täpselt samas proportsioonis (ühepalju); 4. Piirkasulikkus MU on: d) kogukasulikkuse TU muut (täiendav TU), mis saadakse ühe (täiendava) kaubaühiku tarbimisest 5. Kui tarbija on allpool oma eelarvejoont EJ, siis ta:a) ei kuluta kogu oma sissetulekut (eelarvet) kaupade ostmiseks 6. 7. Tüüpiline ükskõiksuskõver ÜKK on positiivse tõusuga ja kumer koordinaatide alguspunkti (origoni) suhtes; V.: Vale 7. 8. Hüvise hinna muutuse koguefekt kujuneb asendusefekti ja sissetulekuefekti koosmõjul; V.: Õige 8. 9. Mida kaugemal koordinaatide alguspunktist (kirdes) ükskõiksuskõver ÜKK asub, seda suuremat tarbija sissetulekute (tarbimiseelarve) suurust ta kajastab;V.: Vale 9. 10. Asendamise piirmäär MRSXY mõõdab tarbija valmisolekut asendada üht tarbitavat hüvist Y teisega (X-ga) selliselt, et kogukasulikkus TU ei muutu;V.: Õige 10. 11. Hinna-tarbimise kõver näitab tarbija optimaalseid hüviste
Vastus: Õige Vale Õige Tööturu makroökonoomiline käsitlus keskendub tööjõu pakkumisele ja nõudlusele Vastus: Õige Vale Väär Töötajate diskrimineerimine toimub siis, kui palgaerinevusi põhjustab töösse mittepuutuv personaalne omadus Vastus: Õige Vale Õige Kui tööjõu pakkumise elastsuskoefitsient on 0,2 siis see tähendab, et 10% palgatõus tekitab 2% tööjõu pakkumise suurenemise Vastus: Õige Vale Õige Palga asendusefekti tõttu asendab inimene tööaja vaba ajaga Vastus: Õige Vale Õige Inimkapital on oskused ja teadmised, mis võimaldavad inimesel sissetulekut teenida Vastus: Õige Vale Õige Tootmistegurite nõudlust nimetatakse tuletatud nõudluseks, sest seda ei ole võimalik täpselt määrata Vastus: Õige Vale Väär Töötamise alternatiivkulu on teenitud palk Vastus: Õige Vale Õige Test4
Sissetulekute suurenedes nihkub: (2 punkti) a. Eelarvejoon vasakule b. Eelarvejoon paremale c. Ükskõiksuskõver (ÜKK) vasakule d. Ükskõiksuskõver paremale. 10. Eelarvejoon iseloomustab: (1 punkt) a. Tarbijate suhtumist erinevatesse kaupadesse b. Tarbijate keskmise palga muutusi c. Iga konkreetse tarbija sissetulekut d. Tarbija valikud erinevate kaupade vahel. 11. Asenduse piirmäär näitab: (1 punkt) a. Asendusefekti suurust b. Kogukasulikkust tarbimise tasakaalu tingimustes c. Tarbija soovi asendada üks hüvis teisega nii, et kogukasulikkus ei muutuks
EJ on negatiivse tõusuga lineaarne sirge; ÜKK on negatiivse tõusuga ja kumer koordinaatide alguspunkti suhtes 15. Punkti K jaoks kehtib järgmine tingimus (vaata joonist): a. MUx = Muy b. Kõik tingimused on kehtivad c. MRS = Px/Py d. MRS = Py/Px 16. Asendamise piirmäär mõõdab: a. Tarbja valmisolekut asendada üht kaupa teisega selliselt, et tema kogukasulikkus ei muutu b. Kahe kauba hindade suhet c. Asendusefekti suurust d. Tarbja kogukasulikkust, kui tarbja on tasakaalus 17. Oletame, et tarbijal on 52 € ja hüvise X hind on 8 € ning hüvise Y hind on 4 €.Tabelis on toodud andmed X ja Y koguste ja piirkasulikkuste kohta. Kogukasulikkust maksimiseeriva X ja Y kombinatsiooni puhul on kogukasulikkus: a. 156 b. 124 c. 276 d. 36 18. Ükskõiksuskõver (ÜKK): a. On negatiivse tõusuga ja kumer koordinaatide alguspunktide suhtes b
reaalsissetuleku kasv sama raha eest on nüüd võimalik osta suurem kogus. Küsimus 7 Olgu meil ainult kaks kaupa – õunad ja apelsinid. Mis juhtub, kui mõlema Valmis kauba hind kasvab 15% võrra? Hinne 1,0 / 1,0 Vali üks: Tarbija asendab õunad apelsinidega Asendusefekti ei ole, sest mõlema kauba suhteline hind jääb samaks Mõlema kauba nõudlus suureneb Tarbija asendab apelsinid õuntega Kuna mõlema toote hind muutus proportsionaalselt sama palju, siis tegelikult asendusefekti ei teki, sest mõlema kauba suhteline hind jääb samaks. Asendusefektiga on tegemist siis, kui hüvis muutub teiste sarnaste hüvistega
6. Kui tööstusharu toodete hinnad tõusevad, siis vajaminevate töötajate arv hakkab kahanema õige 7. Töötamise alternatiivkulu on teenitud palk vale 8. Töötajate diskrimineerimine toimub siis, kui palgaerinevusi põhjustab töösse mittepuutuv personaalne omadus õige 9. Kui tööjõu pakkumise elastsuskoefitsient on 0,2 siis see tähendab, et 10% palgatõus tekitab 2% tööjõu pakkumise suurenemise õige 10. Palga asendusefekti tõttu asendab inimene tööaja vaba ajaga vale Test 4 1. Võrdsete võimaluste loomine eeldab tavaliselt tulude ümberjaotamist ühiskonnas. ÕIGE 2. Progresseruv maksumäär tekitab inimestes huvi teha võimalikult palju tööd. VALE 3. Sotsiaalne deprivatsioon kirjeldab inimese kehva majanduslikku olukorda. VALE 4. Vaesuslõks on olukord, kus tulude suurendamine halvendab tegelikult inimese majanduslikku olukorda. ÕIGE 5
hinna langus nihutab nõudluskõvera vasakule hinna langus nihutab pakkumiskõvera vasakule hinna langus toob kaasa tarbijate reaalsissetuleku kasvu, mis võimaldab neil rohkem osta Question 7 Question text Olgu meil ainult kaks kaupa – õunad ja apelsinid. Mis juhtub, kui mõlema kauba hind kasvab 15% võrra? Select one: Mõlema kauba nõudlus suureneb Tarbija asendab õunad apelsinidega Tarbija asendab apelsinid õuntega Asendusefekti ei ole, sest mõlema kauba suhteline hind jääb samaks Question 8 Question text Üliõpilane Kalle tangib tavaliselt autole kütust 25 liitrit nädalas. Nüüd sai ta teada, et järgmisel nädalal tõuseb kütuse hind 10% võrra. Järelikult Kalle nõudlus kütuse järele sel nädalal Select one: ei muutu, sest hinna tõustes muutub üksnes kütuse nõutav kogus suureneb, sest hind on järgmisel nädalal suurem suureneb, sest hind on järgmisel nädalal madalam
b. punktis L c. punktis M d. punktis K Küsimus 29 Küsimuse tekst Jaan ostab iga kuu 3 heliplaati. Kui plaadi turuhind on 25 €, siis Vali üks: a. Viimase antud kuul ostetud plaadi tarbija hinnavaru on 25 € b. Esimese antud kuul ostetud plaadi tarbija hinnavaru on null c. Esimese antud kuul ostetud plaadi tarbija hinnavaru on 25 € d. Viimase antud kuul ostetud plaadi tarbija hinnavaru on null Küsimus 30 Küsimuse tekst Asendamise piirmäär mõõdab Vali üks: a. asendusefekti suurust b. tarbija valmisolekut asendada üht kaupa teisega selliselt, et tema kogukasulikkus ei muutu c. kahe kauba hindade suhet d. tarbija kogukasulikkust, kui tarbija on tasakaalus Küsimus 31 Küsimuse tekst Tarbijal on 20 €, mille ta kulutab kaupade K ja L ostmiseks. Nii kaubast K kui kaubast L saadav kogukasulikkus on 25 kasulikkuse ühikut. Seega: Vali üks: a. peaks tarbija ostma rohkem kaupa K ja vähem kaupa L b
kaupa rohkem osta Asendusefekt – kui ühe hüvise hind langeb, siis see hüvis osutub eelistatumaks – seda hüvist tarbitakse rohkem ja teist vähem. Toimub hüviste omavaheline asendamine Sissetulekuefekt – kuna hinna languse tõttu suhteline sissetulek suurenes, siis saab mõlemat hüvist nüüd rohkem tarbida. Selle tagajärjel suureneb mõlema hüvise tarbimine Sissetulekuefekti ja asendusefekti suund Sissetulekuefekt võib olla nii positiivne kui ka negatiivne o Sissetulekuefekt on positiivne kui tegemist on normaalhüvitisega o Sissetulekuefekt on negatiivne kui tegemist on inferiooriga Asendusefekt muutub alati vastupidises suunas hinnale o Seega saab öelda, et asendusefekt on negatiivne Nõudlusseadus Kui hüvise nõudlus suureneb sissetuleku suurenedes, siis peab
Viimase antud kuul ostetud plaadi tarbija hinnavaru on 25 € d. Esimese antud kuul ostetud plaadi tarbija hinnavaru on 25 € Küsimus 10 Asenduse piirmäär näitab: Valmis Hinne 0,00 / 1,00 Vali üks: Märgista a. kahe hüvise omavahelist hinnasuhet küsimus b. asendusefekti suurust c. tarbija soovi asendada üks hüvis teisega nii, et kogukasulikkus ei muutuks d. kogukasulikkust tarbimise tasakaalu tingimustes Küsimus 11 Ostes hüviseid A ja B, on tarbimine Valmis tasakaalus, kui kehtib järgmine tingimus: Hinne 1,00 / 1,00 Vali üks: Märgista
Pakkumisseadus sätestab, et kui hüvise hind tõuseb, pakuvad tootjad suuremat kogust ja kui hind alaneb, väheneb pakutav kogus. Pakkumise mõjurid: Hüvise tootmistehnoloogia, Tootmisel kasutatavate ressursside hinnad, Teiste hüviste hinnad, Pakkujate arv, Pakkujate hinnaootused. Sissetuleku- ja asendusefekt Sissetulekuefekt iseloomustab tarbija reaalsissetuleku kasvu hüvise hinna langedes (sama raha eest saab osta rohkem ehk sama kogust ostes, jääb raha üle). Asendusefekti korral muutub hüvis teiste sarnastega võrreldes odavamaks ja tarbija asendab kallimad hüvised odavamatega (eelduseks on asenduskaupade olemasolu). Tavamajandus Tavamajanduseks peetakse ühiskondlikel traditsioonidel ja algelisel tootmistehnoloogial baseeruvat majandamise korraldust. Näiteks: Aafrikas, Aasias, Lõuna Ameerikas Käsumajandus Käsumajanduse algtõukeks ja põhiideeks on arvamus, et kõiki majanduslikke suhteid võib ja oskab korraldada üks keskus või üks
on tehtud joonisel 4. Joonisel on kujutatud vertikaalteljel hinda ja horisontaalteljel kogust ning seost hinna ja koguse vahel väljendab negatiivse tõusuga kõver. Kui miks see seos ikkagi on selline? Sellise seose loogikat saab põhjendada kahest lähtekohast. Esiteks, kui küsida, et miks hinna tõustes hakkab tarbija seda hüvist vähem ostma, on vastuseks, et seda põhjustavad asendus- ja sissetulekuefekt. Asendusefekti tõttu hakkavad inimesed kallimat hüvist asendama odavamate kaupadega. Sissetulekuefekti tõttu inimeste reaalne sissetulek hüvise hinna kasvades alaneb (tal jääb vähem raha teiste hüviste ostmiseks) ja ta on sunnitud selle hüvise (ka teiste hüviste) tarbimist vähendama, kuna tal lihtsalt pole selle jaoks raha. Teiseks, kui küsida, et miks iga järgmise tarbitava ühiku eest on tarbija nõus järjest vähem maksma (vt joonist 4: 1
Minimaalne efektiivsuse skaala maksimeerib keskmise kulu võrreldes nõudluse suurusega Vastus: Õige Vale Question 9 Oligopol toodab kas diferentseeritud või unifitseeritud kaupa Vastus: Õige Vale Question 10 Monopolistlikult konkureerival turul pole toote reklaamil mõtet Vastus: Õige Vale Test 3: teguriturud Question 1 Mida kõrgem on palgatase, seda suurem on pakutav tööjõu kogus, ja vastupidi Vastus: Õige Vale Question 2 Palga asendusefekti tõttu asendab inimene tööaja vaba ajaga Vastus: Õige Vale Question 3 Töötajate diskrimineerimine toimub siis, kui palgaerinevusi põhjustab töösse mittepuutuv personaalne omadus Vastus: Õige Vale Question 4 Punktid: 1/1 Kui tööjõu pakkumise elastsuskoefitsient on 0,2 siis see tähendab, et 10% palgatõus tekitab 2% tööjõu pakkumise suurenemise Vastus: Õige Vale Question 5 Punktid: 1/1
Minimaalne efektiivsuse skaala maksimeerib keskmise kulu võrreldes nõudluse suurusega Vastus: Õige Vale Question 9 Oligopol toodab kas diferentseeritud või unifitseeritud kaupa Vastus: Õige Vale Question 10 Monopolistlikult konkureerival turul pole toote reklaamil mõtet Vastus: Õige Vale Test 3: teguriturud Question 1 Mida kõrgem on palgatase, seda suurem on pakutav tööjõu kogus, ja vastupidi Vastus: Õige Vale Question 2 Palga asendusefekti tõttu asendab inimene tööaja vaba ajaga Vastus: Õige Vale Question 3 Töötajate diskrimineerimine toimub siis, kui palgaerinevusi põhjustab töösse mittepuutuv personaalne omadus Vastus: Õige Vale Question 4 Punktid: 1/1 Kui tööjõu pakkumise elastsuskoefitsient on 0,2 siis see tähendab, et 10% palgatõus tekitab 2% tööjõu pakkumise suurenemise Vastus: Õige Vale Question 5 Punktid: 1/1
Nõudluskõver kajastab seost (suhet) kauba hinna ja nõutava koguse vahel. Oletame, et kalkulaatorite nõudlus on kasvanud. Järelikult hinna tõus on seda suurem, mida mitteelastsem on pakkumine. Oletame, et kauba hind tõuseb ja tootjate kogutulu suureneb. Järelikulot pakkumise hinnaelastsuse üle otsustamiseks pole piisavalt infot. Olgu meil ainult 2 kaupa- õunad ja apelsinid. Mis juhtub, kui mõlema kauba hing kasvab 15% võrra? Asendusefekti ei ole, sest mõlema kauba suhteline hind jääb samaks. Pakkumise hinnaelastsuse peamine mõjur on hinna muutustega kohanemise perioodi pikkus. Peres on kaks poega: Peeter ja Toomas. Peeter niidab muru 1 tunniga ja peseb auto 50 minutiga. Toomas niidab muru 40 minutiga ja peseb auto 30 minutiga.- Toomasel on absoluutne eelis mõlemal tegevusalal ning suhteline eelis auto pesemisel. Järelikult peaks Toomas pesema autot ja Peeter muru niitma.
tootjad suuremat kogust ja kui hind alaneb, väheneb pakutav kogus. Hüvise hinna ja pakutava koguse vahel on võrdeline seos. Pakkumise mõjurid: hüvise tootmistehnoloogia, tootmisel kasutatavate ressursside hinnad, teiste hüviste hinnad, pakkujate arv ja pakkujate hinnaootused. Sissetulekuefekt iseloomustab tarbija reaalsissetuleku kasvu hüvise hinna langedes (sama raha eest saab osta rohkem ehk sama kogust ostes jääb raha üle). Asendusefekti korral muutub hüvis teiste sarnastega võrreldes odavamaks ja tarbija asendab kallimad hüvised odavamatega (eelduseks on asenduskaupade olemasolu). Majandussüsteemid: Tavamajandus: ühiskondlikel traditsioonidel ja algelisel tootmistehnoloogial baseeruv majandamise korraldus. Nt. Aafrikas, Aasias, Lõuna Ameerikas. Käsumajandus: põhiideeks on arvamus, et kõiki majanduslikke suhteid võib ja oskab korraldada üks keskus või üks majandussubjekt tema parema arusaamise kohaselt. Nt
võrdub viimase ühiku piirkasulikkusega. Kompenseeritud nõudluse kõver ühtib tavalise nõudluskõveraga juhul, kui tarbijale kompenseeritakse sissetulekute tõusuga iga hüvise ühiku eest selle piirkasulikkusele vastava hinna nõudmine. 113. Selgitage tarbimise sissetulekuefekti olemus? Tarbimise sissetulekuefekt seisneb selles, et kui sissetulekud vähenevad või suurenevad, muutub sellest tulenevalt ka tarbimine. 114. Selgitage tarbimise asendusefekti olemus? Tarbimise asendusefekt seisneb selles, et kui sissetulekud vähenevad või hinnad tõusevad, siis pöördutakse odavamate asenduskaupade poole. 115. Selgitage tarbijarendi olemus turuhüviste ja avalike hüvede puhul? Tarbijarent on tarbija ülejääk, see on summade vahe, mida tarbija on nõus maksma ning mida ta tegelikult maksab. Tarbijarent=summa, mille tarbijad on nõus maksma – summa, mille nad tegelikult maksavad. 116
Väär 5. Monopolistlikult konkureeriv ettevõte omandab turujõu tänu oma asukohale. Tõene 6. Täiuslikus konkurentsis asub optimaalne tootmismaht seal, kus kogutulu on maksimaalne. Väär 7. Täiuslikus konkurentsis on N-kõver horisontaalne ja langeb kokku PT-kõveraga. Tõene 8. Täiuslikus konkurentsis kasvab kogutulu lineaarselt. Tõene 9. Monopson on ainuostja. Tõene 10. Oligopoolne turg tähendab, et turul on vaid suured ettevõtted. Väär Test 6 teguriturud 1. Palga asendusefekti tõttu asendab inimene tööaja vaba ajaga. Väär 2. Inimkapital on oskused ja teadmised, mis võimaldavad inimesel sissetulekut teenida. Tõene 3. Töötamise alternatiivkulu on teenitud palk. Väär 4. Tööturu makroökonoomiline käsitlus keskendub tööjõu pakkumisele ja nõudlusele. Väär 5. Tootmistegurite nõudlust nimetatakse tuletatud nõudluseks, sest seda ei ole võimalik täpselt määrata. Väär 6
Väär 5. Monopolistlikult konkureeriv ettevõte omandab turujõu tänu oma asukohale. Tõene 6. Täiuslikus konkurentsis asub optimaalne tootmismaht seal, kus kogutulu on maksimaalne. Väär 7. Täiuslikus konkurentsis on N-kõver horisontaalne ja langeb kokku PT-kõveraga. Tõene 8. Täiuslikus konkurentsis kasvab kogutulu lineaarselt. Tõene 9. Monopson on ainuostja. Tõene 10. Oligopoolne turg tähendab, et turul on vaid suured ettevõtted. Väär Test 6 – teguriturud 1. Palga asendusefekti tõttu asendab inimene tööaja vaba ajaga. Väär 2. Inimkapital on oskused ja teadmised, mis võimaldavad inimesel sissetulekut teenida. Tõene 3. Töötamise alternatiivkulu on teenitud palk. Väär 4. Tööturu makroökonoomiline käsitlus keskendub tööjõu pakkumisele ja nõudlusele. Väär 5. Tootmistegurite nõudlust nimetatakse tuletatud nõudluseks, sest seda ei ole võimalik täpselt määrata. Väär 6
järgmise ja seetõttu oleks tegelikult valmis maksma rohkem. Kompenseeritud nõudluse kõvera alguspunkt on seetõttu tavalise nõudluse kõvera alguspunktist kõrgemal ning kõver langeb kiiremini (kui esineb sissetulekuefekt). 113. Selgitage tarbimise sissetulekuefekti olemus? 26 Sissetulekuefekt väljendab situatsiooni, et ostujõud suureneb (ostetakse rohkem), kui hüvise hind alaneb (ja vastupidi). 114. Selgitage tarbimise asendusefekti olemus? Asendusefekti korral asendatakse suhteliselt kallimaks osutunud hüvis odavama asenduskaubaga. (konspekt ei seleta kumbagi mõistet selgelt, kontrollisin Google’ist) 115. Selgitage tarbijarendi olemus turuhüviste ja avalike hüvede puhul? Tarbijarent on tarbijate tegeliku maksevalmiduse ja reaalselt makstud raha vahe (summeerituna üle kõigi tarbitavate hüviste). 116. Kuidas aitab tarbijarent hinnata avaliku sektori projektide kasulikkust
tingimustes, kus ühe hüvise hind muutub teise hüvise ja sissetuleku püsivaks jäädes. 10 HINNA MUUTUSE ASENDUSEFEKT muutus kauba nõutavas koguses, mis tuleneb ainuüksi hüvise relatiivse hinna (hinnasuhte) muutusest, samal ajal kui tarbija TU ja M jäävad muutumatuks. Asendusefekti mõjul asendab tarbija suhteliselt kallimaks muutunud hüvise, mille hind kas absoluutselt või relatiivselt tõusis, (suhteliselt) odavamaga. Hinna muutuse asendusefekt on alati negatiivne e. Hinna muutumine toob alati kaasa hüvise nõutava (tarbitava) koguse vastassuunaline muutuse. HINNA MUUTUSE SISSETULEKUEFEKT muutus kauba nõutavas koguses, mis tuleneb ainuüksi reaalsissetuleku (tarbimiseelarve ostujõu) muutusest, seoses kauba hinna muutumisega.
Ühe hüvise hinnamuutuse mõju teiste hüviste nõudlusele sõltub sellest, kuidas on need hüvised majapidamise jaoks üksteisega seotud ja eelistustest. Sõltumatud hüvised – hinnamuutus ei avalda mõju; asendushüvised – esimese hinnatõus toob kaasa teise nõudluse suurenemise; kaashüvised – esimese hinnatõus toob kaasa teise nõudluse vähenemise (samuti ka esimese) 11. Mille poolest erinevad asendusefekt ja sissetulekuefekt? Asendusefekti puhul tarbitakse üht hüvist teisest rohkem, kui selle hind langeb, sissetulekuefekti puhul tarbitakse ühe hüvise hinna langedes aga selle võrra rohkem mõlemaid hüviseid. Teise hüvise nõudlus esimesel juhul väheneb, teisel juhul suureneb. 12. Kuidas kujuneb majapidamiste nõudluste põhjal turunõudlus? See on kõikide majapidamiste summaarne nõudlus mingile hüvisele teatud hinnataseme korral. 13. Kuidas tekib tarbija hinnavaru
mille puhul kehtib: MR = MC 17. Samasuurte kulude korral monopolist kehtestab: Kõrgema hinna ja toodab vähem kui TKF-ga haru. 18. Alljärgnevast on TKF toodangu nõudluskõvera tunnuseks: Hind ja piirtulu on kõikide toodangumahtude korral võrdsed. 19. Monopol on majanduslikult mitteefektiivne: Kuna ta kehtestab tootmise mahu enne minimaalse ATV saavutamist ja hind ületab MC. Arvestustest 6.1 1. Palga asendusefekti tõttu asendab inimene tööaja vaba ajaga. Väär 2. Inimkapital on oskused ja teadmised, mis võimaldavad inimesel sissetulekut teenida. Tõene 3. Töötamise alternatiivkulu on teenitud palk. Väär 4. Tööturu makroökonoomiline käsitlus keskendub tööjõu pakkumisele ja nõudlusele. Väär 5. Tootmistegurite nõudlust nimetatakse tuletatud nõudluseks, sest seda ei ole võimalik täpselt määrata. Väär 6
EKSAM MAJANDUSES PEATÜKK 1 analüüs · Definitsioon Ökonoomika tegeleb vastastikku kasuliku ühiskondliku koostegevuse võimaluste ja probleemidega Ökonoomika ei uuri teadusena mitte niivõrd üksikisiku või ettevõtte kasusid, vaid eelkõige vastastikuseid (rahvamajanduslikke, ühiskondlikke, ühiseid) kasusid! Kooostegevus on kahe indiviidi koostegevus ja teineteisest sõltumine Koostöö on positiivne koostegevus ja reetmine negatiivne kostegevus, kõik tahavad saada maksimaalset kasu. · Koostegevus 1. Tehingu takistused Info ja motivatsiooniprobleemid Infoprobleemid- statistiline ebakindlus objektiivsete asjaolude suhtes (kas auto on hea?) strateegiline ebakindlus kaasinimeste suhtes (kas partner räägib tõtt või hoopis petab?) Mõjutavad subjektiivseid hindu, vähendades nii müügi- kui ka ostuvalmidust Lahenduseks lisainfo kogumine Motivat...
MUC/ PC 22. Ükskõiksuskõver näitab: a) võimalikke tasakaaluseisundeid ükskõiksusväljal; b) kahe hüvise tasakaalukombinatsiooni, mis on kättesaadav antud sissetuleku korral; c) kahe hüvise erinevaid kombinatsioone, mis annavad tarbijale ühesugust rahulolu; d) kahe hüvise kombinatsioone, mida tarbija võib osta antud rahalise sissetuleku ja antud hinnataseme korral. 23. Asenduse piirmäär näitab: a) asendusefekti suurust; b) kogukasulikkust tarbimise tasakaalu tingimustes; c) tarbija soovi asendada üks hüvis teisega nii, et kogukasulikkus ei muutuks; d) kahe hüvise omavahelist hinnasuhet. 24. Ostes hüviseid A ja B, on tarbimine tasakaalus, kui kehtib järgmine tingimus: a) MUA / PA = MUB / PB; b) MUA/PB=MUB/PA; c) MUA *PA = MUB *PB d) MUA –MUB = PA/PB; 25. Tarbija valikuteooria eeldab, et: a) tarbijate käitumine on ratsionaalne, kui nad maksimeerivad kasulikkust;
1. Sõltumatud hüvised ühe hüvise hind ei avalda teise hüvise nõudlusele mingir mõju 2. Asendushüvis ühe hüvise hinnatõus sunnib tarbijat otsustama teise hüvise kasuks ja teise hüvise nõudlus suureneb 3. Kaashüvised ühe hüvise hinnatõus vähendab nii selle kui teise kaasneva hüvise nõudlust 2.10. Hüvise hinna mõju selle hüvise nõudlusele Kui hüvise hind langeb, siis selle nõudlus suureneb nii sissetuleku- kui asendusefekti tõttu. 2.11. Asendusefekti ja sissetulekuefekti erinevus. Asendusefekt kui hüvise hind langeb, osutub see eelistatuimaks ja seda tarbitakse rohkem. Toimub hüviste omavaheline asendamine. Sissetulekuefekt hinna languse tõttu suureneb suhteline sissetulek, see võimaldab tarbida rohkem nii seda kui teisi hüviseid. Sissetulekuefekti tõttu suureneb mõlema hüvise tarbimine. Asendusefekti tõttu suureneb madalama hinnaga hüvise tarbimin ja väheneb kõrgema hinnaga hüvise tarbimine.'
Vali üks: hinna langus toob kaasa tarbijate reaalsissetuleku kasvu, mis võimaldab neil rohkem osta hinna langus nihutab pakkumiskõvera vasakule !!! hinna langus nihutab nõudluskõvera vasakule hinna langus nihutab nõudluskõvera paremale Küsimus 7 Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Olgu meil ainult kaks kaupa – õunad ja apelsinid. Mis juhtub, kui mõlema võrra? Vali üks: !!! Asendusefekti ei ole, sest mõlema kauba suhteline hind jääb samaks Tarbija asendab apelsinid õuntega Mõlema kauba nõudlus suureneb Tarbija asendab õunad apelsinidega Küsimus 8 Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Üliõpilane Kalle tangib tavaliselt autole kütust 25 liitrit nädalas. Nüüd sa nädalal tõuseb kütuse hind 10% võrra. Järelikult Kalle nõudlus kütuse jär Vali üks: suureneb, sest hind on järgmisel nädalal madalam
Kui ühe hüvise hind langeb, siis see hüvis osutub eelistatumaks- seda hüvist tarbitakse rohkem ja teist vähem. Toimub hüviste omavaheline asendumine- asendusefekt. Kui hinna languse tõttu suhteline sissetulek suureneb, siis saab mõlemat hüvist nüüd rohkem tarbida. Selle tagajärjel suureneb mõlema hüvise tarbimine- sissetulekuefekt. Seega, kui hüvise hing langeb, siis selle hüvise tarbitav kogus suureneb nii asendus- kui ka sissetulekuefekti tõttu. Teise hüvise nõutav kogus asendusefekti tulemusena väheneb, kuid sissetulekuefekti tõttu suureneb. 22. Mida näitab tarbija hinnavaru? Tarbijate hinnavaru on tarbimisega omandatud kasulikkuse ja kulutuste vahe. 23. Milliseid lihtsustavaid eeldusi tehakse firmateoorias? Ettevõtte toodab ainult ühte toodet, toodetav ja realiseeritav kogus on sama. Toodangu müügihind ja tootmistegurite ostuhind on fikseeritud, üks ettevõte neid oma tegutsemisega muuta ei saa. Toodang turustatakse ja tootmistegurid ostetakse täieliku
teist vähem. Toimub hüviste omavaheline asendamine. Seda nimetataksegi hinnamuutuse asendusefektiks. Kuna hinna languse tõttu suhteline sissetulek suurenes, siis saab mõlemat hüvist nüüd rohkem tarbida. Selle tagajärjel suureneb mõlema hüvise tarbimine. Seda muutust nimetatakse hinnamuutuse sissetulekuefektiks. Seega, kui hüvise hind langeb, siis selle hüvise tarbitav kogus suureneb nii asendus- kui ka sissetulekuefekti tõttu. Teise hüvise nõutav kogus asendusefekti tulemusena väheneb, kuid sissetulekuefekti tõttu suureneb. Lõplik muutuse suund sõltub sellest, kumb efekt on ülekaalus. Nõutava koguse reageerimistugevust mõõdetakse nõudluse hinnaelastsusega. Nõudluse hinnaelastsus näitab, kuidas reageerivad hinna 1%-lisele muutusele tarbijad. Selgitatakse välja, kas tarbijad muudavad hinnamuutuse tulemusena oma tarbitavat kogust vähem kui 1% või rohkem kui 1%.
Ühe hüvise hinnamuutuse mõju teiste hüviste nõudlusele sõltub sellest, kuidas on need hüvised majapidamise jaoks üksteisega seotud ja eelistustest. Sõltumatud hüvised hinnamuutus ei avalda mõju; asendushüvised esimese hinnatõus toob kaasa teise nõudluse suurenemise; kaashüvised esimese hinnatõus toob kaasa teise nõudluse vähenemise (samuti ka esimese) 11. Mille poolest erinevad asendusefekt ja sissetulekuefekt? Asendusefekti puhul tarbitakse üht hüvist teisest rohkem, kui selle hind langeb, sissetulekuefekti puhul tarbitakse ühe hüvise hinna langedes aga selle võrra rohkem mõlemaid hüviseid. Teise hüvise nõudlus esimesel juhul väheneb, teisel juhul suureneb. 12. Kuidas kujuneb majapidamiste nõudluste põhjal turunõudlus? See on kõikide majapidamiste summaarne nõudlus mingile hüvisele teatud hinnataseme korral. 13. Kuidas tekib tarbija hinnavaru
Ühe hüvise hinnamuutuse mõju teiste hüviste nõudlusele sõltub sellest, kuidas on need hüvised majapidamise jaoks üksteisega seotud ja eelistustest. Sõltumatud hüvised – hinnamuutus ei avalda mõju; asendushüvised – esimese hinnatõus toob kaasa teise nõudluse suurenemise; kaashüvised – esimese hinnatõus toob kaasa teise nõudluse vähenemise (samuti ka esimese) 11. Mille poolest erinevad asendusefekt ja sissetulekuefekt? Asendusefekti puhul tarbitakse üht hüvist teisest rohkem, kui selle hind langeb, sissetulekuefekti puhul tarbitakse ühe hüvise hinna langedes aga selle võrra rohkem mõlemaid hüviseid. Teise hüvise nõudlus esimesel juhul väheneb, teisel juhul suureneb. 12. Kuidas kujuneb majapidamiste nõudluste põhjal turunõudlus? See on kõikide majapidamiste summaarne nõudlus mingile hüvisele teatud hinnataseme korral. 13. Kuidas tekib tarbija hinnavaru
hinna langus nihutab pakkumiskõvera vasakule hinna langus toob kaasa tarbijate reaalsissetuleku kasvu, mis võimaldab neil rohkem osta hinna langus nihutab nõudluskõvera paremale Küsimus 7 Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Olgu meil ainult kaks kaupa – õunad ja apelsinid. Mis juhtub, kui mõlema kauba hind kasvab 15% võrra? Vali üks: Tarbija asendab apelsinid õuntega Mõlema kauba nõudlus suureneb Asendusefekti ei ole, sest mõlema kauba suhteline hind jääb samaks Tarbija asendab õunad apelsinidega Küsimus 8 Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Üliõpilane Kalle tangib tavaliselt autole kütust 25 liitrit nädalas. Nüüd sai ta teada, et järgmisel nädalal tõuseb kütuse hind 10% võrra. Järelikult Kalle nõudlus kütuse järele sel nädalal Vali üks: suureneb, sest hind on järgmisel nädalal suurem
Hinna-tarbimise kõvera abil saab konstrueerida ka hüvise nõudluskõveraid, nagu näha all oleval joonisel: Hinna-tarbimise kõvera abil võib analüüsoda ka ühe kauba ühikuhinna muutuse mõju teise kauba nõutavale kogusele, mille alusel saab eristada asendus- ja täiendkaupasid. Hinna muutuse asendusefekt on muutus kauba nõutavas koguses, mis tuleneb ainuüksi hüvise relatiivse hinna (hinnasuhte) muutusest, samal ajal kui tarbija TU ja M jäävad muutumatuks Asendusefekti mõjul asendab tarbija kallimaks muutunud hüvise odavamaga. Hinna muutuse asendusefekt on alati negatiivne, st hinna muutumine toob alati kaasa hüvise nõutava koguse vastassuunalise muutuse. Hinna muutuse sissetulekuefekt kujutab endast muutust kauba nõutavas koguses, mis tuleneb ainuüksi reaalsissetuleku muutusest, seoses kauba hinna muutumisega. Normaalkaupade sissetulekuefekt on alati negatiivne. Inferioorsete kaupade sissetulekuefekt on positiivne
Antud juhul tähendab see, et teiste kaupade hinnad jäävad samaks. Kui näiteks kauba A hind tõuseb, teiste kaupade hinnad aga mitte, siis muutub kaup A suhteliselt kallimaks. Ostjad püüavad seda kaupa (A) asendada teiste odavamate kaupadega. Seda nähtust nimetatakse kauba hinna muutuse asendusefektiks. Kui aga kõigi kaupade hinnad muutuksid ühepalju, siis poleks mingit hinna suhtelist muutust ega asendusefekti. hind Nõudlust ei saa seostada mingi konkreetse kogusega vaid tegemist on seosega kauba hinna ja tema nõutava koguse vahel. Seda kogust, mida tarbijad konkreetse hinna korral soovivad nimetatakse nõutavaks koguseks. Nõudlust väljendatakse enamasti nõudluskõvera abil Tekib küsimus, miks nõutav kogus kasvab, kui kauba hind langeb? Selgituseks alustagem meeldetuletusest, et ühiskonna ressursid on piiratud, inimeste soovid ja tahtmised aga piiramatud. Teatud kindlat vajadust on
Sellest tulenevalt ei tohi teiste kaupade hinnad muutuda. Oletades näiteks, et pirnide hind on tõusnud, aga teiste puuviljade hinnad mitte, on pirnid muutunud suhteliselt kallimaks ja ostjad soovivad pirne asendada teiste suhteliselt odavamate puuviljadega. Sellist ilmingut nimetatakse hüvise hinna muutuse asendusefektiks. Oluline on see, et pirnide hind muutus suhteliselt teistega võrreldes, kui ka teiste puuviljade hinnad oleksid muutunud samas suhtes, ei oleks olnud asendusefekti. 9 *sissetulekuefekt – selle efekti iseloomustamiseks oletame, et pirnide hind turul langes, aga teiste kaupade hinnad ei muutunud. Reaalne sissetulek kasvas ja tarbijad üldjuhul suurendavad antud kauba tarbitavat kogust. Turunõudlus on erinevate nõudluskõverate horisontaalne summa. 3.Nõudlust mõjutavad tegurid Nõudlust mõjutavad tegurid põhjustavad nõudluse suurenemist või vähenemist.
valitseb kahanev võrdeline seos. Inflatsioon on enamasti kõrgem perioodidel, mil töötus on madal ja vastupidisel juhul suure töötusemäära korral on inflatsioonitase madal. Pika perioodi Philipsi kõver olekski seega vertikaalne sirge sellise töötuse taseme juures, mis vastab töötuse loomulikule määrale. 4. Palga sissetuleku ja asendusefekt Asendusefekt on, kui inimene loobub teatud osast tööajast vaba aja kasuks. Üldreegline põhjustab kõrgem palgatase asendusefekti suurenemise, ning tööjõu pakkumine suureneb. Vastupidiselt mõjub aga tööjõu pakkumisele palga sissetuleku efekt, mis väljendub järgmises: palgataseme tõusul on tendents tööjõu pakkumist vähendada, kuna nüüd saab sama arvu töötundide eest suuremat palka. 5. Töösuhete kolmepoolne reguleerimine. Ametiühingud, töökokkulepete süsteemid 6. Tööhõive Täistööhõive on olukord majanduses, kus kõik ressursid on täielikult rakendatud, st
annaabi.ee 
