Vanaisa tuletorn Sisu-Raamatu peategelane Eerik jäi järsku töötuks , kuna ta lasti oma kauaaegsest töökohast saeveskist lahti.Ühel põeval lugesid valla külaelanikud vallalehest,et sotsiaalmaana arvel olev peopidamise koht kavatsetakse muuta ärimaaks.Külaelanikele see aga sugugi ei meeldinud.Koos vanade sõprade ja innukate uusasunikega hakkas Eerik looma külaseltsi,et astuda vastu vallavalitsuse ülekohtule.Külaselts kutsuti mitu korda kokku ja koguti hotelli rajamise vastu allkirju.Lõpptulemus oli see, et hotelli ei ehitatud.Ühel põeval sai Erik haiglast telefonikõne,et tema naine Taimi on infarkti tõttu haiglas.Eerik läks kohe sõber Priiduga haiglasse oma naist vaatama.Mõne päeva põrast sai Taimi haiglast koju.Mõni päev hiljem leidis aga Eerik enda kõrvalt voodist surnud naise.Eerikule oli see väga ränk löök ning ta otsustas, et peab oma elu jooksul veel midagi korda saatma.Ta otsustas oma naise auks torni ehitada, mille ta sai oma sõpr...
Minu vanaisa lemmikfilm on ,,Siin me oleme''. See on Eesti Telefilm mis 1978. Aastal tehti ja osutus ülipopulaarseks komöödiafilmiks. Filmi sisu on järgmine..: Ilusal suvepäeval saabub Muhumaa tallu kapriisne proua Kohviveski koos abikaasa Johniga Tallinnast, auto tagaistmel kaasas kuraasikas Punapea. Seltskond on otsustanud suvepuhkuse veeta kaunis looduses, kuid Kohviveski kapriisid pööravad rahuliku talumajapidamise igapäevaelu peapeale. Kohviveski lööb peremees Ärnil kingakontsaga huule veriseks ning satub kaklusse Punapeaga, haarates tal peast kauni punase paruka. Selgub, et Punapea on lahutanud abielu ning elab ilmselt südamevaluga. Talu peretütre Liina ning kalalaeva madruse Timmu vahel tärkab armuleek; paarike otsustab abielluda. Punapea aga lahkub puhkuselt omapäi, südames peremees Ärni soe sõna ning soovitus uuesti abielluda ja ikka Muhumaale neid vaatama sõita. Kohviveski ja John lahkuvad talust, kuid nende au...
Vanaema ja vanaisa armastuslugu Minu vanaema Emma kohtus Kasahstanis eesti noormehe Jaaniga, kes tuli sinna puhkama oma ema juurde . Sel ajal elas vanaema terve suguvõsa Kasahstanis. Jaan pole tegelikult mu päris vanaisa aga ta on mulle nagu päris. Mu pärisvanaisa suri kui mu isa oli väike. Jaan ja Emma kohtusid klubis nad tantsisid ja tundsid ,et meeldivad teineteisele väga. Nad hakkasid tihti koos jalutama ja väljas käima. Mõne kuu pärast otsustasid nad käima hakata, mu isa, kes oli paari aastane ei seganud nende koos olemist. Jaan otsis endale Kasahstanis tööd ja vanaema töötas medõena. Neil oli oma maja ja koduloomad kelle eest nad hoolitsesid . Kasahstanis oli elu lihtne nagu maal
sul on sugupuu, suur ja võimas sugupuu ( Lehte Hainsalu) Iga inimene on kusagilt pärit. Igal inimesel on perekond ja suguvõsa. Sageli tuleb ootamatult välja, et me ei tea oma kõige lähedasematest inimestest paljusid asju ning järele uurida võib olla juba hilja. Minu uurimistöö pealkiri on „Vanaema ja vanaisa lugu“. Valisin sellise teema sellepärast, et ühel hetkel mõistsin ma, et ma ei teagi oma esivanemate kohta suurt midagi. Töö põhieesmärgiks ongi kirja panna vanaema ja vanaisa elukäigud. Lisaks sellele püüan mõista paremini Eesti ajalugu ning meie suguvõsa seoseid sellega. Uurimistöö jaguneb 3 peatükiks. Esimeses peatükis annan ülevaate oma vanaema Helju Rünga noorpõlvest sünnist kuni 1955.aastani. Vanaema elab ning jutt on kirja pandud
UURIMISTÖÖ KOOSTAJA: GEIDY JUKS 12. KLASS JUHENDAJA: TIIT VAHER VÕRU 2014 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS Minu uurimistöö pealkiri on ,,Ilmar Valge elulugu''. Valisin sellise teema sellepärast, et tuletada meelde ja jäädvustada mälestused oma vanaisast. Samuti tutvusin uurimistööd tehes vanaisa lapsepõlve- , kooliaastate- ja kodukohaga. Mina oma lapsepõlve veetsin vanaisa seltsis. Ta oli kõige lähedasem vanavanem mulle. Seega on mulle oluline temast rääkida ja tuletada meelde kõike head, mis praeguseks juba ununenud on. Töö eesmärgiks oli kirja panna vanaisa elukäigud. Selleks kogusin kokku vanad fotod ja otsisin informatsiooni kooli kohta, kus vanaisa õppis. Küsitlesin ka inimesi, et teada saada lapsepõlve ja tööaastate kohta
Etenduse retsensioon 1. Mina käisin vaatamas Jan Uuspõllu poolt näideldud monoetendust ,,Vanaisa". Lugu räägib sellest, kuidas peategelane on juba vanaks saanud ja lapsed üles kasvatanud ning nüüd on tal aega koos oma naisega vabalt elu nautida. Nad lähevad naisega soojale maale reisile, kus nad üritavad rahus aega veeta. Seal areneb aga välja põnev sündmustik ja vanaisa hakkab mitmeid huvitavaid ja väga naljakaid lugusid jutustama. 2. Peategelane ongi põhiliselt vanaisa. Ta on mees, kes hakkab juba vanaks jääma, kuid ise ta seda tunnistada ei taha. Tema enda arvates on ta ikka mees oma parimates aastates. 3. Soojal maal olles läheb vanaisa oma hotelli rõdule ja tahab ilusat vaadet nautida, aga ta ei saa, kuna tema kõrval on noor pere, kellel on kaasas mitu räuskavat last. Vanaisale teeb veel muret ka see, et tema enda tütar
Minu vanaisa lemmikfilm on ,,Siin me oleme''. See on Eesti Telefilm mis 1978. Aastal tehti ja osutus ülipopulaarseks komöödiafilmiks. Filmi sisu on järgmine..: Ilusal suvepäeval saabub Muhumaa tallu kapriisne proua Kohviveski koos abikaasa Johniga Tallinnast, auto tagaistmel kaasas kuraasikas Punapea. Seltskond on otsustanud suvepuhkuse veeta kaunis looduses, kuid Kohviveski kapriisid pööravad rahuliku talumajapidamise igapäevaelu peapeale. Kohviveski lööb peremees Ärnil kingakontsaga huule veriseks ning satub kaklusse Punapeaga, haarates tal peast kauni punase paruka. Selgub, et Punapea on lahutanud abielu ning elab ilmselt südamevaluga. Talu peretütre Liina ning kalalaeva madruse Timmu vahel tärkab armuleek; paarike otsustab abielluda. Punapea aga lahkub puhkuselt omapäi, südames peremees Ärni soe sõna ning soovitus uuesti abielluda ja ikka Muhumaale neid vaatama sõita. Kohviveski ja John lahkuvad talust, kuid nende a...
HERMANN HESSE Elulugu Sündis 1877.a Calwi linnas Württembergis Saksamaal misjonäri perekonnas. Isa oli baltisakslane, isapoolne vanaisa oli lõpetanud TÜ. Kodus sai religioosse kasvatuse(vanemad olid pietistid), see põhjustas Hesses hingelist segadust. Kodust sai kaasa huvi idamaade vastu, tegeles idamaise filosoofiaga. Koolis ei õppinud kaua, õppis omal käel, kasutades vanaisa raamatukogu ja oma ameti eeliseid. Ta oli raamatukaupmehe õpilane, hiljem raamatukaupmees ja arhivaar Baselis. Saavutas 1.teosega majandusliku sõltumatuse, elas Sveitsis Bodensee ääres, hiljem Montagnolas. 1911.a. reis Indiasse. Abielu oli õnnetu. Avaldas sõjavastase artikli, mis tõi kaasa kriitikatulva- ta kuulutati isamaareeturiks. 1916 suri isa, poeg haige ja naine vaimuhaiglasse. ...see kõik viis Hesse sügavasse kriisi, mõjutas tema loomingut. Pinnale aitas tõsta psühhoanalüüs
Tegelikult ei ole päris nii , vanavanemad võivad olla päris noored inimesed või väga õelad . Aga enamasti on vanavanemad pensionieelikud , kes hoiavad väga oma lapsi ja lapselapsi . On vanavanemaid kes on alles 30 aastne . Vanavanem on põlvkond inimesi, kellel on omal lapsed ja kellel omakorda on juba lapsed . Vanavanemad reeglina hellitavad oma lapselapsi väga . Minul on kõik vanavanemad elus ja isegi vanavanaema elab. Aga on palju lapsi, kelle vanaisa või vanaema on surnud. Igal lapsel on 2 vanaema ja 2 vanaisa, kuid on ka lapsi, kellel ei olegi vanavanemaid. Paljude vanaemad või vanaisad küüditati Venemaale või said vanaisad sõjas surma . Minu vanavanemad on kõik juba pensionärid , aga siiski käib veel üks vanaema tõõl . Minu ema poolsed vanavanemad elavad Haeskas ja meile väga lähedal . Käime neid tavaliselt mingi 3 - 4 korda nädalast vaatamas . Ema poolne vanaema käib ka tõõl ja on pensionär. Tõõl
R. Faehlmann Sisukokkuvõte Teos sisaldab 7 muistendit, mis sündisid üheaegselt eepose "Kalevipoja" loomise ideega. "Loomine" "Emajõe sünd" "Vanemuise kosjaskäik" "Koit ja Hämarik" "Endla järv ja Juta" "Vanemuise lahkumine" Need muistendid ilmusid esmakordselt ÕES-i toimetustes 1840 -1852 . Rahvapärimustega liitub kõige tihedamalt muistend "Emajõe sünd", mis meenutab rahvatraditsioonis tuntud veekogude saamislugusid. Autor laseb Vanaisa Emajõe kaevata kuninga vastuvõtmiseks, kes loomade üle valitseks. Muistendis on esile tõstetud loomade ja lindude töökust jõe kaevamisel, lastes Vanaisal anda virkadele töölistele aukuue, ninakat vähki ja vihmakassi-hilpharakat aga karistada sündsusetu käitumise eest. Kõige kuulsamaks Faehlmanni muistendiks sai "Koit ja Hämarik". Rahvasuu kõneleb, et koit ja eha jaanipäeva paiku lühikeseks ajaks kokku puutuvad ja teineteisele kätt annavad.
Lugemiskontroll - "Tasuja" 1.Kirjuta nime järel selgitus, kes tegelane on: Vahur –Ori, kes sai vabaks ja Jaanuse vanaisa. Tambet –Vahuri poeg ja Jaanuse isa. Metsa Jaanus–Peategelane-Tasuja. Oodo –Junkur kes oli Lodijärve lossi valitsaja. Emmi –Oodo õde. Rüütel Kuuno –Emmi peigmees. Prohvet Pärt –Eremiit, kes õpetas Jaanust. Maanus –Talupoeg Jaanuse hoolealune ja sõber. 2.Kuidas sai Vahur vabaduse? Mida ta ütles oma surivoodil? Vahur sai vabaduse põgenedes, kuid piiskop sai Vahuri kätte. Karu tuli piiskopile kallale. Vahur tappis karu. Piiskop lubas ta vabaks
Vanavanemate pajatusi See juhtus siis, kui mu vanaisa oli umbes kolmekümne viie aastane, ta täpselt ei mäletanud , kui sellest mulle rääkis. Kuid see, mis tal meeles oli , oli Viljandisse sõit. Seal toimus tema isa juubel. Alustas siis vanaisa enda teekonda Sutlemast, kus ta minu vanaema, ema ja onuga elas. Need perekonnaliikmed oli ta ka kaasa vedanud, nagu vana mulle ütles. Esimeseks ebaõnnestunud juhtumiks oli see, et kui mu vanaema viimasena autosse tuli, istus ta täpselt tordikarbi peale. Kõik peale vanaema enda naersid, tema läks tuppa tagasi riideid vahetama. Kui tagasi autosse sai, lõhkes ka tema naerust. ''Noored'' sõitsid hea tujuga ja tegid pidevalt üksteise üle nalja, kui järsku meenus vanaisal,
Kuidas Jaanusest sai Tasuja? 14. sajandil, elas Jaanus metsas, koos oma isa Tambetiga. Tal oli vanaisa, Vahur, kes oli karuga võideldes saanud piiskopihärra käest tükikese metsa ning oli sinna talu rajanud. Seda kutsuti Metsa taluks. Kui Vahur, hakkas surema, oli Jaanus tema surivoodi juures ning jättis vanaisa poolt Tambetile öeldud viimased õpetlikud sõnad eluks ajaks meelde. Vahur soovitas Tambetil talu harida ja viimasele kõrge müüri ümber ehitada ning mitte sakstega läbi käia, kuid viimast Tambet ei teinud. Ta pani Jaanuse Tallinna Mustamunga kloostrisse õppima. Esimene kohtumine Lodijärve mõisalastega polnud just kõige meeldivam. Lossihärra poeg Oodo ässitas oma koera Jaanusele kallale, mis polnud just kõige kombekam käitumine. Jaanust
Anni kasuisa: Ants Anni isa: Kristjan Kõrvaltegelased: Kätlin, Reena, Rita, Timo, Siim, Artur, Villem, Kristel, Kerli, Evelyn, Anti, Oleg, Rein, Tom, Gregor, Marten Silva Peategelane Ann Kees 14-aastane Õppis hästi Meeldis lugeda Vihkas valetamist Hoolis sõpradest Solvus kergesti Andis kergesti järele Peateema Probleemid: Tülid vanematega Anni ema ei rääkinud Annile, kuidas ta noorena elas Reena vanaisa majja minemine Rita ja ta venna ning venna sõprade Reena suvilas viibimine Joomine ja suitsetamine Sauna põlemine Olegi uppumine (või kadumine) Sisu kokkuvõtte Tegevusaeg Paar nädalat enne kooli lõppu Tegevuskoht Reena vanaisa majas Võsul Olulisemad sündmused Ema päeviku leidmine, kodust põgenemine Millisest sündmusest tegevus algab? Ema päeviku leidmisest Milline sündmus toob pöörde? Olegi uppumine
Pelgulinna Gümnaasium Sjuzana Solonenkova 12. K klass Kalju Lepik referaaat Tallinn, 2009 SISUKORD Autorist 1. Kalju Lepik..................................................................................... ..................... 3 2. Looming................................................................................ ............................... 3 3. Valik luulekogusid.......................................................................... ................. 4 Luuleanalüüs 4. Mets...................................................................................... ................................. 5 2 Kalju Lepik (1920-1999) Kalju...
Hispaaniat valitses kuningas Carlos I (Karl V). Varsti tekkis kirikulõhe, jaguneti protestantideks ning katoliiklasteks. 1556. aastal Loobus Carlos troonist ja andis trooni oma pojale Felipe II. Inkvisitsioonikohus inkvisiitorid juurisid välja protestandid ja ketserid ning piinasid neid. Elulugu Cervantese täpset sünniaega pole teada, kuid ta ristiti 9. oktoobril Madriidi lähedal Alcala De Henaresi linnakeses. Tema vanaisa Juan teenis aadlitiitli, ta oli advokaat, jurist ning linnapea. Ta isa Rodrigo oli arst, Cervantesel oli 6 õde venda. Nad olid vaesed ning tihti ei olnud vanematel lastele süüa anda. 1564. aastal õppis Cervantes Sevillas ühes Jesuiitide kloostri koolis. 1568 läks õppima Madriidi humanitaarsesse erakooli. Üks tema õpetajatest, Juan Lopez Hoyos ütles Cervantese kohta ,,kõige kallim ja armastatum õpilane". 1568
Ludwig Van Beethoven L. Van Beethoven sündis 1770. aastal Saksamaa linnas Bonnis. Ta oli helilooja, pianist ja dirigent. Beethoven oli alguses rikas, kuid kui ta vanaisa suri oli ta sunnitud 10 aastaselt kooli lõpetama. Muusikat hakkas ta õpima 12 aastaselt, aga Bonn jäi talle väikeseks ja läks Viini Wolfgang Amadeus Mozarti juurde õppima. Beethoveni vanemad olid Johann Van Beethoven ja Maria Magdalena Keverich. L. V. Beethoveni isa tahtis temast teha samasugust imelast nagu oli W. A. Mozart ning ta lukustas poja mitmeks tunniks tuppa viiulit või klaverit mängima. Beethoven läks tagasi Viini ja kodumaale ta enam ei naasenud. Ta hakkas õppima
Emajõe sünd Vanaisa oli loonud maailma ja laotanud üle selle sinise taevatelgi ning kleepinud telgile tähed ja kuu. Loomad, taimed, linnud kes oli vanaisa loonud ei kuulanud vanaisa sõna ja hakkasid üksteist kiusama ja vihkma. Vanaisa kogus nad ükskord kõik kokku ja pidas ühise koosolemise. Vanaisa pidi määrama neile kuninga, sest loomad ei kuulanud enam tema sõna. Loomad pidid aga kuninga jaoks jõe kaevama, et kuningas saaks jõe kallastel kõndida. Jõgi pidi olema aga hästi sügav ja lai, et kõik väiksemad selles ruumi leiaksid. Jõe nimeks mõtles vanaisa Emajõgi. Vanaisa käskis peale noomimist kõiki toole asuda ja loomad hakkasidki jõge kaevama. Jänes ja rebase saba märkisid tulevase Emajõe suunda. Mutt kündis esimese vao ja mäger töötas sügaval
Sissejuhatus Valisin selle teema, sest tahtsin rohkem teada saada küüditamisest. Minu vanaisa veetis oma vanematega palju aastaid Siberis.Kahjuks on ta surnud ja mind hakkas huvitama küüditamine,samuti otsin oma tööd tehes vastust küsimusele, keda peeti ,, nõukogudevaenuliseks elemendiks" ja saadeti Siberisse. Peatun töös lähemalt kahel suuremal (1941 ja 1949 a) massiküüditamisel ja annan põgusa ülevaate ajaloolisest taustast nende vahepeal olevast ajast. Küüditamisest ilmekama pildi saamiseks on töös meenutusi inimestelt, keda küüditati.
,,Müütilised muistendid" Fr. F. Faehlmann Kokkuvõte 1. LOOMINE Lugu jutustab maailma loomisest Vanaisa poolt, kes elas kõrgel taevas. Ta oli loonud kangelased, et kasutada nende nõu ja nende oskust maailma ilustamisel. Vanemuine vanim kangelastest, hallid juuksed ning habe. Tollel oli vanaduse tarkus. Tal oli luulekunsti- ning lauluanne. Kui vanaisal oli mure, siis lasi ta Vanemuisel kannelt mängida ja laule laulda. Ilmarine parimas meheeas, palju jõudu. Temale oli antud kunstianne. Lämmeküne reibas noormees, täis head tuju. Valmis igaks ülemeelikuseks. Vibuane vibukütt.
Faehlmanni muistendid Maalima Loomine Kui Vanaisa oli juba kangelased loonud selleks , et kasutada nende nõu ja jõudu ,otsustas ta luua maailma. Kuna kangelased olid igati Vanaisa poolt olid nad ka sellega meelsasti nõus. Sellel ajal ju kangelased magasid lõi Vanaisa maalima ju hommikul kõik imestasid mida ta ööga teinud oli. Suurest tööst väsinud heitis aga Vanataat ise nüüd magama. Sellel ajal kujundasid maalima kangelased edasi . Taevasse said tähed , linnud said hääle, tärkasid lilled ,kasvasid puud .Sellise kärapeale ärkas Vanaisa ülesse ja nägi et maailm erines paljugi sellest mis tema oli loonud, kuid talle meeldis see mida ta nägi ja ütles, et kangelaste ülesanne ongi maailma muuta ilusamaks
Elas kord üks pere. Sinna perre kuulusid ema Mai, isa Tõnu, poeg Siim ja tütar Laura. Ema ja isa lähevad paari päeva pärast kaheks nädalaks puhkusele ja lapsed pidid selleks ajaks vanaema ja vanaisa juurde maale minema. Lapsed aga ütlesid, et kas me lihtsalt koju ei või jääda, oleme ju juba 12-aastased, me saame ise ka hakkama. Ema küsis selle peale, et miks nad vanaema ja vanaisa juurde ei taha minna. Siim ütles, et nende juures on nii igav ja Laura lisas, et kui nad seal eelmine kord olid, uuris vanaema, kas ta temaga koos kududa ei taha. “Mina ja kuduma! Ei!” hüüatas Laura. Isa aga ütles kavalalt: “No kuulge, me eile rääkisime vanaema ja vanaisaga. Nad ütlesid, et neil on midagi väga huvitavat teie jaoks ja vanaisa küsis, et kas teile kummitused meeldivad.” Lapsed hüüdsid kooris: “Jaa, väga meeldivad! Me iga päev räägime tondijutte
Peedu: Aga sellepärast, et siis ma saaksin temaga kogu aeg mängida, päris hommikust õhtuni. Peedu isa : Vaata Peeduke,see ei ole nii lihtne kui sa arvad. Peedu : Aga isa,ise sa ju ütlesid ,et kui inimene kangesti midagi tahab,siis lõpuks saavutab seda. Peedu isa : Mina sinuga vaielda ei jaksa.Jää nüüd ilusti maga. Peedu : (Ohkab )head ööd ! Peedu isa: Ilusaid unenägusid! (Isa lahkub peedu juurest ning läheb elutuppa.Samal ajal paneb Peedu silmad kinni ja uinub.Elutoas istuvad vanaisa,vanaema ja ema) Ema : Mis see Peedu jälle rääkis ? Ammuks ta igatses kassipoega.,nüüd juba väikest venda.Ega ikka kõike ei saa, mida laps tahab! Isa: Ei tea jah ,mis tema väikeses peas küll toimub. Vanaema: Küll tänapäeval need lapsed on ikka kärsitud .Nuruvad ja nuruvad aga kõike võimatut ja enne ei lõpeta, kui asi käes on.Kombeid peaks lapsele õpetama. Vanaisa:Ehk peaksin homme metsast vitsa tooma.Paneb lapsele aru pähe. Ema : Mis te nüüd ajate pada juttu
iseäralik lihtsameelsus „suur lemmik”. tõmbavad talle tihtilugu Teist tal lihtsalt igasuguseid seiklusi kaela ei ole! Terrorist, kõige hullem kaak ja tülinorija Manolito sõprade hulgas. Vanaisa, Susanna Manolito ustav Räpapüks, tüdruk nagu keeristorm, sõber, kes alati tema piiritu astub mängu kujutlusvõime võib siis, kui Manolito igaühele eelkõige
võimaldavad oma lastel elada ja kasvada muretult ja südemevaludeta. On oluline, et perekonnas on nii isa kui ema. Samuti on ka vanavanematel tähtis osa perekonnaelus. Vanasti oli perekond koos laste, lastevanemate ja esivanematega. Kõik elasid rõõmsalt ühise katuse all. Kui rääkida perekonna ajaloost, siis tuleb kindlasti meenutada oma esivanemaid. Minu emapoolsed esivanemad olid elupõlised meremehed. Nende inimeste ajalugu on olnud väga huvitav, sest vanaisa ja vanavanaisa olid läbi sõitnud pikkade aastate jooksul kõik maailma mered ja ookeanid. Vanaema on pajatanud väga huvitavaid lugusid vanaisa ja tema isa nooruspõlve mälestustest ja hilisematest aastatest merel. Olin väike poiss kui minu vanaisa suri. Kahjuks ei õnnestunud temalt kuulda huvitavaid meremehe pajatusi. Kuid kõike seda huvitavat olen kuulnud oma vanaemalt, kes elab veel tänaseni vaatamata oma pikale elueale. Minu vanavanaisa oli elupõline laevakapten
F. R. Faehlmann ,,Müütilised muistendid" · LOOMINE Vanaisa, kes elas taevas oli loonud kangelased. Eluasemeks Kaljuvald. Kõige vanem Vanemuine vanaduse tarkus. Süda noor + luulekunst/ lauluanne Teine oli Ilmarine mehejõus,kunstianne. Kolmas oli Lämmeküne hea tuju ja rõõmsameelsus. Vibuane hea kütt. Vanaisa lõi maailma, pojad aitasid kuis suutsid.(taevas,tähed,lilled) · EMAJÕE SÜND Loomad, kelle Vanaisa oli loonud, läksid kaklema. Vanaisa otsustas neile ,,anda" kuninga, kes neid valitseb. Tema tulekuks oli vaja kaevata sügav jõgi ehk kujundada Eesti maastik. Vanaisa oli tööga rahul ja andis töökatele loomadele välimuse.(Vähile silmad seljataga, mutile porise,pruuni kasuka. Nii sündis emajõgi. · VANEMUISE LAUL Inimestel ja loomadel oli oma keel.
Lapse vaatlus Lapse vanus: 1 aasta 9 kuud Lapse sugu: tüdruk – Liisa (nimi muudetud) Toimumise koht: lapse enda kodus Vaatluse aeg: 20.november, algus 18:05 – 18:52 Alustamise kellaaeg: 18:05 Situatsioon: Laps tuleb vanaisaga jalutuskäigult (käisid poes) 18.05 tuli laps vanaisaga jalutuskäigult. Nad käisid koos poes. Laps astub koridori ja märkab, et peale vanaema ja vanaisa seisan ka mina koridoris. Alguses oli ta veidi ehmunud, et temale tundmatu (mina) oli tema kodus. Ta vaatas ja uuris mind, ei julgenud eriti midagi öelda ega naeratada, laps lihtsalt uuris mind silmadega. Ma üritasin võimalikult palju naeratada, et ta harjuks minuga ära. Vanaisa hakkas last lahti riietama, sellel ajal lapsega koguaeg suheldes: „Liisa, mida me nüüd peame seljast ära võtma?“, laps vastab: „Ope (jope)“, kui jope on seljast
Saladuslik kiri Lühike sisu: raskelt haige vanaisa jutustab Andresele lugu perekonna pärandusest Tegelased.: meile tuttav Andres 8 klassist, kurb ema, raskelt haige vanaema, kauged sugulased Tegevuskoht: algul Andrese kahetoaline korter, pärast vanaisa eramaja ja lõpuks väikelinna tänav ,,Me oleme ütlemata rikkad", armastas rääkida vanaisa. ,,Jah, kahetoaline korter meie linnas on suur rikkus küll!" , mõtles endamisi Andres. ,,Teame seda rikkust, ema kogu aeg räägib: "keeled see on rikkus, teadmised see on rikkus... Nii tahaks küsida: aga kus on raha?" Aga varsti Andres sai aru vanaisa sõnade tähendusest. ,,Vanaisal ilmselt ei ole jäänud kaua elada. Ta tahab sinuga tõsiselt rääkida", - ütles ema ,,Mine tema juurde". ,,Tõsi? Milline õudus! Noh, ma lähen" oli Andres häiritud.
Müütilised muistendid Friedrich Robert Faehlmann Raamatus räägitakse seitsmest müüdist, millest esimene on: Loomine. Loomises räägitakse, kuidas kõrgel taevas elas vana, pikka habemega Vanaisa, kes oli loonud kangelased, kelle käest ta aegajalt nõu küsinud. Tähtsamad neist olid: Vanemuine. Vanemuisele oli iseloomuks tema kannel ja laul. Teine oli Ilmarinne, kes oli iseloomult elutark ja talle oli omane kunsti anne. Kolmas oli Lämmeküne, kes iseloomult oli ülemeelik. Vanaisa kord tulnud kangelaste juurde ja ütelnud, et tema loob maailma. Ja nii ta ka tegi. Peale pikka tööd, oli Vanaisa suurest tööst väsinud ja ta heitis magama. Samal ajal, tegid aga kangelased oma tööd
seitsme raamatuga Uueks Testamendiks. Piibli tekstid on erinevate autorite poolt kirja pandud ja välja kujunenud pika aja jooksul. Tekstide kujunemist uurib teoloogia valdkonda kuuluv eksegeetika. Vanimad koopiad Vana Testamendi tekstidest on enam kui 2500 aastat vanad. Uue Testamendi vanimad ürikud on pärit teisest sajandist pKr.) Friedrich Robert Faehlmann ,,Loomine" Friedrich Robert Faehlmanni müüdi kohaselt on maailma looja staatuses Vanaisa. Vanaisa oli kangelased loonud, et kasutada nende nõu, oskust ja jõudu. Kõige vanem neist oli Vanemuine. Vanaisa oli ta vanaks loonud, hallide juuste ning habemega ja talle vanaduse tarkuse andnud, aga ta süda oli noor ja tal oli luulekunsti- ning lauluanne. Vanaisa kasutas tema tarka nõu, ja kui murepilv ta otsaesist varjas, mängis Vanemuine ta ees oma imepärast kannelt ja laulis talle oma armsamaid laule. Teiseks kangelaseks oli Ilmarine, kes oli parimas meheeas ja
Emajõe sünd Fr. R. Faehlmann Vanaisa oli loonud maailma ja selle üle laotanud sinise taevatelgi sätendavate tähtede ja särava päikesega. Maa peal kasvasid ja kosusid taimed ning loomad tundsid oma elust rõõmu. Kuid loomad ei kuulanud Vanaisa käske, vaid hakkasid üksteist taga kiusama ja vihkama. Siis kogus ta nad ükskord kõik kokku ja ütles nõnda: "Ma olen teid loonud , et igaüks oma elust rõõmu tunneks, teie aga hakkate üksteist vihkama ja koguni murdma. Ma näen, et teile on tarvis kuningat, kes teid valitseks ja ohjes hoiaks. Tema vastuvõtmiseks peate teie talle kaevama jõe, et ta selle kallastel võiks kõndida; jõgi aga kaevake hästi sügav ja lai, et kõik väikesed temas ruumi leiaksid ja Emajõgi peab nimi
Müütilised muistendid Friedrich Robert Faehlmann Müütilised muistendid on raamat, mis räägib vahvatest müütidest Eestimaa kohta. Sealsed seiklused ja sündmused on vahvad ning mõtlema panevad. Kõige meeldejäävam muistend minu jakoks oli "Emajõe sünd". See rääkis loomadest, kes Vanaisa käsul hakkasid Emajõge kaevama. Kõik sai alguse sellest, et loomad olid muutunud isekateks ning õelateks. Koguni murdsid teineteist. Nii otsustaski Vanaisa, et neil on kuningat vaja. Selleks, et kuningas vastu võtta, pidid loomad talle jõe kaevama. Vanaisa otsustas, et selle nimeks saab Emajõgi. Nii hakkasidki loomad Emajõge kaevama. Kõik said endale sõltuvalt oma võimekusest ülesande. Jänes ja rebane määrasid Emajõe suuna. Mutt kündis esimese vao, mäger
B Ühe perekonna lugu Sõna perekond on igale inimesele oma tähendusega. Minu jaoks on perekond üksteise eest hoolitsemine ja väga kallid inimesed. Perekond saab alguse kahest inimesest, kes üksteist armastavad ja neil ei pea olema lapsi, et nad moodustaksid perekonna. Perekond saab olla ka siis kui on ainult kaks inimest, kes soetavad omale korteri või maja ja on koos õnnelikud. Minu vanavanemate perekonna lugu sai alguse keskkoolis, nii vanaema ja vanaisa käisid ühes klassis. Vanaisale oli vanaema algusest peale meeldinud, aga nagu mehi teades ei näita nad oma tundeid välja. Ühel kooli klassiõhtul võttis vanaisa vanaema tantsima ja sosistas talle kõrva,et ta meeldib talle.Vanaema vastas siis, et tema talle ka ja sellest ajast saadik on nende vahel olnud meeldimine, mis kasvas edasi armastuseks. Vanaema ja vanaisa olid koos kolmkümmend aastat kui vanaisa suri, neile sündis kolm last kaks poega ja üks tütar, kes suri sünnitusel
1.Kirjuta nime järel selgitus, kes tegelane on: Vahur Jaanuse tugev vanaisa. Tambet Jaanuse isa Metsa JaanusPeatekunagelane,tugev ja kartmatu. Oodo Loo alguses väike poiss kellega Jaanus kohtub.Loo lõpus Jaanuse suurim vaenlane. Emmi Loo alguses väike tüdruk kelle vennaga koos nad said tuttavaks Jaanusega.Loo lõpus üks Jaanuse vähestest sõpradest.(Sõjamehed välja arvatud) Rüütel Kuuno Emiilia poisssõber.Ennasttäis ja uhkustav.Aga samas hea sõber Emiiliale. Prohvet Pärt Ettenägija kes elas metsa sees.Koopas.
Lastekirjandus ja lugemise juhtimine Kokkuvõte tegelasest 2015 Kokkuvõte tegelastest Detektiiv Triibik loomaaias Autor: Reeli Reinaus Kirjastus: Tänapäev, 176 lk Illustraator: Ott Vallik Peategelane: Pille- Riin Merimaa ehk Triibik Kõrvaltegelased: onu Andres, onu naine Katre, loomaaia direktorist vanaisa, onu lapsed Bert ja Birgit, klassikaaslased Karoliina ja Richard, Lauri. Peategelase iseloomustus Selle raamatu peategelaseks oli 7- aastane Triibik, kellele meeldivad väga loomad. Triibiku ema ja isa on loomauurijad ja vanaisa loomaaia direktor. Kuna Triibiku vanemad on parasjagu Aafrikas uurimistööd tegemas, siis Triibik elab oma kuulsa näitlejast onu Andrese ja tema naise Katre juures. Iga oma vaba hetke veedab Triibik loomaaias ja kui seal hakkavad toimuma kriminaalsed sündmused,
Minu jaoks tähendab perekond minule kalleid inimesi, kelle poole pöörduda oma murede ja rõõmudega. Perekond saab alguse kahest inimesest, kes on otsustanud ühise kodu soetada ja koos elades oma muresid ja rõõme jagada. Minu vanavanemate perekonna lugu sai alguse sellest, et nad kohtusid tantsupeol ja neil oli tekkinud sümpaatia esimesest kohtumisest. Nende suhe arenes selleni, et otsustati kokku kolida. Kuna vanaisa oli kuldsete kätega mees, ehitas ta maja oma kätega, muidugi oli ka abilisi. Vanaema ja vanaisa olid õnnelikult abielus 20 aastat, kuni vanaisa vähki suri. Neil sündis neli last, kolm tütart ja üks poeg, kes kahjuks sünnitusel suri. Minu ema on keskmine tütardest. Ta ei mäleta oma isa väga täpselt, sest ta oli väga noor, kui ta isa suri. Vanaema ei ole kordagi uuesti abiellunud. Nende peres peeti tähtsaks head käitumist ja haridust ning mingil
Kratt kokkuvõte Elas kord üks 15-aastane poiss nimega Jaanus. Ta elas küll suures Tallinna linnas, kuid tal ei olnud eriti palju sõpru. Ta oli rahulik, vaikne ja viisakas poiss. Ta oli peres ainuke laps. Peagi oli saabumas koolivaheaeg ning Jaanus kavatses oma suvevaheaja veeta vanaema ja vanaisa juures Tõrvas. Vanavanemad ei elanud korteris, vaid neil oli oma maja ja garaaz, kus Jaanus ikka midagi putitas. Vanaisa garaazis leidus alati mutreid ja polte ning erinevaid metallitükke. Jaanusele armastas koos vanaisaga ja ka üksi garaazis putitada. Jaanusele meeldis midagi ise välja mõelda ja meisterdada. Ta plaanis oma suvevaheajal midagi ise üksinda meistardada. Esmalt mõtles, et meisterdab mõne mootori või roboti. Kuna ta täpselt ei teadnud, mis see võiks olla, hakkas ta oma meisterdust kutsuma Kratiks. Ta oli seda meisterdamist juba ammu
Ta võis nendega pikalt arutada maailma asjadest. Tema parimaks sõbraks oli õel kaupmees Hobbs, kes armastas Cedricut väga. Teine hea sõber oli kingaviksija Dick. Ühel päeval, kui Cedric vestles Hobbsiga krahvidest, et need ei ole head inimesed, tuli Cedricule järgi Mary (Cedricu hoidja ja sõber) ning viis ta koju, sest ema pidi temaga kohe kõnelema. Kodus oli võõras mees, nimega Havisham. Ta oli advokaat, kes teatas, et Cedricul on Inglismaal vanaisa krahv Fauntleroy ning Cedric peab temaga kaasa minema Vanaisa on väga haige ja Cedric on ainuke pärija, kellest saab krahv. Cedric oli väga elevil kuid tal oli kahju lahkuda oma sõpradest. Cedricul oli väga palju küsumusi Havishamile ning nad vestlesid pikalt. Havisham ei olnud laste armastaja aga Cedric oli tema jaoks väga eriline ja tark laps, kellega tahtis palju aega koos veeta. Ühel päeval tuli jutuks, et kui Cedricul on palju raha, mis ta sellega teeks
Charlesist sai saksa keele õpetaja gümnaasiumis. Ta tegi ka poolvägisi naisele lapsed. Tema tütar sai ühe mehe Jean Babtiste'iga lapse, ehk selle poisi kellest raamat räägib. Jean oli aga malaariasse nakatunud ning suri. Poiss oli oma isale mõnesmõttes tänulik kuna ta sõnas, et : ,, Jean Babtiste'i surm oli minu elu otsustav sündmus: see tegi minu emast uuesti koduste orja ja andis mulle vabaduse" Poissi peeti imelapseks, vanaisa hoidis teda väga. Ükskord aga luges ema Anne- Marie talle raamatut, ning poiss tahtis ka lugema õppida. Raamatud said tema jaoks väga tähtsaks ja vanaisa raamatuid täis kabinetist sai tema tempel. Ema viis ta ka ,, Mudilaste Kursusele ,, , kust ta peale esimest korda juba eemaldati, kuna ema ei suutnud kannatada teiste pilkavaid pilke. Poiss nägi ennast läbi teiste silmade, ehk siis eeskujuliku lapsena. Kuigi tegelikult ta teadis, et ei ole eriline.
Majades pidid inimesed koguma vett kuna tulekahju oht oli suur ja halb oli see, et majad olid kõik kokku ehitatud ning kui üks maja põlema läks siis võisid ka minna teised majad. Inimesed olid seal sõbralikud ega palju tülitsenud, aga turul pidi olema ettevaatlik kuna seal oli palju taskuvargaid. Linn eriti suur ei olnud, aga keskaja Eestis oli see üks oma suurimaid linnu. Ma käisin oma vanaisal külas kes oli sepp ja näitas mulle kuidas mõõka valmistada kui ma vanaisa juurest lahkusin oli see mul juba meelest ununenud kuna ma ta õpetas mulle veel paljudki muud näiteks kuidas tuleb õigesti rauda taguda ja selle töö jaoks peab olema üsna tugev, sest sepa haamer oli minu jaoks väga raske. Toidulauas oli meil mulgipuder ja looma liha. Vanaema oli väga hea kokk ta tegi meile leiba mis oli väga maitsev. Leival oli mitmeid kombeid näiteks: mahapillatud leivatükk tuli üles võtta ja sellele suud anda
Kuulmine Tanel Truus, 9.B klass Valisin kuulmise teema, sest see on elusorganismi üks tähtsamaid meele- elundeid. Minu arvates on kuulmine nägemise järel teisel kohal väliskeskkonnast informatsiooni saamiseks. Saan tuua siia kirjandisse ka konkreetse inimese, kelle puhul on kuulmine elu jooksul vaibunud- minu vanaisa. Minu vanaisal on kuulmine elu jooksul suhteliselt madalale langenud. Ta on juba 73. aastane. Kuid fakt on see, et mida vanemaks, inimesed jäävad, seda halvemaks jäävad ka nende meeleelundite töö. Kuulmise languse põhjuseks vananemisel on see, et trummikile muutub aina jäigemaks ning selle tõttu ei suuda kuulmeluukesed (vasar, alasi jalus) enam helilaineid piisavalt hästi juhtida ning võimendada. Kuulmeluukesed panevad võnkuma sisekõrva vedeliku, mis omakorda panevad
Müütilised muistendid FR.R. Faehlmann Põhitegelased: Vanaisa Vanemuine Emajõgi Koit Hämarik Endla järv Juta Lühikokkuvõtte: Müütilistest muistenditest saab lugeda, kuidas sündis Emajõgi ja, kuidas Vanemuine kosjas käis ja ka lahkus. Veel on kirjas, kuidas Vanaisa maailma lõi. Kui ta selle oli valmis teinud siis võttis Ilmarine tüki oma kõige paremat terast ja tagus sellest võlvi. Laotas telgiks üle maa ja kinnitas selle külge hõbedased tähed ja kuu. Vanaisa eeskojast võttis ta valguse andja ja pani selle seadme telgi külge, nii et see iseenesest üles tõuseb ja ka looja läheb. Rõõmu täis Vanemuine haaras kandle ja hüppas maa peale. Kus ta tantsivad jalad maapinda puudutasid, seal ainult tärkasid lilled ja kasvasid puud. Minu arvamus: Täitsa toredad muistendid, soovitan lugeda.
Lugemispäevik Pealkiri : Müütilised muistendid Autor : Fr. R. Faehlmann Loomine : Loomine räägib sellest, kuidas Vanaisa ning tema abilised Vanemuine, Ilmarine, Lämmeküne ja Vibulane lõid maailma. Nad lõid taevavõlvi, maastiku ning kõik selle, mis meil siiani teadaolevalt on. Emajõe sünd : Emajõe sünd räägib sellest, kuidas Vanaisa käsikis kaevata kuningale jõe, kus ta saab elada ja valitseda. Plajud loomad said oma töökuse eest kauni kuue, kuid vähk ja harakas said karistada oma ebaviisaka käitumise eest. Vanemuise laul : Toomemäega seotud muistendist, Vanemuise laulust said kõik loomad endale mingi laulu, heli, mis on neile siiani omane. Isegi jõed ja tuuled said omale omase heli, mida nad ikka ja jälle meelde tuletavad. Ainult inimene mõistis laulu
Rahvaprimustega liitub kige tihedamalt muistend "Emaje snd", mis meenutab rahvatraditsioonis tuntud veekogude saamislugusid. Autor laseb Vanaisa Emaje kaevata kuninga vastuvtmiseks, kes loomade le valitseks. Muistendis on esile tstetud loomade ja lindude tkust je kaevamisel, lastes Vanaisal anda virkadele tlistele aukuue, ninakat vhki ja vihmakassi-hilpharakat aga karistada sndsusetu kitumise eest. Kige kuulsamaks Faehlmanni muistendiks sai "Koit ja Hmarik". Rahvasuu kneleb, et koit ja eha jaanipeva paiku lhikeseks ajaks kokku puutuvad ja teineteisele ktt annavad. See on lugu Vanaisa kahest ustavast teenrist, kellele igavene noorus on
... Moonika istus nüüd Aarega. ... tuli uus matemaatika õpetaja, kes sundis arvutama. 7. Enne koju minekut põikas ema koduteel tihti läbi oma ... ... salapoest. ... salatsirkusest. ... salalossist. 8. Siimu ja Sirli perekonnanimi oli ... ... Jalakas. ... Majakas. ... Kajakas. 9. Miks sai Sirli koolis märkuse? Vaidles õpetajaga. Lõi kaaslast. Tal oli kaasas arvutusmasin. 10. Mida Moonika valetas oma vanaisa kohta? Vanaisa haugub koera moodi. Vanaisa oskab lennata. Vanaisa käib jalgpalli mängimas. 11. Kuidas lõppes Siimul isaga esimene kalalkäik? Autol sai bensiin otsa. Leidsid palju seeni. Said ämbritäis kalu. 12. Mida Sirli kirjutas härra Lambale? Trollibussi juhib vanakurat! Loomaaiast on põgenenud ninasarvik. Ettevaatust, vihmaveetorus on lohe! 13. Miks läks kardin põlema?
surnuks, Leemet läheb tagasi metsa 20. lk194 - Leemet kohtab Meemet kes ajab imelikku juttu, Ülgas tahab Hiiet ohverdada, Leemet päästab Hiie ratsutades hundiga, Ülgas ja Tambet tulevad hundikarjaga järgi, Mall aitab Hiie päästmisele kaasa, Leemet&Hiie sõuavad paadiga minema 21. lk204 - Hiie ärkab ja Leemet jutustab juhtunust, hüppavad paadist ujuma, Leemet armub, randuvad saarel, Leemet kohtab jalutut vanaisa, 22. lk214 - Söövad kolmekesi, vanaisa tahab Saaremaalt tuulekotti, Leemet imestunud vanaisa kodust, Leemet&Hiie alustavad retke Saaremaale, kohtavad teepeal suurt kala Ahteneumioni, 23. lk225 - Randuvad Saaremaal ja leiavad Möika, Möika poeg Röks on munk ja räägib sama juttu mis külainimesed, Möigas valib vanaisale tuuled välja, Möika naabritaat ei salli samuti Röksi ulgumist, hakkavad tagasi söitma 24. lk237 - Noored leiavad Tambeti paadi saarelt, vanaisa on
Karuohakastki võib mett leida Tänapäeva lapsed kasvavad arvuti maailmas, mis areneb imekiiresti. Veel paari aasta eest porises minu vanaisa pahaselt, et temal küll seda uue aja vigurit tarvis pole ja vaata, et ei julgenud hirmuäratava masina lähedalegi tulla. Aga näe - endine arvutipelgur on kardetud masinaga kenasti sinasõbraks saanud. Kui vanemad inimesed vajavad koolitust, siis lapsed saavad arvutiga tuttavaks nagu iseenesest. Minu vanaisa rääkis alati, et tema arvutab peast ja maksud maksab ka postkontorisse. Nüüd kui enam ei jaksa postkontri vahet jalutada ütleb ta alati minule ,et sinul ju arvutus ja arvuti selge ja ole hea ning maksa netis ära. Niisiis- kuidas peaksid vanemad suhtuma, kui nende võsukesed arvutimaailma sukelduvad? "Ära keelata!" arvavad kõige karmimad. "Natuke võiks ikka lubada!" on teised leebemad. Samas ei saa muidugi eitada arvuti kasulikkust. Sealt leiab palju huvitavat ja
,,Oliver Twist" Arvustus käib inglise realismi suurimaks esindajaks Charles Dickens´i teose ,,Oliver Twist" kohta. Teose tegelasteks on loomulikult Oliver, Sikes, Fagin, Kaval Vigurivänt, Nancy, Rose Maylet ja vanaisa. Oliver on 11 aastane orb. Ta kasvab üles vaestemajas vaesuses ja viletsuses. Ta ema suri ja siis pandi ta sinna. Sel ajal kui lapsed nälgivad, naudivad lastekodu ülevaatajad rikkalikke lõunaid. Ühel päeval, sai Oliveri sõbral söök otsa ja Oliver läks juurde küsima. Kõik vaatasid ümberringi, et mis nüüd edasi saab. Seda ei tohtinud teha. Oliver sai pahandada. Ja tema koos tolle sõbraga visati kartsu
Ludwig van Beethoven 1770-1827 Ludwig van Beethoven · Sündis Bonni linnas · Vanaisa oli Belgia maalt pärit · Vanaisa ja isa olid mõlemad osavad muusikameistrid Sünnikoht Bonnis Ludwig van Beethoveni elu ja loomingu võib jagada 4 perioodi 1) 1770-1792 Bonni periood (kujunemisaastad) · Esimesteks õpetajateks olid tema isa ja vanaisa · Tõeliseks õpetajaks peetakse C. G. Neefe't · 1787. a. kohtus Viinis W.A.Mozart'iga · Kirjutas sel perioodil ~50 teost 1796 2) 1792-1802 Viini I periood (varane looming) · Õpetajaks Haydn · Vokaalmuusikat õpetas Salieri · 1795. a. hakkas märkama oma kuulmisvaegust · Kirjutas 20 klaverisonaati, 3 klaverikontserti, 2 sümfooniat (üle 100 teose) 1803 3) 1802-1812 Viini II periood (loomingu kõrgaeg) · Kõige väljapaistvama loomingu aeg
aeg, kus meie endi raamatud tunduvad meile ussikeelsed? Tegelased: Leemet- viimane mees, kes teadis ussisõnu, meenutab oma elu, mis on täis nukrust ja kannatusi. Salme- Leemeti õde, kes abiellub Mõmmi-nimelise karuga. Linda- Salme ja Leemeti ema, kes on aus, julge ja põhimõttekindel. Tema arvab, et vaja on süüa hästi palju. Seisab oma laste eest. Vootele- Leemeti ema vend, kes tunneb hästi ussisõnu, on hea ja muhe seltsiline, aga õpetajana väga range. Tölp- Leemeti vanaisa, iidne sõjamees, väga julge ja energiline, vapper ja nutikas. Tal olid mürgihambad. Madu Ints- rästik, ussikuninga tütar, Leemeti hea sõber Pirre ja Rääk- viimased ahvinimesed metsas, kasvatavad-aretavad täisid, nende eesmärk on eriti kaugesse minevikku oma elukorraldusega minna. Tambet- vanade tavade hullunud kummardaja, Hiie isa, vihkab Leemeti peret, on julm oma tütre vastu, põlgab külarahvast. Kõige uue vastane. Kuri mees. Uskus, et kord jõuab uuesti
annaabi.ee 
