a ...............Eesnimi Perekonnanimi Juhendaja: 2014.a ..............emeriitprof. Matti Liiske Tartu 2014 Autorideklaratsioon Käesolevaga tõendan, et olen antud referaadi koostanud iseseisvalt ning selle alusel ei ole varem arvestust taotletud. Kõik allikmaterjalid on vormikohaselt viidatud. Nimi Allkiri Angela Lüll Arvutiviirused ja eetika Arvutikasutajate arvukus on viimasel kümnendil kasvanud tohutu kiirusega. Sama kiiresti on tekkinud juurde ka probleeme isikuandmete ja arvutikaitsega. Käesolevas referaadis keskendub autor arvutiviirustele ja sellega seonduvale eetikale. Autor toob välja ka mõned tuntumad arvutiviirused. Seejuures arutleb autor arvutikasutajate heaolu piiramise üle häkkerite ja kräkkerite poolt. Ühtlasi toob autor välja võimalused arvutiturveks.
inimestega, mis asuvad teises maakera otsas. Nad julgevad täpsemini väljendada oma arvamusi. Nad saavad palju infot internetis kiiresti ja mugavalt. Informatsioonieetika on pisut uuem mõiste. 21. sajandil ei tähenda arvuti enam üht kindlat masinat ega küberruum ainult internetti. Inimene tegutseb küberruumis ka näiteks krediitkaardiga makstes või lastes oma isiklikke andmed ükskõik millisesse digitaalsesse andmepanka salvestada. Niisiis on informatsioonieetika laiem mõiste kui arvutieetika. Arvutieetika eesmärk on analüüsida arvutitehnika olemust ja sotsiaalset mõju ning uurida, millisel viisil on eetiline arvutit kasutada. Informatsioonieetika püüab mõista, kuidas siduda arvutitehnika ja inimlikud väärtused nii, et tehnika arendaks ja kaitseks inimesi, mitte ei kahjustaks neid. Iga inimene peab olema teadlik mingil määral arvuti- ja informatsioonieetikast ja kõik mis on sellega seotud. 2
ÄRIEETIKA Loengukonspekt SISUKORD 1. EETIKA MÕISTE, OLEMUS JA ARENG...........................................................3 1.1 Mõisted ja eetika filosoofid...................................................................................3 1.2 Eetika kategooriad.................................................................................................3 1.3 Eetika põhiprintsiibid............................................................................................4 Teleoloogilised printsiibid........................................................................................4 Egoism......................................................................................................................4 Utilitarism.................................................................................................................5
Sissejuhatus Tänu internetile on igasugune informatsioon kõigile väga lihtsasti kättesaadavaks tehtud. Iga päevaga suureneb interneti kasutajate hulk ning sellega ka internetis olev info. Selleks infoks võib lugeda kõike, mis netis leidub, nii suhtlusvõrgustikkudesse sisestatud andmeid kui ka näiteks spordi otseülekandeid interneti vahendusel. Kogu vajaminev informatsioon on vaid mõne kliki kaugusel ja saadaval 24 tundi ööpäevas ja 7 päeva nädalas. Tänu infotehnoloogia arenemisele muutuvad kiiremaks nii arvutid kui ka internet, samas langevad IT-kaupade hinnad ja nii on ka vaesematel inimestel endale võimalus soetada ,,pääse" virtuaalmaailma. Kasvava kasutajaskond ning suurenev infotulv ei ole muidugi ainult positiivne. Muidugi on häid asju mitmeid, näiteks inimestevahelise suhtluse ja andmevahetuse lihtsustamine, samas leidub ka palju negatiivset, näiteks internetipiraatlus, pahavara
EETIKA 1. Sissejuhatus Mis on eetika? Argo Buinevits Soovituslik kirjandus: · Eetikaveeb www.eetika.ee TÜ eetikakeskus · Eetika ja moraal. Maie Tuulik 2002 · Õpetaja eetika. Maie Tuulik 2008 · Ärieetikat kui niisugust pole olemas. John C. Maxwell 2003 · Evangeelne eetika. Robert Võsu 1996 · Eetikakoodeksite käsiraamat. Tartu Ülikooli eetikakeskus 2007 · Mõtestatud Eesti ühiseid väärtusi hoides. TÜ eetikakeskus 2008 Mida tähendab olla kõlbeline inimene? Milles seisneb moraali olemus? Miks on moraali tarvis? Mis on moraali funktsioon? Mis on hüve? Kas moraaliprintsiibid on absoluutsed või olenevad...? Kas moraal on nagu ilugi vaataja silmades? Kas moraalne olla on kasulik? Mis on moraali aluseks? Kuidas on moraal seotud religiooni, seaduste ja etiketiga? Millega eetika tegeleb? Sõna "eetika" ja "eetiline" viitavad sellele, et kõne all on küsimused heast ja halvast,
Kogu seal jagatud info kogutakse aga häkkerite poolt. Lisks on mitmeid erinevaid viise kuidas suunata külastajad häkkerite lehtedele. Pharmingut on väga raske avastada, kuna kasutaja on õigel lehel, ja seal ei esine mingeid vihjeid selle kohta, et kasutaja infot pahatahtlikult kogutakse. See on kõige levinuim viis häkkerite seas, kuna paljud viirusetõrjeprogrammid ei suuda seda avastada. Evil Twin (kurjuse kaksik) Häkker seab üles Wifi võrgu sama nimega nagu seal asuv asutus, kes Wifit pakub. Häkker seejärel teeb vajalikud seadistused, et legaalsesse wifi võrku ei saa minna ja selle asemele suunab häkkeri võrku, kus tal on näha kogu tegevus, mida kasutaja teeb. Kogub salasõnu, krediitkaardi numbreid. Selle abil installitakse ka viiruseid teistesse arvutitesse. URL häkkerlus käigus tehakse veebilehed, mille nimetus on väga sarnane muu lehega,
Teemad eksamiks valmistumiseks 1. Professionaalne eetika. Siin palun valmistuge rääkima just enda eriala silmas pidades. Ausus, tõde, kaalutlemine, faktide kontroll. Vastutus, erinevad allikad, läbipaistev Laias laastus jaguneb ajakirjanduseetika: sõltumatus, eetika, mis puudutab allikaga suhtlemist, avaldamisreeglid, vastulause, reklaam ja üldised põhimõtted. 1 Üldised põhimõtted- demokraatliku ühiskonna eeltingimus on kommunikatsioonivabadus ja seda aitab saavutada vaba ajakirjandus. Anda tõest ja ausat teavet ühiskonnas toimuva kohta. Kriitiliselt jälgida võimu teostamist Vastutab oma sõnade ja loomingu eest- organisatsioon hooliseb, et ei ilmuks ebatäpne info
arvutiosad, mis paiknevad korpuses, paigaldatakse kas otse emaplaadile või ühendatakse kaablite abil. Emaplaadil asuvatest arvuti osadest on kõige olulisemad protsessor ja operatiivmälu. Arvuti "ajuks" on keskseade ehk protsessor. 2. Riistvara 2.1 Protsessor Arvuti aju (keskseade) on protsessor (ingl. CPU central processing unit), mis on kinnitatud emaplaadi külge. Kiip, mis sooritab arvuti tööks vajalikud arvutused ehk tehete teostamine ja teiste seadmete töö juhtimine. Kõik programmid, mida arvutis kasutatakse, lähevad nullide ja ühtede jadana protsessorisse, seal nad töödeldakse tohutul hulgal loogikaelementidega ning lõpuks väljastatakse järjekordne nullide ja ühtede jada, millest moodustatakse videokaartis pilt või helikaartis heli jne. Kiirem protsessor annab kõigis asjades parema jõudluse. Protsessor täidab operatsioone (masinkoodi), mida omakorda juhib tavaliselt elektrooniline taimer: taimeri iga signaali (ingl. tick) ajal täidab protsessor instruktsioone
· Veebilehtede tõlkemootorid (Translate.Google.com) · Portaalid - Veebipõhine personaliseeritud juurdepääs kindlat tüüpi infole (Lycos) 41. Milliseid veebipõhiseid rakendusi kasutatakse suhtluseks? · Meilipostkastid · Veebipõhised kõnekeskused klienditugi · Jututoad virtuaalsed kohtumispaigad, suhtlus reaalajas · VoIP(voice-overinternerprotocol) verbaalne suhtlus üle interneti (Skype) · Kombineeritud suhtlust võimaldavad programmid (Kõne, kõnepost, faks, reaalajas vestlus, e-kiri, videokonverents) 42. Mis on koostööd võimaldavate rakenduste iseloomulikud funktsionaalsused? Mis kasu on organisatsioonil koostööd võimaldavate rakenduste kasutamisest? Grupi liikmed asuvad füüsiliselt erinevates asukohtades, suhtlevad elektrooniliste kanalite abil. · Microsoft Office Groove töötoad, grupi juurdepääsu võimaldamine samale sisule, sisu saab muuta kordamööda
.. · Privaatsus ja anonüümsus Internetis · Pöördkodeerimine, seadused, kopeerimiskaitsed, ... Kirjandus · Infosüsteemide turve 1: turvarisk. Vello Hanson, Märt Laur, Monika Oit, Kristjan Alliksoo. Cybernetica AS, Tallinn 2009 · Infosüsteemide turve 2: turbetehnoloogia. Vello Hanson, Ahto Buldas, Tarvi Martens, Helger Lipmaa, Arne Ansper, Viljar Tulit. Küberneetika AS, Tallinn 1998 · Security Engineering. Ross Anderson, Wiley 2001 · Practical UNIX & Internet Security. Simson Garfinkel, Gene Spafford. Second edition. O'Reilly 1996 (tasuta, aga vanavõitu) · Firewalls and Internet Security: Repelling the Wily Hacker. William R. Cheswick and Steven M. Bellovin. Addison-Wesley, 1994 (tasuta), 2011; http://www.wilyhacker.com/ · Secrets and Lies: Digital Security in a Networked World. Bruce Schneier. John Wiley & Sons 2000 1. Turvaeesmärgid · Käideldavus (availability) -- varad peavad olema kasutatavad, kõige raskemini tagatav.
Loeng 12 Andmete levitamine (Geo)info erinevused teistest ressurssidest · Info paisub (hulk suureneb kumulatiivselt) · Ei saa tarbides otsa · Infot ära andes ei jää teda vähemaks · Info kopeerimine ja levitamine ei vaja palju teisi ressursse · Levitamine on väga kiire · Info võib asendada teisi ressursse tööjõudu, kapitali, materjale · Info võib ,,lekkida" · Iseäradest tuleneb hul küsimusi o Eetilised arusaamad, mida võib ja mida mitte o Majandushuvid o Juriidilised küsimused o Harjumatus · Lahendada o Andmete omandi- ja autoriprobleemid o Privaatsuse kaitse tagamine o Avaliku sektori andemete kasutusõigused o Vastutus võimalike vigade ja kahjude eest · GIS tehnoloogia on oma olemuselt andmeid integreeriv · Võimalik kombineerida andmeid ja tekitada uusi kihte nt isikuandmete kaitse probleem
Kuna on tegemist võimalikult praktilise kursusega, siis on auditoorsel tööl kohalolek kohustuslik. Aine lõpeb kirjaliku eksamiga. Eelduseks eksamile pääsemiseks on kontrolltöö sooritamine (9. aprill 2012) ja praktiliste tööde tegemine ning esitamine. Lisaks on vaja osaleda mõnes psühholoogilises uurimuses aineväliselt (2h). Teemad: · Eksperimentaalne meetod psühholoogias · Uurimistöö allikad. Uurimustöö eetika (praktiline töö nr. 1; Ch 6-7) · Mõõtmine ja mõõtmisskaalad (praktiline töö nr 2; Ch 8) · Vaatltsmeetod. Kirjeldavad meetodid (Praktiline töö nr 3; Ch 3) · Seosteuuringud.Küsitlused (Praktiline töö nr 5; Ch 4) · Eksperimendi planeerimine (Praktiline töö nr 4; Ch 5, 9-13) · Sissejuhatus statistiliste testide kasutamisse otsuste tegemisel psühholoogilistes uuringutes (A-x A-C) TEEMA I: EKSPERIMENTAALNE MEETOD PSÜHHOLOOGIAS (ajaloost)
mille struktuud on väga tsentraliseeritud ja kus tööprotsessid on täpselt määratletud ja juhitud? Tsentaliseerida IS juhtimine ühte organisatsiooni üksusesse, et vältida firmas erinevate reeglite kasutamist info käitlemisel. Milline selgitus kirjeldab kõige paremini organisatsiooni otsust blokeerida töötajatele pornograafilise ja vägivaldse ja vaenu õhutava sisuga veebisaidid? See on organisatsiooni eetika ja sisemise otsustamise küsimus. Mis kirjeldab kõige paremini mõistet ,,IT lahenduse organisatsiooniline teostatavus? Organisatsioonil on piisavalt inimesi, kes suudavad uue IT lahenduse juurutada ja kasutajatel on piisav oskuste tase selle lahenduse kasutamiseks. Milline mõiste määratleb parimal moel tiimi ehk ühtse meeskonna organisatsioonis? Isikute rühm, kes töötavad organiseeritult, ühise eesmärgi nimel.
juhendaja soovitused ja nendest kinnipidamine, abistavate infoallikate tugi praktilise töö teostamiseks, oodatav tulemus ning hinnang oma tööle (sellesse teoreetilisse ossa lisatud ka juhendajapoolne kirjalik hinnang praktilisele tööle). Rezümee (eesti keeles ja võõrkeeles koostöös kooli aineõpetajatega) lühikokkuvõte praktilisest tööst koos praktilise töö fotoga või video` failiga (doc., jpg., pdf., mpg. vms digitaalne vorming kokkuleppel kooli infotehnoloogia õpetajaga, eesmärgiga säilitada õpilaste praktilisi töid kooli digitaalses arhiivis). Lisad visandid, pildid, fotod, heli- ja videolõigud jne CD plaadil jms, mis täiendab, kinnitab või kirjeldab tööprotsessi. Kasutatud kirjandus (vt lisa 3) tähestikuline loetelu tekstis viidatud algallikate kasutamise osas (kasutatud kirjandus, ajakirjad ja/või ajalehed, arhiivimaterjalid , interneti materjalid, suulised allikad). PRAKTILISE TÖÖ OSA
Internet on tuhandetest arvutivõrkudest koosnev ja ühiselt juhitav ülemaailmne ühendus, mis andmeedastuseks kasutab ühtset TCP/IP protokollistikku. Mõisteid: Võrk (network) andmesidesüsteem, mis ühendab erikohtades asuvaid arvutisüsteeme Kohtvõrk (LAN) kasutaja territooriumil piiratud geograafilisel alal asuv arvutivõrk Intranet mitteavalik Interneti teenuseid pakkuv võrk 1969 ARPANET 1983 ARPANETist sai tsiviilvõrk 1994 Internet muutus kõigile avatud võrguks 1993 HTML esimene versioon, HTMLi kasutav teaberuum sai veebi nime (WWW) Interneti teenused: - WWW e Veeb - FTP - Elektronpost - Uudisrühmad - Gopher (veebi eelkäija) - Telnet (teise hosti kaugsisselogimist võimaldav protokoll) - Reaalajas suhtlusvahendid - Blogid Interneti otsivahendid: - otsimootorid - kataloogid
· informatsiooniteooriaga · süsteemiteooriaga · tehisintellekti ja ekspertsüsteemidega. Enamik käsitlusi paigutab siiski infoteaduse sotsiaalteaduste, loodusteaduste või humanitaarteaduste alla. Loodusteadus Paisley (1990) väidab, et infoteaduse ajalooline areng on seotud loodusteadustega, sest mõned varased uuringud pärinevad loodusteadustest. Leitakse, et infoteadus on seotud loodusteadustega eelkõige infotehnoloogia, arvutite ja nendega seotud teooriate kasutamise tõttu. Sarasevic (1992) väidab, et infoteadus on lahutamatult seotud infotehnoloogiaga ning infoteadus sõltub IT võimalustest. Sellegipoolest pole keegi veenvalt tõestanud, et infoteadus on loodusteadus. Harmon (1990) on kirjutanud ühe vähestest artiklitest, mis arutleb raamatukogu ja infoteaduse seoseid loodusteadustega ja teadmustehnikaga. Tema definitsioon seob infoteadusega bioloogilised ja füüsikalised süsteemid.
Internetil ja e-turundusel on selle vestluse arendamisel oluline roll. E-turunduse ja e- kommunikatsiooni eesmärk on sama, mis traditsioonilisel turundusel ja kommunikatsioonil – pikaajaliste tulusate koostöö- ja kliendisuhete loomine ja hoidmine ning seeläbi ettevõtte eesmärkide saavutamine. Kui aga turunduskommunikatiivsed tegevused raadios, televisioonis, trükimeedias ja välipindadel on ühesuunalised, siis internet pakub oluliselt laiemaid võimalusi kahepoolseks kommunikatsiooniks ja seeläbi kliendi vajaduste mõistmiseks, kliendikeskse turundusstrateegia ja –plaani loomiseks, kliendisuhte ehitamiseks ja seeläbi ettevõttele kasu toomiseks. E-turundus on turunduse üks olulisemaid uuemaid trende ning antud töö keskendubki e- turundusele. E-turundust ja internetiturundust kasutatakse sageli sünonüümidena, e-turundust
Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedikäsiraamat Kvaliteedi parendamine kodanike hüvanguks Versioon 1.2 kavand Kultuuriveebi sisu ja kvaliteedipõhimõtete piiritlemine lähtudes kasutajate vajadustest Toimetanud MINERVA 5. töörühm. 6. november 2003 MINERVA 5. töörühm Kultuuriveebi sisu ja kvaliteedipõhimõtete piiritlemine lähtudes kasutajate vajadustest Tegevuse eestvedaja Henry Ingberg (Prantsuse Kogukonna Ministeeriumi kantsler, Belgia) Koordinaator Isabelle Dujacquier (Prantsuse Kogukonna Ministeerium, Belgia) Liikmed: Majlis Bremer-Laamanen (Soome Rahvusraamatukogu); Eelco Bruinsma, Digitaalpärandi lähtekohad (Madalmaad); David Dawson, Ressursid (Ühendkuningriik); Ana Maria Duran, Kultuurivõrk (Rootsi); Pierluigi Feliciati (Itaalia); Fedora Filippi (Rooma Arheoloogiajärelevalve Amet, Itaalia); Muriel Foulonneau Euroopa kultuurivaramu (Prantsusmaa); Antonella Fresa, MINERVA tehniline koordinaator; Franca Garzotto (Milano Polütehnikum, Itaalia); Hubau
lahendamiseks. Tänapäeval on teiseste andmete saamise võimalused äärmiselt mitmekülgsed 8 Turundusuuringud Meelis Zimmermann Teisesed andmed Internet Raamatukogud Sisemised allikad Välised allikad Tegevusalade liidud Riiklikud asutused Äriinfofirmad 4. ESMASTE ANDMETE KOGUMISE MEETODID Esmaste andmete kogumiseks kasutatakse kolme põhimeetodit:
Iseloomulikud jooned: Mõistete selguse, väljenduste täpsuse, loogilise ranguse taotlus Argumentide esitamine Hämaramate teemade (eksistentsiaalne äng, eimiski jmt) ning mitmetähenduslikkuse vältimine 9. Filosoofia valdkonnad Tänapäeval üsna levinud jaotus: Teoreetiline filosoofia epistemoloogia, metafüüsika, vaimufilosoofia (philosphy of mind), keelefilosoofia ja loogika, teadusfilosoofia... Praktiline filosoofia poliitikafilosoofia, eetika, esteetika, õigusfilosoofia, haridusfilosoofia 10. Filosoofia üldised tunnused Üldisus Abstraktsus Kriitilisus, argumentatiivsus Mõistete selgitamine/analüüsimine 11. Abstraktsus: Bertrand Russell ,,Üks kasulik võte, mida õpetab filosoofia, seisneb kõikide probleemide teisendamises konkreetsest vormist abstraktsesse." (Kas Iisraelil on õigus rünnata enesekaitseks Iraani?) ,,kui me.. konkreetsed probleemid asendame ühe abstraktse probleemiga,
Kuressaare Gümnaasium KRIMINAALSE KÄITUMISE VALLANDAJA KESKKOND VÕI GENEETIKA Uurimistöö Koostaja: Johanna Randmets Klass: 10A Juhendajad: Sirje Kereme ja Maidu Varik Kuressaare 2013 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4 1. KRIMINAALNE KÄITUMINE ............................................................................................ 6 1.1 Kriminaalne käitumine ..................................................................................................... 6 1.2 Kriminaal .......................................................................................................................... 6 1.3 Kriminaalne isiksus ........................................................................................
knowledge management). · Arvutite ja infotöötlemisega seotud kontekstides oli teadmusjuhtumine (knowledge management) eelkõige mõistetud kui tehnikad salvestatud teadmise töötlemiseks ja juhtimiseks tarbijani. Teisalt on teadmusjuhtimine mõistetud kui teadmiste ning toodete loomise ja teadmusringluse protsessi juhtimine organisatsioonides, arvestades inimese võtmepositsiooni teadmuse kandjana · Teadmusjuhtimise programmid on tavaliselt seotud organisatsiooni eesmärkidega ja nende sihiks on jõuda spetsiifiliste tulemusteni, nagu näiteks jagatud teave, parendatud teostus, konkurentsieelis või kõrgetasemeline innovatsioon 13. Selgita infosüsteemide ja IKT valdkonna sarnasusi ja erinevusi, nende seotust. · Infosüsteemid on vanemad ja sisaldavad endas pea alati ka mitteinfotehnoloogilisi osi, reeglitega kaetud suhteid jms. Samas, IKT toetab tihti mitut infosüsteemi ning
SEC - Simple Event Correlator - (Risto Vaarandi poolt loodud) vabavaraline tarkvara monitooringusündmuste kui logifailide haldamiseks, mille abil on seoste leidmist võimalik automatiseerida. SQA – Software Quality Assurance- Tarkvara arenduse protsesside ja meetodite monitoorimine, et tagada kvaliteeti SOA – System Outage Analysis- ITILi meetod käideldavuse parendamiseks 4) Seleta lahti ITILi mõisted/lühendid: ITIL, PIR, RFC, CFIA, MTBSI ITIL - IT infrastructure library - infotehnoloogia haldamise tavade ja protsesside standardite kogu, mis annab üksikasjalikke kirjeldusi mitmetele olulistele IT-tavadele, põhjalikke kontrollnimekirju, ülesandeid ja menetlusi, mida on võimalik kohandada mis tahes IT-organisatsioonis. PIR - Post-implementation review - Läbivaatus, mis koostatakse muudatuse või projekti juurutamise järel RFC – Request for Change Ametliku muudatuse ettepanek CFIA – Component Failure Impact Analysis - Aitab määrata CI tõrke puhul mõju IT teenustele
wonder how to connect several computers. Traffic was going to be bursty, meaning that there will be intervals of activity followed by a period of inactivity ie sending a message and then waiting for a response or contemplating the received response. Thus three groups of researchers, unaware of each others’ research, began inventing packet switching as an alternative to circuit switching. This pretty much laid down groundwork for nowadays Internet. In 67(I think?) the overall plan for ARPAnet was published, the first packet-switched computer network and the ancestor of today’s Internet. By 72 ARPAnet had grown from four to fifteen nodes and the first host-to-host protocol was completed. Since the latter was created, it was possible to begin developing applications. 1972-80 The initial ARPAnet was a solitary, closed network. To communicate with a host one had to be physically connected to another ARPAnet IMP
TARKVARATEHNIKA KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis on tarkvaratehnika? Software engineering ! “Engineers Australia” definitsioon: Tarkvaratehnika on tiimide poolt rakendatav distsipliin tootmaks kõrgekvaliteedilist, suuremastaabilist ja hinnaefektiivset tarkvara mis rahuldab kasutajate nõudmisi ja mida saab hooldada teatud ajaperioodi vältel. IEEE definitsioon: Tarkvaratehnika on süstemaatilise, distsiplineeritud ja mõõdetava lähehemisviisi rakendamine tarkvara arendamisele, käitamisele ja hooldamisele, see tähendab, inseneriteaduste rakendamine tarkvarale. Tarkvaraarendus on nõrgem termin, kus tingimata ei kasutata protsesse, tööriistu, standardeid, jne. Tarkvaraarendus on progemine + konfigursatsiooni haldus. Tarkvaratehnika ei ole ainult programmi kirjutamine, vaid teemad hõlmavad ka kvaliteeti, ajakavasid,
tarbimine. Kalmus 2005) D Reklaami kultuuriline roll · Reklaam mitte ei ole kultuuri mõjutav nähtus vaid ta on kultuuri osa, kultuur ise. ,,Advertising is the folklore of a commodity culture" (James Twitchell 2003, p187) · On tarbimiskultuuri mootor ja kunstiline väljendus. Rakendab ja arendab uusi väljendusvõimalusi ning viise tänapäevase infotehnoloogia baasilt ning samas ei unusta ka juba iidsetena tunduvaid meediume. · On müüdiloome (müüt lugu v. jutustus, mille abil kultuur selgitab v. mõistab tegelikkuse mingeid külgi. R. Barthes) · On popkultuuri osa ning väljund · On üks suhtlemiskunsti vorme Reklaami mõju konkreetsetele majandusilmingutele NB
1. Turunduse olemus: Turundus ehk marketing sai oma nime turu järgi, kus vanasti toimusid kauba vahetused raha või teiste toodete vastu linna keskel oleval turuplatsil. Turundus tähendab firma juhtimist turust lähtuvalt. Hõlmab turu-uuringuid, toote kujundamist, turunduskanalite valikut, hinnapoliitikat, reklaami, müüki ennast jpm. Ajalooliselt on levinumad kolm turundustõlgendust: · Turundus kui kaubandustegevuse organiseerimine · Turundus kui kaupade realiseerimise organisatsiooniliste, tehniliste ja kommertsfunktsioonide süsteem · Turundus kui tootmise juhtimise turukonseptsioon Turunduse 5 põhialust · Kõige tähtsam on tarbijakesksus; · Tarbijad ei osta toodet, vaid probleemilahendust; · Turundus on liialt oluline jätmaks see üksnes turundusosakonna mureks; · Turud on heterogeensed; · Turud ja tarbijad on pidevas muutumises. 2.Kogu turundustegev
suund: inimese kohandamine tööga. See rajaneb postulaatidel, et iga töö jaoks eksisteerivad olulised võimed, neid on võimalik mõõta ja suhteliselt kergesti edasi arendada. Faktiliselt on asi küllalt selge ainult füüsiliselt raske ja lihtsa töö puhul. Arvestades suuri ühiseid piirkondi teiste teadustega, on vahel õigem kasutada terminit ergonoomiline lähenemisviis (ergonomic approach). Nii jagunevad ergonoomikakonverentsid sageli sektsioonidesse infotehnoloogia, organisatsiooni psühholoogia, organisatsioonide disain ja juhtimine, protsesside muutmine, kogukonna areng jne. 3. Terminoloogia Võib küsida, kas ergonoomika mõistel, definitsioonil ja terminil on vaja lähemalt peatuda. Ergonoomika areng mitmel maal näitab siiski, et seda on vaja. Puudulik tähelepanu mõiste probleemidele võib takistada ergonoomika arengut. Nii on ergonoomilised uuringud väga laialdased Ameerika Ühendriikides ja Ühendkuningriigis. Saksamaal on aga
Primavera SureTrak www.primavera.com 3. PlaNet www.planman.fi 4. Milestone Professional kidasa.com 5. Turbo Project LT www.imsisoft.com 6. Project KickStart 3.1 www.projectkickstart.com 7. Minute Man www.minuteman-systems.com 8. PlanBee www.guysoftware.com 9. Project Planner PE www.smartworks.us Uurimuse tulemuste põhjal koostati artikkel ajakirjale A&A. Lisa 2 sisaldab artiklit täismahus. Järgnevalt lühike kokkuvõte uurimuse tulemustest Kõige parema mulje jätsid programmid MS Project 2000 ja Turbo Project LT. Esimene neist sobib suurte projektide juhtimiseks, teine väiksemate planeerimiseks. Uurimise hetkel (aastal 2002) oli mõlemat programmi võimalik interneti vahendusel hankida. MS Projecti sai tellida kirja teel CD formaadis. Programmi demo versioon töötas piiranguteta 60 päeva. Turbo Projecti sai alla laadida interneti vahendusel. Tänasel päeval (2003) ei õnnestu kumbagi prooviks hankida. Microsoft nõuab kirjasaaja asumist Põhja Ameerikas
Foniiklased ja nende peamised 8 tegevusalad(sadamalinnade ehitus,kaubandus ja meresõit) 1.3Maailma tuntumad meresõitjad ja nende retked 1.4Eestiga seotud peamised veeteed 1.5 Eesti muistsed ja ajaloolised veesõidukid 8 1.6Rahvusvaheliselt tuntud meresõitjad Eestist 1.7 Laeva ehitus (laeva sünd) kiilust veeskamiseni. Nime omistamine 8 1.8 Inimene ja laev, nende omavaheline suhe. 2.ETIKETT JA EETIKA 2.1 Eetika ja etiketi mõisted 2.2 Meremehe kutse-eetika 8 2.3 Meremehele kehtivad etiketinõuded 2.4 Meremehe vormiriietus-ajalugu ja traditsioonid 8 2.5 Meretseremoniaalid, nende hingestav mõju meremeestele 1.1 MEREKULTUUR MÕISTE Merekultuur, merest ja meresõidust mõjutatud loome, eriomase meremiljöö loomine või
Tarkvaratehnika konspekt. Tarkvaratehnika Tarkvaratehnika e. tarkvara inseneeria on professionaalsele tarkvaraarendusele suunatud distsipliin, mis tegeleb sellega, kuidas organiseerida tarkvaraarendust, arvestades organisatsiooniliste ja rahaliste piirangutega. Tarkvaratooted koosnevad valjatöötatud programmidest ja nende dokumentatsioonist. Tarkvaratehnika eesmärgiks on kuluefektiivne tarkvaraarendus kogu tarkvara elukaare ulatuses. Tarkvaratehnika on süstemaatilise, distsiplineeritud ja mõõdetava lähehemisviisi rakendamine tarkvara arendamisele, käitamisele ja hooldamisele, see tähendab, inseneriteaduste rakendamine tarkvarale. Tarkvaratehnika „point“: Tarkvaratehnika on suunatud professionaalsele tarkvaraarendusele. Tarkvaratehnika ei tegele tarkvaraarenduse endaga vaid sellega, kuidas organiseerida tarkvaraarendust. Tarkvaratehnika vajadus - kõrgenenud nõudmised: suuremad süsteemid, keerulisemad süsteemid, kiiremini arendatavad süsteemid. Insener suuda
Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus Soovitusi ja näiteid loovtööde läbiviimiseks põhikooli III kooliastmes Tallinn 2011 SISUKORD SAATEKS ........................................................................................ 3 SOOVITUSI JA NÄITEID LOOVTÖÖDE LÄBIVIIMISEST PÕHIKOOLI III KOOLIASTMES Anne Ermast, Gled-Airiin Saarso, Kristi Teder Loovtöö korraldamine koolis ..............................................................4 Loovtöö teema valimine ....................................................................5 Loovtöö liigid ................................................................................5 Loovtöö juhendamine .......................................................................8 Loovtöö esitlemine ...........................................................................9 Loovtöö hindamine ...............................................................
Pealkiri: UURIMISTÖÖ ALUSED JA METOODIKA 2 SISUKORD 1.TEADUSTÖÖ ALUSED............................................................................................4 1.1Teadustöö põhimõisted..........................................................................................4 1.2Teaduskraadid ja nimetused.................................................................................. 8 1.3Teaduslik tunnetus.................................................................................................9 1.4Teaduslik tunnetus realiseerub teadustöö kaudu.................................................12 1.5Teadustöö tingimused..........................................................................................12 1.6Uurimuse kolm huvi............................................................................................13 1.7Mitmesugused uurimissuunad: induktsioon ja dedukts