3. Soojad ilma külmasildadeta seinpinnad 4. Toatemperatuuri ja väliseina sisepinna temperatuuri vahe ei tohi olla suurem kui 2°C Seinte, katuse ja põranda U-arvud jäävad antud maja puhul vahemikku 0,15...0,2 Wm²/K. Kasutatud akende U-arv on 0,82 Wm²/K. Seega AEROC madalenergia majal välispiiretes kasutatud U-arvud vastavad valitsuse määruses Nr. 258 esitatud soovituslikele U-arvudele. Tänu akende väiksemale kogupinnale võrreldes köetava pinnaga on arvestuslikud soojakaod läbi akende ja seinte enam-vähem võrdsed. Arvestuslikud soojakaod läbi katuse ja põranda on veelgi väiksemad. AEROC poorbetoontoodetest terviklahenduses puuduvad külmasillad korruste vahelagede juures. Soojapidavad välisseinad ja aknad tagavad sisepindade ühtlase temperatuuri ja seeläbi soojusliku mugavuse kogu majas. Energiasäästliku hoone saavutamiseks on oluline, et hoone välispiirded oleksid õhutihedad ja ei toimuks märkimisväärset soojakadu läbi õhulekete
Vihik, mille vahele on klammerdatud töölehed, on väga halvasti kasutatav. Lihtsalt omavahel kokkuklammerdamiseks on töölehti liiga palju. Nõuanne: kasuta kiirköitjat. Piisab lihtsast mapikaantest (maksab poes 20 - 25 eurosenti), kuhu saab lehti vahele panna. Hea õpimapp on korrektse välimusega. See tähendab seda, et paberilehti ei ole murtud või käristatud. Lehed on köidetud kohakuti ja õiget pidi. Hea õpimapi sisu on loogilises järjekorras. Konspektid, töölehed, arvestuslikud tööd jm on õpimappi kogutud nii, et esimesed tööd on eespool ja viimased tagapool. NB! Kui õpimapis on koos kaks või rohkem veerandit, siis aseta eelmise perioodi materjalid õpimapi lõppu. Seega algab õpimapp käesoleva - hindamisele mineva - perioodiga. Kontrolli, et erinevate õppeperioodide materjalid ei oleks segamini! Hea õpimapi esimene leht on tiitelleht. Tiitellehe kõige olulisem info on õpilase ees- ja perekonnanimi ning klass
Ta tähendas ka üles äripidamise aluse ja arvestuse edukuse kolm põhireeglit, ehk eeldust: 1) raha või samaväärse väärtuse olemasolu, 2) olla äris hea matemaatik ja raamatupidaja 3) osata korrastada arvepidamise süsteeme nii, et kõik oleks hetkeliselt selge vaid pilgu peale heitmisega. Arvestuste põhisüsteeme on maailmas mitmeid. Neid nimetatakse reeglina päritolumaa järgi. Nii algselt Veneetsia ja Itaalia arvestuslikud süsteemid. Millele hiljem lisandusid Saksa, Prantsuse, Inglise ja Ameerika süsteemid. Meile küll võõrad, kui siiski olemasolevad on ka Jaapani ja Hiina ning Hong-Kongi variandid. Kus viimane on siiski edukas tänapäeval kasutatavate süsteemide hulgas. Ning mille on üle võtmas oma majanduslikul tõusuteel olevad riigid nagu Hiina, Korea ja Taivan. Meile on kahjuks need suhteliselt kaugelolevad ja oma päritolumaa ja kultuuri tõttu võõrad
amortisatsioon - vara väärtuse langus (kulum) e.omaniku tulu (mitterahaline kulu. annuiteet - on püsiva suurusega maksete lõplik jada. Näiteks võib annuiteedina vaadelda laenu, mida iga kuu tasutakse võrdsete osamaksudena. annuiteetleping regulaarsete, kindla suurusega maksete leping (näiteks raha väljamakseteks pensionifondist või pensionikindlustuslepingu alusel) arvelduskrediit ehk ülekulu - krediit, mida pank annab kliendile arveldusteks vajaliku raha puudumisel arvestuslikud kulud vt kalkulatoorsed kulud avanssannuiteet - raha investeeritakse perioodi algul bilanss raamatupidamise aruanne, mis kajastab kindla kuupäeva seisuga raamatupidamiskohuslase vara, kohustusi ja omakapitali boniteet maksevõimelisus broking väärtpaberite vahendus brutopalk väljateenitud palk enne maksude maksmist börs organiseeritud kauplemissüsteem, mis pakub võimalikult efektiivset, mugavat ja
· Lausharimiskultivaator · Kombikülvik · · Väetisekülvik Rullpress · Metsaveohaagis tõstukiga · · Kombain CLAAS Mega TEHNOLOOGILINE KAART Materjalikulu 8632 kr/ha Masinkulu 6130 kr/ha Kulud kokku 14762 kr/ha Müügitulu 18155 kr/ha Toetused 0 kr/ha Arvestuslikud tulud kokku 18155 kr/ha Materjalikulu Ühiku hind Töö- Materjali nimetu Materjali Maksumus Ühik Kasutusaeg kr/kg, kr/l, operatsioon s kulunorm kr/ha kr/rull, kr/t Umbrohu- Trifluraliin 2
· Tuletisväärtpaberid: swapid, forwardid ja optsioonid (erinevad riskid, põhinevad alusvaral, finantsvõimendus). Kindlustada riski vastu (optsioonid) või kanda risk teisele poolele (futuurid, forwardid, swapid). Vahetusleping (swap) - Leping vahetada `kassavooge/Rahavooge' teatud tähtaegade tagant. Kassavood võivad olla fikseeritud või arvestuslikud. Valuutaswap - Ühes valuutas oleva laenu põhiosa ja intressimaksete vahetamine teises valuutas olevate laenu põhiosa ja intressimaksete vastu. Optsioon: leping tulevikus müüa/osta ese kokkulepitud tähtpäevadel ja hinnaga ja koguses, kuid ühel lepingupoolel on õigus osta (call option) või müüa (put option), teisel poolel kohustus tehingus osaleda, kui õigust
muutuvkulud võrduvad nulliga kuna toodangut pole, on lühiperioodil firma kogukulud TC võrdsed püsikuludega TFC (SR-il kui Q=0 on TC=TFC); 5.c; kaudsed kulud nende laias, üldises (e majandusteoreetilises) käsitluses tähendavad alternatiivsete kulude arvestamist, mis ei ole seotud otsese rahalise väljamaksega võõraste tootmistegurite eest (mida ka firma raamatupidamine saaks "ilmutada" ). Amortisatsioonieraldised on arvestuslikud ning sõltuvad ettevõtte poolt valitavast amortisatsiooninormist; 6.a. kuna loendis esinevad nii otsesed (näiteks töötajatele makstud palk, makstud üür, pangalaenu intressid) kui ka kaudsed kulud(saamatajäänud intressid), ongi õige viidata kõige laiemale kulukäsitlusele e alternatiivkuludele kõige üldisemas mõttes; Igasugune kulu on piiratud ressursside tingimustes ühtlasi ka alternatiivkulu; 7
laenu, mida iga kuu tasutakse võrdsete osamaksudena. annuiteetleping regulaarsete, kindla suurusega maksete leping (näiteks raha väljamakseteks pensionifondist või pensionikindlustuslepingu alusel) arbitraazhi all mõistetakse tegevust, mille eesmärk on saada kasumit hinnavahelt, st osta kaup odavalt ja müüa see kallimalt maha kauba omadustele midagi lisamata. arvelduskrediit ehk ülekulu - krediit, mida pank annab kliendile arveldusteks vajaliku raha puudumisel arvestuslikud kulud vt kalkulatoorsed kulud assignatsioon - maksekäsund avanssannuiteet - raha investeeritakse perioodi algul bilanss raamatupidamise aruanne, mis kajastab kindla kuupäeva seisuga raamatupidamiskohuslase vara, kohustusi ja omakapitali boniteet maksevõimelisus broking väärtpaberite vahendus brutopalk väljateenitud palk enne maksude maksmist börs organiseeritud kauplemissüsteem, mis pakub võimalikult efektiivset, mugavat ja
Töötajatele on ette nähtud 28 kalendripäeva puhkust, mida tasustatakse vastavalt kehtivale seadusele, seetõttu arvestatakse iga kuu reservi puhkusekuludeks 1/12 tööjõukuludest, s.o. 3248 krooni. Tööjõukuludesse arvestame ka töötajate koolituskulud. Plaanitud on igale arhitektile vahemalt 5 päeva koolitust aastas . Keskmine koolituspäeva maksumus on 2000 krooni, aasta kulu seega 30000 krooni (3*5*2000). Ühe kuu kulu 2500 krooni. Arvestuslikud tööjõukulud kokku 44724 krooni. 18 3.11 Stardikapital Stardikapitali komponent Summa põhivahendite maksumus 562490 väikevahendite maksumus 14821 materjalide maksumus 6946 kindlustuskulud 1125 reklaamikulud 7760 Internetiga liitumine 70 Kokku 593212 19 3.12 Muud kulud
Varude pidev arvestussüsteem Varude pidev arvestussüsteem näitab varude jooksvat muutumist arvestusperioodi vältel. See süsteem toodab infot kõigi varudega seotud otsuste vastuvõtmiseks ja finantsaruannete koostamiseks. Näiteks kui klient soovib teada, millal ta kauba saab, siis majandusüksus, milles kasutataksevarude pidevat arvestussüsteemi, saab vastata kohe pärast oma kaubajäägi kontrollimist. Kuigi varusid säilitatakse ladudes on arvestuslikud jäägid igapäevaselt teada. Varude pidev arvestussüsteem annab ka infot laojääkide madalseisust ning vajaduse korral saab siis kiiresti kaupu juurde tellida. Pideva asrvestussüsteemi rakendamise korral kantakse jooksvalt vastava konto deebetisse kõik varu ostutehingud ning kreeditisse varu müügitehingud (soetusmaksumuses). Arvestusperioodi lõpul arvutatakse varu konto lõppsaldo: SL= SO+ DK-KK (lõppsaldo= algsaldo+ deebetkäive- kreeditkäive)
otsustama. · Ettevõtte kasumite võrdlemisel on oluline hinnata arvestuslikke kulusid, need on kulud, mida konkreetses ettevõttes ei teki, kuid mis igas sarnases ettevõttes tavaliselt peaks tekkima. · Mardi kaupluse puhul on arvestuslikuks kuluks üür. Kuna ettevõte oma majas, siis ei pea ta renti maksma. Kuna üüri eest ei maksta, ei saa seda ka raamatupidamises kajastada. · Kui me arvestame ettevõtte raamatupidamise kasumist (10 000 krooni) maha arvestuslikud kulud, jõuame ettevõtte arvutusliku kasumini (3000 krooni). · Seda kasuminumbrit saame võrrelda teiste poodidega. · Et erinevate ettevõtete majandustulemusi võrrelda, esitatakse neid väga tihti suhtena mõnda teise näitajasse. · Enam kasutatav näitaja on kasumi suhe ettevõtte käibesse. Selle saamiseks jagatakse ettevõtte mingi perioodi, näiteks ühe kuu, kasuminumber tema sama perioodi tuludega. · Mardi raamatupidamislikku kuukasumit käibega jagades saame järgmise
Sellest tulenevalt on varude arvestuses kasutusel kaks metoodikat - pidev arvestus ja perioodiline arvestus [10]. 2.1Varude pidev arvestussüsteem Varude arvestuse pidevsüsteemi puhul peetakse jooksvat arvestust nii varude jäägi kui ka müüdud kaupade soetusmaksumuse kohta [2:170]. See süsteem toodab infot kõigi varudega seotud otsuste vastuvõtmiseks ja finantsaruannete koostamiseks. Kuigi varusidd säilitatakse ladudes, on arvestuslikud jäägid igapäevaselt teada. Varude pidev arvestussüsteem annab ka infot laojääkide madalseisust ning vajaduse korral saab siis kiiresti kaupu juurde tellida. [9:68]. Pideva arvestussüsteemi rakendamise korral kantakse jooksvalt vastava konto deebetisse kõik varu ostutehingud ning kreeditisse varu müügitehingud (soetusmaksumuses). Arvestusperioodi lõpul arvutatakse varukonto lõppsaldo: [9:69].
muutuvsisendi piirprodukt vähenema. Alternatiivkulu- Kuna ühiskonna ressursid on piiratud ja neid võib alternatiivselt kasutada, on teatud ressursside antud hüvise tootmiseks kasutamise majanduslik kulu sisuliselt alternatiivkulu Otsesed kulud- on firma tegelikud rahalised väljamaksed ressursside eest, mis muretsetakse ressursiturult. Kaudsed kulud- mõõdavad tulu, mida antud ressurss oleks võinud teenida parima alternatiivse kasutusviisi korral. Arvestuslikud kulud- on otsesed kulud, mis kajastuvad firma raamatupidamises. Majanduslikud kulud- on otseste ja kaudsete kulude summa. Kaudsed kulud ei nõua rahalisi väljaminekuid ja ei kajastu seetõttu raamatupidamises. Püsikulud (FC)- on püsiressurssidega seotud kulud, mille suurus lühiperioodil ei muutu. Muutuvkulud (VC) - on muutuvressurssidega seotud kulud, mille suurus lühiperioodil muutub, kui firma tootmismaht muutub.
võlad. Muude võlgade grupis kajastatakse laenudelt, kapitalirentidelt ja muudelt võlakohustustelt tekkepõhiselt arvestatud intresse. Selles grupis ei kajastata maksuintresse, samuti teiste konsolideerimisgrupi ettevõtjate ja sidusettevõtjate intressikohustusi. Igakuiselt kajastatakse makstud intresse kuludesse maksmise päeval, tehes maksegraafiku alusel finantsmooduli kande; bilansipäeva seisuga tehakse arvestuslikud intressikulude kanded, mis sisestatakse samuti finantsmoodulis raamatupidamisõiendi alusel. Kui maksegraafiku alusel makstakse intressid kuu keskel, arvestatakse tekkepõhised intressid päevade lõikes kuni bilansipäevani. D 6060 K 2410 Lähetuskulude arvestus toimub iga lähetatu isiku lõikes. Pärast lähetust tuleb koostada lähetuskulude aruanne, millele on lisatud sõidupiletid ja muud kuludokumendid.
21. Raamatupidamise seadus I Raamatupidamise seadus (uuendatud) (RT I 2002, 102, 600) kehtib 01.01.2003. Seaduse eesmärgiks on õiguslike aluste loomine ja põhinõuete kehtestamine rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtetest lähtuva raamatupidamise ja finantsaruandluse korraldamiseks. II Äriseadustik Reglementeerib ettevõtete asutamise, tegutsemise, jagunemise ja ümberkujundamise ning omakapitali ja tegevuse lõpetamise arvestuslikud küsimused erinevate ettevõtlusvormide tingimustes. III Võlaõigusseadus IV Maksukorralduse seadus Seadus määrab Eesti maksusüsteemi, maksuseadusele esitatavad nõuded, maksumaksja, maksu kinnipidaja ja maksuhalduri õigused, kohustused ja vastutuse ning maksuvaidluste lahendamise korra. V Maksuseadused · tulumaksuseadus · käibemaksuseadus · sotsiaalmaksuseadus · töötuskindlustuse seadus muude riiklike maksude seadused - aktsiisimaks - hasartmängumaks - tollimaks
sisuliselt alternatiivkulu; ta on antud ressursi parimast alternatiivsest kasutusviisist loobumise hind; analüüsi lihtsuse huvides väljendatakse teda tavaliselt rahalistes mõõtühikutes. Otsesed kulud - on firma tegelikud rahalised väljamaksed ressursside eest, mis muretsetakse ressursiturult. Kaudsed kulud - mõõdavad tulu, mida antud ressurss oleks võinud teenida parima alternatiivse kasutusviisi korral. Firma kulude iseloom: Arvestuslikud kulud - on otsesed kulud, mis kajastuvad firma raamatupidamises. Majanduslikud kulud - on otseste ja kaudsete kulude summa. Kaudsed kulud ei nõua rahalisi väljaminekuid ja ei kajastu seetõttu raamatupidamises. Firma püsi- ja muutuvkulud: Püsikulud (FC) - on püsiressurssidega seotud kulud, mille suurus lühiperioodil ei muutu. Muutuvkulud (VC) - on muutuvressurssidega seotud kulud, mille suurus lühiperioodil muutub, kui firma tootmismaht muutub.
konkurente, ehk milline on selle turu struktuur, kus firma oma toodetud hüvist müüb. Turutüüpide sõltuvus firma tulust on igal tüübil erinev. Kasum on tulude ja kulude vahe. 1 Firma kujundab oma tootmismahu selliselt, et tema kasum vaadeldaval ajaperioodil oleks maksimaalne. Kuna kasum on tulude ja kulude vahe, sõltub kasumi suurus seega tuludest ja kuludest. Piirkasum - ettevõtte tulude ja muutuvkulude vahe kalkulatoorsed kulud (ka: arvestuslikud kulud) -kulud, mida konkreetses ettevõttes ei teki, kuid mis igas sarnases ettevõttes tavaliselt peaks tekkima. Kuna kasum on maksimaalne tootmismahu korral, kus piirtulu ja piirkulu on võrdsed, on see täieliku konkurentsi tingimustes firma tootmise maht. Kogukasum - müügitulu, millest on maha arvatud kogukulud (realiseeritud toodete ja tegevuskulud). VAATA FAILIST Majandusteoorias tuntakse nelja turustruktuuri: polüpol(täielik konkurents), monopol,
töötajaskonda läbirääkimistel ettevõtte administratsiooniga (omanikega). · amortisatsioonikulu kulu põhivahendite asendamiseks ja remondiks · ankurvaluuta välisvaluuta, mille suhtes on fikseeritud koduse raha kurss; kasutatakse valuutakomiteede puhul · annuiteetleping regulaarsete maksete leping (näiteks raha väljamakseteks pensionifondist või pensionikindlustuslepingu alusel) · arvestuslikud kulud vt kalkulatoorsed kulud · asendatavuse piirsuhe näitab, kuipalju soovib tarbija vahetada ühte hüvist teise vastu; määrab ära samasuskõvera kalde · asendusefekt suhteliselt kallimaks osutunud hüvis asendatakse odavama asenduskaubaga · asenduskaup hüvis, mis rahuldab mingit konkreetset vajadust sarnasel, analoogilisel moel · avalik sektor koosneb lisaks keskvalitsusele ka kohalikest omavalitsustest ja mitmetest kasumit
ja esindavad töötajaskonda läbirääkimistel ettevõtte administratsiooniga (omanikega). amortisatsioonikulu – kulu põhivahendite asendamiseks ja remondiks ankurvaluuta – välisvaluuta, mille suhtes on fikseeritud koduse raha kurss; kasutatakse valuutakomiteede puhul annuiteetleping – regulaarsete maksete leping (näiteks raha väljamakseteks pensionifondist või pensionikindlustuslepingu alusel) arvestuslikud kulud – vt kalkulatoorsed kulud asendatavuse piirsuhe – näitab, kuipalju soovib tarbija vahetada ühte hüvist teise vastu; määrab ära samasuskõvera kalde asendusefekt – suhteliselt kallimaks osutunud hüvis asendatakse odavama asenduskaubaga asenduskaup – hüvis, mis rahuldab mingit konkreetset vajadust sarnasel, analoogilisel moel avalik sektor – koosneb lisaks keskvalitsusele ka kohalikest omavalitsustest ja
kasutamise eeliseks on selle sõltumatus kasutatavatest tehnoloogiatest. Loodud on isegi vastav ühendus (The International Function Point User Group). Üldiselt on funktsioonide arvule tuginemine adekvaatsem projekti algusfaasis, koodiridadele tuginemine aga projekti edasistes faasides. Eritüübiliste mudelite vahelise ülemineku hõlbustamiseks on erinevate keelte jaoks leitud keskmised arvestuslikud koodiridade arvud, mis on vajalik ühe funktsiooni realiseerimiseks (funktsioonidena vaadeldakse kasutaja sisendit, väljundit, väliseid andmeliideseid, päringuid jne): assembler 320, C 128, C++ 56, Java 55, Visual Basic 35 jne. · Kulude mudelid aitavad kaasa riskide analüüsile ning võimaldavad ligikaudselt kavandada projekti, kui selle maksumus on ette antud (muutes vastavaid parameetreid, kuni kulud etteantud piiridesse mahub)
hooldus; valve- ja turvameetmed; kaubaaluste ja pakkematerjalide kulud; kulum (ehitised, tehnika, inventar) kindlustus (kinnisvara ja seadmed); halduskulud (kaupade käitlemise plaanimise ja juhtimisega seotud kulud, lao juhtkonna palgad, lisatasud jms); muud kulud. (laokulud - Tegevuskulud ja kulud vahenditele; ostetud teenused; varade kulum; varadesse seotud kapitali intressikulu (kapitalikulu); rendid ja liisingumaksed; ettevõttesisesed arvestuslikud kulud.) 38. Mis on laoartikkel (SKU)? SKU on unikaalne toode, mis erineb teistest toodetest mingil moel. Erinevus võib seisneda suuruses, kaubamärgis, mudelis, pakendis, funktsioonis, või muudes toote omadustes või viimaste kombinatsioonis. Iga laoartikli varu üle peetakse arvestust ja hoiundatakse eraldi teistest laoartiklitest. Igat erinevat tootekoodi omavat toodet/tootekogust nimetatakse laoartikliks. 39. Kuidas leida kaubaartikli keskmist laoseisu?
ühe sõidu jooksul (kauba ruumala suhe koormaruumi ruumalasse) 10 DÜNAAMILINE TÄITEASTE- faktiliselt veetud tonnkilomeetrite suhe tonnkilomeetritesse, mida oleks olnud võimalik vedada sõiduki kandejõudu täielikult kasutades. NB! TÄITEASTET VÄLJENDATAKSE ALATI PROTSENTIDES. VALEMID Kaubaveo omahind (/kg)= auto veokulud kokku (/auto) / veetud arvestuslikud kg Täiteaste(%)= y arvestuslik= Q arvestuslik / q arvestuslik, kus Q arvestuslik=koorma arvestuslik kaal (kg), q arvestuslik= veoki arvestuslik kandevõime (kg) VEOTASU ARVUTAMINE (MAHUKAALUNA) 1. Veose kaal kuupmeetri kohta kilogrammides Brutokaal/mõõtmed (m3) 2. Veotasu Veose ruumala (m3)*mahukaal MAHUKAAL= kui maanteeveos kaalub kuupmeetri kohta vähem kui 333 kg siis lähtutakse veotasu arvutamisel mahukaalu tingimusest, ehk korrutatakse veose
Käsitlust leiab ka ettevõtte majandusarvestussüsteem koos selle olulisemate koostisosadega. Eelarvete teema alla kirjeldatakse eelarve koostamise aluspõhimõtteid ja eesmärke. Aruandluse teema alla leiavad olulisemat käsitlemist bilanss ja kasumi ja rahavoogude aruanded. See võimaldab lugejal saada esmase ettekujutuse ka raamatupidamisest ja majandusaasta aruande koostisosadest. Sõnastik: (28 terminit) arvestuslikud kulud vt kalkulatoorsed kulud bilanss raamatupidamise aruanne, mis kajastab kindla kuupäeva seisuga raamatupidamiskohuslase vara, kohustusi ja omakapitali ettevõtte aastaaruanne sisaldab bilanssi, kasumiaruannet ja tegevusaruannet ettevõtte alternatiivkulu tulu, mis jääb ühele tegevusele pühendumisel saamata teistest tegevustest Mikro- ja makroökonoomika Sissejuhatus
kulusid käsitleda üldkuludena. üldkulud näiteks administratiivkulud, mis on ühised paljude osakondade jaoks; need kulud ei muutu, kui mingi tegevusvaldkond peatatakse (näiteks turundusuuringud ja arenduskulud). alternatiivkulud on tulu, millest me loobume, valides antud tegevusvaldkonna (ka antud tooted). Need kulud on olulised kui kasutatakse kõiki võimsusi või kui ressursid on piiratud. rahalised ja mitterahalised kulud kulud võivad olla sularahas või arvestuslikud (amortisatsioon). otsesed muutuvkulud kui antud toodet ei toodeta, võrduvad nulliga. pool-muutuvkulud varieeruvad sõltuvalt tootmise mahust, kuid ei võrdu nulliga tootmise puudumisel. perioodi püsikulud ei sõltu tootmise mahust. 12) Kulukesksete hinnakujundusmeetodite tugevad ja nõrgad küljed + · Kuludest lähtuv hinnakujundus on praktikas kõige enam levinud (eriti täiskulude hinnakujundus ja standardse juurdehindluse hinnakujundus).
tootmiseks kasutamise majanduslik kulu sisuliselt alternatiivkulu; ta on antud ressursi parimast alternatiivsest kasutusviisist loobumise hind; analüüsi lihtsuse huvides väljendatakse teda tavaliselt rahalistes mõõtühikutes. Otsesd kulud on firma tegelikud rahalised väljamaksed ressursside eest, mis muretsetakse ressursiturult. Kaudsed kulud mõõdavad tulu, mida antud ressurss ooleks võinud teenida parima alternatiivse kasutusviisi korral. Firma kulude iseloom: Arvestuslikud kulud on otsesed kulud, mis kajastuvad firma raamatupidamises. Majanduslikud kulud on otseste ja kaudsete kulude summa. Kaudsed kulud ei nõua rahalisi väljaminekuid ja ei kajastu seetõttu raamatupidamises. Firma püsi ja muutuvkulud: PÜSIKULUD (FC) on püsiressurssidega seotud kulud, mille suurus lühiperioodil ei muutu. MUUTUVKULUD (VC) on muutuvressurssidega seotud kulud, mille suurus lühiperioodil muutub, kui firma tootmismaht muutub.
jooksvalt. Tähtajaks on üks nädal töö andmisest alates, kui õpetaja ei ütle teisiti. Iseseisvad tööd tuleb esitada antud tähtajaks, esitades hiljem, võib õpetaja alandada hinnet ühe palli võrra. Kuu möödumisel tähtajast on õpetajal õigus töö vastuvõtmisest keelduda. Õpilasele tuleb kasuks pidev kursisolek ajakirjanduses avaldatuga. 1 Kohustuslikud nõuded Kõik kursusel ettenähtud tööd on kohustuslikud. Tunnis osalemise eest saadavad hinded ei ole arvestuslikud. Poolaasta- ja aastahindega "4" ja "5" hinnatakse õppureid, kes on sooritanud kõik arvestuslikud tööd õigeaegselt ning hindele "hea" või "eeskujulik". Sooritamata tööd hinnatakse hindega "1", mis omakorda ei võimalda õpilasel saada poolaasta- ja aastahindeks kõrgemat hinnet kui "3". Õpilasel on õigus tegemata või ebaõnnestunud tööd järele vastata kümne päeva jooksul. Selle aja möödumisel ei pea õpetaja enam tööd järele teha laskma
valmistumisel. Iga teema järel toimub kontrolltöö lünktesti kujul (kokku kolm). Kasuks tuleb pidev kursisolek ajakirjanduses Euroopa Liidu kohta avaldatuga. Iseseisvad tööd tuleb esitada antud tähtajaks, esitades hiljem, võib õpetaja alandada hinnet ühe palli võrra. Kuu möödumisel tähtajast on õpetajal õigus töö vastuvõtmisest keelduda. Kohustuslikud nõuded Kõik kursusel ettenähtud tööd on kohustuslikud. Tunnis osalemise eest saadavad hinded ei ole arvestuslikud. Poolaasta- ja aastahindega "4" ja "5" hinnatakse õppureid, kes on sooritanud kõik arvestuslikud tööd õigeaegselt ning hindele "hea" või "eeskujulik". Sooritamata tööd hinnatakse hindega "1", mis omakorda ei võimalda õpilasel saada poolaasta- ja aastahindeks kõrgemat hinnet kui "3". Õpilasel on õigus tegemata või ebaõnnestunud tööd järele vastata kümne päeva jooksul. Selle aja möödumisel ei pea õpetaja enam tööd järele teha laskma
invest.rentaabluse põhjal (ROCE-ROI anal.). ROCE-ROI = kasum / invest. Invest.rentaablus = (kasum / käive) x (käive / varad) Põhitegevuse invest.rentaablus = jääktulu II/koguvarad = intressideeelne kasum/koguvarad Invest. puhasrentaablus = tulemusüksuse jääkkasum / koguvarad Transferthind - e/v ühe allüksuse poolt teisele sama e/v allüksusele pakutava toote või teenuse eest nõutav hind (reaalset raha liikumist ei toimu, on eelkõige arvestuslikud näitajad). Transferthind = otsekulud + e/v kui terviku alternatiivkulu tooteühiku kohta 31 22. Firmasisene aruandlus. E/v kui terviku maj.tulemuste kujunemise jälgimiseks on vajal. teost. firma allüksuste ja nende si- semiste tasemete tulemuste anal Üldkontseptsioon: · Peab võimald. integreerida tulemusi kõigi tasandite suhtes. · Võimald- liigend. aruandesüst. aruandeper-de lõikes.
jälgimine Laoressurisside kasutamine mõõdavad lao kasutamise tõhusust nt lao täituvus Tööjõukasutamise tõhusus tööjõu tulemuslikkus ja tootlikkus Varude käitlemine kahjustumise ja riknemise käitlemine Tegevuse parameetrid - laokäive Laokulud. Tööjõud, hoone rent, halduskulud, sisseseade kulud, toimimisega seotud, ostetud teenused, rendi ja liisingutingimused, varade kulum, varadesse seotud paitali intressikulu, ettevõtte sisesed arvestuslikud kulud. Transpordiliigid, konteinerveod, intermodaalne transport Kiisler ptk 8 lk 233-248 Märksõnad: liikide põhimõttelised eelised ja puudused, konteinervedude kasulikkus Maksumus, kattevõime, veokaugus, mahutavus, kiirus, kahjustumine Intermodaalne transport mitu veoliiki, üks vedaja. Vastutuse määravad veodokumendid, veetav kaup on kogu veoprotsessi kestel kindlas veoühikus (konteiner, treiler vms), veoprotsessis kasutatakse vähemalt
mobiilseid tootmistegureid maksustada, kuna need vivad siirduda mujale.) (4) Maksukogumisel mastaabisst (5) Vrdsuse taotlemine raskem. Kohalike omavalitsuste rahastamine Eesti kohalike omavalitsuste tulubaas vga mitmekesine. 2003. aastal tulude struktuur: Tulumaks (42%), Eraldised tasandusfondist [vahendid konkreetsete lesandete titmiseks (petajate palgad jm.)] (18%), Tasandusfond [eraldised riigieelarvest nrgema tulubaasiga omavalitsustele, kelle arvestuslikud kulud jvad alla arvestuslikele tuludele] (10%), Laekumised majandustegevusest [nt. piletite mk jne.] (7%), Maamaks (4%), Ministeeriumite sihtotstarbelised eraldised [riiklike lesannete titmisega seotud kulude katteks] (4%), Riigieelarvelised investeeringutoetused [koolid paljuski munitsipaalomandis] (4%), Varade mk (3%), Eraldised teistelt omavalitsustelt [osutatakse avalikku 28 teenust mnele teisele omavalitsusele, nt
haldur võis alustada pankrotivara müüki. VÄLJAMAKSED PANKROTIVARAST Jaotusettepanek Pärast viimast nõuete kaitsmise koosolekut koostab haldur jaotusettepaneku, milles märgitakse: 1) tunnustatud nõuded, nende rahuldamisjärgud ja jaotised; 2) kui jaotusettepanek esitatakse käesoleva seaduse § 144 lõikes 1 sätestatud korras, siis andmed nõuete kohta, mille tunnustamise üle on vaidlus kohtus, märkides ära arvestuslikud jaotised, lähtudes iga võlausaldaja poolt hagiavalduses märgitud nõude suurusest ning rahuldamisjärgust; 3) andmed käesoleva seaduse § 146 lõikes 1 nimetatud väljamaksete kohta ja krediidiasutuses raha hoiustamise kohta; 4) andmed iga pandieseme müügist saadu kohta; 5) andmed pankrotivarasse laekunud ja jaotamisele kuuluva pankrotivara kohta; 6) andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saada oleva vara
Moolmahu suurenemise tõttu teevad põlemise käigus tekkinud gaasid Analoogselt rõhule , võime arvutuslikult leida ka temperatuurid kasulikku tööd. paisumisprotsessi lõpul: Asendades põlemisvõrrandis lähteandmetena võetud ja arvestuslikud Tb/ Tz = ( Vz/Vb) n2 1 , temperatuur paisumise lõpul Tb = Tz/ n2-1 näitajad saadakse ruutvõrrand üldkujuga : AT 2z+BTz - C = 0, Rõhu ja temperatuuri praktilised väärtused paisumisprotsessi lõpul: Ruutvõrrandi lahedamisel leitakse põlemisprotsessi temperatuur 10
arvestus on tulevikku suunatud. Väljamaksed tähendavad maksevahendite suundumist ettevõttest väljapoole. Väljaminekud- kui muutused toimuvad mitte ainult maksevahendites, vaid need hõlmavad ka ettevõtte võlasuhteid e ettevõtte kogu rahavara. Kulud- ettevõtte kõik raha minekud.Kulude mõistes sisaldub materiaalse vara vähenemine.Kuid tehakse ka muid kulutusi mis ei ole otseselt seotud raha väljaminekuga. Need on loovutused ehk arvestuslikud kulutused.. Käitiskulu- kõik ettevõttes tootmistegevuse tarbeks tehtud kulutused, ei sisalda kapitaliprotsenti. Tootmiskulu- kõik ettevõttes tehtud kulutused pluss kapitali kulunõudlus (kapitaliprotsent). Alternatiivkulu- tulu, mis jääb saamata tootmises rakendatud tegurite parimast alternatiivsest kasutamata jäetud rakendusvõimalusest. Kogukulu- tootmistegevuse poolt põhjustatud kõigi kulude, s.o muutuvkulude ja püsivkulude summa, milliseid kutsutakse ka tootmiskuludeks.
annaabi.ee 
