juhtus enne sündmust, kes on päevakajane kirjeldanud sündmuse, tegelased A jms, kommentaarid toimunule) J keel on lihtne, selge, täpne A ARVAMUSLUGU analüüsiv, nagu arutlev jutustav, nagu tavailne lühijutt, täpne ja aus faktilugu kirjand 1.) L 1.) välja toodud loo tuum · teada anda tekstituum analüüsiv kirjutis E jutustav kirjutis (millest kirjutatakse, · meeleolu loov, olukorda kirjeldav lause, tsitaat vms
2.kursus MEEDIATEKSTI ANALÜÜS Essee Tallinn 2015 Sissejuhatus ja ülevaade temaatikast Valisin analüüsitavaks meediatekstiks Eesti Arstiteadusüliõpilaste Seltsi endise presidendi ja praeguse psühhiaatriaresidendi Kadri Kasaku arvamusloo pealkirjaga „Alkohol on kui truu koer, keda armastame, kuigi ta on meid igast otsast purenud“, mis ilmus ajalehe Postimees veebiväljaandes 22. oktoobril. Arvamuslugu on kirjutatud pärast töö- ja tervishoiuministri Jevgeni Ossinovski eelnõu avalikuks tulekut ning millega sotsiaalministeerium kavatseb oluliselt piirata alkoholireklaami, lisaks pikemas plaanis ka alkoholi kättesaadavust ja hinda. Arvamuslugu ei ole otseselt vastus Ossinovski paketile, Toon välja kolm põhjust, miks ma konkreetselt selle ülesande raames just Kadri Kasaku teksti valisin. 1) Kadri Kasaku lugu on ajakirjanduslik tekst nagu ülesanne nõudis
Arutleva kirjandi puhul nõutakse tavaliselt, et see koosneks sissejuhatusest, teemaarendusest ja kokkuvõttest. Selleks, et kirjutada head kirjandit, peaksid sa õppima iseseisvalt hankima infot ja ideid, käsitlema neid arukalt ja omatahtsi, suutma hinnata nende väärtust ning vajalikkust oma töö seisukohalt. Ainestiku kogumine Vajaliku ainestiku kogumiseks ja kirjapanemiseks on mitmesuguseid võtteid: loetelu, heuristilised küsimused, mandala. Loetelu Viies minuti jooksul kirjutatakse vaba mõttevooluna paberile kõik, mis pealkirjas olevate märksõnadega seoses meenub. Järgmine samm on saadud materjali liigendamine: tuleb otsustada, millised märksõnad, fraasid, mõisted, pealkirjad sobivad kokku, milline on nende ühine tähendus.Kui kirjapandud sõnad on väga erinevad või väga sarnased, peab millestki loobuma. Heuristilised küsimused Heade mõtete saamiseks võib kasutada küsimusi kes?, mis?, kus?, millal?, kuidas?, miks? See
Naaber Ema (brünett, (Võõrad pikk, , ei abivalmis) tereta) Cätlyn (Mari sõbranna) Loetelu kirjutatakse teksti teema või probleem lehe ülaservale, et see oleks kogu aeg silmade ees. Seejärel kirjutatakse võimalikult kiiresti (umb. 5 min. jooksul) märksõnadena üles kõik, mis teemaga/probleemiga seoses meenub. NÄIDE : RAHA mugavused, ehted, autod, õnn, tasakaal, armastus, sõltumatus . . . Raha võim ja võimalused Mida saab raha eest osta? mugavused
· esita küsimus "Mis juhtuks siis, kui.." Järelduste tegemine · eeskuju: loe lõik ja too välja, millised järeldused võiks teha - näita ette, milline võiks olla mõttekäik; · teeme järeldused vastavalt meie kogemusele; · õpeta, harjuta, rakenda; · märgista tekstides; · kui..., siis... ; · seosta olemasolevate teadmistega; · küsimuste esitamine - mida sa tead? Mida sa mõtled? Miks?; · ära pidevalt vasta; · väldi hinnangu andmist; · kontrolli, kuidas asjast aru saadakse; · lugedes peab lugeja pidevalt oma mõtlemist kohandama, selleks, et tekstist aru saada. RÄÄKIMINE ON OLULINE! Kuidas esitada oma arvamusi põhjendatult? Küsi: · Oled sa kindel? · Miks sa nii arvad? · Miks? Kuidas? · Mille põhjal jutus sa nii arvad? Tunned? Mõtled? · Kas kellelgi on teistsugune arvamus? - Jaga arvamusi ja põhjendusi. - Julgusta teisi kaaluma ja vaatlema erinevast vaatevinklist, julgusta esitama erinevaid arvamusi. - Nõus? Vastu? Miks
Paavats asutas 1622.a püa vennaskon usu levitamiseks, et propageerida usku ja ustavust. Propagandta iseloomustab rõhuasetus sihilikkusel ja manipulatsiivsusel. Teadaolevalt on propaganda ajaloos esimene märkimisväärne inimene Aristoteles. Tema jaoks oli veenimise eesmärk arusaamade ja seisukohtada edasiandmine. Aristotelese ,, Retoorika" on veenmiskunsti klassikaline teos, milles väidetakse,et veenmine tugneb kolmele sambale: 1. Ethos ehk kõneleja isikuomadused 2. Pathos ehk auditooriumi viimine sobivasse emotsionaalsesse seisundisse 3. Logos ehk argumendid ja nendest tuletatud järeldused Kõige enam rõhutas Aristoteles ethost,sest see kannab endas kõneleja usaldusväärsust. Sihtgrupi veenmiseks peab kasutama kõnelejat, keda inimesed usaldavad ja kellega nad suudavad samastuda. Et inimesed propagandisti sõnumit toetaksid, peavad tema argumendid olema ratsionaalsed ja nende mõju emotsionaalne.
tapab demonstrante?), aga mis vaatepunkti tegelikkust. Keel pigem konstrueerib tegelikkust ehk tähendusi, kuidas asju esitatakse. Tekstianalüüsi keskne objekt on uurida, mis vahenditega keel tähendusi esitab. Keelekasutus põhineb valikul – keelekasutaja valib sõnade ja väljendite, kasutatava struktuuri, lausevormi vahel. Keeleteadlane, kes uurib, ei vaata esimesena mitte teksti sisu, vaid kuidas tekst sisu edasi annab. Kui asjast räägitakse teisiti, on ka tähendus teistsugune. Ajalehetekstide loodavas maailmas näivad sündmused olevat paratamatud, nt hind tõuseb, sissetulekute vähenemine. Tegutsejad pole inimesed, vaid majanduslikud protsessid, poliitilised olendid. 54% uudistekstidest olid verbaalsed tekstid (keegi-ütles-et-stiilis). Kriitiline lingvistika uurib ka inimeste asjade ja nähtuste nimetamist ja kategoriseerimise viise. Kuidas ja mis sõnadega inimesi, asju, nähtusi nimetatakse, iseloomustatakse
Juhtlõik ja arendus. Esimene probleem on selles, millest kirjutada kohe juhtlõigu järel. Siin kehtib kaks reeglit: • Juhtlõigul tuleb edasi minna juhtlõigu teemaga, mitte hüpata suvalisele muule teemale. Juhtlõigule järgnevad lõigud räägivad keskse teema lahti. Põhiveana kipub teises lõigus olema juhtlõiguinfo taust. • Tekstis ei tohi korrata juhtlõigu materjali. Tavaline viga on selles, et järgmises lõigus kirjutatakse juhtlõik lihtsalt detailsemalt ja väikeste keeleliste variatsioonidega ringi. Nii jääb mulje, et juhtlõik on alapealkiri ja lugu ise algab teisest lõigust. Alateemade järjestamine. Uudis võib koosneda ainult ühest alateemast, kuid tavalisem on, et kirjeldatav sündmus jaguneb mitmeks alasündmuseks või alateemaks, mis võivad koonduda eri tegelaste ümber, olla üksteisele järgnevad jne. Need alateemad on vaja ära paigutada teksti ja siin on kaks põhireeglit:
INIMKOMMUNIKATSIOON 1. Mis on inimkommunikatsioon? Inimkommunikatsioon on ühise arusaamise loomine inimeste vahel. See on võime luua ja kasutada sümboleid, millest inimkommunikatsioon koosnebki. 2. Milline on inimkommunikatsiooni tähtsus? Inimene vajab inimkommunikatsiooni füüsilise heaolu jaoks. Selle läbi toimub ka enesemääratlus st iga inimene peab tundma, et ta kuulub kuhugi sotsiaalsesse rühma, et ta pole üksi. Selline enesemääratlus toimub inimkommunikatsiooni abil. Inimkommunikatsiooni on vaja ka tööalaselt, näiteks tööjaotuse ja ülesannete edastamise jaoks või ülesannete vastuvõtmise jaoks. Samuti igapäevaselt me puutume iga päev kokku teiste inimestega ja ilma inimkommunikatsioonita ei saaks me teineteisega koos eksisteerida. 3. Millised on erinevad inimkommunikatsiooni oodatavad väljundid? · Arusaamine meil on vaja kuidagimoodi meid ümbritsevatest inimestest ja nende soovidest või vajadustest aru saada. · Heaolu i
Mingi osa infot jääb ikka kandma tema subjektiivseid eelistusi. Peab mõtlema, kelle huve ta ikkagi kaitsev ja kelle arvel. Oluline on nende huvide kaitsmine, kes ei saa enese eest ise seista ning maksimaalne kannatuste vältimine. 3. Kui eetika ja uudisväärtus vms objektiivsed mõjurid lähevad vastuollu, peab ajakirjanik eelistama seda lahendust, mis on eetilisem. 4. Tuleb kaaluda erinevaid variante, kuidas asjast kirjutada. Vahel on võimalik kirjutada lugu vaatenurgast, mis ei tõhuta ohtlikke probleeme, paigutada probleemsed faktid mitte juhtlõiku vaid kõrvalteemasse jne. 5. Inimese privaatsust rikkuv info tuleks avaldada ainult siis, kui lugeja õigus ja vajadus sündmust teada kaalub üles inimese õiguse privaatsusele. Rõhutame: oluline on lugeja vajadus, mitte huvi, põnevus vms. 6
mida peavad erinevad referaadi osad sisaldama ning millest võiks/tuleks neis kirjutada. Referaat iseenesest on kokkuvõtlik ülevaade teatud probleemi või teema kohta, mille koostamisel tuginetakse eelkõige kirjalikele allikatele. Referaadi koostamisel on eesmärgiks süvendada üliõpilase/õpilase oskusi kasutada erialast kirjandust ja arendada väljendusoskust. Referaadis on soovitav esitada järeldused ja omapoolne arvamus. Üldjuhul ei ole referaadi kirjutamisel juhendajat. Referaat kirjutatakse ühe õppeaine teema piirides. Referaadi maht on orienteeruvalt 10-20 lehekülge (Lepikult, Tamm 2003, lk.10). Referaat ei tähenda mitte tõlkimist, vaid just antud teksti refereerimist emakeeles. Ümberjutustus peab olema sidus ja arusaadav. Kui tekib raskusi mingite terminite tõlkimisel, panna kindlasti sulgudesse originaali mõiste. Soovitav on ära märkida, miks valiti just see teema, kuivõrd tekst vastas ootustele, milles autoriga nõustuti ja
mida peavad erinevad referaadi osad sisaldama ning millest võiks/tuleks neis kirjutada. Referaat iseenesest on kokkuvõtlik ülevaade teatud probleemi või teema kohta, mille koostamisel tuginetakse eelkõige kirjalikele allikatele. Referaadi koostamisel on eesmärgiks süvendada üliõpilase/õpilase oskusi kasutada erialast kirjandust ja arendada väljendusoskust. Referaadis on soovitav esitada järeldused ja omapoolne arvamus. Üldjuhul ei ole referaadi kirjutamisel juhendajat. Referaat kirjutatakse ühe õppeaine teema piirides. Referaadi maht on orienteeruvalt 10-20 lehekülge (Lepikult, Tamm 2003, lk.10). Referaat ei tähenda mitte tõlkimist, vaid just antud teksti refereerimist emakeeles. Ümberjutustus peab olema sidus ja arusaadav. Kui tekib raskusi mingite terminite tõlkimisel, panna kindlasti sulgudesse originaali mõiste. Soovitav on ära märkida, miks valiti just see teema, kuivõrd tekst vastas ootustele, milles autoriga nõustuti ja
Iga kirjandi kirjutaja on alustades kogenud, et pea on tühi. Sellist seisundit kutsutakse kirjutamiskrambiks. Mõtete püüdmine ja paberile kirjutamine on kirjutamise algus. Kes ei viitsi mõelda, neil jõuavad paberile ainult kulunud käibetõed. Kirjutamise eesmärk on pakkuda lugejale midagi uut ja kui seda ei ole, pole mõtet kirjutama hakatagi. Vajaliku ainestiku leidmiseks ja kirjapanemiseks on mitmesuguseid võtteid. * Loetelud 3-5 minuti jooksul kirjutatakse mõttevooluna paberile kõik, mis teema või probleemi kohta meenub, kasutades märksõnu. Mustandi kirjutamisel tuginetakse huvitavamatele märksõnadele. * Heuristilised küsimused kes?, mida?, kus?, millal?, kuidas?, miks? See meetod aitab jõuda uute mõtete ja ideedeni. Küsimuste vastustest nähtub, kas saadud ainestik on liiga ühekülgne ja vajaks uute küsimustega täiendamist või piisab sellest teema lahtikirjutamiseks. Ühe küsimuse vastus võib olla kogu lõigu peamõtteks
Uurimistöös võib kasutada erinevate autorite seisukohti, kuid nende seisukohtade võrdlemise ja analüüsimise käigus tuleb jõuda omapoolsete järeldusteni. 6 2 TÖÖ VORMISTAMINE JA ÜLESEHITUS Õpilaste uurimuslike tööde keeleks on korrektne ning akadeemiline eesti keel: ● töödes ei kasutata slängi, kõnekeelt ja ilukirjaduslikke väljendeid ega tingivat kõneviisi; ● töö kirjutatakse umbisikulises vormis; ● pealkirjades ei kasutata lühendeid; ● lühendite esmakasutamisel tekstis tuuakse ära lühendi tähendus; ● vähetuntud terminite kasutamisel tuleb nende esmasel mainimisel ära tuua nende seletused; ● terminitel, millel puuduvad eesti keeles tunnustatud vasted, tuleb lisaks (näiteks sulgudes) anda ka originaalkeelne vorm; ● võõrkeelsed sõnad eestikeelses tekstis tuuakse kaldkirjas, va kasutatud
Iga kirjandi kirjutaja on alustades kogenud, et pea on tühi. Sellist seisundit kutsutakse kirjutamiskrambiks. Mõtete püüdmine ja paberile kirjutamine on kirjutamise algus. Kes ei viitsi mõelda, neil jõuavad paberile ainult kulunud käibetõed. Kirjutamise eesmärk on pakkuda lugejale midagi uut ja kui seda ei ole, pole mõtet kirjutama hakatagi. Vajaliku ainestiku leidmiseks ja kirjapanemiseks on mitmesuguseid võtteid: *Loetelud 3-5 minuti jooksul kirjutatakse mõttevooluna paberile kõik, mis teema või probleemi kohta meenub, kasutades märksõnu. Mustandi kirjutamisel tuginetakse huvitavamatele märksõnadele. *Heuristilised küsimused kes?, mida?, kus?, millal?, kuidas?, miks? See meetod aitab jõuda uute mõtete ja ideedeni. Küsimuste vastustest nähtub, kas saadud ainestik on liiga ühekülgne ja vajaks uute küsimustega täiendamist või piisab sellest teema lahtikirjutamiseks. Ühe küsimuse vastus võib olla kogu lõigu peamõtteks
a pealkirjad), reavahe 1,5. Tekst tuleb joondada mõlemalt poolt, ei ole soovitatav kasutada mitut srifti ja kirjasuurust. Tekstis esiletõstmist vajavaid sõnu või lauseid võib vormistada sõrendatud, paksus või kaldkirjas. Vasakule lehekülje poolele jäetakse köitmise tarvis kõige suurem äär, vähemalt 3 cm. Lehekülgede numeratsioon on kogu tööd läbiv, algab tiitellehest (numbrit ei näidata), sissejuhatusest alates on kõik lehed nummerdatud. Peatükkide pealkirjad kirjutatakse suurtähtedega. Pealkirja järel punkti ei panda, pealkirja alla ei kriipsutata. Iga peatükk algab uuelt lehelt, alapeatükid (pealkiri väikeste tähtedega, v.a. suur algustäht) jätkuvad samalt leheküljelt. Kirja suuruse määrab jaotiste hierarhia. Sama taseme pealkirjad peavad olema vormistatud ühtmoodi. Eelmise tekstilõigu lõpu ja järgneva pealkirja vahele jääb kolm tühja rida. Uut pealkirjastatud jaotist ei alustata lehekülje alläärest, kui pealkiri jääb lehekülje lõppu
Tallinna Ülikool Kriitiline lugemine ja kirjutamine referaat Katri Kraus EEP 2 Sisukord: Lugemine. Lugemisoskuse mõiste ........................................................................................... 3 Lugemine kui protsess .............................................................................................................. 6 Stiil ......................................................................................................................................... 10 Ki
Küsida aina ja aina täpsemaid küsimusi. Tekitada paranoiat allikas, et reporter teab asju. • Tõestuse nõudmine. Küsida fakti, et reporter on eksinud. • Teistele allikatele viitamine. Reporter näitab, et teab juba teist poolt või on saanud info teistelt allikatelt. • Täpsuse rõhutamine. Öelda, et ajaleht avaldab ebaselge info, siis allikas annab täpse info. • Naiivsuse teesklemine. Reporter teeskleb, et ei tea palju asjast, allikas täidab neid tühimikke. • Paus. Tekitada allikas ebameeldivus tunne ja annab info, mis võib olla ootamatu. • Spontaansuse teesklemine. Jätta mulje, et raske küsimus tuli reporterile alles pähe. • Küsimuse modifitseerimine. Kui allikas vaikib, siis võib mängida, nagu oleks küsimusest valesti aru saanud ning siis muuta küsimust. • Piinlikud järeldused. Kui ei taha kommenteerida, siis küsida miks. Võib hakata piinlik
1 SISUKORD Teeninduse olemus.....................................................................................................4 4 1.2. Teeninduskanalid................................................................................................ 7 2.Klienditeenindaja isikuomadused ja teenindaja roll................................................9 2.1. Teenindaja hindamise kriteeriumid.....................................................................................................................10 2.2.Teenindaja roll.....................................................................................................................................................10 2.3. Peamised klienditeenindaja stressitekitajad.................................................
Tuuma ehk fookuse valimine on uudisetegemise protsessi kõige olulisem otsus. Esiteks, fookusest oleneb see, keda küsitletakse faktide ja kommentaaride saamiseks ja milliseid fakte otsitakse. Kui fookus pole paigas, siis küsitletakse valesid inimesi ja kogutakse fakte, mis pole olulised. Nii räägitakse olulisest vähe. Teiseks, tuum määrab, mille kohta otsida materjali kõige enam ja kõige enne. Lahti rääkida juhtlõik. Muud alateemad vaadatakse läbi lühidalt. Ka taust ja perspektiiv kirjutatakse keskse alateema kohta. Tuuma valimise kriteeriumid. Tuuma otsustamiseks on vaja teada, milline info sündmuses on kõige uudisväärtuslikum: mõju ühiskonnale, ebatavalisus, prominendid, konfliktid, värskus. Tuum ja faktid. Küsida: kas on olemas piisavalt fakte, et juhtlõiku valida? Mõnikord saab juba olemasolevate faktide põhjal ja osi fakte teadmata otsustada, millele keskenduda. Reporterit aitavad uudisväärtused ja püsivad hierarhiad
kvalifitseeritud ja võimalikult sõltumatu keele- ja stiilivarude poolest. Tekst tuleb liigendada. Uurimuse kirjutamisel tuleb see lugejaskonnale arusaadavaks teha, tuleb valida lugejaskond, võimalikult lihtsalt seletada võhikutele. Uuurimuse lõppjärgus tuleb täpsustada ja viimistleda kirjutamise abil töö tulemused esitamiskõlblikeks. Uuurimuse läbiviimiseks on hea teha kavandeid, sest kirjutamine on distsiplineeritud tegevus. Esimene kavand kirjutatakse üldpildi saamiseks. Esimene versioon on lähtekohaks uuele versioonile, millest järgmisel etapil, sisu töödeldes, kärbitakse üleliigsed harud, täidetakse augud, kontrollitakse sisu järjekindlust. Kavandades on kirjutajal ohjad enda käes ja tal on võimalus muuta mõtted sõnadeks leida oma kirjutajahäält. Uurimuse edenemise kohta tuleks pidada uurimispäevikut, kuhu panna kirja kõik mõtted ja leiud, loetud tekstid.
pressiesindajalt saadud info, mis on juba töödeldud. Kõige väärtuslikum on esmaallika info, vähem väärtuslikum kolmas allikas. Atributsioon ütleb, et tõde on, et allikas seda ütles. Lugeja peab aru saama, mis on allika ja info suhe. Reporter peab avama, kes on allikas ja milline on tema kaugus infost: kas ta oli pealtnägija, osaleja, kuulis teistelt jne. ei tohi manipuleerida lugejaga – nimetada kuulujutte või jätta midagi esitamata. Jutu atributeerimine ei vabasta reporterit vastutusest laimavate seisukohtade eest tema loos – ajakirjanik esindab allikat. Millal allikale viidata? Kui pole põhjust infos kahelda, reporter ise nägi sündmust või on tegemist üldtuntud faktidega, siis pole atributsiooni vaja. Infoallikas tuleb alati anda järgmistel juhtudel: • Kui kedagi on tsiteeritud otse-kaudselt.
kohta ning välja selgitada teemavaldkonnad, milles vajatakse lisateadmisi. Hästi labimõeldud isikupäraste seisukohtade esitamine koos uute faktidega annab kindlasti tulemuse, mis suurendab kõneleja autoriteeti kuulajate silmis. Asjatundlikkus on alati rohkem hinnatud kui võõraste mõtete esitamine. Kogutud ja süstematiseeritud material tuleb kõnesituatsiooniks kohandada: näiteks kui kasutatakse tehnilisi vahendeid, kirjutatakse põhiteesid lüümikutele jne. Kui kõneleja otsustab oma kõne ette lugeda, on hea laused lühemaks ja lihtsamaks muuta, et need vastaksid rohkem suulise kõne ülesehitusele. Hea kõne peab mõne aja ,,laagerduma". Otstarbekas on kõne valmis kirjutada vähemalt kaks nädalat enne selle esitamist. Siis on võimalik teha parandusi ja lisandusi, kirjapandu veel kord läbi mõelda, et esinemise ajal end kindlamana tunda.
-19. sajandil, milles peegeldub kujuneva industriaalühiskonna probleemistik.Antagonism on suunatud absoluutse monarhia, religiooni, aristokraatia ja skolastilise teaduse vastu. Kultuuriimperialism saab alguse valgustusest. Impeeriumide põhihuvi on vallutada turge ja toorainet. /Pärsia poeesia on mõjutanud Euroopa luulet./ 18.sajandil teadvustub vajadus ühiskond ümber korraldada igal rindel: filosoofias, kirjanduses jne. Sellest räägitakse ja kirjutatakse. Kuivõrd need valgustuslikud ideaalid kujunevad välja, sedavõrd ka kunstilooming allub sellele. Ideoloogilises ja filosoofilises plaanis on põhiidee valgustusel mõistus. See on kõige olulisem mõiste- mõistussajand. See jaguneb kaheks ja teise sajandi poole juhtlause: okei, mõistus on küll, aga tunded on ka olemas. Valgustussajandi alguses on autoreid, kes püüavad teadmise jagada algosakestest ja panna see nendest jälle kokku, et saaks aru, kuidas maailm on loodud ja kokku pandud
suhetele, elu teatraalsusele. Suhted tekivad inimeste vahelises dialoogis, elu teatraalsust tuuakse välja erinevate võtetega roll rollis (tegelase esinemine kellegi teisena), teater teatris. Draama on mõeldud teatris esitamiseks teksti piiravad teatri tehnilised ja majanduslikud võimalused. Samuti ajastu eetilised ja esteetilised traditsioonid. Dramaatika ja teater Kuna draamatekste kirjutatakse vähem on hakatud aina rohkem proosat teatri jaoks kohendama. Dramatiseering eepilise teose ümbertöötlemine näidendiks. See võib olla autoritruu, kuid tekstiga võib ka vabalt ringi käia. Dramaturgiline tekst mingile teisele tekstile põhinev draamateos. Kuuldemäng kuulamiseks ja raadios esitamiseks mõeldud draamateos Libreto muusikalise lavateose tekst või tantsulavastuse lühike sisukirjeldus
--- 1 Tiitelleht Autor: Külli Relve, Edith Maasik, Helle Järvalt, Merike Kilk, Evi Piirsalu, Anu Parts, Anne Kivinukk Pealkiri: Bioloogia töövihik 8. klassile, 2. osa Klass: 8. klass Elektroonne materjal: lk 1-43 Kohandatud reljeefsete joonislehtede komplekt: 1 köide Tekstitoimetaja: Elge Leiten Kohandatud materjali väljaandev asutus ja aasta: Tartu Emajõe Kool 2013 --- 2 Originaalteose koondinfo Väljaandja kinnitab: töövihik vastab kehtivale põhikooli riiklikule õppekavale ja haridus- ja teadusministri poolt õppekirjandusele kehtestatud nõuetele. Bioloogia töövihik 8. klassile 2. osa Autorid: Külli Relve Pt 25 ül 2, pt 26, 28, 29-30, pt 34 ül 6, pt 36, 37, 38-39; Helle Järvalt Pt 31, 32-33. Aiki Jõgeva Pt 21 ül 2-5, pt 23 ül 2-4, pt 35 ül 1, 4; Merike Kilk Pt 24, 27. Edith Maasik Pt 20, 22. Evi Piirsalu Pt 25 ül 1, 3-6, pt 34 ül 1-3, 5, 7; Anu Parts Pt 22 ül 4, pt 21 ül 1, pt 23 ül 1, 3; Anne Kivinukk Pt 35 ül 1-3. Retsen
- kündjad läksid tootmisvabrikutesse ¤ Valgustussajandi teket ajendas see, et üha enam tekkis uusi ideid igas valdkonnas. ¤ Igapäevailminguteks sai väljarändamine, nt merereisijad sõitsid mööda merd ja avastasid maailma, see tõi eelduse Euroopa majanduskasvuks. Mindi Ameerikasse, loodi valge kultuur, millele järgnesid rassilised kokkupõrked. ¤ 18. sajandil teadvustub vajadus ühiskond ümber korraldada igal rindel: filosoofias, kirjanduses, kunstis jne. Sellest räägitakse ja kirjutatakse. Kuivõrd need valgustuslikud ideaalid kujunevad välja, sedavõrd ka kunstilooming allub sellele. Ideoloogilises ja filosoofilises plaanis on põhiidee valgustusel mõistus. ¤ Valgustuse ideoloogid tundsid mõistet ,,maailmakodanik." Maailmakodanikke oli valgustuse tegelaste hulgas väga palju. Üheks suureks eeskujuks oli Voltaire. Selle mõiste käibelevõtt tugines valgustusaegsete ideoloogidele. Hiljem sattus see vastuollu mõtlejate rahvusteadustega
nõu pidamata. Grupimõtlemine on tendents hoida rühmaliikmete individuaalset mõtlemist "ühel liinil" kogu rühmaga. Grupimõtlemise puhul väärtustab rühm enam solidaarsust kui kriitikat oma otsuste ja arvamuste kohta. Üksikisikule võidakse avaldada survet, püütakse probleeme lihtsustada, tekitada ühehäälsuse illusiooni, kasutatakse kindlakskujunenud ja muutumauid mõisteid. Grupimõtlemise vältimiseks võib arvestada järgmisi soovitusi: Määrata igale koosolekule nn"kuradi advokaat" kes tooks esile ainult varjukülgi. Ta esitab ideede kohta provotseerivaid küsimusi, uurib põhjalikult fakte, kahtleb nende loogikas. Kuradi advokaat seisab selge ja moraalse mõtlemise eest ning aitab juurutada konstruktiivset kriitikat. Vahetada pidevalt välja üksikuid rühmaliikmeid või kaasata kedagi väljastpoolt rühma, et sellega "värskendada verd".
käesolevast juhendist. Õppeaja vältel koostatud kirjalikud tööd aitavad üliõpilasel kinnistada õpitavat materjali, rakendada saadud teoreetilisi teadmisi praktikas, arendada väljendusoskust ja annavad oskuse uurimistöö tegemiseks. Üliõpilastööde kaudu avaldub üliõpilaste orientatsioon mingis teadusvaldkonnas. Nendes töödes selgub üliõpilaste oskus iseseisvalt probleeme püstitada ja neid lahendada ning anda soovitusi oma eriala praktiliste küsimuste lahendamiseks. ,,Sügava ja täpsema mõtlemise ja õppimiseni jõuad enam kirjutamise kui vaid lugemise ja kuulamise abil." (Longa 1987; tsit. Lindberg 2001 järgi). Õppeperioodi vältel koostatakse järgmisi kirjalikke töid: seminaritööd (esseed, referaadid, mõistekaardid, portfooliod, miniuurimistööd, praktikatööd jms), praktika aruanne, kursusetöö ja diplomitöö.
Ära unusta, et kõik peatükis ja alapeatükid peavad lõppema peatükis olnud sisu paarilauselise lühikokkuvõttega. Valmib korrektne töö sisukord. Õpilane kirjutab tööle lõpliku sissejuhatuse ja kokkuvõtte. 5.8. Uurimistöö viimistlus Uurimistöö peab vastama talle esitatud nõuetele. TJG-s kaitstavad uurimistööd peavad vastama käesolevale juhendile. Uurimistööd kirjutades on kaval meeles pidada, et seda kirjutatakse lugejale. Seega peab kirja pandu olema mõistetav ka inimesele, kes küll tunneb valdkonda, kuid ei ole kursis konkreetse uurimisküsimusega. Kõik kasutatud alustekstid peavad töö autori enda mõtetest selgelt eristuma (vt viitamine peatükk 7.3.). Kui töö on valminud, tuleb see kindlasti läbi lugeda. Soovitavalt paari päeva pärast. Kirja- ja sõnastusvigade avastamiseks on kasulik lasta tööd lugeda mõnel kolmandal isikul. Kaitsekõne vt peatükk 10; retsensioon vt peatükk 9.
paigutada leheküljel ülespoole. Serveerimisprobleemid: 1. Liiga paljude erineva suurusega pealkirjade kasutamine teeb lehekülje segaseks. Piisab leheküljel kahest-kolmest pealkirjasuurusest. Üks pealkiri leheküljel peab alati olema domineeriv. Erand on arvamusekülg, kus domineerivat pealkirja ei kasutata (seal tehakse pealkirjad ühesuurused, et rõhutada arvamuste võrdsust). 2. Pealkirjade ära mahtumine. Pealkirjad kirjutatakse alati mahtu. Vahepealkirjad ja väljavõtted (lisa sisenemis koht loosse) Vahepealkirjad Kirjutamine. Vahepealkirja sisuks on lühike lause, mis iseloomustab ümbritsevat teksti. Pakkuda lugejale sisenemiskohti teksti – äratada huvi ja anda lisainfot. Selleks tuleb järgida järgmisi põhimõtteid: 1. Vahepealkiri peab olema iseseisev üksus, mis kirjutatakse põhitekstist eraldi ja peab olema eraldi arusaadav. 2. Vahepealkiri peab olema terviklik lause või fraas. 3
3 1 KIRJALIKE TÖÖDE LIIGID Kirjalik koduülesanne (kodutöö) on õpetaja poolt antud kodus tehtav õppeülesanne, mis võib mahult olla ühest kuni mitme leheküljeni. Töö vormistamisel lähtutakse kirjalike tööde juhen- dist, aga täpsed nõuded sisule ja vormile esitab aineõpetaja. Kodutöödel ei ole vaja vormistada tiitellehte. Töö päisesse ehk ülaossa kirjutatakse paremale üles töö autori nimi ja rühma tähis ning sellest allapoole keskele joondatult töö pealkiri. Mitmeleheküljelise töö leheküljed num- merdatakse ja lehed klammerdatakse kokku ülalt vasakult. Essee on lühike vabas vormis isikupärane kirjutis, mis käsitleb mingit probleemi või nähtust. Kirjanduse kasutamine ja sellele viitamine ning väidete korrektne tõestamine ei ole kohustusli- kud. Olulised on loov mõtlemine ja omapoolne põhjendatud arvamus. Töö mahu annab ette
Kuressaare G?mnaasium Uurimistöö koostamisest UURIMISTÖÖ KOOSTAMINE Õppematerjalid ja Soovitusi uurimistöö koostamiseks, Uurimustöö kui õppimise kasulikud viited: moodus, Uurimistöö juhend, Uurimistööde koostamise ja vormistamise juhend NB! Sisujuhi ja alajaotuste pealkirjad toimivad linkidena! SISUJUHT 1. Uurimistööst................................................................................................................................................... 2. Uurimistöö teaduslikkus.....
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
