Helen Killandi 11C Mende Nazer Damien Lewis Orjatar Minu arvamus Esimese asjana pean ära mainima, et see raamat on nüüdsest üks minu lemmikutest! Kohe kui sellest raamatust tunnis kuulsin, teadsin, et see on minu valik. Koju jõudes oli ema selle mulle juba raamatukogust toonud ning kuigi kirjanduse raamatutöö tähtaeg läheneb, ei suutnud ma vastu panna kibelevatele näppudele ja haarasin kätte raamatu ,,Orjatar". Lugesin seda terve päeva, sest olin kodus haige ning läbi ta mul saigi. Ja kui Helen loeb ühe raamatu nii kiirelt läbi, tähendab see vaid üht-raamat on HEA! Ja muidugi pean ma nüüd ja kohe oma emotsioonid kõik kirja panema, nüüd, kui nad kõige värskemad on. Raamatu lugemisel tekkis mul nii palju emotsioone. Ma elasin selle...
"Ja päike tõuseb" Millest olid mõjutatud teoses kujutatud tegelaste elu ja suhted? Meil kõigil võivad olla ettekujutused sõjast, olles näinud filme ja pilte ning kuulnud jutte oma vanavanematelt või õpetajatelt, kuid mitte keegi meist ei tunne selle tõelist olemust. Sellest saavad aimu vaid need, kes on olnud sõjaga reaalselt seotud. Raamatus olid tegelased üle elanud sõja. Seepärast olid nad oma elus väga kadunud, segaduses ja teadmatuses. Nad on seest tühjad ja alustavad justkui taas enda ja oma elu mõtte otsimist. See on see, mida teeb sõda inimesega. Sõjas ei hooli sa põhimõtteliselt mitte millestki muust kui enda elus hoidmisest ja pääsemisest. Sa seisad väljas enda, oma kaasvõitlejate ja oma riigi eest. Sõda on pidev mäss ja masendus. Inimene muutub kinniseks ja immuunseks kõige väljastpoolt tuleneva vastu- seda teeb kõik see, mida sõja käigul inimene nägema peab. Peab har...
Millised Haigused on siis pärilikud? Pärilikkus tuleneb teatavasti kromosoomides paiknevatest geenidest. Kuna aga enmane genotüüp kujuneb välja viljastumise hetkel, siis võimegi pärilikeks nimetada haigusi, mis määratakse ära sügoodi genotüübi poolt. Lootelise arengu jooksul võib geneetiline materjal mõnedes rakkudes küll muutuda, kuid selle tagajärjel väljakujunenud haigusi ei saa nimetada pärilikeks. Pärilikke haigusi põhjustav genotüüp võib moodustuda kas kombinatiivse või mutatsioonilise muutlikuse tagajärjel. Kas müüt et tõukoerad on nõrgemad ja haigemad kui segaverelised vastab tõele? Üldiselt on levinud arvamus, et haigemad ja õrnemad on just tõukoerad, kuna nende puhul kasutatakse sugulusaretust, mispärast võivad järglased olla taandarenguga jne. Selles on aga rohkem kuulukat kui tõtt. Keegi ei tea ju mis seda sis tegelt tingima peaks? Tegelikult on ju nii, et haigestuvad kõik koerad, ei ole vahet kas segaverelised või tõ...
Kogemused 1929 majandukriisist pehmendamaks 2008 kriisi Kuna 2008 aasta majandukriisi tagajärjed olid sarnased 1929 aasta omadega (suur tööpuudus, madal elatustase, eksportturgude kadumine) oleks saanud varasematest majanduskriisi kogemustest nii mõndagi õppida, et pehmendada 2008. aasta oma. Olen arvamusel - kui me ei teaks seda, mida oleme teinud minevikus, ei oleks meil üldse mingit alust arvata, kuidas me käitume tulevikus. Samuti kuna üks põhjustest oli ülelaenamine, oleks tulnud rohkem jälgida seda kui palju ja kellele laenatakse, sest enne majandukrrisi anti laenu pea kõigile, tule ja ainult võta. Nii jooksid palju laenu võtma, seda tegelikult vajamatta, et no äkki läheb ikka vaja. Kui aga
Kõikidel vastanudest on mingi osa sõpru, kes tegelevad arvutimängude mängimisega. Arvutimängudest teab ise 20 vastanut ja muretseb omale ise mänge, mida soovib, 15-l vastanust soovitab mänge sõber, ning 16-l soovitab mänge nii sõber, kuid samas on ka ise asjadega kursis. Täielikult tänu sõbrale mängib arvutiga vaid 1 õpilane, ülejäänud 50-l vastanudest suurem osa sõbra osakaalust puudub. Tänapäeva arvutimänge peab väga huvitavaks 38% vastanudest, 47% on arvamusel, et arvutmängude vanusest ei sõltu see kui hea on mäng ning 15% vastanudest peab uusi arvutimänge pigem igavadeks. Vanu rohkem kui kümne aasta vanuseid arvutimänge peetakse pigem huvitavateks (39%), pigem halvaks ning keskpäraseks peavad seda 48% vastanudest ( 24% pigem halb, 24% keskpärane), väga igavadeks peab neid 8% ning väga huvitavadeks 6%. Pigem ollakse arvamusel, et pühendunud arvutimänguri tervis on halb, kui hea, kuigi tegelikult teevad ka
26.09.2014 Nimi Selge on see, et taust eri riikides on erinev, nii kanepitarbimise kui muude sõltuvust tekitavate ainete tarbimise, sealhulgas alkoholitarbimise taseme osas, seetõttu on tähtis küsimus kas Eesti peaks kanepi legaliseerima või mitte. Lugesin üllatava ilmega arutelu kanepi legaliseerimisest, just üllatava ilmega, sest lapsepõlvest saati on räägitud mulle sellest, kui ühest hirmsaimast asjast maamuna peal ning nüüd mõeldakse selle legaliseerimisest. Olen arvamusel, et kõik mis rikub inimese organismi lihtsalt sellepärast, et see on mõnus, ei ole meie riiki tere tulnud. Uimastid. Ma ei leia, et oma organismi uimastamine mõnuainetega - eriti just kanepiga- oleks mingiski mõttes põnev ja mõnus tegevus. Meie riigil on niigi raskusi juba praeguste legaalsete uimastitega nagu alkohol ja nikotiin. Inimesed, kes tarbivad suurtes kogustes alkoholi, ei ole nii adekvaatsed ja usaldavad kui inimesed, kes seda ei tee
Kas kohtunik on õiguse kaitsja või hukkamõistja? Kohtunik on meie kohtusüsteemis asendamatu. Tema otsustab kas keegi on süüdi või on süütu ning ta teeb seda lähtudes seadusest. Kuid siiani on paljud arvamusel, et kohtunik ei tee oma tööd õieti, kui ta neid süüdi mõistab. Arvatakse, et kohtunik on ära ostetud või otsustab meelega nende vastu, kuid kas on ikka nii? Eesti kohtusüsteem allub põhiseadusele ja kui seal on kirjas midagi, mis ikka tõestab, et süüdlane on süüdi, siis on ju kohtunikul õigus isik süüdi mõista. Minu silmis on kohtunik õiguse kaitsja, kes järgib põhiseadust. Olen kokkupuutunud paljudega, eriti noortega, kes on arvamusel, et kohtunik on hukkamõistja
Tõendisvahendusena ta esitas teaduslikku artiklit, kus seletati, et praegu pole enam mõtet elektrit võrkudelt osta, sest teadlased on avastanud mustad augud, kust võib energiat saada otse piiramata koguses ja ilma rahata. Tofelmann pakkus aidata sm. Tsäbovõitrale ja viis lahtised traadiotsad naabri vanasse kaevu, kus pidi üks must auk olema, kuigi eneergiat ei tekkinud ja sm. Tsäbovõitra jäänud ilma energiallikaseta. Seega sm. Tsäbovõitra on kindel arvamusel, et Tofelmann teadlik, et musta auke elektri asemel energiat ei saa. Kaebaja Tsäbovõitra arvab, et kodanik Tofelmann viib inimesi eksiteele. Sellest olukorrast tuleneb, et kodanik Tofelmann rikkub seadust, nimelt KarS § 16 (1,2,3). Kaebaja Tsäbovõitra väidab, et kodanik Tofelmann tahab keelata näistepäeva, millega viib kodanikke eksiarvamusele vaatamata sellele, et eraisik ei saa naistepäeva keelata ja see on riiklik kuritegu
3. Viib ellu ülemaailmse rahu... lõpetades rõhutuse, sõjad ja nälja. Sest ütleb ju Piibel: "Rahvas ei tõsta mõõka rahva vastu ja nad ei õpi enam sõdima." (Jesaja 2:4) 4. Levitab ülemaailmselt teadmist ja usku Iisraeli jumalasse, ühendades maailma rahvaste virr-varri üheks. Sest Vanas Testamendis on kirjas järgmine: "Sel päeval on Jehoova ainus ja tema nimi on ainus." (Sakarja 14:9) Ajalooline fakt on, et Jeesus ei täitnud ühtegi neist... Kui kristlased on arvamusel, et see juhtub peale Jeesuse maale naasmist, siis juudid on arvamusel, et see peaks juhtuma koheselt, sest Vanas Testamendis pole juttu mingist Messiase naasmisest... Selle tõttu.... Selle tõttu arvavad juudid, et Jeesus on petis. Kristlasi aktsepteerivamad juudid väidavad, et Jeesus oli hea õpetaja, kuid mitte Messias. Ratsionaalsemad, et Jeesus oli hale mustkunstnik... Kuid juute häirib miski rohkemgi, kui Jeesuse messialikus... Kristluse vastuolu judaismi
tagajärjed. Pärast sõdu jäid paljud asulad tühjaks, aga nendele aladele asusid elama teistest rahvustest inimesed: soomlased, venelased, ingarlased, rootslased, lätlased. Eestis on linn Narva, see asub küll Eesti aladel, kuid üle poole inimestest räägib seal vene keelt. Eelmise aasta veebruaris vallandas Vene päritolu riigikogulase Yana Toomi öeldud sõnad Vene väljaandele Russki Reportjer paljudes eestlastes pahameelt. Nimelt on keskerakondlane arvamusel, et eesti keel ning rahvas surevad välja. Netikommentaariumides kritiseeriti kõne all oleva keskerakondlase arvamust eelkõige tema rahvuse tõttu. Intervjuus mainis endine Tallinna abilinnapea fakte, mille tõttu võib öelda, et tema arvamus on õigustatud. ,,Riigis, kus rahvaarv on võrreldav ühe Moskva rajooniga - 1 294 000 inimest - on sündivus viimastel aastatel langenud 12 000 lapseni aastas. Igal aastal lahkub riigist 5000
tagajärjed. Pärast sõdu jäid paljud asulad tühjaks, aga nendele aladele asusid elama teistest rahvustest inimesed: soomlased, venelased, ingarlased, rootslased, lätlased. Eestis on linn Narva, see asub küll Eesti aladel, kuid üle poole inimestest räägib seal vene keelt. Eelmise aasta veebruaris vallandas Vene päritolu riigikogulase Yana Toomi öeldud sõnad Vene väljaandele Russki Reportjer paljudes eestlastes pahameelt. Nimelt on keskerakondlane arvamusel, et eesti keel ning rahvas surevad välja. Netikommentaariumides kritiseeriti kõne all oleva keskerakondlase arvamust eelkõige tema rahvuse tõttu. Intervjuus mainis endine Tallinna abilinnapea fakte, mille tõttu võib öelda, et tema arvamus on õigustatud. ,,Riigis, kus rahvaarv on võrreldav ühe Moskva rajooniga - 1 294 000 inimest - on sündivus viimastel aastatel langenud 12 000 lapseni aastas. Igal aastal lahkub riigist 5000
ebaõnnestumistes süüdi, ei saax sa pool aastat istuda. ... *** Me kõik kukumeelus vahel mõnda auku. Sellest tuleb aga välja ronida.... *** Inimene, kes loobub pingutustest loobub elust. *** Hea kasvatus on oskus varjata, et olete endast väga kõrgel arvamusel ja oma kaasvestlejas väga madalal arvamusel. *** Parem minevikust õppida, mitte aga selles püherdada... *** Elu on kui jalgrattasõit. Sa ei kuku enne, kui lõpetad väntamise..... *** Parimax ravimix joomise vastu on kaine peaga jälgida purjus inimest.
„Inimese elu on lõpetamata jääv kool” (G.Keller) Enamik inimesi on arvamusel, et inimese elu on lõpetamata jääv kool. Maailmas ei ole olemas ühtegi inimest, kellel ei oleks arenguruumi. Tihtipeale on suure silmaringiga inimesed arvamusel, et mida rohkem sa õpid, seda rohkem hakkad sa mõistma kui palju sul on veel õppida. Seetõttu arvataksegi, et elu on kui kool, mida ei saa lõpetada. Siiski mis on need peamised põhjused, miks arvatakse nii ning miks on vajalik pidevalt end harida? Väitest „Inimese elu on kui lõpetamata kool” saab välja lugeda, et inimene õpib kogu elu. Õppimine on, aga tegevus, mis kestab kogu elu ning ei piirdu ainult kooliga. Inimese õppimine läbi terve elu
minevat haridustaset omandada. Tuleb käia praktikatel ja vaeva näha sellel erialal, mille inimene on valinud. Samuti tuleb ennast täiendada pidevalt teadmiste uuendamisega. Mõni inimene ei pruugi kunagi aru saada, millise õnnega ta koos on. Näiteks inimene, kes ei pea raha pärast tegema iga päev ületunde, ta tuleb koju ja saab oma lapsega koos olla. Sellest tuleb ka inimeste vaheline erinev arusaam õnnest. Paljude inimeste arvamusel on õnn see, kui tal on palju raha, uhke maja, vägev auto. Teine inimene jällegi arvab, et õnnega koos, kui tuleb õhtuti koju tööst väsinuna aga saab olla oma kodus oma mehe või naisega ja lapse või lastega. On vastakaid arvamusi, kumb on siis ikkagi õnn, kas pere või raha? Paljud võivad öelda, et raha, sest ilma rahata ei saa pere uhkelt elada, reisida jne. Sellised pered võivad arvata, et neil on kõik olemas. Kuid, kas ikka on? Kui palju teavad sellised pered
korras. Need kolm osa jagunevad: avalike huvide üle otsustav instants, teine-riigiametnikud ja kolmas-õigusemõistmine. J. Lock oli inimene , kes formuleeris kodanliku ühiskonna riiklik-õigusliku idee. Selleks kulus tal aastasadu, peale Aristotelest. Andut riiklik-õiguslik idee on idee sellisest poliitilise võimu organisatsioonist, mis on võrdne kogu õigusliku organisatsiooni jaoks ning mis sätestab võimu monopoli mõne isiku või organi poolt. J. Lock oli arvamusel, et õiguse "valitsemisest" kujutab endast riiki, kus kehtib seaduse ülimuslikkus ja kus tuttustatakse inimese loomuõigusi ja vabadusi. Ta oli arvamusel, et võimu osad peavad olema lahus. Sarnanevalt Aristoteleseleon on ka J.Lockil võimude struktuuri aluseks ülessannete jagunemine võimude vahel. Lock esitas seaduslikkuse doktoriini. See on tervikuna klassikaliselt liberaalne. Ta oli arvamusel, et inimeste
Distributiivse õigluse küsimus on just selles kuidas jagada riigis hüvesid ja ressursse. J. Rawls arutles selle üle kuidas jaotada sotsiaalseid hüvesid ja kuidas teha seda võimalikult õiglaselt. Kuid kui ebavõrdne jaotus oleks rohkem kasu toov, siis peaks olema eelistatum hoopis see. Ta ei pooldanud utilitaristide enamuse heaolu teooriat vaid uskus, et õiglus tuleneb igaühe sisemusest õiglusest. Robert Nozick oli aga Rawlsi teooriate suhtes kriitiline. Eelkõige oli Nozick arvamusel, et riigi sekkumine ühiskonna ellu on vale, väljaarvatud tingimustel, mis puudutavad kodanike ja vara kaitsmisel. Nozick eristab kahte õiglusteooriat: ajaloolist ja lõppseisundi õiglust. Lõppseisundi õiglus annab võimaluse öelda, et kas käsitletav situatsioon on mingil ajahetkel õiglane või mitte. Ajalooline õiglus aga nõuab süvenemist ressursside saamisloosse või mis alusel need üldse jaotati. Samuti eristas Nozick ka kahte ajaloolise õigluse skeemi teooriat:
Tänapäeval on jätkuvalt levinud uskumus, et inimeste elu juhib mingi üleinimlik jõud. Tihtipeale on selleks Jumal, kes on otsustanud igaühe saatuse ja teab, kui kaua keegi elab. Osaliselt pean ka ennast fatalistiks, inimeseks, kes usub saatust. Olukordades, kus mul endal pole otsustusvõimet ja midagi läheb väga valesti, süüdistan selles saatust, sest keda muud mul ikka süüdistada on? Võiksin ka kellegi teise peale oma pahameelt välja valada, kuid olen arvamusel, et mina olen enda õnne sepp, mitte keegi teine ning usun, et kõrvaline isik ei peaks minu vigade tõttu kannatama. Kui keegi saab haiget, siis olen see mina. Karma on teo ja tagajärje seadus. Lihtsamalt öeldes kõik mida ma teen, tuleb mulle tagasi ja mina olen absoluutselt nõus sellega. Põhimõtteliselt võib seda võrrelda sellega, et kui mina olen õnnelik, on ka mu lähedased õnnelikud ja õnn on elu alus. See paneb ennast liigutama ja
Iga inimene on unikaalne. Seda võib mõista mitmeti, näiteks kasvõi meie geenide väiksemgi erinevus teeb meid erinevateks. Me kõik kasvame üles eri tingimustes ning saame erineva kasvatuse, käime eri koolides ning suhtleme arinevate inimestega, mis teebki meid kõiki haruldaseks. Maailmas ei ole võimalik leida kaht täielikult identset inimest, kes oleksid samasugused nii geneetiliselt kui ka käitumiselt ja mõtlemiselt. Tänapäeva juhtivad geeniteadlased on kõik selles ühel arvamusel, et peale ühe munaraku kaksikute pole olemas inimesi, kellel oleksid identsed geenid. Arvestades fakti, et mitte kellegi sõrmejälg pole ühesugune, on iga inimene erinev. Kas pole mitte tore mõelda, et mitte kellelgil siin maamunal pole sinuga identset sõrmejälge? Inimese sõrmejälg on kui tema allkiri ning selle järgi saab teda ära tunda. Tegelikkuses on unikaalne ka inimese ülejäänud keha: mitte keegi ei mõtle, räägi ega käitu täpselt ühtmoodi. On üks
kombeid. Ta esitas ka küsimuse: „Kas tõesti teeb asja paremaks, kui keegi tuleb jumalateenistusele ja osaleb selles, täites kombeid, mille sisu ja loomu ta ei mõista?“. See on iseenesest mõistetav, et kõik inimesed ei usu samadesse asjadesse. Võttes vaatluse alla näiteks jõulud, siis kõik viivad seda läbi erinevalt, kes käib jumalateenistustel, kes keskendub rohkem kinkidele ja õhtusele jõulupeole. Olen arvamusel, et kõik inimesed ei peagi käima kirikus, kuid see on iga inimese enda otsus. Olenevalt sellest, mida ta usub või ei usu. Saata keegi sunniviisiliselt kirikusse, kuna see on eetiline või kuna ta on president, pole õige. Teiseks pooldajaks saab välja tuua poliitiku Oudekki Loone, kes rõõmustas, et president seisab julgelt ilmaliku ühiskonna eest. Ta arvas, et inimesed võivad uskuda, millesse tahavad,
PRAKTILINE EESTI KEEL 1.VIHIK 10.KLASS ARVAMUS Mille poolest erineb arvamus faktist? Faktid on tosiasjad-nii nagu asjad objektiivselt on, ilma hinnanguteta. Arvamused on isikuparased vaatenurgad asjadele. Kuidas tekivad inimestel arvamused? Teadaoleva info pohjal, sidudes selle oma emotsioonide ja hinnangutega. Miks on vajalik arvamus? Sest vaga olulistes kusimustes on inimesed sageli uhesugusel arvamusel. Millistes kusimustes peaks inimesel olema oma arvamus? Uhiskonnaelu olulisemate kusimuste suhtes.
väga enesekindel ja sellepärast on talle väga raske ligi pääseda. Ta igatseb mõistmise järgi aga ei suuda endalt heita seda maski, mida ta inimestele näitab. 3. Kui teose tegevustik tuua tänapäeva, siis milliseid sarnaseid ja milliseid erinevaid jooni saab sellega tõmmata. Kirjuta punkthaaval välja, põhjenda ja too näiteid. Paljud noored ei väärtusta ka tänapäeval haridust. Nii palju on noori, kes on arvamusel, et kool ei anna elus midagi ja nad saavad ilma selletagi hakkama, täpselt samal arvamusel oli ka Holden. Otsitakse elamust suitsust ja alkoholist. Ollakse arvamusel, et selles ei ole midagi paha, samas saab nii tunda ennast rohkem täiskasvanuna. Holdengi tahab ennast tunda täiskasvanuna, samas ta nagu kardaks täiskasvanuks saada. Ta ütleb oma õele, et tahaks saada valvuriks
arheoloogiliste leidude ning üksikute kirjalike allikate põhjal. Muinasusundi kihistus oli üsna sarnane teiste loodusrahvastega ning selle üks olulisemaid osi oli esivanematekultus. Muudatusi uskumustesse tõi põlluharimise ning paikse eluviisi levik, samuti kokkupuuted balti ja germaani hõimudega. Kuid millised muinasusundi uskumused ja traditsioonid kajastuvad tänapäeva eestlaste elus? Muinaseestlased olid arvamusel, et nad on osa üks osa loodusest. Arvati, et loomadel, lindudel, kaladel, putukatel, taimedel, puudel, aga ka veekogudel, kividel, päikesel, kuul ja paljudel muudel asjadel on oma hing. Neile oli kombeks tuua ohvreid, paluda vabandust, kui inimene midagi rikkus või hävitas. Ühesõnaga, loodust austati väga. Tänapäeval enam loodust nii väga ei austata. On lihtsalt olemas metsad, mille kaitseks on paika pandud neid hävitada keelavad seadused
Muretsedes võimalike negatiivsete mõjutuste pärast, mis kaasnevad vägivaldsete mängudega on tehtud palju uurimusi, lähtudes kümnetest meta-analüütilistest uurigutest, mida on avaldatud perioodiliselt rohkem, kui kahekümne aasta jooksul otsides seoseid vägivaldse käitumise ja videomängude vahel. Mõned teadlased väidavad, et on piisavalt tõendeid, et seostada päriselu vägivaldsus videomängudega (e.g., Bushman & Anderson, 2002), kuid teised püsivad veel endiselt arvamusel, et seos nende asjade vahel pole siiamaani piisavalt kinnitatud tõendite abil ning ei pruugi sugugi eksisteeridagi seost videomängude ja vägivaldsuse vahel. (e.g., Griffiths, 1999; Scott, 1995; Williams & Skoric, 2005). Üks masendav fakt, mis kaasneb uurimustega on see, et videomängud arenevad tohutu kiirusega pakkudes üha tõelisemaid mängu kogemusi, mõjutab suuresti vanemate uuringute usutavust (tõesust) kuna olukord on muutunud
Ta arvas, et kui noortele liiga ei tehta ja nad halvasti end ei tunne, siis on üritus aktsepteeritav. Sama arvas ka nooremas eas inglise keele õpetaja, kelle arvates on rebaste tegemisi väga põnev vaadata. Põdrakostüümi kandev 20ndates aastates mees, kes viibis vastamise hetkel ülemeelikus meeleolus vastas samas täie tõsiduse juures, et tegemist on ülimalt tähtsa traditsiooniga ning mingil juhul ei tohiks seda ära rikkuda. Ühisel arvamusel olid kaks tudengit Annika ja Liina, kes on ka Westholmi vilistlased. Nende meelest on tegemist väga toreda üritusega. "Eriti lahe on siis, kui kõik ikka osa võtavad, sest koos on huvitavam," lisas Annika ning Liina noogutas entusiastlikult kaasa. Kuid mitte kõik ei suhtu meie koolide iseäralikku traditsiooni positiivselt. Vanalinnas mandleid müüval noorel neiul Anastassial oli rebaste ristimisele palju ette heita. Ta ütles pahuralt, et ei saa
On loodud lausa organisatsioone, et hoida ära ehtsate karusnahksete toodete kandmist. 1980ndatel pidid juuksed välja nägema hoolitsetud ning kallilt soengusse seatud. Üldjuhul tähendas see kohevat soengut. Taolised soengud saadi tagasikammimise ja föönitamisega, sageli kinnitati ülespuhvitud juuksed hiigelsuure klambriga hobusesabaks kuklas. Noored kandsid juukseid siiski enamasti pikkade ja lahtistena – ning eelistavalt ükskõik mis tooni blondidena. Olen arvamusel, et ka praegusel ajahetkel võiksid nii noormehed kui naised hoolitseda rohkem enda juuste eest. Võib-olla ei peaks me igapäevaselt kandma nii uhkeid soenguid, kuid juuksed võiksid olla hästi hoolitsetud. Kaheksakümnendate lõpus tulid moodi ka nn „peenikesed vahvlilokid“, mida tehti spetsiaalsete kuumade tangidega. Uudsed tangid olid alguses paljudele oma kalliduse tõttu kättesaamatud ning need, kes soovisid enam-vähem sama tulemust, pidid selle saavutamiseks
kuritarvitama demokraatia mastaapseid võimalusi. Kuidas oleks võimalik arvestada kõikide huvisid nii et keegi ei satuks vähemuse hulka, kes teatud seadusi pole nõus täitma ega aktsepteerima? John Stuart Mill arvab, et üksikisikule tuleks jätta ulatuslikud vabadused, sest inimestel on vabadus jaguneda alati ühte või teise arvamusleeri, vastavalt oma meelsusele, veendumusele või huvidele. Huvide kokkupõrke võimalusel ja konfliktide loomulikul tekkimisel oli Mill arvamusel, et ühiskonnal on õigus sekkuda, hukka mõista ja õigusega piirata inimese toimimisvabadust juhul kui tema tegudel on teistele inimestele ja ühiskonnale kahju tekitav mõju ehk siis enesekaitseks kellegi teo eest. Milli arvates ületataksegi vabaduse piirid siis kui tekitatakse tegelikku kahju indiviidile või ühiskonnale üldiselt, sealhulgas kus tekib selleks tegelik oht. Sellega edasi peaks tegelema juba valdkonnad kõlbluse ja seaduste vallas.
uued kooseluvormid Eesti ühiskonnas Kooseluseadus võeti vastu 9. oktoobril 2014. See on seadus, mis lubab Eestis elavatel täisealistel paaridel abiellumise asemel notari juures ametlikult registreerida oma kooselu läbi kooselulepingu sõlmimise. Et seadus on sooneutraalne, on see ka esimene seadus Eestis, mis laiendab samasooliste paaride õiguseid sarnaseks abielule. Rahvas aga on igati selle vastu öeldes ,et perekonna mõiste on seaduse vastuvõtmisega reostatud. Olen arvamusel, et kooseluseadus pakub kaitset erinevatele perekondadele. See seadus ei ole mõeldud ainult samasoolistest paaridele vaid ka meile kõigile, kes otseselt ei taha abielluda või pole selleks võimalust. Kooseluseadus pakub meie lastele kaitset juhuks kui kummagi vanemaga peaks midagi juhtuma. See seadus kindlustab meid ja meie lapsi tuleviku eest ega tee kellelegi kahju. On kurb vaadata ja lugeda kuidas osa meie rahvast näitab välja pahameelt seaduse suhtes
rikutakse, kui üht sugupoolt koheldakse teistest erinevalt, tavaliselt ebasoodsamalt, mingite sugupoolegrupile ja seeläbi ka selle üksikesindajale oletatavalt omaste või omistatavate omaduste tõttu. Praeguseks on ebamõistlik ebavõrdsus majanduses ja rahvussuhetes muutunud enam mitte osaks lahendusest, vaid probleemiks, mis nõrgestab inimkonna sidusust ja jätkusuutlikkust. 2005. aastal tehtud seire andmetest selgub, et iga viies naine ja iga kolmas mees on arvamusel, et meestel ja naistel on Eesti tööturul võrdsed võimalused. Hoopis enam on neid, kes arvavad, et meestel on paremad võimalused: meestest on sellisel arvamusel peaaegu pooled, naistest peaaegu 2/3. Sooline erinevus palgas on iseloomulik nii tööturule Eestis kui ka mujal maailmas. Meeste keskmine palk on naiste omaga võrreldes suurem, palgavahe erineb mõningal määral ametite või tegevusalade lõikes. Palgavahe on umbes 15%.
Traditsioonilisi toiminguid ja tegevusi väärtusahelas ei jälgita ja kontrollita üksnes oma ettevõttes. Väärtusahela konkurentsivõimet mõjutavad tugevalt nii hankijad kui ka kliendid. Väärtusahelas nimetatakse hankijaid sageli ülavooks ja klientide allvooks. Väärtusahela lülide ehk liikmete nägemused kogu ahelast ja ahela erinevate lülide rollist on tihti suuresti erinevad. Tootja näeb sageli ennast olevat logistilise võrgustiku sõlmpunktis, hulgimüüja on see vastu tihti arvamusel, et tema tootja ja jaemüüja vahel tähtsaim logistiline sõlmpunkt. Jaemüüja omakorda on arvamusel, et tähtsaim lüli on tema, kuna tema puutub kokku lõpptarbijaga ja suudab setõttu kõige enam mõjutada ühise töö tulemust. Ettevõtte laiendatud väärtusahel moodustab nendest partneritest, kellel on toiminguline suhe üla- ja allvooga, ehk suhe hankijate ja klientidega. Ülavoog ujutab endast ettevõtte ostuturgu ja see koosneb tarnijatest ning allhankijatest
p�lvkonna inimesed on tavap�raselt oma kunagistes seisukohtades kinni ja ei taha kaasa tulla kiire maailma arenemise ja uuenemisega. T�nu sellele tekib noorte ja vanemate inimeste vahel palju konflikte. Just seep�rast, et vanemad kasutavad v�hem interneti ja nad ei ole kursis seal leviva infoga. Arvamust on v�imatu kujundada t�hja koha pealt. Ilma eelneva informatsiooni ja teadmiste kogumiseta on v�imatu kujundada oma arvamust. Mida laiem on inimese silmaring seda parem on arvamusel kujuneda. Samuti aitab arvamuse kujunemisele kaasa ka kodune kasvatus, see kuidas ja mis v��rtustega on sind maast ja madalast �les kasvatatud. Igal perel on omad seisukohad ning v��rtushinnangud, mida antakse edasi oma j�reltulijatele. See kas jakui palju keegi seda kodust endaga kaasa v�tab on juba individuaalne. Arvamust kujundab ka allikas, kust on info p�rit. Allikaid on palju erinevaid: raadio, ajaleht, televiisor, internet
valetada, nalja teha . Natuke arg ( ei julge kedagi lüüa v ms. ) Talle ei m e eldi poiste koolid. Le m mik aine inglise ke el. Ward Stradlater Näeb alati hea välja, nagu tipptopp, aga nurgatagused on tal räpased. Ilusa väli muse ga, hea kehaehitus, ärakasutaja, endast heal arvamusel, pikka kasvu, m e eldib norida. Robert A ckley Ise m oodi, väga pikk , längus õlad, viletsad hambad, jubedalt vistrikuline, tagasihoidlik , tüütu, häiriv.
Magnetväli Magnetväli ei ole aine, magnetväli kujutab endast üht mateeria liiki, mis ruumis eksisteerib pidevalt ja olenevalt ainest on ta jaotunud ja ka koondunud ruumi üksikutesse osadesse. Magnetväli omab energiat ja ollakse arvamusel , et magnetvälja kiirus on võrdne valguse kiirusega 300 000 km/s. Vooluga juhtme magnetväli ulatub lõpmatusse. Kauguse suurenedes vähenevad magnetjõud väga kiiresti ja seetõttu magnetjõudude praktilist mõju saame kindlaks määrata väga väikestel kaugustel. Magnetväljaks nimetatakse keskkonda mis ümbritseb alati magnetit. Magnetlaengu kandjaid ei ole looduses avastatud aga nad lihtsalt eksisteerivad. Magnetvälja jõujooned on kinnised kõverjooned, ei ole algust ega lõppu
julge kedagi lüüa vms. ) Talle ei meeldi poiste koolid. Lemmik aine inglise keel. Mr. Spencer ajalooõpetaja; Mr. Spencer on väga vana ja ei paindunud hästi. Ta hoolis väga Holdenist ,muretses tema käekäigu pärast. Ta tahtsi teda mida Holden oma tulevikust arvab ja kas ta vanematele juba rääkis, et ta välja visati. Ward Stradlater Näeb alati hea välja, nagu tipp-topp, aga nurgatagused on tal räpased. Ilusa välimusega, hea kehaehitus, ärakasutaja, endast heal arvamusel, pikka kasvu, meeldib norida. Robert Ackley - Isemoodi, väga pikk, längus õlad, viletsad hambad, jubedalt vistrikuline, tagasihoidlik, tüütu, häiriv. Sally Hayes Intelligentne, väga ilus, eputis, endast heal arvamusel, ei julge võtta riske. Phoebe Josephine Caufield Korralik, enesekindel, viisakas, julge, lühikesed blondid juuksed, meeldib kirjutada, meeldib näidelda, südamlik, siiras. 5. Pigem muutus peategelane paremaks, kui halvemaks, tänu oma õele. 6
seda, et ühiskonna ees olen ma täieõiguslik ühiskonnaliige, kellel on võrdsed õigused ja kohustused teiste kodanikega. See omakorda annab mulle Euroopa kodakondsuse. Kõige suurem kodaniku roll on oma riigi ning ühiskonna teadmine. Usun, et paljud ei tea oma õiguste, kuid samuti ka kohustuste kohta kõike detailselt, sealhulgas ka mina. Ma ei tea absoluutselt kõike, mida võib-olla peaks teadma. Olen arvamusel, et Eesti kodanik on hea olla. Meil on paremad väljavaated töökoha leidmiseks näiteks linnavalitsuses või politseis. Isegi kui mul oleks plaan välismaale minna, siis riik annab mulle alati võimaluse siia naasta. Alates 1.maist 2004.aastast, kui Eesti liitus Euroopa Liiduga võivad Eesti kodanikud siseneda teiste Euroopa Liidu liikmesriikide territooriumile. Olles abiturient, on minu jaoks selle juures eelis see, et saan Euroopa Liidu liikmesriikidesse õppima asuda
ETV või ETV2 puudumine küsitluse tulemusest. Eelistatakse kergema sisuga kanaleid. Positiivne tulemus on aga ühe vastaja suur huvi looduskanali National Geographicu vastu. 5. Kas tunnete, et olete uudistega hästi kursis? Tulemus: 7% 27% Jah Nii ja naa Ei oska öelda 67% Vastanute seas oldi pigem arvamusel, et ollakse enam-vähem kursis uudistega. Enamik vastanutest olid vahepealsel arvamusel, väiksem osa arvas, et on uudistega hästi kursis, üks vastanutest ei osanud öelda ning ükski vastanu ei pidanud ennast olevat halvasti uudistega kursis. Võib järeldada, et huvi uudiste vastu on, kuid ei aeta ennast täielikult sündmustega kurssi. Üldiselt ei olda täielikult kindlad oma teadmistes Eestis ja välismaal toimuvate sündmuste kohta, kuid samas teadmatuses ka ei olda.
Marksist, kes on suured viina ja tubaka austajad ning kõvad elupõletajad. Karlil ja Marksil on kaks aastat olnud igal reedel joomingud. Mehed on surm kindlad, et kunagi saavad nad kindlasti rikkaks. Karlil on ka rikas naine nimega Aive Simson, keda Karl ei salli ning seetõttu kutsus Karl teda Simsoniks. Karl on ka korduvalt oma naist petnud erinevate naistega ja ka oma naise peal tarvitanud füüsilist vägivalda. Sõbrad on endast suhteliselt heal arvamusel. Mehed käivad ka rootsis tööl ning pettusi tegemas. Pärast rootsis tehtud kuritegusid otsustavad mehed mineviku unustada ja ennast muuta ning asutada oma äri. Lõpuks mõistab Karl kui hea naine tal on ning hakkab naist kutsuma eesnime pidi. Teos on kindlasti väga inspireeriv ja paneb inimesi edasi pürgima ning rohkem hindama seda mis neil olemas on. Soovitansoojalt seda raamatut lugeda kuna see räägib igapäeva elu probleemidest.
vastu hakati võitlema kohe USA Obama allkirjastas leppe saamata heakskiitu rahvalt ja kongressilt, kaheldakse leppe põhiseadusega vastavuses olemist Euroopa Liit leppega liitumiseks vajalik kõikide liikmesriikide nõusolek, tänaseks leppeni jõutud ei ole ACTA ei ole kooskõlas hetkel kehtivate EL seadustega Riigijuhtide sõnul ei muutuks midagi ja ACTA-ga liitumine tooks Eestile vaid kasu Opositsioon teisel arvamusel 2012. a veebruaris toimus veebiküsitlus, millest võttis osa üle 4500 inimese ning 95% neist olid ACTA vastu TÄNAN KUULAMAST!
Vabaduse määr on otseselt proportsionaalne enda peale võetud vastutuse määraga. Kui inimene loobub vastutusest, võtab ta endalt vabaduse. Vastutuse eest põgenev inimene surub end iseenda sotsiaalsete ja psühholoogiliste tingimuste puuri. Sellised inimesed moodustavadki nii nn. halli massi, mis allub nende eest vastutust kandvatele vabadele inimestele. Alluda on loomulikult lihtsam ja turvalisem kui valitseda ja otsustada. T. Hobbes ja J. Bentham olid arvamusel, et vabadus peab olema igaühe jaoks teiste poolt sekkumata. Inimene peab saama teha seda, mida tahab, kuid siiski peavad olema teatud piirid. Piiride määratlemises olid küll eelpool nimetatud filosoofid eriarvamustel. Ütlus ,,Haugi vabadus on lepamaimude surm" seletab hästi vabaduse piiride tunnetamist ning inimese isikliku vabaduse mõju teistele. See, mis on ühe inimese vabadus ja õigus võib olla sekundaarne teisele või vastupidi tema jaoks lausa vajalik ellujäämiseks.
Kas valimistel osalemine on pigem õigus või kohustus? Igas demokraatlikus riigis toimuvad valimised, kus kodanikud saavad osaleda. Paljud inimesed on ka arvamusel, et valimas käimine on ka kodaniku kohustus. Valimas käimine ei ole siiski kohustuslik üheski demokraatlikus riigis ja on sätestatud, pigem kui ühe kodaniku õigusena. Eestis on igal valimisealisel kodanikul võimalus osaleda Riigikogu, kohaliku omavalitsuse ja ka Euroopa parlamendi valimistel. Neil valimistel osalemine on vabatahtlik ja iga kodaniku sisetunde küsimus, kas osaleb või mitte. Paljudel kodanikel puudub huvi poliitika vastu ja ei võeta
Kas valimistel osalemine on pigem õigus või kohustus? Igas demokraatlikus riigis toimuvad valimised, kus kodanikud saavad osaleda. Paljud inimesed on ka arvamusel, et valimas käimine on ka kodaniku kohustus. Valimas käimine ei ole siiski kohustuslik üheski demokraatlikus riigis ja on sätestatud, pigem kui ühe kodaniku õigusena. Eestis on igal valimisealisel kodanikul võimalus osaleda Riigikogu, kohaliku omavalitsuse ja ka Euroopa parlamendi valimistel. Neil valimistel osalemine on vabatahtlik ja iga kodaniku sisetunde küsimus, kas osaleb või mitte. Paljudel kodanikel puudub huvi poliitika vastu ja ei võeta
Kiusajateks on eelkõige poisid, kuigi on ka tüdrukuid. Kindel on pigem see et poisid on füüsilise ja tüdrukud verbaalse kiusamisviisiga. Kõige rohkem kiusatakse neid, kes ei löö vastu, ei kaeba õpetajatele, kes on tõsedamad, vaesemad või lihtsalt teistest erinevad. Kiusatakse sellepärast, et tahetakse saada tähelepanu, lihtsalt igavusest või arvatakse endast liiga hästi. Kiusaja on tavaliselt energiline, endast heal arvamusel, sõnaoskavam või rikkam. Kui kedagi kiusatakse tuleb sellest rääkida vanema inimesega, keada usaldatakse, nendeks on tavaliselt vanemad, parimad sõbra või õpetajad. Koolikiusamine võib alguse saaka kodust. Kiusajateks saavad suure tõenäosusega lapsed, keda kasvatavad autoritaalsed vanemad. Vanemad kes on nõudlikud, ranged ega kuula seda, mida lapsel öelda oleks.Vähem kiusajaid tuleb sellistest kodudest, kus on mõistev ja armastav õhkkond ning vastutustundlikud vanemad
peetakse kõige tähtsamaks. Noored peavad tähtsaks enda kehtima panemise ning nende arvates on oluline, et kõik käiks nii nagu nemad tahavad. Mõndadel on selline oskus olemas. Seetõttu on nende enesehinnang kõrge ja nad tunnevad ennast hästi. Madalama enesehinnanguga noortel on raske oma sõna maksma panna ja selle pärast tunnevad nad, et ei suuda millegagi hakkama saada. Nad arvavad endast halvemini. Eeskujudeks peavad nad enda vastandeid ehk need, kes on endast heal arvamusel ja kelle enesehinnang on kõrge. Igalühel on keegi, kellega ta proovib sarnaneda. Mõndade noorte eeskujudeks on need, kes on populaarsed, kuid midagi tunnustamisväärset nad korda pole saatnud. Tihti on need inimesed, kes tegelavad millegi keelatuga ja sellepärast on oht nendega sarnanedes sattuda pahedesse. Osadel on ideaaliks see, kes on silma paistnud oma saavutustega ning neid püütakse järgi teha. See saavutus võib kaasa tuua ka kõrge positsiooni ning tunnustuse.
Isegi siis kui Nora isa oli elus, käitus Helmer temaga nagu lapsega - kasutas hüüdnimesi, suhtus temasse nagu lapsesse (ütles mida Nora teha võis ja mida ei võinud, nt mandlikookide söömine jne). Samuti andis Helmer Norale ainult raha selleks, et Nora temaga rohkem ei vaidleks. Nora arvates käitus Helmer samamoodi nagu Nora isa käitus. “Nora: Aga nii see ometi on, Torvald. Kui ma kodus papa juures olin, siis rääkis ta mulle kõik oma mõtted ära, ja mina olin temaga alati ühel arvamusel, ja kui ma teisel arvamusel olin, siis varjasin ma seda, sest see ei oleks talle meeldinud. Ta kutsus mind oma nukukeseks ja mängis minuga, nagu mina mängisin oma nukkudega. Siis sattusin ma sinu majja…” Lisaks, kuna Nora teadis, et tema ülesanne oli majas lapsi kasvatada ja pere õnnelikuna hoida, üritas ta teha kõike, et tema mees oleks õnnelik (ehk alguses nii Nora kui Helmeri arvates oli Nora ainuke ülesanne Helmeri rahludamine). 3
T. H. Ilvese kanditatuuri toetasid Reformierakond, Isamaa ja RP Liit ning Sotsiaaldemokraadid. Ainukene teine presidendikandidaat oli Indrek Tarand, keda toetasid Keskerakondlased. Indrek Tarand lubas oma teesides, et viib presidendivalimised rahvani. Mis minu arust on väga positiivne, sest nagu ütleb Eesti Vabariigi põhiseadus esimeses paragrahvis ,,Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas." Kuid Tarand oli arvamusel, et põhiseadust peaks muutma, nimelt tahtis ta, et presidendist saaks ka kaitsevägede juhataja, mis ei ole väga hea idee. Indrek Tarand on olnud küll 3 aastat Nõukogude Liidu armees sundkorras ja ka reservohvitser tagantjärele, kuid siiski ei oleks ta piisavalt pädev riigikaitse kõrgema juhi kohale. Samuti ei oleks see väga kasulik muudatus demokraatlikule riigile. Võimude lahusus on väga oluline demokraatlikus riigis. T. H
Austeni mõte ,,Inimesed, kes iial oma arvamust ei muuda, kannavad erilist vastutust. Nad peavad alati kohe õige otsuse langetama," on nii filosoofiline kui ka eluline. Kirjanik väidab, et kui inimene tahab olla enesekindel ning järjepidev, ei tohi ta kunagi enda otsustega ega arvamustega eksida. Kuid tekib küsimus, kas sellist inimest on olemas, kellel ei teki mitte kunagi eelarvamust ega läbimõtlemata tundmusi mõne teise isiku osas? Olen arvamusel, et sellist inimest ei ole meie maailma loodud. Inimaju ei taluks seda, kui esimesel kohtumisel teataks uuest tutvusest kõiki fakte ning küsimusi, mis arvamust kujundavad. Me elaksime veel suuremas infotulvas ning saaksime veelgi vähem keskenduda tõelistele iseloomuväärtustele. Samuti on autor enda teosega näidanud, et ka kõige kindlama arvamusega inimene (siinkohal Elizabeth) võib tegelikult eksida, mõistes seda alles hiljem, kui on tutvuse käigus kaaslast rohkem tundma õppinud.
tunneb, et keegi hoiab temast kinni. Indrek mõistab lõpuks, et see on haavata saanud Kristi ning viib ta süles koju. Seal hukkus või sai haavata palju inimesi ning rahval tekkis uus usk, usk vendade veresse, ning otsustati, et nii ei või see jääda. Vaesed ei saa veel leinamagi hakata, sest kõik ei ole veel omakseid surnukuuridest ja haigemajast jõudnud ülesse leida, kui jõuab teade, et nõutud õigused ja vabadused on kuulutatud. Nii mõnedki on aga arvamusel, et raskemad päevad on veel ees. Mõne päeva pärast asubki valitsus lubatud vabadusi seletama ning kõik mõistavad, et miski ei muutu, ainult sõnad on teised. Ohvrite mälestuspäevalt kodu poole minnes kuulevad Indrek ja Viljasoo, et keegi nagu nutaks. Männi all märkavad nad naist, kes on kaks nutvat last oma mantlihõlma alla võtnud. Peagi selgub, et lapsed ei olnud nõus enne ära tulema, kui isa mulla alla ja väsisid ära, sellest siis ka nutt
mis nii väga ei erinenudki tema sürrealistlikest kunstiteostest. Dali elu oligi just nagu üks tema töödest, see kõige tähtsam ja imetlusväärseim. Ta ei pidanud ühtegi elujuhtumit liiga pööraseks, nautis talle osakssaanud kuulsust täiel rinnal ja jumaldas oma muusat ning naist Galat. Dali pidas vajalikus oma loominguga publikut shokeerida, vastasel juhul oli kunst kasutu. Ta pidas end täielikuks geeniuseks ja oli arvamusel, et vaid temaga võivad juhtuda nii ebareaalsed juhtumid nagu ta elus aset leidsid.
kurbuses. Kas vanemad tõesti ei mõista lapsi? Olen enam kui kindel, et iga noore peast on käinud läbi mõte, et tema vanemad ei mõista teda. Kas siis sellepärast, et ei lubata sõpradega kaua väljas olla või tuttavatega peole. Aga kui paljud on aksepteerinud seda võimalust, et vanemad siiski mõistavad neid? Kui paljud on mõelnud, et käsud ning keelud on hoopis hoolimisest ja armastusest, mitte õelusest laste vastu? Ka mina olin paar aastat tagasi arvamusel, et mu vanemad ei saa minust absoluutselt aru ja ainult kiusavad mind. Nüüd, kui olen vanemaks saanud, saan aru, et tegelikult soovisid nad mulle kõigest head. Nad pingutavad kogu aeg minu heaolu nimel ning tahavad kindlustada mulle ainult head tulevikku. Vanemad soovivad siiski oma lapsele parimat ning olen kindel, et mitte ükski terve mõistuse juures olev täiskasvanud ei keela oma lapsel lihtsalt kiusu pärast kusalegi minemist. Tuleb
· Kui varasemalt suhtuti lastesse kui materiaalseis mõtteis kasulikuks olevatesse inimolenditesse, siis peale laia kõnealust tekitanud lauset, ,,lapse elukindlustus kui tagatis väärilisele matusele" hakati lapsi võtma kui emotsionaalse väärtusega inimolendeid. 2) Millistele laste elukindlustusega seotud probleemidele teksti autor tähelepanu juhib? Millistele ühiskonnas levinud normidele, arusaamadele need viitavad? Ühiskond oli arvamusel, et laste elukindlustust teevad vanemad vaid sellepärast, et teenida nende pealt raha lapsi meelega haigestuda lastes ning isegi neid mõrvates. Samas leiti ka, et laste kindlustamine vaesemates peredes on vajalik, et lapse surma puhul talle väärikas matus korraldada. Hiljem aga leidsid inimesed, et laste kindlustamine on tagatiseks vanematele õpingute, haiglaravi jms kulutuste katmise eest. 3) Millised võiksid olla ühiskonnas moraalselt aktsepteeritavad põhjused
ongi üks põhjus, miks ajakirjandust tähtsaks peetakse. Nii-öelda valitsuse valvekoerana toob ta esile ka teemad mis muidu rahva eest varju jäätaks. Ajakirjandus informeerib inimesi kodukohas, riigis ja välismaal toimuvast, kujundab avalikku arvamust ja juhib tähelepanu probleemidele. Samuti peaks ta vastutama ka selle eest, et meedia eetilised piirid aina kaugemale ei liiguks. Säilitada tuleb vabadus, ent jälgida norme. Informatsioon olgu tõene, mitte välja mõeldud või isiklikul arvamusel põhinev. Ajakirjanduse võim on suur ja seda näitab inimeste sõltuvus. Suunatud, suure sõnaõigusega teave mõjub kiiresti ja sügavalt. Mitmekülgne, kättesaadav ja tõene informatsioon aitab kajastada ühiskonnas toimuvat. Kõik see tõestab, et demokraatlikus riigis võime ajakirjandust tõesti nimetada neljandaks võimuks.
annaabi.ee 
