Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Arvutiklassi planeerimine ja selle ohutus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
arvutiklassoenda, tool, hiir, kehaasend, kuvar, paus, ergo, istudes, küünar, ringe, hiire, õpitegevus, klassini, silmadega, seljale, siruta, mõningaid, müra, sisustus, klaviatuuri, töötamist, kasutamisel, horisontaalselt, tervisekaitse, sule, vastassuunas, sammuti, treppi, põletik, vaheldumisi, tõmba, kõhtükka, arvutikasutaja, ergonoomika...............................................4 1.6 Klassi korrashoid.......................................................................................................................5 3 Arvutiklassi sisustus.........................................................................................................................6 3.1 Õpikohtade paigutus..................................................................................................................6 3.2 Laud ja tool................................................................................................................................6 4 Õpitegevus........................................................................................................................................7 4.1 Nõuded.......................................................................................................................................7 5 Näidisharjutused silmadele.......................................
Kõik üleliigne kulutab Teie arvuti ressursse ning muudab teie arvuti aeglaseks · Kasutage ainult ühte viirusetõrjeprogrammi. Mitu aktiivset viirusetõrjeprogrammi võivad põhjustada arvuti kokkujooksmist · Ärge avage e-mailiga tulnud faile enne, kui olete veendunud nende ohutuses · Ärge installeerige kõiki võimalikke versiooniuuendusi, kui Teie arvuti töös ei esine probleeme Kehaasend Õige kehaasend istudes: 1. reied peavad asetuma horisontaalselt ja sääred vertikaalselt 2. istme kõrgus peab olema sobiv põlveõndla kõrgusega või olema sellest veidi väiksem 3. käte asend peab olema selline, et õlavarred oleksid vertikaalselt, käsivarred horisontaalselt, küünar- ja õlavarre vaheline nurk ei või olla alla 90° 4. selg peab olema sirge, pea veidi ette kallutatud (5-7°) 5. jalatald peab moodustama säärega mõttelise nurga vähemalt 90° 6
töökeskkonna ja töökorraldusega, määrab vajalikud terviseuuringud, kaasates vajadusel eriarste. Töötervishoiuarst kannab terviseuuringute tulemused tervisekontrolli kaardile, annab hinnangu töötaja terviseseisundile ning teeb otsuse töökeskkonna või töökorralduse töötajale sobivuse kohta. Töötervishoiuarst teeb töötajale teatavaks tema terviseuuringute tulemused ja tervisekontrolli otsuse. 2. NÄIDISHARJUTUSED SILMADELE Harjutusi tee istudes või seistes, silmad kuvari ekraanilt ära pööratud, silmade suurima liikumisulatusega, hingates normaalse rütmiga. Harjutusi vali soovi kohaselt kas üks või kaks, varieeri neid päeva jooksul. 1. Harjutus 1. Sule silmad, silmalihaseid pingutamata loenda arve 1-4, seejärel ava laialt silmad ning vaadates kaugusesse loenda arve 1-6. Tee seda 4-5 korda. 2. Vaadates ninaotsale loenda arve 1-4, seejärel suuna pilk kaugusesse, loendades arve 1- 6. Tee seda 4-5 korda.
- parim paiknemise koht on klaviatuurlaua kõrval Harjutusi arvutikasutajale: - Sule silmad, silmalihaseid pingutamata loenda arve 14, seejärel ava laialt silmad ning vaadates kaugusesse loenda arve 16. Tee seda 45 korda - Suuna pilk diagonaalselt ühele ja teisele poole, seejärel otse, loendades arve 16. Tee seda 45 korda. - Vaata aknast kaugusse, seejärel lähedal asuvat eset või sõrmeotsa. Tee seda 56 korda. - Tee umbes 10-sekundiline paus arvutiga töötamisel, mille jooksul langeta käed lõdvestunult külgedele, raputa neid, pendelda ettetaha, ringita õlgu. - Käed lõdvalt külgedel, kalluta pea aeglaselt ühele õlale, pinguta lihaseid ja tõsta pea tagasi otseasendisse; lõdvestu ja tee siis sama harjutust teisele poole. - Tõsta õlgu ja langeta neid, ringita. Kasutatud matejalid: - http://www.vkg.werro.ee/krista/koigile/tervis.htm - http://www.arvutiweb.ee/index.php?
Info- ja sidetehnoloogia (IST) olemus, näited selle praktilistest rakendustest igapäevaelus. Arvutite kasutamisega seotud tervise-, ohutus- ja keskkonnaprobleemid. Arvutite kasutamisega seotud olulised turvaprobleemid. Arvutite kasutamisega seotud olulised juriidilised küsimused, mis puudutavad autoriõigust ja andmekaitset. 1.1 Riistvara 1.1.1 Mõisted 1.1.1.1 Termini ,,riistvara" tähendus. Riistvara (hardware). Arvuti füüsilised komponendid kuvar, protsessor, mälu, kettadraivid, modem, printer, klaviatuur, hiir, juhtmed, pistikud jms. Arvuti, raal, kompuuter programmeeritav masin. Arvuti kaks peamist omadust on: arvuti reageerib kindlaksmääratud käskudele alati kindlal viisil arvuti suudab tegutseda etteantud käskude jada ehk programmi alusel Arvuti füüsilisi komponente nimetatakse riistvaraks ning käske ja andmeid nimetatakse tarkvaraks. Igal arvutil peab olema vähemalt järgmine riistvara: keskprotsessor
arvuti - elektrooniline masin, mis töötleb informatsiooni vastavalt etteantud reeglitele. Arvuti abil saab informatsiooni kõige kohta, vajalikku teavet maailmasündmuste kohta. klaviatuur - Elektroonilise seadme või aparaadi juhtimis või sisestusseade. Klaviatuur võimaldab trükkida. hiir - osutusseade arvuti kasutamise lihtsustamiseks. Hiirt kasutades ei pea klaviatuurilt käske andma. Hiire abil saab igasuguseid asju lahti võtta ja klikkida ikoonidele. monitor e. kuvar, jälgida võimaldav seade, näitab pilti. printer - arvuti väljendusteade, mida kasutatakse teksti ja piltide kandmiseks paberile või muule materjalile. Arvuti ja Interneti kasutamispõhjusi ja võimalusi: Arvuti ja Interneti abil saab teiste inimestega suhelda, kogu maailma kohta informatsiooni ja teavet, palju asju saab selle kaudu teada ja on ka abiks õppimisel ja tööde tegemisel. Õige kehaasend laua taga istudes on järgnev:
hiirest arvutihiir plehku ei pane ning pigistada teda pole vaja; paljud hiire funktsioonid on dubleeritud teatud klahvikombinatsioonidega, milliste kasutamine säästab märkimisväärselt mitte ainult meie kätt vaid ka silmi ja aega. Vaata hiire alla, kui sa seda viimase paari kuu jooksul teinud pole . Kuidas tundub? Väikegi takistus hiire liigutamisel väsitab kätt rohkem , kui arvata oskame, sest tööpäeva jooksul teed hiirega kokku tuhandeid liigutusi. Hoolitse selle eest, et hiir ja hiirematt oleksid puhtad ja hiir liiguks sujuvalt. Vajadusel vaheta hiirt. Mida peab jälgima arvuti kasutamisel Ebaõige ja väsitav kehaasend võib tuleneda kehvast toolist, valest klaviatuuri, hiire või monitori asendist. Samuti võib ebasoodsa kehaasendi tingida ekraanilt või klaviatuurilt või muudelt esemetelt peegelduv valgus. Kõige enam kaevatakse tugi-liikumisaparaadi valusid, mis tekivad sagedamini küünarvarre-, randme-, õla-, kaela- ning nimmepiirkonnas. Põhjuseks
Televiisori valguse spekter ei lange kokku päevavalguse spektriga SILMAD JA TELEVIISOR (2) Televiisorit tuleb vaadata õiges kauguses, mida suurem televiisori ekraan, seda suurem kaugus, aga mitte vähem kui 1,5 2 m. Soovitav, et samas toas põleks mingi valgusallikas, mille valgus oleks varjatud kupliga, et otsesed valguskiired ei langeks vaataja silmadele ega televiisorile. Televiisorit peab vaatama otse istudes, mitte küljelt, viltu või lamades. ARVUTI MÕJU SILMADELE(1) Põhiliseks ebasoodsaks järelmõjuks olev diskomfort ( häirivaist välitegureist tulenev ebamugavus, mis puudutab sagedamini nägemiselundit), olles tavaliselt küll ajutise iseloomuga ja möödudes pärast lühiajalist puhkust. Arvutiga töötamine seab kõrgemad nõuded ka nägemiselundile. Nägemist mõjutavad järgmised tegurid: Kiirgused
Töötamiskohal peab olema ka piisav õhuvahetus. Töökeskkonna optimaalseks õhutemperatuuriks on vahemik 20 - 25 kraadi sõltuvalt aastaajast. Töölaud peab olema piisavalt suur, et mahutada sellele käepäraselt kõik tööks vajalik ning reguleeritav vastavalt kasutaja füüsilistele omadustele. Tööpind jaotatakse tinglikult kolmeks tsooniks. Esimeses tsoonis (ca 20 cm) paiknevad vahendid, mida kasutatakse kõige enam - hiir ja klaviatuur. Selles tsoonis väsivad käed kõige vähem. Teine tsoon (ca 70 cm) on ala, kus käed viibivad perioodiliselt. Kolmas tsoon on piirkond, kus käed viibivad harva ning sinna peaks paigutama ka harva vajaminevad asjad. Jalgade jaoks peab lauaalune piirkond olema paraja sügavusega, soovitavalt 60 cm. 4
ruumiõhu koostis ning elektromagnetväljad. Töötaja vaimset tervist arvutitööl mõjutab suuremahulise informatsioonihulga vastuvõtmise ja töötlemise vajadus, aina kiirenev töötempo, kõrgendatud tähelepanu vajadus. Pidev vaimne pinge viib töötaja stressisituatsiooni, mis väljendub indiviidi füsioloogiliste, psühholoogiliste ja käitumise muutustena, viies aja jooksul püsiva tervisehäireni.3 Pingeid maandatakse arvuti taga istudes mitmel moel, eriti noori, aga ka täiskasvanuid ja vanureidki hoiab arvutis Facebook. Veidi enam kui poole aastakümnega on Facebook kasvanud ülikoolileiutisest miljonite kasutajatega ülemaailmseks sotsiaalvõrgustikuks. Facebook on üks kiiremini kasvavaid ettevõtteid ajaloos, millest on saanud nii teismeliste kui ka miljonite täiskasvanute igapäevase suhtluse lahutamatu osa.4 Aastal 2006 kirjutas Mark Ridgeway oma raamatus ,, .Net wireless programming", et
laevalgustus. Laua all peab olema piisavalt ruumi jalgadele, et soovi korral saaks neid välja sirutada ja et väiksemat kasvu töötajatel oleks võimalus mahutada laua alla jalatugi. Oleks väga hea kui töölaua kõrgus on reguleeritav. Suurt tähelepanu tuleb pöörata sellele, et töölaua kõrgus vastaks töötaja kasvule, vastasel juhul võib olla tulemus puhtalt ebaergonoomiline! Vajaliku tööpinna suurus on eelkõige sõltuv töö iseloomust. Juhul kui kuvar paikneb samal tasapinnal töölauaga oleks vajalik laua laius kuvari paiknemise kohal ~105 cm. Kui kuvar paikneb laual, mis asetseb töölauast madalamal, on piisav tööpinna laius 40-60 cm. Õige ja vähest kontrolli vajava istumisasendi saavutab kõige paremini lauaga, kuhu on istumiskohale sisse disainitud kaar. See võimaldab eelkõige kätele hea tööasendi. Laua kõrguse valikul ja reguleerimisel jälgi järgmist : · Jalad peavad toetuma kindlalt maha.
kaugusele kuvarist. Enamasti on need väljad aga nõrgemad kui lubatud piirväärtused. Tervisehäired tekivad juhul, kui inimesel on elektriline ülitundlikkus. Samas peab märkima, et nende väljade, eriti väljade kombineeritud mõju kohta pole teaduses lõppenud diskussioonid, mistõttu ei saa tervisele ebasoodsat mõju välistada ka siis, kui elektri- ja magnetväljade tugevus vastab normile. Kahjuliku mõju vältimise viisid Kehaasend Õige kehaasend istudes: 1. reied peavad asetuma horisontaalselt ja sääred vertikaalselt 2. istme kõrgus peab olema sobiv põlveõndla kõrgusega või olema sellest veidi väiksem 3. käte asend peab olema selline, et õlavarred oleksid vertikaalselt, käsivarred horisontaalselt, küünar- ja õlavarre vaheline nurk ei või olla alla 90° 4. selg peab olema sirge, pea veidi ette kallutatud (5-7°) 5. jalatald peab moodustama säärega mõttelise nurga vähemalt 90° 6
hemorrioidid, ning väsinud ja kuivad silmad. Alaseljavaegused Meie uuringud näitavad, et 38 protsendil kuni 25aastastel inimestel esineb vaegusi alaseljas ehk nimmepiirkonnas. Huvitav on see, et üle 40aastaste seas on see protsent vaid 24! See tähendab, et noore põlvkonna lihastoonus on madal. Seljavaeguste kõige sagedasemaks põhjuseks on taas vähene füüsiline aktiivsus ja sundasendid. Oma olemuselt aktiivseks tööks häälestatud seljalihased on istudes lõdvas asendis ja verevarustus tagasihoidlik. Oluline on meeles pidada, et lülivahekettad saavad toitaineid tänu koormuse ja lõdvestuse vaheldumisele, teisisõnu: tänu liikumisele. Liikumisvaeguse tagajärjeks on kange, valulik ning vigastuste tekkele aldis selg. OHUMÄRGID: kangus alaseljas, selja kiire väsimine (ei suuda poes järjekorras seista), lokaalne valu nimme-ristluupiirkonnas, nn rahutud jalad (lihased justkui kisuvad, istuvast asendist tingitud verevarustushäired,
............................................................................... 9 5.Töökeskkonna ohutegurite hindamine........................................................................ 10 6. Ettepanekud töökeskkonna parandamiseks. .............................................................. 18 7. Seadusandlus ............................................................................................................ 19 LISAD Lisa A. Ergonoomiline kehaasend kuvariterminali suhtes ja kuvariterminali kujundamine.............................................................................................................. 20 Lisa B. Harjutusi pingete vähendamiseks lihastes......................................................... 24 Lisa C. Näidis tegevuskava terviseriskide ja ohtude vähendamiseks töökeskkonnas....27 2 Sissejuhatus
Kes meist poleks tundnud, et sellel kastil on imeline võime naelutada meid enda külge tundideks... Milles küll peitub tema veetlus? Pole raske vastata, arvutiprogrammide mitmekesisus ja internet võimaldavad meil kätte saada vajalikku informatsiooni, teha oma töid kiiremini, täpsemalt ja huvitavamalt. Järgnevast leiate juhiseid inimestele, kes töötavad kuvariga ja tööandjatele, kelle töötajate töövahendiks on enamus tööajast kuvar. Siit leiate: - Vastuseid küsimustele kuvariga töötamise seostest tervisega -Ülevaate kuvariga töötamist käsitlevast määrusest ning nõudeid ja juhiseid, mida peavad järgima nii tööandja kui ka töötaja -Mõningaid lihtsaid soovitusi, mida kasutajad võiksid järgida oma kuvaritöökoha korraldamisel, et teha töö kuvariga võimalikult mugavaks KAS KUVAR OHUSTAB MINU TERVIST? KAS KUVAR OHUSTAB MIND?
Juhtmed ja torustik paigaldatud nii, et oleks võimalikult vähendatud väljaulatuvad osad ning raskestipuhastatavad kohad (Tervisekaitsenõuded arvutiõppele..., 2001). Arvutiklassis peaks saama piisavalt liikuda. Liikumine ruumis peaks olema tagatud arvestades mugavust ja takistusi. Mööbli paigutamisel tuleb arvestada akende ja uste liikumisruumiga, koristustöödega (Reimers, 2001). Õpilastel on istumine põhiline päevane asend. Istudes koormab inimene oma selgroogu umbes 50% võrra rohkem kui seistes. Istumise asend, kus keha on fikseeritud ühte asendisse, põhjustab kaela-, õla- ja seljavalusid. Keha toetub istudes vaagnale. Keha raskusjõud on kõige väiksem, kui toetuda istudes võrdselt mõlemale tuharale ja hoida alaselg kergelt nõgus vastavalt nimmeosa füsioloogilisele kõverusele. Jalgade pingevaba asend on täisnurga all painutatud, õlgade laiuselt harkselt, tallad toetuvad maha. Selline asend on
Heleda- tes värvitoonides seinad ja laed parandavad ruumi valgus- tust. Vajadusel kasutada ruumis head üldvalgustust ning koht- valgustit arvutitöökohal. Soovitatav on arvutitöökoht seada akna suhtes nii, et aken oleks arvutilaua suhtes küljel. Parema- käelistel on hea, kui aken asetseb vasakul. Kuvar tuleks paigu- gutada aknaga risti.Vältima peaks seda, et aken on kuvari taga või töötaja selja taga. Esimesel juhul on töötajal kuvari taga väga tugev valgus, mis halvendab nägemist, teisel juhul varjab töötaja ise loomuliku valguse oma laual kehaga ära, samuti tekivad peegeldused nii kuvarile kui ka klaviatuurile. Valgus-
sidekude. Milline on arvutiga töötamise kõige suurem mõjutaja? Peamine on see, et arvutiga töö on staatilise iseloomuga lihastöö. Kindlasti peab rõhku panema ka töökoha ergonoomilisusele, sest siis ei väsi töötaja nii kiirelt ning lihaspinge on samuti väiksem. Oluline on ka töötaja enda tervis ning füüsiline aktiivsus. Arvutiga töötades suureneb staatiline lihaspinge järgmistel juhtudel: · kehaasend on vale · töökoht ei ole ergonoomiliselt disainitud · töötatakse pikka aega ilma puhkepausideta · tehakse kiireid ja ühetaolisi korduvaid liigutusi · õla- kaela- ja randmeliigesed on vale nurga all · tööruumis on ebamugav olla - nt temperatuur, õhuniiskus või valgustus ei ole sobivad. Ebamugav tööasend tõmbab kokku õla-, kaela- ja käelihase töö. Kui lihased ei saa enam lõdvestuda, siis muutub vereringe halvemaks ning tekivad ainevahetushäired. Lihased on
(sirge, o ja x ) · tagant: kõrvad, kael, õlad, abaluud, taljekolmnurk, tuharajooned, põlvejooned · küljelt: toetades vastu seina tuleb jälgida, kas pea, abaluud, tagumik oleksid vastu seina Istuv tööasend: · tooli põhi peab olema parajas suuruses · seljatugi ulatub õlgadeni ja on toetav · käetoed parajad ( õlad vabalt ) · tooli kõrgus: jalad toetavad vastu maad, põlvedel täisnurk · pöördtool, ratastega tool (kontoris) · laua kõrgus nii, et õlad on vabalt · arvuti monitor poole m kaugusel (kui prille ei kanna) · ülemine ekraaniosa silmade kõrgusel · lapsel peab olema oma tool, et veri liiguks õigesti ja ei tekiks rühivigu (jalad ei oleks õhus ega sirgelt, vaid täisnurga all, et oleks tugi jm tavalised nõuded) Kuidas hoida selja tervist? · Ära hinda oma võimeid üle! · ei tõsta/kanna raskeid asju üksi, palu abi, kanna tugivööd
oskamatus valida korralikku mööblit. Töö uudsus, tarkvara halb funktsionaalsus - uute programmide õppimine tekitab suurt pinget eriti vanemate töötajate seas. Kõrged nõuded tööle - tähtajad, täpsus Palga (hinde) sõltuvus töö tulemuslikkusest - ei võimalda teha piisavalt pause Hirm töökoha kaotamise ees (halva hinde saamise ees) Õige asend arvutiga töötamisel Haiguste ja kahjustuste ennistamine TOOL Tool peab jälgima anatoomilisi selgrookõverusi Seljalihastele kõige vähem koormavam asend on 110° kalde ja piisava nimmetoetuse korral. Seljatoe soovitav kõrgus kontoritööks oleks ~ 43 cm Tooli peatugi peab jälgima selgroo kaelaosa anatoomilist kõverust ja selle kõrgus ning kalle peab olema reguleeritav. Käetoed peavad olema mugavad, teravate äärteta. LAUD Laua kõrguse valikul ja reguleerimisel jälgi järgmist :
Arvutiga töötamine TABB13 Eneli Lobja, Ti ina Lindam, Kristina Roo Heidi Pähn sileht, Ohud arvutiga töötamisel 0 Vale kehaasend 0 Selg 0 Käed/õlad 0 Randmed 0 Jalad/põlved 0 Silmade ülepinge 0 Kuvari kõrgus ja asend 0 Ekraan 0 Tööreziim Mis piirkonnad on kõige enam ohustatud arvutiga töötades? Levinud on arvamus, et arvutitöö kahjustab eelkõige silmi. Tegelikult on kõige enam ohustatud lihased, liigesed, närvid ja neid ümbritsevad sidekoelised struktuurid. 25% kaelapiirkonna probleemid 20% alaseljavalu 17% probleemid randmete ja kätega
edendusele. Kuid miski ei takista neid soovitusi kasutamast ka koduses majapidamises. Kodus on see vast isegi tähtsam, sest suurema osa oma elust veedab inimene ikkagi oma kodus ning sellest sõltub suurel määral ka inimese tervis. Eelnev "juhtiv mõte" võib olla sõnastatud ka järgmiselt : hea tervis on hea elu. TÖÖASEND Õige tööasendi saavutamiseks peaks tooli kõrgus olema reguleeritav, seljatoe kõrgus ja kaldenurk muudetavad. Tool peaks olema viierattaga ja pöörlev. Polstri paksus võiks olla 3-5 cm ja materjalina tulekseelistada tekstiili ("mittehingava" polstrimaterjaliga hakkab selg higistama ja püsti tõustes võib külmetuda). Jalgade alla võib vajadusel asetada jalatoe kaldega umbes 20º.Jalatuge tuleks kindlasti kasutada, kui jalgu ei saa põrandale toetada või tooli isteplaat soonib reisi. Istumine õige kõrgusega toolil, toetadades jalgu põrandale või jalatoele, aitab ära hoida selja liigse
KUVARIGA TÖÖTAMISE OHUD Referaat SISUKORD Sissejuhatus..........................................................lk 3 Arvuti ajalugu.......................................................lk 4 Mis on arvuti...................................................................lk 13 Mis on kuvar...................................................................lk 15 Arvutiga töötamise mõju tervisele...............................................................lk 16 Levinud ja alusetud hirmud kuvariga töötamisel............................................................lk 25 Töökoha kujundamine.......................................................lk 26 Lõppsõna .............................................................................lk 32
Tugi-liikumisaparaadi valud tekivad sagedamini küünarvarre-, randme-, õla-, kaela- ning nimmepiirkonnas. Põhjuseks enamasti staatiline lihaspinge, mis omakorda tuleneb kestvast töötamisest ilma puhkepausideta. Ehkki töö arvutiga nõuab meie kehalt vaid õige minimaalseid liigutusi, sunnib ühe või teise kehaasendi säilitamine siiski tööle mitmeid lihasgruppe, mis enesest mõistatavalt pikki tunde kestva ja puhkepausideta töö tulemusena väsivad. Ebaõige ja väsitav kehaasend võib tuleneda kehvast toolist, valest klaviatuuri või hiire või monitori asendist. Samuti võib ebasoodsa kehaasendi tingida ekraanilt või klaviatuurilt või muudelt esemetelt peegelduv valgus. Mõnedes maades on isegi arvutihiire ebaõigest kasutamisest (liigne, kramplik pigistamine, kestev töö) tingitud probleeme hakatud nimetama "hiirekäeks", mille puhul liigsest pingest tursunud küünarvarre lihased suruvad
Maad tohivad puudutada ainult käed, jalalabad, õlad ja pea. Hoia kolm sekundit ning korda. 3. Jalgratas-Selili lesides tõsta jalad üles. Üks jalg sirge, teine põlvest kõverdatud. Nüüd kõverda teist jalga ning vii teine sirgeks, hoia seda asendit üks sekund ning korda. Justkui sõidaks jalgrattaga. Mida madalamal jalgu hoiad, seda raskem on harjutust teha ning seda rohkem oma kõhulihaseid treenid. Painuta Kui veedad oma päevad arvuti taga küürus istudes, on väga oluline, et saaksid venitada, painutada ja rohkem liikuda. Et paindlikuna püsida, püüa iga poole tunni järel paariks minutiks püsti tõusta ja venitada, jalutada või seista. Proovi lihtsat harjutust Proovi järgmist harjutust igal hommikul ja õhtul: heida põrandale selili ja tee kaks kuni kolm minutit kätega aeglaselt lumeingleid. Et asi raskemaks teha, aseta kokku rullitud käterätik selgroo alla põrandale
Ülekoormuse tagajärjel tekivad lihastes ainevahetushäireid ja valupunktid (triggervalud), mis piiravad ka lihaste funktsioone. Ülekoormus põhjustab kudedes hapnikuvaegust., mis soodustab põletikuliste protsesside teket ja kahjustunud kudede sidekoestumist. Ükski tegevus ei koorma kõiki lihasgruppe võrdsel määral. 2. Teksti ja parempoolse pildi põhjal kirjeldada ergonoomilist istumisasendit ja seda toetavat tooli/lauda. Aktiivne rühi saavutamiseks istudes tuleb toetuda mõlemale jalale. Hoida sääre ja reie vaheline nurk 90 kraadi lähedal. Reite ja keha vaheline nurk umbes 110 kraadi, mis koormab nimmepiirkonda vähem kui 90-kraadine nurk. Istudes tuleb säilitada lülisamba füsioloogilised kõverused, hoida õlavöö pingevaba ning pea kere suhtes mitte rohkem kui 15-kraadises kaldes. ( http://www.sintex-mebel
Töökeskkond, milles õpilane õpib, on kodune, kuna tegemist on kodus õppijaga. Õppetöö toimub ühes toas, kus õpilane üldiselt elab, seega on seal nii õppetööks vajalikud asjad (kirjandus, õppimisvahendid, tehnika jne) ning ka õppimiseks mitte vajalik (nt voodi, televiisor jne). Liikumisala on takistusteta, seega kukkumis- ega libastumisohtu pole. Õppetöö toimub laua taga, kus on piisavalt ruumi käte ja randmete toetamiseks, samal tasapinnal asub ka hiir. Kuid kuna tegemist on sülearvutiga, siis kuvari kõrgust muuta ei saa, küll aga saab hõlpsasti muuta kuvari kaldenurka, et pilt oleks võimalikult selge ning varjudeta. Õpilane kasutab põhimõtteliselt igapäevaselt, vahel harvemini, kuvarit (arvutit) ning mitmesuguseid erinevaid abivahendeid, nii tehnilisi (näiteks telefon, tahvelarvuti, printer) kui ka mittetehnilisi (raamatud, õpikud, ajakirjad). Tavaline tööpäev arvutiga kestab umbes 6 tundi
Bioloogilised ohutegurid Viirused Võimalikud gripi, II Järgida isiklikke hügeeninõu- paragripi viirused. deid, pesta haigusteperioodil Töökeskkonnas on tihedmalt käsi. võimalik nakkusoht seotud seoses pere- liikmetega. Füsioloogilised ohutegurid Sundasend Töötamine arvutiga. III Sülearvuti ja hiir ühel tasandil. Töötoolil puudub Reguleerida tooli kõrgust nii, et seljatoe reguleerimi- käsi saaks toetada tooli se võimalus. Mõjud: käetugedele lauaga samal silmade kuivus, kõrgusel. Teha regulaarseid nägemishäired, pea- puhkepause püsti tõustes. valu, seljavalu.
..............................................................4 1.1. Milline töölaud on hea?....................................................................................................4 1.2. Kontoritool.......................................................................................................................4 1.3.Kuvar.................................................................................................................................5 1.4.Klaviatuur, hiir..................................................................................................................5 2.RUUMIKUJUNDAMISE PÕHIALUSED..............................................................................7 3. TAIMESEADED TÖÖRUUMIS: ROHELUSEGA STRESSI VASTU.................................9 KOKKUVÕTE..........................................................................................................................11 SISSEJUHATUS
Tugi-liikumisaparaadi valud tekivad sagedamini küünarvarre-, randme-, õla-, kaela- ning nimmepiirkonnas. Põhjuseks enamasti staatiline lihaspinge, mis omakorda tuleneb kestvast töötamisest ilma puhkepausideta. Ehkki töö arvutiga nõuab meie kehalt vaid õige minimaalseid liigutusi, sunnib ühe või teise kehaasendi säilitamine siiski tööle mitmeid lihasgruppe, mis enesest mõistatavalt pikki tunde kestva ja puhkepausideta töö tulemusena väsivad. Ebaõige ja väsitav kehaasend võib tuleneda kehvast toolist, valest klaviatuuri või hiire või monitori asendist. Samuti võib ebasoodsa kehaasendi tingida ekraanilt või klaviatuurilt või muudelt esemetelt peegelduv valgus. Mõnedes maades on isegi arvutihiire ebaõigest kasutamisest (liigne, kramplik pigistamine, kestev töö) tingitud probleeme hakatud nimetama "hiirekäeks", mille puhul liigsest pingest tursunud küünarvarre lihased suruvad
on suur ja programmid lihtsustavad meie tööd. Pealt näha on arvutiga töötamine ohutu ,kuid tegelikult tan ii ei ole. Järgnevast peaksite leidma arvutitöö ohte ja viise kuidas neid vältida. Kuvari ohutegurid. Kuvarit on sageli nimetatud erinevate terviseprobleemide põhjustajaks. Tuginedes faktidele võib öelda, et ainult väga väike osa kasutajatest kannatab kuvariga töötamisest tulenevate terviseprobleemide tõttu.Tegelikkuses aga tekkinud probleeme ei ole põhjustanud mitte kuvar ise, vaid see, kuidas kuvariga töötatakse. Seega, probleeme saa vältida töökoha hea kujundamise ja töö korraldamisega. Arvatakse ka et kuvar mõjutab nägemist, kuid ulatuslikud uuringud ei ole tõestanud, et kuvar põhjustab haigusi või silmade püsivat kahjustust. Kuid pikaaegne töötamine kuvariga võib viia silmade väsimisele ja ebamugavustundele. Samuti, andes silmadele suurema nõudlikkusega ülesandeid võib märgata
paberitel 400-500 lx. Bridger (1995) soovitab arvutiga töökohal 300-500 lx, kusjuures madalamaid väärtusi, kui ruumis ka räägitakse. Kõrvalasetsevates ruumides, et silmad vahel puhkaksid, võiks olla 50-100 lx. Oluline on vältida peegeldumist ekraanilt. Ruumis ei tohi olla peegelpindu, välja arvatud mõni seinapeegel. (http://www.parnu.ee/raulpage/ergo/ergo5.html) 7 2.3. KLAHVISTIK JA HIIR Ülajäseme koormus sõltub klahvidele vajutamise sagedusest ja vajutamise jõust ning oleneb seega ka inimesest. Vajutama peaks võimalikult nõrgalt, mida annab õppida. Vahetevahel tuleks küünarvarrega toetuda lauale või eripadjale. Kui parasjagu töötatakse käega, on parem küünarvarrele mitte toetuda, kuna see võib takistada venoosset vereringet. Soovitav klahvistiku kalle on 5-15o. Kui hiire kasutamisel on märgata ebamugavusi, näiteks liialt raske on liigutada pointerit, tuleb
Kõige tavalisemad neist on seljavalud kuid ka silma- ja peavalud. Ergonoomika on tegelenud nendele probleemidele lahenduse leidmisega. Vaatame täpselt üle nõuded, mida peaks täitma, et tagada inimesele optimaalne töökeskkond. • Arvutitöökoht on soovitatav üles seada akna suhtes nii, et aken oleks arvutilaua suhtes küljel. Paremakäelistel on hea, kui aken asetseb vasakul. Kuvar tuleks paigutada aknaga risti. Vältima peaks seda, et aken on kuvari taga või töötaja selja taga. Esimesel juhul on töötajal kuvari taga väga tugev valgus, mis halvendab nägemist, teisel juhul varjab töötaja ise loomuliku valguse oma laual kehaga ära, samuti tekivad peegeldused nii kuvarile kui ka klaviatuurile. • Laua kõrgus peab vastama töötaja kasvule, pikkade inimeste puhul on soovitatav tõsta
annaabi.ee 
