ja seda üsna suure uhkusega, sest ma armastan oma kodumaad, see on selline armas ja väike maalapike, mis mahub täpselt südamesse. Armastan ka inimesi, kes minu isamaa pinnal elavad, minu inimesi. Kuigi taasiseseisvunud Eesti elanikud erinevad väga meie esivanematest. Nemad laulsid ikka rõõmuga ,,Eestlane olla on uhke ja hää, kui mind eestlaseks loodi". Minu põlvkond võib seda küll laulda, aga ma ei usu, et seda ka südames tundtakse.
andnud edasi seda valu, vaesust, hädasid ning probleeme, mis 19. sajandi lõpp Eestile kaasa tõi: Kui tume veel kauaks ka sinu maa Ja raske su koorem kanda, Kui enam ei jõuaks, ei jõuakski ka Sa soovide siniranda. Juhan Liivi isamaluule on karm ja realistlik. Kodumaa saatus ühineb luuletaja enda saatusega. Ta annab isamaaluulega edasi enda valu ning läbielamisi. F. Tuglas on öelnud, et Liiv pole oma luuletusi kirjutanud, vaid on need ise kannatanud. Seda kõike kirjeldavad luuleread: See valu, mis sinul, on püha, On minule püha ka: Ma pärinud seda su käest, Mu nõrkusest ja mu väest,
Mida saan ma oma kodumaa heaks teha? Sissejuhatus: Pidevalt ja kiiresti globaliseeruvas maailmas on paratamatu, et patriotismitunne oma kodumaa ja rahvuse suhtes hakkavad taanduma. Mõneti on see kurb, eriti meie, eestlaste, seisukohast. Me oleme rahvaarvult väikesed ja balanseerime jätkuvalt kriitilisel väljasurevuse piiril. Olukorra muutmine võib tunduda võimatuna, kuna oleme seotud suurte maailmas mõjuvõimu omavate liitudega. Me ei suuda üksi maailma haaranud protsesse peatada, aga igaüks saab meist küsida endalt, mida saan mina oma kodumaa heaks teha.
Eesti on meie endi nägu Iga riik on oma rahva nägu. Ka meie kodumaa Eesti, on meie endi nägu. Inimesed arenevad ja muutuvad ajapikku, nii on muutunud ka Eesti riik. Eesti on üks väike, kuid samas väga kauni looduse ja puhta välja nägemisega riik. Üks kauneimaid kohti Eestis on Lõuna- Eesti, oma orgude ja küngastega ning puutumata loodusega. Kindlasti on meist igaüks kaasa aidanud sellele, et Eesti oleks just niisugune. Mõni rohkem, mõni vähem. On korraldatud erinevaid kampaaniaid Eesti puhtana hoidmiseks ,,Teed puhtaks," ,,Teeme ära" jpm
Etioopia Koostas: Kristiina Moosel Etioopiast Pealinn Addis Abeba. 1 127 127 km2 Amhara keel. 73 053 000 inim. Viisnurk lipul ja vapil. Etioopia mägismaa Põhjas u 700km laiusel alal Üle 4500m kõrgused 11 Simeni mäge. Majandus Suurim tsiibeti tootja. Ligi 90% tsiibetit. Kasutatakse söögiks. Eksport Kohvipuu kodumaa. Esimesed kohviistandused aga Jeemenis. 10. Suurim kariloomade eksportija Kuld, nahatooted, erinevad õlid Etioopia köök. Erinevad juurviljad, liha ja pearoog. Amharas tuntud Tihlo. Mitu inimest söövad ühest kausist laua keskel. Ei sööda siga ega karpe. Kasutatud kirjandus. Wikipedia.com Google pildiotsing. Tänan vaatamast
Should we first discover our homeland before going to other countries? It does not matter where in the world you live you always tend to think that anywhere else life is better and has more opportunities to success in life. It may be so but the majority sometimes does not even know the chances and advantages of their own homeland. If to talk about in the matter of travelling then I am assured that it is not relevant to drive through all your homeland in order to take a plane to another country. Some of the countries (or some parts of it) are so big or hardly reachable that half of the locals wont access these parts of the country never in their whole lifetime. I am certain that no one should waste their life on acting like someone has said to be right instead of acting by your own desires. Furthermore, if you have lived in your homeland for your entire lifetime, you should be wise enough to know about the culture, nature and geogra...
KOOKOSPALM ekvatoriaalne vööde- aasta läbi kuum ja niiske Kliimatingimused Väga soojanõudlik taim Ei karda soolast vett ja võib kasvada üsna vee piiril Kui kookospähkel satub ekvaatorist liiga kaugele, siis võib ta küll kasvama minna, kuid viljad ei valmi Suurimad tootjad, algne kodumaa Kookospalmide suurimad tootjad on Indoneesia, Filipiinid, India, Brasiilia ja Sri Lanka. Algseks kodumaaks peetakse Polüneesia saari, mis asuvad Vaikse ookeani keskosas. Suurused, arvud Kookospalm on kuni 30 m kõrgune puu, millel on võimsad sulgjad lehed. Tüve läbimõõt võib isegi olla 60 cm. Ladvas kasvab kuni 40 lehte (umbes kolme aasta vanused lehed langevad maha).
Mõnus Eestimaa Lähme kolame Eestimaal, käime erinevas paigus, see on siiski roheline maa. Ei see pole mingi haigus! Palju puid on ju siin ja lilli, põõsaid ka. Loomi linde võid kohata, mida veel võiks soovida. Kuid nüüd teeme väikse reisi, ühe päeva võtab see. Mine kutsu sõpru, teisi ettepanek on ju see! Lähme ronime tuhamäele, hiljem ehk liftiga munamäele. Kaasa võtame süüa ja ka natuke juua. Õhtul teeme väikese lõkke pärast ühe väikese tantsu. Siis hüppame jõkke ''ära kalasi vaid katsu!''
Noored kardavad, et nad ei saa hakkama teistsuguses ja võõrkeelses keskkonnas või on lihtsalt mugava eluga ära harjunud. Tänapäeval on aga kõigil internet, kust noored õpivad igapäevaselt inglise keelt. Samuti saavad nad infot oma tuttavatelt, kes on läinud välismaale vahetusaastale või ülikooli õppima ja seal hakkama saanud. See julgustabki neid maha jätma oma elu Eestis ja minema välismaale. On palju põhjuseid, miks noored tahavad pühkida kodumaa tolmu jalgadelt ja minna välismaale õppima. Tihti on põhjuseks tahtmine elada iseseisvat elu ilma vanemateta. Tavaliselt, kui noored jäävad Eestisse õppima, elavad nad vanematega koos edasi, et kulusid kokku hoida. Seda paljud noored aga ei taha. Samuti tahavad nad oma inglise või muud keelt, sõltuvalt sellest, kuhu on otsustatud minna õppima, arendada. Kindlasti tahavad noored saada uusi tutvusi, kes võiksid olla kasulikud töö leidmisel
Ta on meie rahvuseepos ja rahvuskangelane, sellisena me teda austame ja armastame. Meie, eestlased rändame palju. Avastame uusi kultuure ja riike ning puhkame soojal maal palmide all. Kuid siiski peame tagasi tulema oma kodumaale, nii nagu seda tegi meie rahvuskangelane Kalevipoeg. Oma kodumaal on inimene kõige õnnelikum. Siin on meie kodu, sõbrad ja loomulikult armastav perekond. Me oleme siin üles kasvanud, õppinud ja läbinud erinavaid elu raskusi. Kodumaa pinnal oleme nutnud ja rõõmustanud. Siin on meie mälesused. Miks me peaks oma kodumaa hülgama? Meie elu on täis erinevaid seikluseid ja väljakutseid, millest tuleb igal võimalusel kinni haarata. Peame võtma elust kõike, sest elame vaid ükskord. Maailm on suur ja lai, kus on alati midagi uut avastada ja õppita, kuid peale igat seiklust pöördume tagasi kodumaale, kus meid oodatakse. Minu arvamus ühtib paljudega, et kodumaalt minnakse, et leida välismaalt õnn ja parem elu
Mis maa see on Eestimaa ... mis maa see on? Hea küll, siin ei ole mägesid, metsa on palju nagu soidki ... külm on samuti. Aga jättes kõik selle kõrvale ja vaadates teisi asju kas mulle meeldib siin elada? Kas olen rahul sellega, kus olen või mis on mu võimalused, kas peaksin ka jälgima trendi ja hakkama mõtlema elust välismaa imelistel küngastel, kust ma võib-olla ei naasegi? Ja ausalt öeldes ega Eesti Vabariik mind vist väga igatseks ka, pole ma ju tema heaks midagi teinud. Ma ei tea, kui normaalne see on, kui sellise väikse riigi kohta on poliitskandaale igale aastaajale ja peaministri palk on üle 200 korra kõrgem lapsetoetusest. Keegi ei räägi aust, vaid rahast ja suurest vastutusest, kuigi mõlemast on ju puudus. Antakse kõik, et päästa juba ammu uppunud vrakke, ja hoitakse end tagasi kohtades, kus seda üldse teha ei tohiks lapsed. Kas mulle meeldib harjuda mõttega, et rahvustel pole enam ...
''Laulev revolutsioon'' on film, mis räägib põhjalikult Eesti riigi iseseivumisest. Meie riik on läbi elanud raskeid aegu ning praegune põlvkond ei pruugi hinnatagi meie vabaduse olulisust. See film tuletab meile meelde, kui uhke on olla eestlane. Laulval revolutisoonil oli väga tähtis roll eesti taasisesesvumisel. Kolmeks tähtsamaiks sündmuseks, mis ka filmis ära mainiti, pean miitingut Hirvepargis, öiseid laulupidusi ning Balti ketti. Hirvepargi miiting oli oluliseks sammuks Eesti iseseisvumisliikumise teel. Suurem osa seal viibinud rahvast sai esmakordselt teada pakti olemasolust. Öised laulupeod, kus noorte inimeste massid kõndisid üksikute sinimustvalgete lippudega Raekoja platsilt Tallinne lauluväljakule aga näitasid eesti rahva tõelist ühtekuuluvust. Kodumaa tunnet suurendas veelgi Balti kett, mis tuletas inimestele meelde, et omavahel peab kokku hoidma. Tol ajal armastasid eestlased väga oma kodumaad. Ma ei ütleks et nad tänapäe...
Mina analüüsin D.Vaarandi koostatud luulekogu Anna Haava luuletustest.Anna Haava peamised luulekogud on: „ Laulan oma Eestilaulu“, „Siiski elu on ilus“, „Meie päevist“. Selles luulekogus,mida ma analüüsin on luuletused jaotatud aastaarvude järgi. Eespool on vanemad ja tagapool uuemad. Nii sain ma kergesti jälgida,mis tunded A. Haaval erinevatel elujärkudel olid. Luuleraamatus on põhilised teemad: 1)isamaa- „ Oh kodumaa“, „ On püha mulle mu kodumaa muld“; 1) armastus- „ Oh ma isegi ei tea“, „Igatsus“; 2) surm- Kui kandlekeeled katkevad“, „Las õitseda liiliad haual“. Minule enim meeldinud luuletuse pealkiri on „Kohus“. Mulle meeldis, kuidas Anna Haava kirjutas nii humoorikalt ja ausalt tagarääkimisest. Kõige traagilisemluuletus minu arvates oli „Üks on minul püham koda“. Luuletuses Anna Haava leinab oma vanemaid ja meenutab aega, kui nad veel elus olid.
9 2008/2009 . - - . - , , ; - ; - . : - - : : . 2,2
Isamaa mitu nägu 0000000: Ma vaatan aknast välja, Kui rahul heinamaa, 0000000: Mu armas kodu väikene, sääl eemal mäe pääl! Kui pühaline vaikus Su üle paistab päikene, puud haljendavad sääl. On üle kogu maa.. Siin pilved, tuuled, päikene. Siin kaerapõld, siin kartulid. Siin väljad nõnda viljakad, siin kari tuleb karjamaalt. 11111111: Ilus ta ei ole: Siit koduõhk mind teretab, nii õnnis olen ma! lage heinamaa, heinaküünid, kuhjad, 11111111: Ilus ta ei ole: harva puudega. kõrval karjamaa kehvalt üle kaetud 222222: Mine, mine, lumekene, harva metsaga. Kao kiiresti, ...
Mikssaid eestlased muistse vabadusvõitluses lüüa Muistne vabadusvõitlus algas eestlastele 1208. aastal, kuisakslased koos abivägedega tungisid Ugandisse. Samal ajal toimus Euroopas ristiusustamine ning see toodi ettekäändeks Eestisse tungimiseks. Eestlastemotiveeritus pidi olema väga hea võitlemiseks, sest võideldi ju oma kodumaa ning vabaduse eest, kuida siiski jäeti alla saksa vägedele, aga miks küll? Eestlaste kahjuks rääkis kindlasti nende üpriski halvad suhted naabritega, seega suurt abi oodata ei olnud ja nii ka juhtus. Lõunanaabrid -- liivlased ja latgalid- läksid appi hoopis ordurüütlitele ningvõitlesid eestlaste vastu. Veel peaks teada, et vallutajateks ei olnud ainult sakslased. Eesti oli sattunud venelaste, taanlaste kui ka rootslaste huviorbiidiks. Pidev võitlus erinevate
Miks tahan elada sünnimaal/välismaal Kas elada kodumaal või välismaal, see on iga inimese enda teha. Elu ja õppimine ning töö mujal maailmas on inimesi alati paelunud, kuid mitte kõik ei ole suutelised seda otsust vastu võtma. Sellel teemal on kirjutatud raamatuid, tehtud filme, olnud arutelusid, kuid otsuse teeb inimene ikka ise, olenevalt sellest kui palju on teda mõjutatud. Miks elada kodumaal? Minu arvates on selleks põhjuseid nii mitemeidki. Näiteks elavad enamus meie lähedastest kodumaal ja loomulikult suhtleb inimene oma perekonnaga, kes teda toetavad ja perekond mõjutab ka maailmavaadet. Välismaal olles ei saa nendega nii tihti kokku või suhelda ja ainult tugeva loomuga inimene saab eesmärgi nimel olla ja elada välisilmas. Perekond võib anda ka soovitusi ja olla toeks kodust kaugel olles. Hariduse ja töötamise kohapealt on kindlasti välismaal parem, sest seal on kultuuriruum laiem ja suuremad võimalused. Kindlasti on k...
Noorte väärtushinnangud Noored inimesed, nagu vanem elanikkond armastab tihti öelda, on iga rahvuse tulevik. Võimalik, et see ongi nii, sest on ju iga põlvkonna noored need, kelle kätes on kõik võimalused luua ja edendada oma kodumaa kultuuri ja majandust. Olen ka ise noor inimene ning seega tunnen endal kerget kohustust teha midagi oma riigi ja rahva heaks. Aastatega on väärtushinnangud muutunud. Kui vanasti tunnustati armastust ja abielu, siis tänapäeval pannakse paari vihkamine ja rikkus. Öeldakse, et meie mälu võimsaim põhifunktsioon on unustamine, selle tagajäriel ununevad inimlikud väärtused. Miks kipub tänapäeva eestlane oma põhiväärtusi unustama? Paljude tänapäeva noorte jaoks
Minu tuleviku Eesti! Ma olen eestlane, eestimaa on minu kodumaa ning sellepärast on Eesti tulevik mulle väga oluline. Antud essees soovin tähelepanu pöörata tolerantsusele ehk sallivusele, mis on üha olulisem tänapäeva maailmas. Ma ei mõtle siinkohal mitte ainult, et inimesed suhtuksid võrdselt üksteisesse ja erinevatesse kultuuridesse, vaid ka hoiaksid rohkem meie planeeti puhta ja elamisväärsena. Olen ajakirjanduse kaudu tajunud, et eestlased ei ole eriti avatud teistele kultuuridele. Siin ei
Minu põlvkond ja selle tulevik eestis Mis on tulevik ilma noorteta? Seda ei olegi. Meie, noored olemegi oma kodumaa tulevik. Tundes ennast ja teades oma sõprade mõttemaailma, enda ümber, tean ma, meie põlvkond erineb täiesti teistest. Me usume , et me oleme igaüks oma maailma kuningad, ning tulevik, milleks seda meile vaja, kui meile ennustatakse iga nädal, et maailm on lõppemas. Omadest kogemustest tean, et meie põlvkond on erinev. Seda annab tunda käitumisest ja mõttemaailmast. Me oleme enda üle uhked. Me tunneme elust rõõmu ja pigistame elust välja ka viimsed piisad
Minu Eesti Inimese kodumaa on kindlasti üks väga tähtis osa tema elust. Me elame siin maal, oleme siin sündinud ja ilmselt ka sureme siin. Selleks, aga et me elu siin natukenegi mugavam oleks peaksime me otsima võimalusi, et enda elukvaliteeti parandada. Tihti süüdistame me oma halvas olukorras just oma ja nõuame temalt abi, aga kas tõesti peab riik kõiki aitama? See, mida iga inimene oma riigilt ootab on väga erinev. Mõned meist vajavad rohkem abi, kui
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Sotsiaaltöö korralduse osakond TÖÖPOLIITIKAST VENEMAA, ROOTSI JA KREEKA NÄITEL Referaat Juhendaja: Pärnu 2015 1 TÖÖPOLIITIKAST VENEMAAL Venemaa on maailmas esikohal nende inimeste arvult, kes elavad väljaspool oma kodumaa piire. Neid inimesi on ligi 35 miljonit (võrdluseks: hiinlaste puhul on see arv 30, juutide puhul 13,6 ja armeenlastel 5 miljonit). Seega elab iga viies venelane kodust eemal. Viies riigis – Kasahstanis, Lätis, Eestis, Ukrainas ja Kirgiisias – moodustavad venelased enam kui 20% elanikkonnast. Hetkeseisuga on Venemaal umbes 143 miljonit elanikku, kellest 1,1 miljonit on töötud. Venemaa sotsiaal-ja tööpoliitika pole välismaailmale väga nähtav ega tuntav. Sotsiaalpoliitikat meie mõistes ei eksisteeri ning tööpoliitika kui abstraktne mõiste, p...
Lydia Koidula luulekogu ,,Vainulilled" 1866 ja ,,Emajõe ööbik" 1867 Lydia Koidula kohta: Sünninimi Lydia Emilie Florentine Jannsen Eluaastad 18431886 Isa Johann Voldemar Jannsen (ajaleht ,,Postimees" asutaja (1857)) Ta lõpetas 1861. aastal Pärnu saksa kõrgema tütarlastekooli. Pärast seda abistas isa ajalehetöös. 1873. aastal asus elama Kroonlinna kihlatuga Eduard Michelsoniga. Nüüd kirjutas Lydia palju kodumaa igatsusest. Väidetavalt põletas mees osa Koidula luulest. Kroonlinnas lõppes Koidula elu rinnavähi tõttu. Olulisemad teosed: Luuletused: ,,Mu isamaa on minu arm" ,,Kodu" ,,Emasüda" Raamatud: 1866 ,,Vainulilled" 1867 ,,Emajõe ööbik" Rühmitan ja analüüsin luuletuste sisu: ,,Kevade and" on loodus luuletus, mis kirjeldab kevadet. Luuletus on kirjutatud vaimustavas meeleolus ja tohutus kevadeootuses. ,,Kaugelt koju tulles" isamaaline luuletus. Koidula kõneleb isamaa
Walter Scott (1771-1832) on inglise kirjanduse suurimaid esindajaid XIX sajandi algul, ajaloolise romaani zanri looja. Ta kirjutas enam kui kakskümmend viis maailmakuulsat ajaloolist romaani. Juba lapsena huvitus Walter Scott Sotimaa ajaloost, tema poeetilistest legendidest ja rahvapärimustest. Ta armastas kuulata jutustusi keskaegseist lossidest ja rüütlite kangelastegudest, luges innukalt Shakespeare'i ajaloolisi kroonikaid ja rahvalaulukogusid. Selle armastuse oma kodumaa vastu, kus paljude sajandite vältel rõhusid rahvast inglise feodaalid, säilitas kirjanik kogu eluks. W. Scotti kirjanduslik tegevus jaguneb kahte selgesti eraldatavasse perioodi. Temaatikalt on Scotti romaane jagatud kahte tsüklisse - Soti minevikku käsitlevad teosed ja inglise tsükli teosed. W. Scotti looming arenes ajajärgul, mis oli rikas suure tähtsusega ajaloolistest sündmustest. Walter Scott elas prantsuse kodanliku revolutsiooni ja Napoleoni sõdade ajastul.
hoopiski lihtne vastata. Venelased ja eestlased kultuuri kaudu seotud hoopis tihedamini, kui esmapilgul ehk arvatagi oskame. Sarnaseid sidemeid võib aga leida ka ajaloos ja teaduses, hariduses ja spordis. Igapäevaelust rääkimata. Sest kui kahe rahvuse esindajad elavad päevast päeva teineteise kõrval oma kaaslastelt õppides ja samas neile midagi ka omalt poolt vastu andes ei saa see teisiti ju ollagi. Venemaa on maailmas esikohal nende inimeste arvult, kes elavad väljaspool oma kodumaa piire. Neid inimesi on ligi 35 miljonit (võrdluseks: hiinlaste puhul on see arv 30, juutide puhul 13,6 ja armeenlastel 5 miljonit). Seega elab iga viies venelane kodust eemal. Viies riigis Kasahstanis, Lätis, Eestis, Ukrainas ja Kirgiisias moodustavad venelased enam kui 20% elanikkonnast. Missuguseks aga peavad ennast venelased ise? Ehk kõige objektiivsema vastuse suudab sellele anda akadeemik Dmitri Lihhatsov. Tema portreteerib oma rahvuskaaslasi nii:
Üks laul kullamaalt Friedrich Reinhold Kreutzwald Oh Eestimaa, kus leiba ja vett. Kui lindusid näen lendavat, siis soovin tiibu ka, mis mind siit koju kannaksid, ja tõttaks minema; ja igapäev pean mõtlema: mind tühi vale pett'! Ja ikka uuest kaebama: Oh Eestimaa! Oh Eestimaa, kus leiba ja vett. Küll olen targaks saanud, mind häda õpetand; küll olen haletanud, ei nuttu lõpetand! Siin laialisel lagedal ei paku tuttav kätt, ma olen üksi taeva all. Oh Eestimaa! Mu kodumaa, kus oled sa? Anna Haava Mu kodumaa, kus oled sa? oh millal saan sind näha ma! Siin eksin, rändan, üksik lind... Mu tiivad, kandke koju mind! Mu kodumaa ei ole siin, kus surm ja kaduvus ja piin, kus nagu vari õnn ja hüüd, kus igaühel palju süüd. Mu kodumaa Marie Heiberg Ma palju armast pean jätma ja palju kannatama ka, kuid suurem minu murelastest küll oled sina, kodumaa! Mu tume tee ja raske rada ja murdev minu elu-töö; ei kuma koit, ei helgi eha, maad matab piiramata öö
Kus ehani ma mängisin küll lille, rohuga, kust vanataat käe kõrvas mind tõi tuppa magama. Küll üle aia tahtsin siis ta kombel vaadata. ,,Laps, oota,´´kostis ta, ,,see aeg on kiir küll tulema!´´ Aeg tuli. Maa ja mere peal silm mõnda seletas - ei pool nii armas polnud seal kui külatänavas! 2 Kandke koju mu tervised! Carl Robert Jakobson-Linnutaja Oh mu ilus isamaja, oh mu kallis kodumaa, ohkan teie õhku taga, vaene võõrsil hingata. Tevatuuled, armuhuuled, kndke koju mu tervised! Kallis kodu Karl Eduard Sööt Kus su kaunil kingurinnal kasvab kasemetsake, seal on minu kiigekohta, seal mu kodu kullane. Ei seal vaevata küll kaldu viljasaaki salvesse, ei seal tundmata küll ole leinahääled minule. Aga siiski, oh kui kallis,
Mihkel Veske Minge üles mägedele, tuule õrnal' õhule! Vaatke alla oru põhja üle lille hiilgvuse! Vaatke, kudas oja keerleb läbi luha läikiva! Ja siis hüüdke alla orgu: ilus oled, isamaa! Vaatke, metsad pilve poole tõstvad latvu uhkuses! Kuulge, kudas kaasik kahab lehkavates lehtedes! Vaatke, jõed, järved läikvad metsas virvendusega! Ja siis hüüdke hõisktes metsa: ilus oled, isamaa! KODUMAA Mihkel Veske Kas tunned maad, mis Peipsi rannalt käib Läänemere rannale ja Munamäe metsalt, murult käib lahke Soome lahele? See on see maa, kus minu häll kord kiikus ja mu isadel. - Sest laulgem nüüd ja ikka ka: See ilus maa on minu kodumaa! Siin teretavad metsa ladvad nii lahkelt järvi, rohumaid, siin taeva vihmal oras võsub ja päike paistab viljapäid. See on see maa, kus minu häll kord kiikus ja mu isadel. - Sest laulgem nüüd ja ikka ka:
Tema isamaaarmastus lasi tal luua erakordseid isamaalisi luuleteoseid, mida tunneme ka tänapäeval. Lydia Koidula isamaaluules on väga loomuomane romantilisus ja erinevate abstraktsete sõnade kasutamine. Tema tuntuim luulekogu ,,Emajõe ööbik" koosned suurel määral just isamaalistest luuletustest. Koidula luuletuses ,,Mu isamaa on minu arm" väljendab kirjanik kokkukuuluvust oma isamaaga. Koidula räägib sellest, milliseid tundeid tekitavad temas kodumaa rõõmud ja mured, milleni ta ise oleks võimeline isamaa heaks minema. Luuletuse lõpus on ka Koidulale omast loodusearmastust: ,,Su linnud und mul laulavad, mu põrmust lilled õitseta, mu isamaa". Luuletaja räägib ka oma luuletustes rahva minevikust ning leiab sealt raskeid kannatusi ja valu mis kõik on võõrad vallutajad meile toonud. Parimaks näiteks on kindlasti ,,Mu isamaa, nad olid matnud". Koidula meenutab seal aega mil Eestimaa
Suits; M. Under; A. Adson; H. Visnapuu; A. Gailit) 2. Kirjanikud, kes ära minnes olid umbes 20aastased (K. Lepik; I. Laaban; B. Kangro; R. Kolk; A. Viirlaid) 3. Kirjanikud, kes läksid pagulusse lastena ning olid rohkem seotud asukohamaa kui Eesti kultuuri ja eluga (H. Nõu; E-K. Toona; I. Ivask; I. Laaman) 4. Isikud, kes sündisid pärast sõda paguluses (T.H. Ilves; M.K. Kostabi) Teemad, mis kajastusid pagulasproosas: 1. Kodumaa ajalugu ja olud enne II maailmasõda (B. Kangro ,,Tartu-sari"; hiljem kirjutati palju memuaare) 2. Asukohamaade argipäev- tegelasteks olid ,,pärismaalased või pagulased, kes on uude ühiskonda sisse elanud 3. Kodumaalt põgenemine üle vee- domineerib ebakindlus, kodutus, konfliktid) 4. Piiblitemaatika (A. Kalmus ,,Juudas" Teemad, mis kajastusid pagulasluules: 1. Tõsine ja süngetooniline luule, milles domineeris koduigatsus (põhiliselt vanima
Minu Eesti Minu kodumaa on küllaltki väike riik ja siin ei ela väga palju inimesi, kuid sellegi poolest on Eesti mulle armas. Eestit küll ei tunta ülemaailmselt, sest see pole suurriik, kuid sellest hoolimata on eestlaste südameis ikka oma kodumaa. Eestis on ka ilus loodus. Kodumaal elavatel kodanikel on sõnavabadus ja kõigil on õigus oma arvamusele. Siin riigis ei ela palju inimesi, sest see riik ei ole suurriik. Inimesi tuleb ja läheb. Neid nimetatakse sisserändajateks ja väljarändajateks, aga inimesi sureb ja ka sünnib iga päev juurde. Väljarändajateks on tavaliselt noored, kes tahavad välismaale minna õppima ning oma oskusi, teadmisi ja silmaringi laiendada. Neil on tulevikus lootust ka paremini tööd leida
SININE - taevas MUST - muld VALGE - puhtus 16 rukkilill Sümboliseerib leiba ja tööd. 17 suitsupääsuke Sümboliseerib maakodu ja loodust. 18 räim-салака 19 ilves 20 paekivi-плитняк 21 tamm-дуб 22 „Kalevipoeg“ 23 Pane lünka sobiv sõna. 1.Eestimaa on minu ... kodumaa 2.Eestimaa on järvede-, .... metsade-, laulumaa 3.Eesti pealinn onTallinn ... „Kalevipoeg“ 4.Eesti Vabariigi president on ... paekivi T.H.Ilves suitsupääsuke 5.Eestis on15... maakonda. ilves 6.Narva asub Ida-Viru ............maakonnas. Toomas Hendrik 7
JUHAN LIIV Isamaaluule Hea poeet on see, kellel on rahvale midagi öelda, kellele pole võõrad kodumaa mured ja kes annab meile elamuse. Selline luuletaja on Juhan Liiv. Kirjutades iseendast, oma traagilisest saatusest ei unusta Juhan Liiv ka kodumaa muresid. Iga värsi, iga reaga, rääkigu see kas loodusest, kodust, tööst või armastusest, näib ta küsivat: ,, Mis saab Eestimaast, milline tulevik teda ootab?" Kuigi see pole alati sõnades öeldud, tunneme me seda siiski. Tekib tunne nagu luuletaja tunnetas isamaa saatust läbi enda elu traagika. Juhan Liiv tundis juba sünnist saati, et ta polnud siia ilma oodatud ega tahetud. Kui eakaaslased
Poetess Marie Underi looming mainib kodumaad ja selle probleeme kaudselt ning peidetult. Nii Under kui ka Visnapuu on sündinud enne esimest Eesti Vabariiki. Vabadus aga saabus ja siis hakkasid mõlemad luuletajad vaikselt justkui ette nägema Eesti Vabariigi allakäiku. Luuletuses ,,Maarjamaa laulud 1" kisendab Visnapuu ,,...kinnise suuga: / kuhu ! kuhu sa lähed ! kuhu ! / sina ise, / sa, minu kodumaa, / kuhu lähed võõra ja muuga, / sina kõrk !". Mees justkui manitses Eestimaad, et ta arvas endast palju kuigi oli alles nii noor riik. Under kirjeldas varjatult, kuidas oht tõuseb isamaa üle ja kujutas seda mere abil, kirjutades, et ,,Meri on tõusnud. Ei ole tal pervi, / karjamaale veab välkuvaid järvi.", ,,Ähib ja uriseb augud su unne, / et sa end eneses kodus ei tunne.". Aastal 1944 põgenesid mõlemad luuletajad Eestist ja jätkasid loominguga välismaal. Kodumaast eemalolek
Aidat on hakanud armastama Egiptuse noor väepealik Radames. Ka Aida armastab teda. Kuid Radamest armastab ta vaarao tütar, uhke ja võimukas Amneris. Memphissesse saabus ärev teade: etiooplased on koondanud oma väed ja alustanud sõjakäiku. Egiptuse vägede juhiks saab Radames, nii on jumalanna Isise tahe. Vaimustusega tervitab rahvas noort väejuhti. Ainult Aida ei rõõmusta. Ta ei suuda palvetada Radamase eest, sest soovides edu ja võimutu temale, tunneks ta end süüdi kodumaa ees. 2.pilt Templis. Piduliku rituaaliga pühitsetakse Radames väejuhiks II vaatus Ümbritsetuna lähikondseist valmistub Amneris Radamese pidulikuks vastuvõtuks, mis toimub pärast Egiptuse vägede hiilgavat võitu. Aida ei ole võidust veel kuulnud. Seda ära kasutades püüab armukade Amneris kavalusega teada saada, kas kaunis orjatar on tema rivaal. Ta räägib Radamese langemisest. Aida pisarad kinnitavad Amnerise kahtlusi. Kui Amneris tunnistab, et
1. Nimetage iga välismajandustehingu (eksport, import, reeksport, reimport, transiit, barter) tähtsaimad tunnused ja erisused. Eksport on toodete või kaupade müümine välisriiki. Import on kaupade ja teenuste sissevedu teisest riigist. Reeksport on millegi eksport, mis on juba imporditud. Tavaliselt kasutatakse reeksporti, sest imporditud asi ei olnud kasuks. Reimport on millegi import, mis oli eksporditud. Seda tehakse selleks, et kodumaa toode teha paremaks ja välismaal nt see oleks kas või kiirem või odavam kui koduriigis. Transiit on tolliprotseduur, mis võimaldab tolli järelvalve all vedada kaupa ühenduse tolliteritooriumil lähtetolliasutusest sihttolliasutusse ilma, et selle kauba pealt nõutaks impordimaksu ja muid makse. Barter on kauba vahetus kahe eraisiku vahel raha kasumata. 2. Teenuste eksport ja import kirjeldage vähemalt 10 erinevat immatriaalset väliskaubandustehingut.
Esialgselt on vaja aru saada missugune inimine on üldse hea kodanik. Võin eeldada, et inimene on hea kodanik, kui näen kui hästi ta täidab oma funktsioone ja mida ta teeb oma riigi heaolu jaoks. Järelikult võib öelda, et hea kodanik on seadusekuulekas,patriootiline inimene, kes pingutab selleks, et temast oleks kasu ühiskonnale ja tema riigile.Tõelise kodaniku südames huvi riigi vastu on sama suur, kui huvi enda oma elu vastu. See tähendab, et oma kodumaa ja riigi heaolu ta võtab nii lähedale südamele, nagu see oleks ta enda heaolu. Siin mul tekkis küsimus: Kas võime pidada kodanikuks inimest, kes ei tee midagi oma riigi jaoks? Selline inimene võib elada ja töötada riigis terve oma elu. Kuid kas võime pidada teda tõeliseks kodanikuks ja kuidas väljendub tema kodakontsus, isegi kui ta ei tunne huvi oma riigi ja kaasmaalaste eesmärkidest? Võib öelda, et ta paratamatult kasutab kõiki mugavusi ja õigusi,
Isamaatunde olemusjooni tänapäeval. Laura Koop Kodumaa on midagi sellist, millele inimesed igapäevaselt ei mõtle. Eriti praegusel ajal, kui majandust räsib kriis, vaadatakse isamaa peale rohkem närviliselt, süüdistavalt, pettunult. ,,Kas sellist Eestit me tahtsimegi?" kõlab jutu sees üsna tihti. Ometi pole olukord nii hull, et kodumaa-armastus päriselt ära kaoks. Tekkinud on lihtsalt teistsugused vormid ja väljendused, mis erinevad minevikust osalt sellepärast, et tehnoloogia on palju arenenud ning teisalt, et inimese arusaamad on muutunud. Ei saa alati öelda, et eelnevad arusaamad on õigemad või paremad. Peale selle ei toimu muudatused ainult meie väikses Eesti riigis vaid kogu maailmas tervikuna. Ruumitunnetus on osa inimese kujundavast identiteedist, see tähendab, et see on üsna loomulik protsess, kui inimene püüab väljendada oma tundeid end ümbritseva keskkonna suhtes. Eestlased näitavad oma k...
C Isamaa, see on koht, kus avasin silmad ja koht, kus sulen silmad Juhan Liiv „Sinuga ja Sinuta“ Isamaalineluule Juhan Liiv on Eesti tuntumaid luuleklassikuid. Juhan Liiv armastas oma isamaad. Ta tegi seda nii suure tõsidusega, et kirjutas sellest palju isamaaluulet. Isamaaga seoses on Liiv toonud sisse tuge- vaid tundeid kodumaa vastu õnnetu ja haigettekitava armastuse näol. “Sinuga ja Sinuta”- “mu silm ta pinnal igatsevalt uitis”. Selles luuletuses väljendab ta oma rohket armastust isamaa vastu. Siin on tõestatud tema usku isamaasse, et ta on isamaale truu. Tema arvates oleks isamaalt lahkumine katastoofiline, iseenda tõukamine pimedusse ja lootusetusse. Juhan Liiv ei mõistnud inimesi, kes olid valmis oma kodumaalt lahkuma. „Noor-Eestile“- Luule aitas Liivil üle elada raskeid hetki elus
kaasmaalaste eesmärkidest? Võib öelda, et ta paratamatult kasutab kõiki mugavusi ja õigusi, kuid ei hakka kandma koorma või vastutama millegi eest. Minu meelest juba lapseeast peaks rääkima sellest, kui oluline on tundma huvi ja osalema ühiskonna elus. Osalemist võiks isegi teha kasvatuse prioriteediks. Elu jooksul lapsele saab selgeks: sellest mida ma teen, kelle poolt ma hääletan sõltub minu ja mu perekonna elu ja heaolu. Hea kodaniku mõtte on huvi kodumaa ja kultuuri vastu ja patriotism. Patriotism on suur osa hea kodaniku olemises, sest patriotismi kodeksi kuuluvad sellised asjad nagu armastus, truudus ja soov teenida oma riiki. Patrioot tunneb armastust oma kodumaa vastu, kodanikul on aga õigusi ja kohustusi. Heas kodanikus on kõik ned omadused olemas. Minus on ka kõik need omadused olemas, järelikult võin kindlalt öelda, et mina olen hea kodanik!
Smigun, Carmen Kass, Kaido Höövelson ehk Baruto ning Gerd Kanter ja Heiki Nabi. Nagu ütlevad Siiri Sisaski laulusõnad: kuid siinne rahvas on täis imeväge ja kummalised on nende laululood. Mis maa see on? Kord sööb öö ära päeva, siis jälle päev nõnda pikk, et neelab öö. Eesti rahvas on tõega täis imeväge, me oleme kokkuhoidlikud ja täis tegutsemistahet. Nagu on öelnud Eesti president T.H. Ilves: ,,Me oleme vabad ja seega oleme suured." Eestimaa on meie kodumaa, meie vanaisade ja vanaemada kodumaa ja nende kodumaa, kellel jaoks on uhke olla eestlane. Me peame hoidma seda maad hästi, sest kui meie seda ei tee, ei tee seda keegi. Aitäh tähelepanu eest.
Film tekitab küsimuse kas saavad nad tasuks armastuse ja isamaa või jäävad neist mälestuseks vaid nimed marmortahvlil? Vaatasin filmi ``Nimed Marmortahlil`` esimest korda. Millegipärast ma ei olnud seda filmi varem vaadanud, kuna arvasin, et see pole huvitav. Filmi tegevus toimub 1918-1920 aastatel, kui toimus Eesti Vabadussõda punaarmee okupatsiooni vastu. Peategelasteks on Kommertskooli seitsmenda klassi poisid kes teevad otsuse minna vabatahtlikena sõdima kodumaa eest. Lisaks Ahas Hennule on kesksel kohal Käsper kes on klassis liidriks, Käämer kes on kommunistlike vaadetega, Mugur, Kohlapuu, Konsap, Tääker, Konsap ja filossoofilistele mõtisklusetele kalduv Martinson. Aasta 1918. on tekkinud uus riik - Eesti Vabariik. Aga talvel tungib Nõukogude Venemaa Eestile kallale. Eesti Kaitsevägi kuulutab välja mobilisatsiooni, mis aga kukub läbi ja nii jääb loota vaid vabatahtlikele.
maa vaenlas(t)ega. Täpsemalt: vaenuliku välisriigi, nt okupatsiooniga pealesurutud reziimi abistamine ja/või sellega kaasaminek. Kollaborant (ka kollaboraator, kollaboratsionist) on vastavalt kaastöötaja või võõrreziimi kaasajooksik, st reeturlik kodanik, kes oma riigi vaenulikul hõlvamisel ja ohjamisel välisvaenlast abistab. Väike Entsüklopeedia (Tallinn, 1. tr 2001, 2. tr 2006, lk 435) Uuemates teatmikes peetakse kollaborandiks aga kodumaa vaenlastega või vastaspoolega koostöö tegijat; II maailmasõja ajal okupatsioonivõimudega koos töötanud isikut Sellest hoolimata seisis 2009. aastal Vikipeedias märksõna 'kollaboratsioon' juures igijabur seletus: kodumaa vaenlaste, eriti fasistlike saksa röövvallutajate kaastöötaja. Viimati on meie entsüklopeedia, nagu ka "Eesti kirjakeele seletussõnaraamat" (EKS, II/2, Tln, 1992, lk 397) millegipärast rõhutanud tähenduselt ebamäärast ja sovetiajal
Mariana Rõbakova 12 r klass Kodutöö 1. Kollaboratsioon- 1. Ladina keeles tähendab see kaastöötamist, ehk seda võib mõista kui koostööd või partnelust, samuti vaenuliku võõrriigi pealesurutud reziimi toetamine või sellega kaasa minemine. (http://et.wikipedia.org/wiki/Kollaboratsioon) 2. kaasatöötamine, eriti kodumaa vaenlastega kaasaminek. (,,Võõrsõnade leksikon" 1983) 3. Koostöö oma kodumaa vaenlastega või vastaspoolega. (http://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=kollaboratsioon&F=M) 4. Täielik koostöö valitseva reziimiga. (http://www.kes- kus.ee/tryki_artikkel.php?artikkelt_id=2378) 5. Koostöö võimuga ja rahvusliku enesetapu ära hoidmine. (http://www.virumaateataja.ee/151105/esileht/arvamus/15027450.php) 6
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
