gigue, kolmanda ja neljanda põhitantsu vahele pandi ka teisi, menuett, gavott,. Süite kirjutati kas klavessiinile, sooloviiulile või tsellole, näit. bachi süidid, või lully, ka orkestrile. Handeli vee- ja tulevärgimuusika või bachi 4 orkestrisüiti. 9. Kontsert soolopilli(de)le ja orkestrile. Kiire-aeglane-kiire. Näit. vivaldi aastaajad. 10. Chaconne variatsioonivorm 11. Passacaglia korduvale 3-osalises taktimõõdus. Handel orkestrimuusika Olulisel kohal tähtsamad concerto grosso ja süidid: veemuusika ja tulevärgimuusika, instrumentaalkontserdid orelile ja orkestrile. Orkester on väga tähtis ka vokaalteostes. Ühendab erinevad stiilid, itaalia keelpillimuusika, prantsuse puhkpillidest rikka stiili ja ka inglise konsortmuusika. Concerto grossosid 18. 6 esimest op.3 on erinevate puhkpillidega, igas erinev koosseis. Op
Bach'i loomingu seos tema ametitega erinevatel eluperioodidel Weimaris(1708) kirjutas Bach palju kantaate ja enamiku oma oreliteostest. Bach hakkas uut töökohta otsima. Töötas hertsogi õukonnaorganisti ja kammermuusikuna. Sellel perioodil puutus Bach kokku Antonio Vivaldi loominguga, mis mõjutas tema muusikat tugevalt. Bach kirjutas Antonio Vivaldi kontsertide traskriptsioone, töötlusi orelile. Oreliteostest on Weimaris kirjutatud tuntud ja tema ainus taoline teos Passacaglia orelile. Orelile · Passacaglia c-moll BWV 582. · Orgelbüchlein BWV 599-644 Klaviirile · Inglise süiidid. BWV 806-811 Bach lahkus Weimarist konflikti tõttu hertsogiga, kuna teda ei palutud kapellmeistri ametisse. Aastal 1717 läks Bach Köthenisse, kus ta töötas õuekapellmeistrina. Sealses kalvinistlikus õukonnas aga ei tohtinud orelit mängida, mistõttu kirjutas Bach nüüd kirikumuusika asemel orkestriteoseid ja klavessiinimuusikat. Tuntud teosed klaviirile
Tallinn 2009 Mina külastasin 13. märtsil kell 19.00 Malmö Muusikaakadeemia Sümfooniaorkestri kontserti mis toimus Estonia Kontserdisaalis. Saal oli üllatavalt tühi ja palju oli välismaalasi kes tundusid üksteist kõik tundvat millegi pärast. Dirigentiks oli Neil Thomson kes on pärit suurbritanniast ning solist viiludaja Vilhelmas Cepinski Leedust. Orkster esitas instrumentaalmuusikat kolme erineva helilooja loomingust: Tõnu Kõrvitsa ,,Passacaglia" (esiettekanne) ,Max Brauchi ,,viiulikontsert nr1 g-moll,op. 26" ja Wilhelm Stenhammari ,,Sümfoonia nr 2 g-moll. Op. 34" Kontserti esimese teosena kõlas Tõnu Kõrvitsa ,,Passacaglia" mille all mõisteti algselt hispaania päritoluga tantsu pidulikult mõõdukatempolises kolmeosalises taktimõõdus. Nimetatud tantsust on välja kasvanud variatsiooniline vorm , mis rajaneb pidevalt korduval bassiteemal või motiivil. Teose muutis nauditavaks valdavalt viiulite ja
Tallinn 2009 Mina külastasin 13. märtsil kell 19.00 Malmö Muusikaakadeemia Sümfooniaorkestri kontserti mis toimus Estonia Kontserdisaalis. Saal oli üllatavalt tühi ja palju oli välismaalasi kes tundusid üksteist kõik tundvat millegi pärast. Dirigentiks oli Neil Thomson kes on pärit suurbritanniast ning solist viiludaja Vilhelmas Cepinski Leedust. Orkster esitas instrumentaalmuusikat kolme erineva helilooja loomingust: Tõnu Kõrvitsa ,,Passacaglia" (esiettekanne) ,Max Brauchi ,,viiulikontsert nr1 g-moll,op. 26" ja Wilhelm Stenhammari ,,Sümfoonia nr 2 g-moll. Op. 34" Kontserti esimese teosena kõlas Tõnu Kõrvitsa ,,Passacaglia" mille all mõisteti algselt hispaania päritoluga tantsu pidulikult mõõdukatempolises kolmeosalises taktimõõdus. Nimetatud tantsust on välja kasvanud variatsiooniline vorm , mis rajaneb pidevalt korduval bassiteemal või motiivil. Teose muutis nauditavaks valdavalt viiulite ja
Arnstadt (1703-1707) Töötas linnaorganistina. · Esimesed tähtsamad oreliteosed ja 1705.a tegi õppereisi Lübeckisse, kus kirkukantaadid võttis tunde kuulsalt heliloojalt ja organistilt Buxtehudelt. Abiellus Maria Barbara Bachiga. Weimar (1708-1717) Weimari hertsogi Wilhelm Ernsti juures · Parimad oreliteosed õukonnaorganist ja kammermuusik; · (Tokaata ja fuuga d-moll; Passacaglia hiljem õukonnakapelli kontsertmeister. c-moll) Tutvus hertsogi noodikogus Vivaldi ja · Vaimulikud kantaadid Couperini teostega, mis mõjutasid hiljem tema loomingut Köthen (1717-1723) Vürst Leopoldi juures õukapellmeister. · Parimad klaviirteosed (Inventsioonid; Õukonnas ei hinnatud kirikumuusikat ning HTK I; ,,Anna Magdalena noodivihik") Bach kirjtuas peamiselt orkester- ja · Kammermuusika klavessiinimuusikat
orkestriteosed. Vokaainstrumentaalteosed:Passioonid säilinud Johannese ja Matteuse passioonid. Kantaadid kirjutas ligi 300 kantaati, neist 20 ilmalikku. Missa h-moll, ,,Jõuluoratoorium". Teosed klahvpillidele: Klahvpillideks olid klavessiin, klavikord ja pedaalideta orel. Kogumik ,,Hästitempereeritud klaviir"- 2osa. Süidid- 6prantuse, 4 inglise süiti ja partitat. Väikesed prelüüdid ja fuugad. Oreliteosed: Tokaated- tuntuim Tokaata ja fuuga d-moll. Passacagliad- tuntuim passacaglia c- moll. Fantaasiad ja fuugad, prelüüdid ja fuugad. Kammermuusikateosed: ,,Muusikaline ohver"- teos flöödile, viiuline ja basso continuole. ,,Fuugakunst" viiuli ja tsellosonaadid. Orkestrimuusika: 4 süiti e. Uvertüüri, 6 Brandenburgi konsterti, kontserdid soolopillidele orkestriga. Bachi loomingu iseloomustus: Vaimulik muusika, polüfoonilise muusika suurmeister, aluseks lutheri koraalid, kujundid ja sümbolid, üks tempo ja meeleolu.
Cammer-Musiquen.Am 3. Dezember 1721 heiratete er Anna Magdalena. Aus dieser zweiten Ehe entstammen insgesamt 13 Kinder, von denen die meisten aber schon im Kindesalter starben. Den Höhepunkt seines Shaffens bildeten von die Vokalmusik h-Moll-Messe, die Johannes- und Matthäuspassion, Weihnachtsoratorium, Himmelfahrtsoratorium, Osteroratorium, Magnificat. Und von die Instrumentalmusik Präludien und Fugen, Fantasien, Toccaten, die Passacaglia in c- Moll, eine Pastorella, Triosonaten, Orgelchoräle, Choralvorspiele, Choralbearbeitungen, Choralpartiten, Choralvariationen, Concerti.Er starb am 28. Juli 1750 im Alter von 65 Jahren in seinem Haus in Leipzig in Folge eines Schlaganfalls.
(viimast peetakse Bachi peateoseks, kus avaldub kõige sügavamalt tema maailmavaade). - Üle 300 kirikukantaadi, 20 ilmalikku kantaati (tuntumad, `Talupojakantaat` ja `Kohvikantaat`) - `Jõuluoratoorium` - 6 motetti Enamik vokaalsetest suurteostest on kirjutatud Leipzigi perioodil, kus tema ametikohustuseks oli hoolitseda linna kirikutes ette kantava muusika eest. INSTRUMENTAALMUUSIKA - üle 40 suure oreliteose (fuugad, tokaatad, passacaglia`d) Bachi tunti eelkõige orelivirtuoosina, lisaks vennalt saadud muusikatundidele käis ta kuulamas oma aja suuri organiste ja uuris oreliteoste partituure. Suurem osa oreliloomingust on kirjutatud Weimari perioodil. Sealses lossikirikus oli tal vaba voli oma fantaasia rakendamiseks vastupidiselt eelnenud Arnstadti ja Mühlhauseni perioodile, kus temalt oli nõutud vaid jumalateenistuste lihtsat kujundamist ja koguduselauludele lühikeste eelmängude esitamist.
Keelpillikvartett 1989 "Praeludium et invention" klaverile 1990, "Praeludium", oreliversioon 2000 "Kuus vaimulikku laulu" baritonile, segakoorile ja orelile 1987-1989, versioonid baritonile, segakoorile ja sümfooniaorkestrile 1990 ning tenorile, baritonile ja orelile 2001 1. Psalm 130 "Põhjatuma häda seest hüüan sinu poole" 2. Oh võitlejad, et käige peale 3. Psalm 42 "Otsekui hirv" 4. Psalm 47 "Rõõmulaul Kristuse taevaminemisest" 5. Passacaglia 6. Motett. Psalm 115 "Taevas on Jehoova taevas" Magnificat sopranile ja keelpillikvartetile/-orkestrile 1991/1998 Sonata da chiesa / Kirikusonaat viiulile ja orelile 1991, versioon tsellole ja orelile 2001 Stabat Mater kõnelauljale 1998 Stabat Mater tsellole 1999 Stabat Mater soolohäälele 1999 "Feroce-veloce" klaverile 1999, versioon orelile 2000 Stabat Mater electronique 2000 "Ich hab' genug", aaria kontratenorile ja orelile 2000, versioon tenorile ja orelile 2001
Iseloomustab teokarbid igalpool. Muusika nooruslik, mänglev , peen, graatsiline, heledad toonid . Palju meloodia kaunistusi Inglismaa- klavessiin ja ansamblid (HÄNDEL) Saksamaa- koorilaul, orelimuusika. (HÄNDEL, BACH) Heliloojad Bach Handel Vaimulikud fantaadid, Matteuse bassion, Ooperid: Xerxes, Julius Ceasar,Rinaldo. luulebassion, Johannese bassion, 3 Oratooriumid: Messias , israel Egiptuses, dokartat,passacaglia, 6 pranderburgi Juudas Maccabaus, Simson(piiblitegelasest kontserdit, 4 avamängu, ilmalikud fantaadid, kelle juustes oli võim ning teda üritati tappa) Ave Maria, Fuga Orkestiteosed- consertogrosso ,veemuusika,tulevärgimuusika, kammermuusika, klaverimuusika. 18 inglise keelsest oratoorium moodustavad tema
suudab oma käsi ja sõrmi nii kiiresti liigutada, kuid tervet jalga. See näitas juba omaette klassi teiste esinejate ees. Tema repertuaari kuulus üks väga pikk lugu Bachilt, mida aitaski esitamisel Uibo, keerates noodilehekülgi ning tõmmates ning surudes kange sisse välja. Samuti esitati ühe hollandlase, kelle nimi oli Peter van Dijk, teos. Andres Uibo kui temale eelnevate esinejate õpetaja, lõpetas kontserdi palaga, mis kestis oma 15 minutit. Teose nimeks oli Passacaglia c-moll ning autoriks Bach. Teda oli mõnus kuulata, sest ta mängis rahulikult ja oli tunda, et ta on selle ala professionaal. Kuna tegemist oli pähapäevase päevaga, ning üsna lõuna ajal, polnud kohapeal väga palju kuulajaid. Koos esinejate endaga ulatus see arv kõigest 10-12 ni. Saal koosnes rivis toolidest, mis olid asetatud kaares seinaäärde. Samuti oli seal orel, millele oli kirjutatud peale ladina keelne lause laudate deum in cordis et organ. Tähendust ma sellele lausele ei
Emanuel Bach, olid hiljem samuti tuntud organistid ja heliloojad Weimar (1708-1717) · Weimaris kirjutas Bach palju kantaate ja enamiku oma oreliteostest · Töötas hertsogi õukonnaorganisti ja kammermuusikuna · Sellel perioodil puutus Bach kokku Antonio Vivaldi loominguga, mis mõjutas tema muusikat tugevalt · Oreliteostest on Weimaris kirjutatud tuntud ja tema ainus taoline teos Passacaglia orelile · Bach lahkus Weimarist konflikti tõttu hertsogiga, kuna teda ei palutud kapellmeistri ametisse Kantaat on mitmeosaline muusikateos koorile või koorile ja solistidele klaveri, oreli või orkestri saatel Köthen (1717-1712) · Aastal 1717 läks Bach Köthenisse, kus ta töötas õuekapellmeistrina · Sealses kalvinistlikus õukonnas aga ei tohtinud orelit mängida, mistõttu kirjutas Bach nüüd
kohustuste kohta seal ei ole täit selgust, kuid näib, et tal oli peale muusikutöö ka muusikaga mitteseotud ülesandeid. 17001702 õppis Bach lüneburgis ning laulis sealses kooris. 1705 aastal tegi ta õppereisi lübeckisse, et kuulata Dietrich Buxtehude orelimängu. Dietrich Buxtehude looming oli paljuski mõjutanud Johann Sebastian Bachi varajast loomingut. Bach viibis lübeckis kolm kuud kauem, kui lubatud ning ta läks töölt minema. Orelile Passacaglia cmoll BWV 582. Orgelbüchlein BWV 599644 Klaverile Inglise süiidid. BWV 806811 Tuntud teosed klaviirile Hästitempereeritud klaviir kahes osas. Esimene osa Köthenis kirjutatud BWV 846 869. Siin on 24 prelüüdi ja fuugat, mis paiknevad kromaatiliselt helistike kaupa. Prantsuse süiidid. BWV 812817 Tuntud suured oreliteosed 6.Triosonaati orelile BWV 525530 Tokaata ja Fuuga dmoll ("Dorische Toccata und Fuga") BWV 538 18 Koraali BWV 651668
umbes säilinud ning nendest ligi 20 on ilmaliku sisuga, oluline on ära mainida Missa h-moll. Orkestriteostest on väga tuntud "Brandenburgi kontserdid" ja kogumik ,,Hästitempereeritud klaviir". Kammermuusikas on tuntumad teosed ,,Muusikaline ohver" ja ,,Fuugakunst" . 4 Klahvpillide teostest on üks olulisemaid ,,Anna Magdalena Bachi noodivihik" . Orelimuusika tähtsamad teosed on tokaatad ja passacaglia c-moll. Kokkuvõtte Johann Sebastian Bach on pärit Saksamaa linnast Eisenachist.Bach sündis 21. märtsil aastal 1685.Tema esimeseks muusika õpetajaks oli tema isa.10-aastaselt jäi ta orvuks.Teda kasvatas edasi tema vanem vend, kes õpetas talle ka muusikat. Suureks saades töötas Johann Sebastian Bach mitmetes saksa eri linnades õukonnamuusikuna, kapellmeistrina või organistina.
Temaga sündis seitse last, nendest jäi ellu neli last. Tema pojad, Wilhelm Friedemann Bach ja Carl Philipp Emanuel Bach, olid hiljem samuti tuntud organistid ja heliloojad. Weimar (1708-1717) Weimaris kirjutas Bach palju kantaate1 ja enamiku oma oreliteostest. Töötas hertsogi õukonnaorganisti ja kammermuusikuna. Sellel perioodil puutus Bach kokku Antonio Vivaldi loominguga, mis mõjutas tema muusikat tugevalt. Oreliteostest on Weimaris kirjutatud tuntud ja tema ainus taoline teos Passacaglia orelile. Bach lahkus Weimarist konflikti tõttu hertsogiga, kuna teda ei palutud kapellmeistri ametisse. Köthen (1717-1721) 1 Kandaat on mitmeosaline muusikateos koorile või koorile ja solistidele klaveri, oreli või orkestri saatel. Aastal 1717 läks Bach Köthenisse, kus ta töötas õuekapellmeistrina. Sealses kalvinistlikus õukonnas aga ei tohtinud orelit mängida, mistõttu kirjutas Bach nüüd kirikumuusika asemel oreliteoseid ja klavessiinimuusikat. 7
Õukondlik ballett levis Prantsusmaalt teistesse riikidesse. 1 2 18. sajandi kestel loobub ballett järk-järgult sõnakunstist ning keskendub ainult tantsule ja pantomiimile. Muusika aluseks olid vana süidi õukondlikud põhitantsud (allemande, courante, sarabande ja gigue), hiljem võeti juurde gavott, menuett, rigodoon, passacaglia jt. 18. lõpul 19. sajandi algul (klassitsismi ajal) balletimuusikale lisanduvad avamäng (intrada, introduktsioon) ja üksikud orkestrinumbrid. Beethovenile kuulub esimene katse sümfoniseerida balletti (1801). 19. sajandi balletis oli saavutatud muusika, lavalise tegevuse ja koreograafia täielik ühtsus: lõplikult kujunes välja etenduse numbrite struktuur, kuhu kuulusid: · Tantsulised episoodid; · Klassikalised tantsuvormid ( pas de deux, grand pas, adagio, variatsioonid);
kirjutamist just keskmistest osadest. Enamik sümfooniatest on dramaatilised (Teine, Kolmas ja Viies).Esimene sümfoonia (1930) loodud Bostoni Sümfooniaorkestri 50. juubeli tähistamiseks.Teine sümfoonia (1936-1941) keelpilliorkestrile trompetiga ad libitum (trompetiga codas). See II maailmasõja ajal loodud teos sai nimeks "Vastupanuliikumise sümfoonia". Muusika kõlab süngelt ning kujutab traagilisi sõjasündmusi. Keskmise osa alguses ja lõpus kuuleme passacaglia-variatsioone. Finaali codas kõlab uus hümnilaadne teema, mida kontrapunktiliselt ümbritsevad sümfoonia ülejäänud teemad.Kolmas sümfoonia Liturgique (Liturgiline, 1946) on pühendatud dirigent Charles Munch'ile. Neljas sümfoonia Deliciae Basilienses (Baseli lõbustused, 1946) on loodud Baseli linna kammerorkestri ja selle dirigendi Paul Sacheri 20. koostööaastapäevaks. Viies sümfoonia Di tre re (1950) on taas traagilise alatooniga teos, mis valmis külma sõja ajal.
Õukondlik ballett levis Prantsusmaalt teistesse riikidesse. 1 2 18. sajandi kestel loobub ballett järk-järgult sõnakunstist ning keskendub ainult tantsule ja pantomiimile. Muusika aluseks olid vana süidi õukondlikud põhitantsud (allemande, courante, sarabande ja gigue), hiljem võeti juurde gavott, menuett, rigodoon, passacaglia jt. 18. lõpul 19. sajandi algul (klassitsismi ajal) balletimuusikale lisanduvad avamäng (intrada, introduktsioon) ja üksikud orkestrinumbrid. Beethovenile kuulub esimene katse sümfoniseerida balletti (1801). 19. sajandi balletis oli saavutatud muusika, lavalise tegevuse ja koreograafia täielik ühtsus: lõplikult kujunes välja etenduse numbrite struktuur, kuhu kuulusid: · Tantsulised episoodid; · Klassikalised tantsuvormid ( pas de deux, grand pas, adagio, variatsioonid);
Bachi sügavad teadmised ja huvi liturgia vastu, on tema viis arendada keerulisi seoseid muusika ja keelelise tekstiga . Paljud tema püha teosed sisaldavad lühikest motiivi kus korduvad ühendus, võib pidada pildilisi sümboleid ja liigendust ning liturgilised mõisted. Näiteks oktaavi hüpe tavaliselt alus joonele , kujutab seost taeva ja maa vahel. Instrumentaalmuusika: - üle 40 suure oreliteose (fuugad, tokaatad, passacaglia`d) Bachi tunti eelkõige orelivirtuoosina, lisaks vennalt saadud muusikatundidele käis ta kuulamas oma aja suuri organiste ja uuris oreliteoste partituure. Suurem osa oreliloomingust on kirjutatud Weimari perioodil. Sealses lossikirikus oli tal vaba voli oma fantaasia rakendamiseks vastupidiselt eelnenud Arnstadti ja Mühlhauseni perioodile, kus temalt oli nõutud vaid jumalateenistuste lihtsat kujundamist ja koguduselauludele lühikeste eelmängude esitamist.
"Variatsioonid Arinuska tervenemise puhul" klaverile (1977) "Arbos" ansamblile (1977/1986) "Fratres" erinevatele ansamblikoosseisudele (1977) "Spiegel im Spiegel" vioolale ja klaverile (1978) "Annum per annum" orelile (1980) "Hymn to a Great City" 2 klaverile (1984/2000) "Psalom" keelpillikvartetile (1985/1997) "Mein Weg hat Gipfel und Wellentäler" orelile (1989) "Mozart-Adagio" viiulile, tsellole ja klaverile (1992/1997) "Darf ich..." viiulile, kellale ja keelpillidele (1995/1999) "Passacaglia" viiulile ja klaverile (2003) 6 Kasutatud kirjandus http://www.arvopart.info/ http://www.koolielu.edu.ee/eesti_muusika/composers/part/elu.htm http://www.emic.ee/helilooja.php?id=24 http://www.tdl.ee/~anumai/kontsud/Valgeid_laike.htm 7
Kõrvuti sonaatidega, tihti aga ka sonaadi nime all kirjutati VARIATSIOONITSÜKLEID , mis toetusid lühikesele korduvale bassiteemale ( basso ostinato) . Vastavalt kasutatud teematüübile, nimetatakse selliseid bassivariatsioone enamasti ciacona’ks chaconne ( ), passacaglia ’ks või La Foila ’ks. KONSERT Nimetust “kontsert” võidi kasutada koguni sonaadiga kattuvas tähenduses, kuid enamasti oli eelduseks siiski triost suurem koosseis . 16. sajandi lõpul Veneetsia koolkonnas loodud mitmekoorilise pillimuusika eeskujul jagati ka barokkkontserdis koosseis sageli mitmesse rühma. Selle põhjal eristatakse ka kolme kontserditüüpi.
05.2008, Taani Raadio kontserdisaal, Kopenhaagen Tellija: Léonie Sonnings Musikfond Kirjastaja: Universal Edition Teosed keelpilliorkestrile Nt: Für Lennart in memoriam [Lennartile] President Lennart Meri matusteks 2006 7´ keelpilliorkester Esiettekanne: Tallinna Kammerorkester, dirigent Tõnu Kaljuste; 26.03.2006, Tallinna Kaarli kirik, President Lennart Meri matuseteenistus TEOSED SOOLOINSTRUMENDILE / SOOLOINSTRUMENTIDELE JA ORKESTRILE Nt: Passacaglia 2003/2007 5' 1 või 2 viiulit, vibrafon (ad lib), keelpilliorkester Esiettekanne: Gidon Kremer (viiul), Kremerata Baltica, dirigent Gidon Kremer; 4.06.2007, Ludwigskirche, Saarbrücken, Saksamaa Kirjastaja: Universal Edition Lamentate Austusavaldus Anish Kapoorile ja tema skulptuurile "Marsyas" 2003 35´-40´ klaver, sümfooniaorkester: 3222, 4220, timpanid, löökpillid, keelpillid Esiettekanne: Hélène Grimaud (klaver), London Sinfonietta, dirigent Alexander Briger; 7.02
ja tellole 1978 ''Spiegel im Spiegel'' viiulile ja klaverile; ''Spiegel im Spiegel'' vioolale ja klaverile; ''Spiegel im Spiegel'' tellole ja klaverile; ''Spiegel im Spiegel'' metsasarvele ja klaverile 1980 ''Fratres'' viiulile ja klaverile 1982 '' Fratres'' 4,8 või 12 tellole 1986 ''Arbos'' 8 puhkpillile ja löökpillidele 1989 ''Fratres'' tellole ja klaverile 1989 ''Fratres'' keelpillikvartetile 1991 ''Psalom'' keelpillikvartetile 1992 ''Mozart-Adagio'' viiulile, tellole ja klaverile 2003 ''Passacaglia'' viiulile ja klaverile Instrumentaalsaatega vokaalteosed 1976 ''An den Wassern zu Babel'' soolohäälele või segakoorile ning orelile 1977 ''Missa syllabica'' Segakoorile ja orelile; ''Cantate Domino canticum novum'' segakoorile või solistile ning orelile; '' Sarah Was Ninety Years Old'' kolmele häälele, löökpilldele ja orelile 1980 ''De profundis'' meeskoorile, löökpillidele ja orelile 1982 ''Passio'' solistidele, segakoorile, instrumentaalkvartetile ja orelile
Vormid: Mitmekooriline kontsert- 2-3 võrdse tähtsusega pillirühma J.S.Bach-"Brandenburgi kontsert" Contcerto grosso Suurim meister A.Corelli Soolokontsert Vastandatakse orkestrile ühte või mitut solisti. Soolopillina-viiulid ja oboed. 3-osaline: Kiire( vaheldub orkestrimänguga)-aeglane-kiire' Eeskujuks Vivaldi ( Veneetsiast pärit, Punane preester) "C-duur" Variatsioon Korduvale lühikesele bassiteemale 1. passacaglia 2. La folia 3. Ciocona Vivaldi ( 1678-1741) Omased kiired jooksud nt. "Aastaaegades" Kirjutanud 49 ooperit ja palju kantaate. Kokku on u 770 tost ja tema oopereid lavastati Veneetsias kõige rohkem. Oli suure mõjuga järgnevatele heliloojatele. Süit (Prantsuse keeles järgnevus) Erikarakterites tantsud Sonaadi kõrval üks eksisteeriv zanr. Osad: 1. Allemande Saksa päritoluga tants 2. Courante 3osaline, kiire, Prantsuse hüppetants 3
kontsertide korraldamist ja autorikaitsega seonduvat. 7 Tähtsamad teosed VOKAALMUUSIKA ~300 kantaati (enamuses vaimulikud) säilinud ~200 Matteuse passioon Johannese passioon Missa h-moll 6 motetti INSTRUMENTAALMUUSIKA 1. Orelimuusika ~150 koraaliprelüüdi prelüüdid ja fuugad fantaasiad tokaatad passacaglia c-moll 2. Klaviirmuusika väikesed prelüüdid ja fuugad "Anna Magdalena Bachi noodivihik" 15 2-häälset ja 15 3-häälset inventsiooni 6 Prantsuse süiti 6 Inglise süiti 6 Itaalia süiti (Partiitat) Itaalia kontsert (soolo-klavessiinile) "Hästitempereeritud klaviir" (HTK) I ja II (24+24 prelüüdi ja fuugat) 3. Orkestrimuusika 6 Branderburgi kontserti 4 orkestrisüiti viiulikontserdid klavessiinikontserdid 4. Kammermuusika 6 sonaati ja partiitat sooloviiulile 6 süiti soolotsellole
"Most Holy Mother of God" neljale häälele (2003) Orkestriteosed "Nekroloog" (1960) "Perpetuum mobile" (1963) 1. sümfoonia "Polüfooniline" (1963-64) "Collage B-A-C-H" (1964) "Annum per annum" orelile (1980) "Hymn to a Great City" 2 klaverile (1984/2000) "Psalom" keelpillikvartetile (1985/1997) "Mein Weg hat Gipfel und Wellentäler" orelile (1989) "Mozart-Adagio" viiulile, tsellole ja klaverile (1992/1997) "Darf ich..." viiulile, kellale ja keelpillidele (1995/1999) "Passacaglia" viiulile ja klaverile (2003) 8. juunil 2006 ilmus helilooja Arvo Pärdi 70. sünnipäevale pühendatud näituse kataloog 8 ,,Arvo Pärt- tuntud ja tundmatu" Kataloog annab ülevaate helilooja sündmusterohkest ja huvitavast elukäigust alates lapsepõlvest tänase päevani, jäädvustatuna mitmete Eesti ja maailma tippfotograafide pilgu läbi
"Variatsioonid Arinuska tervenemise puhul" klaverile (1977) "Arbos" ansamblile (1977/1986) "Fratres" erinevatele ansamblikoosseisudele (1977) "Spiegel im Spiegel" vioolale ja klaverile (1978) "Annum per annum" orelile (1980) "Hymn to a Great City" 2 klaverile (1984/2000) "Psalom" keelpillikvartetile (1985/1997) "Mein Weg hat Gipfel und Wellentäler" orelile (1989) "Mozart-Adagio" viiulile, tsellole ja klaverile (1992/1997) "Darf ich..." viiulile, kellale ja keelpillidele (1995/1999) "Passacaglia" viiulile ja klaverile (2003) 8 Tintinnabuli - kellukesed 1976. aastal valmis Arvo Pärdil seitse teost erinevatele koosseisudele. Need jõudsid kuulajani "Hortus Musicus" kontserdil 27. X 1976 ühise pealkirja all "Tintinnabuli" - autor nimetas seda avatud oopuseks. Ta lubas seda jätkata ning on seda teinud tänini.
- Üle 300 kirikukantaadi, 20 ilmalikku kantaati (tuntumad, `Talupojakantaat` ja `Kohvikantaat`) - `Jõuluoratoorium` - 6 motetti Enamik vokaalsetest suurteostest on kirjutatud Leipzigi perioodil, kus tema ametikohustuseks oli hoolitseda linna kirikutes ette kantava muusika eest. 9 9 INSTRUMENTAALMUUSIKA - üle 40 suure oreliteose (fuugad, tokaatad, passacaglia`d) Bachi tunti eelkõige orelivirtuoosina, lisaks vennalt saadud muusikatundidele käis ta kuulamas oma aja suuri organiste ja uuris oreliteoste partituure. Suurem osa oreliloomingust on kirjutatud Weimari perioodil. Sealses lossikirikus oli tal vaba voli oma fantaasia rakendamiseks vastupidiselt eelnenud Arnstadti ja Mühlhauseni perioodile, kus temalt oli nõutud vaid jumalateenistuste lihtsat kujundamist ja koguduselauludele lühikeste eelmängude esitamist.
Teoste aluseks sageli lutheri koraalid Bach viis fuugavormi kõrgeimale tasemele Kasutas muusikas sageli kujundeid ja sümboleid Ühe osa vältel valitseb üks tempo ja meeleolu Tähtsamad teosed VOKAALMUUSIKA ~300 kantaati (enamuses vaimulikud) säilinud ~200 Matteuse passioon Johannese passioon Missa h-moll 6 motetti INSTRUMENTAALMUUSIKA 1. Orelimuusika ~150 koraaliprelüüdi prelüüdid ja fuugad fantaasiad tokaatad passacaglia c-moll 2. Klaviirmuusika väikesed prelüüdid ja fuugad "Anna Magdalena Bachi noodivihik" 15 2-häälset ja 15 3-häälset inventsiooni 6 Prantsuse süiti 6 Inglise süiti 6 Itaalia süiti (Partiitat) Itaalia kontsert (soolo-klavessiinile) "Hästitempereeritud klaviir" (HTK) I ja II (24+24 prelüüdi ja fuugat) 3. Orkestrimuusika 6 Branderburgi kontserti 4 orkestrisüiti viiulikontserdid klavessiinikontserdid 4. Kammermuusika 6 sonaati ja partiitat sooloviiulile 6 süiti soolotsellole
Elu lõpul süvenes tema lühinägelikkus, järgnes ebaõnnestunud operatsioon ja pimedaksjäämine. LOOMING Vokaalmuusika · Missa h-moll ja 4 väiskemat missat · Passioonid, tuntumad ,, Johannese passioon" ja ,,Matteuse passioon" · Üle 300 kirikukantaadi, 20 ilmalikku kantaati (tuntumad ,,Talupojakantaat" ja ,,Kohvikantaat") · ,,Jõuluoratoorium" · 6 motetti Instrumentaalmuusika · Üle 40 suure oreliteose (fuugad, tokaatad, passacaglia' d) · 2- ja 3- häälsed inventsioonid · ,,Wilhelm Friedemann Bachi noodivihik", ,,Anna Magdalena Bachi noodivihik" · ,,Hästitempereeritud klaviir" I, II · ,,Inglise süidid", ,,Prantsuse süidid", 6 partia' t · 6 Brandenburgi kontserti · Orkestrisüidid, viiulikontserdid, klavessiinikontserdid · Soolosonaadid, partita' d Bachi tunti eelkõige orelivirtuoosina; suur osa klaviirimuusikast ja kammermuusikast on kirjutatud Köthenis
võetud Piiblist või luteri koraalist. Enamik kantaate pärineb Leipzigi perioodist. Vokaalsed suurteosed on kõik kirjutatud Leipzigis-tema 5 passioonist on tuntud 2-Johannese ja Matteuse passioon. Matteuse passiooni võib pidada Bachi peateoseks. Teine peateos on Missa h-moll-see on koostatud varemloodust. 2-tunnine teos. Instrumentaalmuusika. Orelimuusika Tema tuntuim oreliteos on Toccata d-moll. Korduvale bassiteemale loodud variatsioonide hiilgavaim teos kogu barokiajastul on Bachi Passacaglia c-moll. Klaviirimuusika-suur osa klaviirimuusikast on sündinud Köthenis. Tuntud on tema kogumikud „Hästitempereeritud klaviir I ja II“. Bach ei teinud midagi eriti selleks, et kuulsaks saada, ta toimetas trükki vaid 4 kogumikku klaviirimuusikat. „Goldbergi variatsioonid“ Orkestrimuusika-kirjutas Köthenis ja Leipzigis, kus juhtis 2 head orkestrit. Tema tähtsamad orkestriteosed on 6 kontserti erinevatele koosseisudele, mida tuntakse „Brandenburgi kontsertide“ nime all
Ubaldo murrab nõiduse skeptriga. Peagi langeb siiski ka tema nõiduse küüsi, nähes oma südamedaami. Taani rüütel murrab nõiduse. Viies vaatus Armida võlulossis. Relvitu ja lillepärgadega ehitud Rinaldo lebab võlutari jalge ees. Armastusduetti tumestab Armida mure õnne kaduvuse pärast. Armida suundub veel kord põrgujõudude tuge otsima ja jätab Rinaldo Ihade ja õnnelike Armastajate hoolde. Suur passacaglia (korduva teemaga tants). Ent selle pillerkaaritava muusika lõpul ilmuvad Rinaldo kaaslased, ja "avavad"Rinaldo silmad teemandikattes kilbiga. Rinaldo rebib endalt ehtepärjad ning kavatseb lahkuda. Siis jõuab tagasi Armida. Järgneb retsitatiiv ja duett, Armida palub, on meeleheites,ähvardab ... ja Rinaldo lahkub. Pärast suurejoonelist monoloogi kutsub Armida kohale deemonid, võluloss langeb sisse ja Armida kaob võluvankril läbi õhu. 9
recapitulation as a distant echo: Example 148. The second movement appears like a dark-spirited dancing scene, the theme is given to two bassoons. The thought is changeable and capricious, including colourful juxtapositions. The third movement has the greatest potency; it is like observing an ancient picture abandoned in the darkness. The concept is underscored by the building scheme: passacaglia is combined with a three-part form. Oboes create a funeral hymn that develops into profound mournful music: Example 149. In the fourth movement (Rondo), the vigorous theme is characterised by decisive fourths: Example 150. In the march-like final section (in 3/4 measure) the introductory theme appears once again, emphasising the whole. The train of thought may be characterised by the “fourth principle” and the structural repetition principle.
annaabi.ee 
