Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kogemused 1929 majandukriisist pehmendamaks 2008 kriisi (0)

1 Hindamata
Punktid
Kogemused 1929 majandukriisist pehmendamaks 2008 kriisi
Kuna 2008 aasta majandukriisi tagajärjed olid sarnased 1929 aasta omadega (suur tööpuudus, madal elatustase, eksportturgude kadumine) oleks saanud varasematest majanduskriisi kogemustest nii mõndagi õppida, et pehmendada 2008. aasta oma. Olen arvamusel ­- kui me ei teaks seda, mida oleme teinud minevikus, ei oleks meil üldse mingit alust arvata, kuidas me käitume tulevikus.
Samuti kuna üks põhjustest oli ülelaenamine, oleks tulnud rohkem jälgida seda kui palju ja kellele laenatakse, sest enne majandukrrisi anti laenu pea kõigile, tule ja ainult võta. Nii jooksid palju laenu võtma, seda tegelikult vajamatta, et no äkki läheb ikka vaja. Kui aga vähenes nõudlus välisekspordi järele, tekkis ületootmine aga kaua sa ikka miinustega toodad, mingil hetkel on firmad liialt kaua juba ilma tuluta tootnud ning hakkatakse piirama seda, mis viib töökohtade koondamiseni, mis omakorda tekitab raskustes laenajaid kuna nende elatustase on tunduvalt kahanenud. Kuna aga väga suur osa elanikkonnast on pigem ametis tootmises, sest neil puudub piisav kvalifikatsioon töötada kõrgemal ametil, on ka laenuraskustes inimesi rohkem, sest paljud laenuvõtjad kuuluvad just nö. tavainimeste klassi, kes ilma laenudeta pole võimelised ostma ei maja, korterit , autod vms.
Leian, et kuna üks majandukriisi tekke põhjustest on mõlemal juhul olnud ületootmine, oleks tulnud hoida seda rohkem kontrolli all. Ei ole mõttet toota rohkem, kui on nõudlus, lootes parematele aegadele, mis võivadki tulema jääda.
Pikemas perspektiivis tuleks tähelepanu pöörata inimeste haridusele, et oleks inimesi vastavalt tööturu vajadusele, sest isegi sügavas majanduskriisis leidus töökohti aga inimestel puudus vastav kvalifikatsioon neid töid teha. Olin ise samuti sellel ajal valiku ees, kas kannata vanal töökohal või otsida uus kuna aga uut ja paremat ei olnud võtta, tuli kannatada ja õnnelik olla, et üldse töö oli. Ma ei arva , et nüüd peaksid minema kõik ülikooli juhtideks või teab kelleks veel õppima. Leian, et kõrgharidus peaks olema kättesaadavam neile, kes seda tahavad ja kes on võimelised seda omandama, sest lihttöölisi „toodetakse“ igapäevaselt rohkem kui küll juurde.
Kindlasti oleks süüdlaste otsimise asemel tulnud otsida hoopis lahendusi probleemile.
Kogemused 1929 majandukriisist pehmendamaks 2008-kriisi #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-01-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 8 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Annu19 Õppematerjali autor
Kuna 2008 aasta majandukriisi tagajärjed olid sarnased 1929 aasta omadega (suur tööpuudus, madal elatustase, eksportturgude kadumine) oleks saanud varasematest majanduskriisi kogemustest nii mõndagi õppida, et pehmendada 2008. aasta oma. Olen arvamusel ¬- kui me ei teaks seda, mida oleme teinud minevikus, ei oleks meil üldse mingit alust arvata, kuidas me käitume tulevikus.

Sarnased õppematerjalid

Tööturu ja hõive probleemid Eestis
25
docx

Tööturu ja hõive probleemid Eestis

kuivasid tööjõu- ja toorainemahukad tööstusharud kokku või kadusid hoopis. Samuti langes oluliselt põllumajanduse osatähtsus majanduses. Tööturul tekitas see inimeste jaoks täiesti uue olukorra ning sellest sokist ei ole toibutud tänaseni. Tööhõive suurele langusele järgnes küll tööturu suhteline stabiliseerumine, kuid maailmamajandus ei jätnud ka Eestit puutumata. Nii mõjutasid meidki 1998. aasta Aasia finantskriisi ning eriti Venemaa kriisi tagajärjed. Kuigi eksport Sõltumatute Riikide Ühenduse (SRÜ) riikidesse oli selleks ajaks oluliselt vähenenud, mõjutas see siiski tugevasti teatud majandussektoreid, eelkõige toiduainetetööstust ning seeläbi omakorda põllumajandust. Tööturuprobleemid on täna aktuaalsed kogu maailmas. Tehnoloogia areng ja majanduse globaliseerumine on tekitanud olukorra, kus traditsioonilised vahendid ja pingutused

Makroökonoomika
MAJANDUSE ALUSED KONSPEKT
82
docx

MAJANDUSE ALUSED KONSPEKT

Majanduse alused 9.sept 2014 Raha ei ole ressurss!! Raha eest ostame kaupu, mitte ei valmista! Nõudlus ja pakkumine määrab turul optimaalse koguse. Millest sõltub, kas ettevõte saab kauba hinda suurendada? Nõudlusest, kauba omapärast!! (osadest asjadeste ei saa loobuda, osadest saab lihtsamalt) Mida väiksem on konkurents, seda lihtsamalt saab hinda muuta. Majanduses on mitmetel põhjustel vajalik teada, kui järsk on nõudluskõver. Kui kauba nõudlus on mitteeleastne, siis on ettevõtjal lihte hinda tõsta ja see ei mõjuta tarbimist. Elastsusega mõõdetakse seda, kuidas tarbijad reageerivad kauba hindadele. Mitteelastne nõudlus (piim) (ükskõik kui kallis, ostame ikka) Elastne nõudlus (jäätis) (laps tuleb nuttes koju, kui hind tõuseb 6lt 7ni, siis ei osta jäätist, tal on palju asenduskaupu, kui hind tõuseb, siis ostetaks emidagi muud. Kui hind langeb, siis ostetakse rohkem) Kui palju asenduskaupu, siis ettevõtja võib kaotada

Majandus alused
Majanduse artikleid
31
doc

Majanduse artikleid

enamiku väljastatud laenudest moodustab eluasemelaen ning kõik laenud on antu kroonides Tema sõnul hakkas keskpank taolisi laene andma 1990. aastate alguses, kui finantsjärelevalvega tegeleva asutuse töötajatel oli keelatud kommertspangast laenu võtta. Tarbimislaenu kõrval annab Eesti Pank oma töötajatele ka õppe- ja eluasemelaenu. Toimetas Hanneli Rudi Tööandjad: palgad tõmbuvad kuni kümnendiku ulatuses kokku 18.dets 2008 Tööandjate keskliit ennustab järgmisel aastal keskmise palga alanemist 5-10 protsendi võrra ning alampalga ja keskmise palga suhte paranemist 38 protsendini. "Aluse selliseks väiteks annavad järgmise aasta riigieelarves ette nähtud avaliku sektori personalikulude külmutamine käesoleva aasta tasemel," leiavad tööandjad ametiühingute keskliidu esimehele saadetud avalikus kirjas. Teiseks aitab palkade alanemisele kaasa ettevõtete töötasufondide kahanemine palkade

Majandus
1-3 kodutöö kutsepedagoogika e-kursus
14
odt

1-3 kodutöö kutsepedagoogika e-kursus

Selline võrdlus on kasulik, sest see aitab pehmendada erisusi, professionaalide ja nn mitte-oskustööliste vahel. Professionaalsus tuleneb kvalifikatsioon teadmiste ulatusest/massiivsusest. Teise aspektina võiks vastulausena tuua näite varasemast põllumajandusest see võib olla ka kehtiv ka praegu vähemarenenud riikides. Nimelt teevad põllumehed mitmeid kriitilisi otsuseid, mis põhineb nende teadmistel/kogemustel kliimast, põllukultuuridest, sademete ajaloost ja kasvumustritest. Need kogemused, mis on kogunenud põlvkondade kaupa ja enda kogemustest, mille põhjal tehakse olulisi otsuseid, on ju samuti ulatuslikud? Kolmandaks võrdluseks võiks tuua mehaaniku ja auto edasimüüja, üks töötab väikeses garaazis, mis tegeleb mitmesuguste sõidukitega. Kuid temal on teistsugused teadmised kui sellel, kes töötab sõidukite edasimüügi alal. Seega, teadmiste hulka, mida on vaja, et töötada mingil ameti alal ei saa võrrelda omavahel, kuigi nad võivad olla ühelt kutsealalt.

kutsepedagoogika
Majanduse alused
72
docx

Majanduse alused

I LOENG. I OSA Mis on majandus? Majandusteadus- on majandussubjektide käitumise seletamise viis, mis lähtub eeldusest, et inimestel on eesmärgid ning nad otsivad õigeid teid nende eesmärkide saavutamiseks. Samuti on õpetus nappusest. Majandusteooria- tegeleb majandusprotsesside ja neid protsesse mõjutavate seaduste tundmaõppimisega Rakenduslik majandusteadus- tegeleb tundmaõpitud majandusseaduste kasutamisega üksikute majandussubjektide huvides ning hõlmab praktilisi valdkondi nagu turundus,juhtimine, majandusarvestus jne Majandusteooria jaguneb: Mikroökonoomika, mille uurimisobjektiks on küsimus, kuidas majapidamised ja ettevõtjad teevad majanduslikke valikuid piiratud ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit. Makroökonoomika, mis kirjeldab majandussektorite (majapidamised, ettevõtted, valitsus) vahelisi seoseid ning tegeleb majan

Majanduse alused
Rahanduse ülevaade
82
docx

Rahanduse ülevaade

Sularahata arveldamine – kviitung ehk lihtveksel (1. Nimeline väärtpaber) - esitajaveksel (nimetu väärtpaber) Raha – üldine maksevahend ; selle vastu saab vahetada mistahes kaupu . Kaupraha – kasutatakse kaupa nagu raha Kaupa esindav raha – väärismetallid Usaldusraha – puudub materiaalne tagatis(kuid mitte täielikult), raha, mille ringlus baseerub ainult või osaliselt usalduses(nt.10% usaldus ja 90% kuld- usaldusraha). Puudub täielikult või osaliselt väärismetalli või valuuta kate. Tekkisid laeunandmiskohad. Tekkisid pangad, kuna nemad andsid laenu ja võtsid hoiusele ka. Inflatsioon – liigse raha ringlus(üleliigne) Formuleeritakse raha omadused : Raha aktsepteeritavus – raha peab olema kõigis majandustehingutes kõikide poolt vastuvõetav. Raharinglus toimub normaalselt vaid siis, kui tehinguosalised võivad olla kindlad,et saavad seda raha kasutada ka järgnevates tehingutes. Homogeensus – kõik ühesugused rahaühikud peak

Finantsanalüüs
Nimetu
41
docx

Nimetu

majanduspoliitikat. Seda ei ole tehtud selgetel ideoloogilistel kaalutlustel, seda enam mitte korrektsetel majandusteoreetilistel põhjendustel, vaid lihtsalt kujunenud situatsioonist tingituna. Pigem on tegemist sundseisu ja sündmuste sabas sörkimise, kui teadliku ning plaanipärase, seda enam majandusteoreetiliselt põhjendatud tegutsemisega. Enne viimast majanduskriisi oli Eesti majanduskasv väga kiire. Kuid nii nagu paljudes teisteski riikides langes Eesti majandus 2008.­2009. aasta majanduskriisi tulemusena tagasi 2005. aasta tasemele. Kuna eelnev kasv oli väga suur, siis ka langusnumbrid tulid väga suured. Nüüdseks on hakanud majandus stabiliseerunud ning on aastaid näidanud kasvutrendi. Eesti elanike sissetulek on umbes 55% Lääne-euroopa keskmisest tasemest. Enne kriisi vähenes see vahe kiiresti, kuid kriisi tõttu suurenes erinevus taas. Vaatamata sellele, et väga tormiline majandusreformide aeg on praeguseks möödas, on Eestis

Antropoloogia
Lõpueksami küsimused ja vastused 2008
126
doc

Lõpueksami küsimused ja vastused(2008)

1 MIKRO-MAKRO 1.1 Mikroökonoomika uurimissuund ja tähtsus. Mikroökonoomika uurib, kuidas kodumajapidamised ja ettevõtted teevad majanduslikke valikuid nappivate ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit. 1.2 Majanduse põhiküsimused Iga ühiskonna ressursid on piiratud ja see ei sõltu ei ühiskonna arengutasemest ega ka valitsevast ühiskonna korraldusest. Iga majandussüsteem peab enda jaoks lahendama kolm põhiküsimust: mida toota, missuguseid tootmistegureid kasutada ja kuidas toodetuid hüviseid jaotada. Peaaegu igat hüvist saab toota erinevatel viisidel, milline neist valida sõltub taotletavast efektiivsusest. Harilikult mõeldakse efektiivsuse all tootmise efektiivsust. Majandusteadlased kasutavad sageli aga mõistet majanduslik efektiivsus. Majanduslikust efektiivsusest saame rääkida siis, kui ei ole võimalik suurendada ühegi inimese heaolu, vähendamata samal ajal mõne teise inimese heaolu. Selline efektiivsuse määratlemine on

Finantsjuhtimine ja finantsanalüüs




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun