" (Holden) "Kui sa teed mõnda asja liiga hästi, siis mõne aja pärast, kui sa ennast ei kontrolli, hakkad sa sellega edvistama. Ja siis ei saagi see enam hästi välja tulla." "Ainult mulle tundub, et tihti inimene ei tea algul isegi, mis teda huvitab, ja avastab selle alles kõneldes millestki, mis teda eriti ei huvita." "Inimesed on agarad sinuga vestlema nimelt siis, kui sul endal pole mingit jututuju." "See kuristik, mille poole sa veered, on erilist laadi, kohutav kuristik. Inimene, kes sinna kukub, ei tunne selle põhja. Ta aina langeb ja langeb. Niisugusesse kuristikku langevad inimesed, kes oma elu teataval perioodil on hakanud otsima midagi sellist, mida nende ümbrus neile pakkuda ei suuda. Või õigemini - kes arvavad, et nende ümbrus ei suuda seda pakkuda. Ja nad loobuvad otsimast. Loobuvad enne, kui nad on õieti alustanudki." (Spencer)
et mänguhoos sinna sattunud lapsi ohu eest kaitsta. Tegelikult tahaks Holden, et keegi teda ennast kogu selle kummalise ja kurja maailma eest kaitseks. Ja nii ta otsib midagi, mida on võimatu leida ning kujutab ette, kuidas ja millega võiks inimestele muljet avaldada. Tsitaadid: "Ma olen kaunis kirjaoskamatu, aga loen õige palju." "Temaga tantsida oli niisama hea kui Vabadussammast mööda saali ringi vedada." "On inimesi, keda ei või petta, kuigi see neile ära kuluks." "See kuristik, mille poole sa veered, on erilist laadi, kohutav kuristik. Inimene, kes sinna kukub, ei tunne selle põhja. Ta aina langeb ja langeb. Niisugusesse kuristikku langevad inimesed, kes oma elu teataval perioodil on hakanud otsima midagi sellist, mida nende ümbrus neile pakkuda ei suuda. Või õigemini - kes arvavad, et nende ümbrus ei suuda seda pakkuda. Ja nad loobuvad otsimast. Loobuvad enne, kui nad on õieti alustanudki."
Alati peab ta põrguline su tuju ära rikkuma." (lk110) "Kui sa teed mõnda asjaliiga hästi, siis mõne aja pärast, kui sa ennast ei kontrolli, hakkad sa sellega edvistama. Ja siis ei saagi see enam hästi välja tulla." (lk 122) "Ainult mulle tundub, et tihti inimene ei tea algul isegi, mis teda huvitab, ja avastab selle alles kõneldes millestki, mis teda eriti ei huvita." (lk 174) "Inimesed on agarad sinuga vestlema nimelt siis, kui sul endal pole mingit jututuju." (lk176) "See kuristik, mille poole sa veered, on erilist laadi, kohutav kuristik. Inimene, kes sinna kukub, ei tunne selle põhja. Ta aina langeb ja langeb. Niisugusesse kuristikku langevad inimesed, kes oma elu teataval perioodil on hakanud otsima midagi sellist, mida nende ümbrus neile pakkuda ei suuda. Või õigemini - kes arvavad, et nende ümbrus ei suuda seda pakkuda. Ja nad loobuvad otsimast. Loobuvad enne, kui nad on õieti alustanudki." (lk 176)
Jerome David Salinger Kuristik rukkis See kõrvalekaldumise värk käis mulle närvidele. Ma ei tea. Minuga on see häda, et mulle meeldib, kui kõrvale kaldutakse. Siis on palju huvitavam. /-/ On väga tore, kui teemast kinni peetakse. Aga mulle ei meeldi, kui sellest liiga täpselt kinni peetakse. Ma ei tea mul hakkab vist igav, kui keegi kõneleb kogu aeg ainult ühest ja samast asjast. (lk 157) Teos on mina-vormis jutustus sanatooriumis arvatavasti tuberkuloosist nõrke kopse turgutava teismelise paarist möödunud aasta ennejõulusest päevast. Järjekordselt koolist välja visatud Holden Caulfield kirjeldab üksikasjalikult, vahepeal kaugemassegi minevikku põigates toonaseid hetki, sündmusi ja emotsioone, iseenda maailmavaadet ning oma tuttavaid, püüab põhjendada oma käitumist ja leida oma kohta elus. Holden räägib oma seni viimasest koolist - Pencey erakeskkoolist, kust ta olematu õppeedukuse pärast välja visati, toanaabritest, õpetajatest, elab üle verisevõ
,,KURISTIK RUKKIS" · ,,Olgu hüvastijätt kurb või olgu ta halb, aga kui ma kusagilt lahkun, siis ma pean teadma, et ma sealt lõplikult lahkun. Kui seda ei tea, siis tunnen end veelgi halvemini." - Ma ise tunnen ennast nii, sest ma ei jätnud hüvasti Saaremaalt lahkudes oma sõpradega, ja nüüd ma tunnen nagu ma poleks sealt lahkunud vaid oleksin nagu olude sunnil nendest lihtsalt eemal, ja ma tunnen ennast tänu sellele iga päev halvasti. · ,,Elu on tõesti mäng, mu poiss. Elu on tõesti mäng, mida tuleb mängida reeglite kohaselt." - mulle meeldib see tsitaat sellepärast, et meie inglise keele õpetaja Derek ütles kunagi midagi samasugust, aga tema käskis meil kõiki reegleid rikkuda, mitte nende järgi mängida. · ,,Mõnikord ma käitun nii, nagu oleksin palju vanem, kui ma olen see on sulatõsi -, aga seda ei märgata kunagi. Inimesed ei märka kunagi midagi." - see on tõsi. Inime
Aga kui tahad elada, pead sääraste asjadega leppima." ,,Ainult mulle tundub, et tihti inimene ei tea algul isegi, mis teda huvitab, ja avastab selle alles kõneldes millestki, mis teda eriti ei huvita. Sinna ei ole midagi parata. Sellepärast ma arvan, et inimene jäetagu rahule, kui ta on vähemalt millestki huvitatud ja kõneledes põlema läheb. Mulle meeldib, kui keegi põlema läheb. See on nii kena." ,,See kuristik, mille poole sa veered, on erilist laadi, kohutav kuristik. Inimene, kes sinna kukub, ei tunne selle põhja. Ta aina langeb ja langeb. Niisugusesse kuristikku langevad inimesed, kes oma elu teataval perioodil on hakanud otsima midagi sellist, mida nende ümbrus neile pakkuda ei suuda. Või õigemini kes arvavad, et nende ümbrus ei suuda seda neile pakkuda. Ja nad loobuvad otsimast. Loobuvad enne, kui nad on õieti alustanudki." ,,See on ebaküpsuse märk, kui inimene tahab millegi nimel õilsalt surra, küpsuse märk
nad näitlevad liiga hästi. Holden suudab iga taksojuhi terves New Yorgis närvi ajada. Piisab vaid küsimusest: ,,Kas te teate, mis Central Parki partidest on saanud?". Kedagi peale Holdeni ei huvita see, kas pardid on autoga minema viidud, või istuvad nad praegu jäätunud kaanega tiigi peal. Neil on parematki teha, Holdenil oleks ka, aga ta muretseb ikka, kas linnud on olemas või ei... Mis on Holdeniga lahti? Mis on see kuristik kuhu peategelane kukkumas on? "See kuristik, mille poole sa veered, on erilist laadi, kohutav kuristik. Inimene, kes sinna kukub, ei tunne selle põhja. Ta aina langeb ja langeb. niisugusesse kuristikku langevad inimesed, kes oma elu teataval perioodil on hakanud otsima midagi sellist, mida nende ümbrus neile pakkuda ei suuda. Või õigemini - kes arvavad, et nende ümbrus ei suuda seda neile pakkuda. Ja nad loobuvad otsimast. Loobuvad enne, kui nad on õieti alustanudki." Kui Kuristik rukkis 16
Ta mõtleb muuseumis: ,,Mõned asjad peaksid jääma nii, nagu nad on." Samal ajal balansseerib ta ise selle kuristiku serval. Holdeni endine kirjandusõpetaja räägib kuristiku kohta nii: ,,Niisugusesse kuristikku langevad inimesed, kes oma elu teataval perioodil on hakanud otsima midagi sellist, mida nende ümbrus neile pakkuda ei suuda. Või õigemini kes arvavad, et nende ümbrus ei suuda seda neile pakkuda." Võiks öelda, et selline kuristik eksisteerib Holdeni enda mõistuses, ta ise ei suuda leppida täiskasvanuks saamisega ja sõdib maailma vastu. Romaani lõpuks on Holden Caulfield nii kehaliselt kui ka vaimselt kurnatud. Üritades kaitsta talle armsaid inimesi, on ta teinud asja ainult hullemaks ning olnud ise julm ja ebainimlik. Sellises vaimselt ja füüsiliselt ekstreemses olukorras Holden mõnes mõttes lepib maailmaga. Võibolla ta mõistab, et ennast maailmast isoleerides ei
Kõik kommentaarid