Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Arutlev kirjand teemal "Seadused tagavad toimiva ühiskonna"". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kärbeste, seadustest, nendest, golding, seadustele, olukordades, kinnipidamine, ralph, saarele, sattudes, paike, jaotas, tuldEemal tsivilisatsioonist on koolipoisid sunnitud juhtima iseend ning valima endi seast liidri, kes oleks juhiks ajal, mil ollakse saarel. Esile kerkinud kaks liidrit, ei saanud omavahel läbi, ning seetõttu tekkisid neil ka konfliktid. Probleemide lahendamisega ei tegeletud pingsalt vaid kalduti kõrvale, tuues kaasa traagilisi tagajärgi. Peategelase iseloomustus Raamatu ,,Kärbeste jumal" peategelaseks on 12-aastane linalakne ja kuldpruuni kehaga poiss nigea Ralph. Õlalaiuse ja turja poolest meenutas ta poksijat, ent suu ja silmad olid selle jaoks leebed ega rääkinud sõjakusest. Ralph oli küllalt suur, et olla ühedavaks lüliks laste ja täiskasvanute autoriteetse maailma vahel, mille pärast ta ühtlasi sobis kõige paremini poistekamba liidriks. ,,Ta sõnad andsid kõigile kindlustunnet.Ta meeldis neile ja nüüd pidasid kõik temast lugu. Spontaanselt hakkasid mõned käsi plaksutama ja varsti kajas terrass valjust aplausist
W.G.Golding ,,Kärbeste jumal" Räägin oma ettekandes William Gerald Goldingu romaanist "Kärbeste jumal". Golding sündis 19. septembril 1911 Edela-Inglismaal. Ta ise on öelnud, et kogu ta lapsepõlv (isegi kogu ta elu) on olnud lausa õudusttekitavalt viisakas. Ta õppis Oxfordis kirjandust ning töötas nii hoolekandeasutuses kui õpetas ka inglise keelt, kirjandust ning filosoofiat Salisbury koolis. 1940-1945 teenis Golding Briti sõjaväelaevastikus ning võttis osa dessantoperatsioonidest, mistõttu nägi ta II Maailmasõja jubedusi ka oma silmaga. Kui varem uskus ta enda sõnul kindlalt inimese täiuslikkusesse, siis peale seda kogemust, lõid tema humanismi selged enesekindlad ideed vankuma. Sõja lõppedes naases autor taas Salisbury, kus valmis ka tema esimene romaan. 1983. aastal sai kirjanik Nobeli preemia, (tõustes pärast pisikest pausi taas maailma keskpunkti).
W.G.Golding ,,Kärbeste jumal" Räägin oma ettekandes William Gerald Goldingu romaanist "Kärbeste jumal". Golding sündis 19. septembril 1911 Edela-Inglismaal. Ta ise on öelnud, et kogu ta lapsepõlv (isegi kogu ta elu) on olnud lausa õudusttekitavalt viisakas. Ta õppis Oxfordis kirjandust ning töötas nii hoolekandeasutuses kui õpetas ka inglise keelt, kirjandust ning filosoofiat Salisbury koolis. 1940-1945 teenis Golding Briti sõjaväelaevastikus ning võttis osa dessantoperatsioonidest, mistõttu nägi ta II Maailmasõja jubedusi ka oma silmaga. Kui varem uskus ta enda sõnul kindlalt inimese täiuslikkusesse, siis peale seda kogemust, lõid tema humanismi selged enesekindlad ideed vankuma. Sõja lõppedes naases autor taas Salisbury, kus valmis ka tema esimene romaan. 1983. aastal sai kirjanik Nobeli preemia, (tõustes pärast pisikest pausi taas maailma keskpunkti).
oleks hävitava ja kaose iseloomuga. Goldingu jutustuse poisid olid kindlasti teadlikud käitumisreeglitest, kuid vastavas olukorras need muutusid, ning mis põhjustasid suuri kannatusi teistele. Siit järeldub see, et isegi teades teatuid norme on võimalik, et tekib võitlus teiste vastu, vaenulikkus pesitseb lihtsalt inimeste sees ning teatud olukorras võib see ilmneda väga jõhkral moel. Kuna poliitika peamised ideed on: vabadus, õiglus, võrdsus ja õigused, siis ühiskonnas olekski vaja need mõisted koos toimima panna, et elada rahumeelset elu. Inimesed elavad koos teistega ning neid võib nimetada sotsiaalseteks olenditeks, seega on oluline ka see, kuidas nad elavad nii öelda karjas. Inimesi on palju ning me tunnene nendest hästi väheseid ja suuremat osa ei saa me iial tundma, ega ma ei oska ette aimata, mida nad kavatsevad ja teevad. Sellepärast on tähtis, et on vaja mingit ühiskonnakorraldust, mis looks teatud süsteemi, kuidas kõikidega koos elada. On
Materiaalsele maailmale on omane liikumine ja arenemine, mis tulenevad materiaalse maailma ebatäiuslikkusest. Ilma demiurgilt lähtuva toimeta oleks mateeria lihtsalt olematus. (Demiurg oli muidu vanas Kreekas vaba kodanik, kes töötas tasu eest, Platonil aga jumalus, kes lõi ürgainest maailma). Riigi seitsmendas peatükis on "koopamüüt", kus Platon kirjeldab seda, kuidas inimene koopas näeb ja tajub oma meeltega vaid varje tõelise ideede maailma ideedest (valgus), nendest varjudest inimesed püüavad taasluua neid ideid. Vaid ühiskonna parimad, kes on läbi mitmete haridusastmete osutunud kõige võimekamateks, õpivad Platoni kujutatavas haridussüsteemis tundma asjade tõelist olemust, nende ideed. Ideaalriiki peaks valitsema selline kuningas-filosoof, kes on jõudnud kogu riigi idee äratundmisele. Kuningas-filosoofi valitsus on ideaal, tema üksi teab, mis on inimestele ja ühiskonnale hea.
- Moraalne õigsus Jumala poolt tahetud. Moraalne väärsus Jumala tahte vastane. - Kuna moraal on rajatud jumalikule tahtele, mitte sõltumatult eksisteerivatele tegutsemisalustele, siis pole täiendavaid tegutsemisaluseid tarvis. Ta annab au Jumala kõikvõimsusele. Kui Jumal poleks moraali allikas, tunduks ta justnagu vähem suveräänne või meie elus vähem vajalik. Autonoomia tees eitab JKT teese: eetika on autonoomne ja isegi Jumal peab alluma matemaatika seadustele. JKT näib muutvat ülearuseks "headuse" omistamise Jumalale. Kui me ütleme "Jumal on hea", mõtleme, et omistame Jumalale mingi omaduse. Aga kui hea tähendab lihtsalt "see, mida Jumal käsib või tahab", ei omista me Jumalale mingit omadust. Moraal muutub siin meelevaldseks. Sokrates küsib vagalt Euthyphronilt: "Kas mingi tegu on hea, sest jumalad seda teha käsivad või jumalad käsivad seda teha, sest see on hea?
EETIKA 1. Sissejuhatus Mis on eetika? Argo Buinevits Soovituslik kirjandus: · Eetikaveeb www.eetika.ee TÜ eetikakeskus · Eetika ja moraal. Maie Tuulik 2002 · Õpetaja eetika. Maie Tuulik 2008 · Ärieetikat kui niisugust pole olemas. John C. Maxwell 2003 · Evangeelne eetika. Robert Võsu 1996 · Eetikakoodeksite käsiraamat. Tartu Ülikooli eetikakeskus 2007 · Mõtestatud Eesti ühiseid väärtusi hoides. TÜ eetikakeskus 2008 Mida tähendab olla kõlbeline inimene? Milles seisneb moraali olemus? Miks on moraali tarvis? Mis on moraali funktsioon? Mis on hüve? Kas moraaliprintsiibid on absoluutsed või olenevad...? Kas moraal on nagu ilugi vaataja silmades? Kas moraalne olla on kasulik? Mis on moraali aluseks? Kuidas on moraal seotud religiooni, seaduste ja etiketiga? Millega eetika tegeleb? Sõna "eetika" ja "eetiline" viitavad sellele, et kõne all on küsimused heast ja halvast, õigest ja väärast. Eetika puudutab seda, mida me ütlem
1. Mis on moraal? Mis on eetika? Eetika objekt? MORAAL Moraal on normide süsteem, mis osutab inimeste ja kultuuride teatud tavadele, reeglitele ja praktikale. Moraalifilosoofia on filosoofiline ja teoreetiline mõtisklus moraali üle. Sõna moraal tuleb ladina keelest: mores tähistab kombeid. Moraalinormid: 1) mitteformaalsed, nende täitmist ei tagata riiklike institutsioonidega. 2) Tagatakse nii väliste (teiste inimeste reaktsioonid, suhtumine) kui sisemiste sanktsioonidega (häbi) 3) Universaalsed ( ei ole piiratud riigipiiridega, grupi, religiooniga) 4) Moraalinormide kohustuslikkust ei põhjendata viitega autoriteedile ( jumal, diktaator) vaid inimeste mõistusele või kokkuleppele või kasulikkusele. EETIKA Eetika tähistab moraali ja moraalifilosoofia valdkonda tervikuna. Ta on filosoofia haru, mis uurib moraali õpetus
inimestesse ja nende headusesse on suur! Arutle- kumb sinu kutseliidus/sinu ametialaselt oleks parem lähenemine, kas väärikusmudel või vastavusmudel? Stephen Covery raamat ,,Väga efektiivse inimese seitse harjumust" - ,,emotsionaalse pangakonto" 6 põhilisemat deposiiti 1)teise inimisiksuse mõista püüdmine (mitte hukka/ega õigeks mõistmine, liht mõistmine) 2)tähelepanu pööramine väikestele asjadele 3)lubadustest kinnipidamine 4)selle kindlakstegemine, mida teine eeldab 5)eneses kõlbelise tervikliku isiksuse kujundamine 6)siiras andekspalumine eksimuse korral Suhtlemistaktika: hamburgeri meetod komplimentkriitikakompliment (ehk siis- konstruktiivse kriitika jagamiseks, ei saa kohe kedagi ,,rünnata", alustama peaks meeldiva vestluse, mõistmisega, seejärel kriitikat avaldama ja lõpetama samuti positiivsel noodil)
Ettevalmistavad küsimused eksamiks: 1) Millisele neljale küsimusele peavad vastama kõik poliitfilosoofilised käsitlused. Tooge igast küsimuste valdkonnast ka näiteid. 2) Miks tekkis poliitiline filosoofia just antiik-Kreekas? 3) Millised olid antiik-Kreeka poliitilised ideaalid? 4) Milline on Platoni nägemus parimast võimalikust riigist teoses "Seadused"? · Poliitilise filosoofia alase teaduse tegemisest Kui soovite kirjutada bakalaureuse või magistritööd poliitfilosoofia alal, on soovitav, et teema kattuks vähem või rohkem võrdleva poliitika või rahvusvaheliste suhete temaatikaga. Nt rahvusvaheliste suhete teooriate vallast, kus Machiavelli, Hobbes, Kant ja paljud teised on olulised. o Kuna ei politoloogia ega avaliku halduse õppekavades pole poliitilise filosoofia õppekava, tuleb end nendes teemades täiendada iseseisvalt või õppekavade väliselt ning ikkagi sobituda olemasolevate õppekavade raamide
Mida enam on ühte tööd tegevaid inimesi, seda tugevam on konkurents nende vahel. Kui ühel tammel võib leida 200 putukaliiki (tamm kui ühiskond), kes elavad sõbralikult koos ühed elavad puu viljadest, teised lehtedest, kolmandad juurtest, siis on nad võimelised elama rahumeelselt. Kui nad aga toituksid kõik ainult lehtedest, siis tuleks toidust puudus ja nad peaks hakkama üksteist hävitama. Inimesed alluvad ühiskonnas erinevatele seadustele ühes linnas on palju erinevaid elukutseid ja ühiskonnad peaks püüdlema selle poole, et olla võimalikult heterogeensed - pakkuda erinevaid tegevusvaldkondi. Tuleks luua töökohti juurde. Orgaaniline tööjaotus loob võimalused rahulikuks kooseksistentsiks. Miinus on see, et kui mehaanilise tööjaotuse puhul tunnevad loojad end produkti täieõiguslike loojatena, siis orgaanilise tööjaotusega seda võimalust esineb harva produkt on kollektiivse töö looming;
FLFI.02.003 Eetika alused Kordamisküsimused 2011 1. Mis on moraal? Mis on eetika? Eetika objekt. Moraal on ühiskonnas kehtivate normide, tavade ja praktikate kogum. Seda nim. mõnikord ka positiivseks e kirjeldavaks moraaliks, kuna see kirjeldab inimeste ja kultuuride tegelikke uskumusi ja tavasid. Eetika on teadus või õpetus moraalist, ka moraalifilosoofia. Eetika objekt on süstemaatiline püüe mõista moraali mõisteid ja põhjendada/õigustada moraaliprintsiipe ja -teooriaid (väärtusi, voorusi, praktikaid). 2. Mis iseloomustab moraalset toimimist? Moraalset toimimist iseloomustatakse tavaliselt kui toimimist teiste huvides. Moraalne toimimine nõuab meilt mõnikord oma mugavuse, kasuahnuse või lihtsalt ükskõiksuse ületamist. Ent kaugemale mõeldes on moraalne toimimine ka meie endi huvides, võimaldades meil luua sõprus-, armastus-, ja koostöösuhteid teiste inimestega, kindlustades teiste lugupidamise, puhta südametunnistuse ja rahuliku une. Moraalset toimi
FLFI.02.003 Eetika alused Kordamisküsimused 2011 1. Mis on moraal? Mis on eetika? Eetika objekt. Moraal on ühiskonnas kehtivate normide, tavade ja praktikate kogum. Seda nim. mõnikord ka positiivseks e kirjeldavaks moraaliks, kuna see kirjeldab inimeste ja kultuuride tegelikke uskumusi ja tavasid. Eetika on teadus või õpetus moraalist, ka moraalifilosoofia. Eetika objekt on süstemaatiline püüe mõista moraali mõisteid ja põhjendada/õigustada moraaliprintsiipe ja -teooriaid (väärtusi, voorusi, praktikaid). 2. Mis iseloomustab moraalset toimimist? Moraalset toimimist iseloomustatakse tavaliselt kui toimimist teiste huvides. Moraalne toimimine nõuab meilt mõnikord oma mugavuse, kasuahnuse või lihtsalt ükskõiksuse ületamist. Ent kaugemale mõeldes on moraalne toimimine ka meie endi huvides, võimaldades meil luua sõprus-, armastus-, ja koostöösuhteid teiste inimestega, kindlustades teiste lugupidamise, puhta südametunnistuse ja rahuliku une. Moraalset toimi
Loengukonspekt + seminarid 2009 SISSEJUHATUS Sotsioloogia tegeleb inimeste sotsiaalsete koosluste ja ühiskonna teadusliku uurimisega. Ühiskonna kohta on palju seisukohti: K.Marx: Ühiskond on inimeste kooslus ja nende kogum M. Weber : ühiskond on mõtleva inimese tegutsemise resultaat Sotsioloogia kui teadus lähtub põhimõttest, et kõik nähtused, mis sotsiaalses ruumis eksisteerivad on omavahel seotud, nad on üksteisest tingitud ja nad on mõõdetavad, kusjuures kõiki nähtusi saab mõõta nii kvalitatiivselt kui kvantitatiivselt. Kvantitatiivset mõõtmist nii nimetatud vahendatud mõõtmine, kus sotsioloog e uurija ja uuritava e respondendi vahel on küsitlusleht, ankeet, st uurija ja respondent ei suhtle vahetult. Kvalitatiivne mõõtmine e vahetu mõõtmine respondent ja uurija vahetult ajavad juttu suunitlemata intervjuu (vahetu). Õiguse sotsiloogia objekt: - õiguse, õigusliku tegelikkuse uuri
Mitte ühegi suvrääni ei tohi ka hukata ega mingil muul moel karistada : karistades suverääni, kasristaksid inimesed teda tegude eest, milles nad ise süüdi on. Järelikult peavad riigialamad olema oma suveräänile kuulekad. Rahva osavõtt riigikorralduse kujundamisest piirub seega täielikult vaid suverääni valimisega. Seadusandja saab olla olla vaid suverään ning ainult tema saab seadusi ka tühistada. Suverään ise ei allu riigi seadustele, sest kuna tal on õigus seadusi välja anda ja tühistada, on tal võimalus teda akistavad seadused muuta või tühistada. Hea seadus on see, mida on vaja rahva heaolu heaks ning mis on seejuures üldarusaadav. Suveräänil on õigus ette võtta kõike, mida ta peab heaks rahu ja heaolu nimel. Tal on õigus otsustada, milliseid õpetusi ja arvamusi tuleb tema riigis levitada. Suverääni õigusi piirab vaid see, et ta on Jumala alam ning peab seetõttu järgima loomulikke seadusi
Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................2 John Bordley Rawls....................................................................................................................3 Õiglus kui ausameelsus...............................................................................................................3 Vabade võrdsete isikute idee...................................................................................................4 Algpositsioon..........................................................................................................................5 Printsiibid................................................................................................................................5 Sotsiaalne ja majandulik ebavõrdsus......................................................................................6 Omanike demokraatia........
enamasti kaheks: halduspoliitikaks ja avalikuks halduseks · piir halduspoliitika ja avaliku halduse vahel on aga äärmiselt ähmane: o - AH tähendab küll seaduste elluviimist, ometi on ta suures osas ka seaduste ettevalmistamine => avaliku halduse ja halduspoliitika lahutamine on tegelikkuses raske, lisaks, seadused pole mehhaanilised, neid saab täita üksnes neid tõlgendades:=> 'ellu-viimine' on pidev seadustele sisu andmine. · Avalik haldus on riigiteenistujate poolt teostatav riigi asjade eest hoolitsemine riigi täidesaatvas harus, mis hõlmab osaliselt halduspoliitikat. Riigiteooriad: · Niccolo Machiavelli: riik on inimliku kooselu struktureerimine ehk ühiskonnaelu korraldamine · Carl Schmitt: riigil on nii sisemise kui välise jõu monopol, see teeb riigi unikaalseks o Euroopa riigiteooria juured on antiikse Kreeka polise juures, kaasaegse AH
õigusperekonnad. · Romaani-germaani õigus põhineb seadustel. Õigus tekib läbi seaduse või muu õigustloova üldakti vastuvõtmise ja jõustumise. Seaduse rakendamine on vaid seaduslooja tahte elluviimine. Peamiseks õiguse allikaks on seadus ehk abstraktne õigustloov üldakt · Anglo-ameerika õigus pretsedendi põhiline ehk kohtuotsuse langetamisel lähtutaks eelnevatest kohtuotsustest, mitte niivõrd seadustest. Seaduse rakendamine ei ole pelgalt seaduselooja tahte elluviimine vaid õigustloov tegevus. Peamiseks õiguse allikaks on kohtulahend ehk konkreetne õigustmõistev üksikakt. Kohustuslikud allikad: rahvusvahelised lepingud, EL aluslepingud, EL määrused, EL otsekohaldatavad direktiivid, seadused ja määrused. Allikad, mida tuleb kindlalt kasutada õiguse rakendamiseks. Soovituslikud allikad: Riigikohtu lahendid teistes kohtuvaidlustes, asutuste väljatöötatud
Epikuurlased: õiglus põhineb omahuvil Sokrates, Platon (Protagoras, Crito): kodaniku ja riigi vaheline leping Thomas Hobbes: leping annab turvalisuse, kaitse John Locke: leping kaitseb omandit Jean-Jacques Rousseau: seadus enda üle, ühiskondliku moraali kultiveerimine MIKS PEAB TÄITMA MORAALINORME? Ühiskondlik leping ei pea eeldama kirjalikku või suulist lepinguakti, vaid põhineb vaikival nõusolekul. Poliitilised kontraktualistid näitasid, kust tuleb inimestel kohustus alluda seadustele ja riigivõimule. Hüpoteetiline leping. Eesti Koostöö Kogu. Eesti Inimarengu Aruanne. Kontraktualism perekonnas: kokkulepped lastega Kokkulepped abikaasade vahel Abielu. Moraalinormide kohustuslikkus tuleneb sellest, et inimesed ise on need normid heaks kiitnud. John Rawls: 2 õigluse alusprintsiipi: 1)iga inimene peaks omama suurimat võimalikku vabadust, mis on võrreldav teiste vabadusega,
Allika kirjeldus Õigusallika liik ja selle tähtsus Kaheteistkümne tahvli seadustes avaldusid kehtivad õigusnormid ning seepärast võib tahvleid nimetada esimeseks ,,formaalseks allikaks" mis sidus teadaolevalt esmakordselt maailmas ,,kõiki riigi kodanikke kirjalike õigusnormidega" (Ilus 2007, lk 33) Seadus oli kirjutatud kaheteistkümnele pronkstahvlile ning asetatud Rooma Foorumisse, mis oli avalike ürituste keskus. Seaduste üleskirjutamine iseenesest ning tahvlite suurus andis seadustele suurema ,,võimu." Seadused olid kirjutatud kallite metallitahvlite peale, et sümboliseerida seaduste ,,väärtuslikkust" ning kindlust (Meyer 2007, lk 2). Üleskirjutatud põhiseadused olid kõigile kodanikele nähtavad ning igaühel oli parem võimalus enda õigusi nende abil kaitsta. Seega võib kaheteistkümne tahvli seadusi pidada demokraatia nurgakiviks. Kaheteistkümne tahvli seadused olid nii ,,seadustekogu" kui ka ,,põhiseadus" ja seega seisid need kõrgemal ,,Rooma keisri
peavad andma). Riigid pole kohustatud nõusolekut andma. Jurisdiktsioon kehtib kui riigid on nõusoleku andnud või kui julgeoleku nõukogu on esitanud prokurörile otsuse... Mis oleks kui ÜRO võtaks vastu kohustuslikke otsuseid lihthäälte enamusega? Igal riigil üks hääl, olenemata suurusest. Kui väikesed, vähese rahvastatusega riigid 10%, võtaks vastu otsuse ja hakkaks dikteerima, siis see ei viiks kuhugi. Rahvusvahelistest normidest kinnipidamine – enamus riike järgib enamus rahvusvahelisi norme enamus ajast, kuigi on ka erandeid, mis toovad kaasa vägivalda ja sõda. „Ükskõik, milline riigi struktuur luuakse, peaks olema loodud nii, et kasu tuleb isikutele, kes elavad riikides, ja mitte, et see oleks riigi iseenda säilitamiseks.“ – Richard. PÕHIMÕTE: Riigid ei kavatse loobuda oma suveräänsusest. Tähtis on, kas rahvusvaheline õigus on peegeldatud riigi poliitikas ja riikidevahelistes suhetes.
4) KOHUS mõistab õigust. Kõrgeim kohus on Riigikohus. 5) EESTI PANK on raha emiteerimise ainuõigus, korraldab raharinglus ja hoolitseb vääringu stabiilsuse eest ning tal on ka nõudandev roll eelarve tegemisel 6) RIIGIKONTROLL kontrollib riigiasutuste, -ettevõtete ja muude riiklike organisatsioonide majandust ja säilimist. 7)ÕIGUSKANTSLER teostab järelvalvet seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku oavalitsuse õigusaktide põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle. 4, Riigiasutuste iseloomulikud tunnused(4) RIIGIASUTUSTE ISELOOMULIKUD TUNNUSED: - neil on kindel sisemine struktuur ja hierarhia - nad moodustatakse riigi poolt õigusakti alusel ja kindlate ülesannete täitmiseks - nad saavad oma tegevuses raha riigieelarvest - nende töötajaskonna moodustavad palgalised riigiametnikud 5. Riik. (Mõiste, riigivõimu ainuomased tunnused(5))
suunatud avalikkusele, professionaalne ja kriitiline sotsioloogia tähendavad teadlaselt teadlasele suunatud kommunikatsiooni. Burawoy arvab, et avalik sotsioloogia ei ole professionaalse sotsioloogia populariseerimisel tekkinud kõrvalprodukt, vaid sellest eraldi seisev sotsioloogiline lähenemine, mis kasutab töömeetodina dialoogi uuritava sihtgrupi ja laiema avalikkusega. 4. Millised on sotsioloogia teadmistehuvid ja eesmärgid Max Weberi ja Emile Durkheimi järgi? Millised on nendest tulenevad metodoloogilised suunad? Durkheim :Inimeste elu reguleerivad reeglid on püsivad (perekonnaelu, majandus) ja toimivad inimestes eraldiseisvana. Durkheim lootis, et kui töötada välja sotsioloogia distsipliin, siis selle abil kehtestatud reeglid võimaldavad ühiskonda uurida üksikisiku kaudu. ,,Esimene ja kõige olulisem reegel on: vaadelge sotsiaalseid fakte kui esemeid" => fookuses kollektiiv mis suunab indiviidide käitumist- näeme, et toonitatud pisut erinevaid asju
4. Jean Bodini suveräänsusteooria. Suveräänse valitseja võimu olemus ja piirid Suveräänsus: "Absoluutne ja igavene võim riigis" (puissance absolute et perpetuelle). Absoluutne = suverään ei allu ühelegi teisele võimule; jagamatu. Riik saab olla monarhia, aristokraatia või demokraatia, aga mitte nende kombinatsioon. Suveräänsus kuulub sellele, kellel võim anda seadusi. Rahvas loovutas kuningat valides suveräänsuse. Valitseja tahe on seadus. Valitseja ei allu positiivsetele seadustele, vaid üksnes Jumalikule õigusele ja loomuõigusele. Seega inimlik sanktsioon puudub, karistada saab "üksnes" Jumal. 5. Bodini suveräänsusteooria rakendamise võimalikkusest Euroopas Ideaalmudel ei vastanud isegi Prantsusmaa tegelikkusele. Ent jõudsalt liiguti sinna suunas, eriti Richelieu ja Louis XIV ajal. Rakendamine teistes Euroopa riikides võimatu. Saksamaal oli kõrgeim võim jagunenud: keisririigi ja vürstiriigi tasandite vahel
EETIKA ALUSED Mis on eetika? Näited eetikaküsimustest: Kas meil on absoluutseid kohustusi? Milliseid? Kas hea ja halb, õige ja väär sõltuvad teo tagajärgedest? Mis on hea elu? Mis iseloomustab head inimest? Moraalifilosoofia Moraal ühiskonnas kehtivate normide, tavade kogum. Moraalifilosoofia süstemaatiline püüe mõista moraaliga seonduvaid mõisteid ning õigustada/põhjendada moraaliprintsiipe ja teooriaid. Eetika teadus/õpetus moraalist, moraalifilosoofia. Pojmanil: moraal koos moraalifilosoofiaga. Etümoloogia (eetika kr k) (ethos , lühikese `e'-ga) komme, tava, harjumus ( thos , pika `e'-ga) karakter, iseloomuomadus Aristotelese eetika ( thikos ) oli uurimus iseloomuomaduste, s.t loomutäiuste ja pahede üle, õpetus heast iseloomust ja käitumisest. Etümoloogia (moraal ld k) mos (pl mores ) tõlge nii kreeka ethosele kui thosele , kuid see ladina sõna tähistab eelkõige kombeid, tavasid. `Moraal' keskendub seega eelkõi
Neljas ja viies moto on omavahel selges vastuolus üks neist peab olema vale, kui teine on õige. Karin Hallas-Murula on sõltumatu intelligendina sõnastanud Eesti ühiskonna silmakirjalikkuse, kuigi see ühiskond oskab etendada simulaakrumit (näivust, näideldut) toimiva demokraatliku korrana. Jüri Saare artikkel idealiseerib Eesti õiguskaitsesüsteemi ja laiemalt võttes status quo'd EV-s, just nagu ei saakski Eesti õiguskaitsesüsteemis olla midagi vaieldavat, sest see on Jüri Saarele keskkond "milles me elada tahaksime". EESTI ÕIGUSKAITSESÜSTEEM TEGUTSEB RUUMIS, MILLE ON KUJUNDANUD "VÕITJA VÕTAB KÕIK" MENTALITEET, kus opositsiooni (hetkel Keskerakond ja EKRE; poliitiline olukord muutus juba järgmisel nädalal) halvustatakse ja sildistatakse, aga valitsusparteide tegelaste mastaapsed mahhinatsioonid võidakse maha vaikida. Kõigil reziimidel ja valitsustel on ikka olnud palgal parteiajaloo, poliitökonoomia, tõelise
eesmärki igavat elu ja õndsust. Seetõttu on kirik riigist ülem (kirik tegutseb inimeste tõeliste vaimsete voorustega). 8. Thomas Hobbesi (17.saj) subjektiivne õnnekäsitus (Hobbes töötas välja uut laadi filosoofilise süsteemi, kus ta rakendas tollaseid moodsaid loodusfilosoofiaalaseid ideid, kes hakkasid maailma käsitlema mehhanistlikult.) Hobbes rakendas selle filosoofia ka inimese käitmisele. Inimesed, kui kehad alluvad mingitele seadustele. Inimese panevad liikuma ihad. Hea ja kuri on seotud inimeste ihadega, ei ole olemas absoluutset ega loomupärast head ja kurja, need on inimeste antud nimed asjadele, mida nad vastavalt kas ihaldavad või väldivad. Järelikult, ei saa rääkida õnneliku elu objektiivsest sisust, sest see sõltub meie endi tungidest ja need võivad olla erinevatel inimestel erinevad. "Õnn on pidev õnnestumine nende asjade saavutamisel, mida inimene erinevatel aegadel ihaldab." St, et ükskõik, mida sa
Sissejuhatus õigusteadusesse. 5.september. Toomas Anepäo/Anepaio ?? Eksamil 5 küsimust, igast käsitletavast teemast üks küsimus. Kusjuures iga õppejõud hindab oma valdkonda ja hindamine toimub protsentides. Sõnal õigus on olemas mitmeid erinevaid tähendusi ning üheselt mõistetav ei ole sõna ka juristide jaoks eelneva kokkuleppe puudumisel. Õigusajalugu. Arhailine õigus. Tegemist on põhimõtteliselt teistsuguse õiguskorraga kui meie tänapäevane õiguskord. Kogu arhailise õiguskultuuri põhistruktuurid on teistsugused. Räägitud on isegi erinevate rassiliste õiguste olemas olust, kuis säärane määratlus on alusetu. Sellise määratluse eesmärgid olid eelkõige rahvuspoliitiline piiritlemine ning ka vastandamine. Lihtne oli tekitada olukorda meie vs. nemad etc. Mõtteskeem sobis ka oleviku ja mineviku seletamiseks. Taoline vastandamisele rajanev käsitlus ei olnud otstarbekas ei poliitiliselt ega ka teaduslikult. Tänapäeval räägitak
suunatud avalikkusele, professionaalne ja kriitiline sotsioloogia tähendavad teadlaselt teadlasele suunatud kommunikatsiooni. Burawoy arvab, et avalik sotsioloogia ei ole professionaalse sotsioloogia populariseerimisel tekkinud kõrvalprodukt, vaid sellest eraldi seisev sotsioloogiline lähenemine, mis kasutab töömeetodina dialoogi uuritava sihtgrupi ja laiema avalikkusega. 4. Millised on sotsioloogia teadmistehuvid ja eesmärgid Max Weberi ja Emile Durkheimi järgi? Millised on nendest tulenevad metodoloogilised suunad? Durkheim :Inimeste elu reguleerivad reeglid on püsivad (perekonnaelu, majandus) ja toimivad inimestes eraldiseisvana. Durkheim lootis, et kui töötada välja sotsioloogia distsipliin, siis selle abil kehtestatud reeglid võimaldavad ühiskonda uurida üksikisiku kaudu. „Esimene ja kõige olulisem reegel on: vaadelge sotsiaalseid fakte kui esemeid” => fookuses kollektiiv mis suunab indiviidide käitumist- näeme, et toonitatud pisut erinevaid asju
Tõlkinud Alar Kilp 1-5 ptk 1. PEATÜKK 1. Eelnevas arutluses1 on näidatud: 1. Aadamal polnud ei isaduse loomuliku õigusena ega otsese annina Jumalalt sellist võimu oma laste üle ega omandiõigust maailmale, nagu on väidetud; 2. kui tal oligi, siis tema pärijatel polnud sellele mingit õigust; 3. kui tema pärijatel ka oleks see õigus olnud, ei ole siiski olemas loomuseadust ega Jumala kehtestatud seadust, mis määraks kõigis võimalikes olukordades üheselt ära nii õige pärija kui pärimisõiguse ja sellest tuleneva võimu edasikandumise; 4. kui see olekski olnud ära määratud, siis on juba väga ammu täielikult kaduma läinud teadmine sellest,milline on Aadama järeltulijate vanim liin; järelikult pole inimkonna rasside ja maailma perekondade hulgas tänasel päeval enamühtegi, kes oleks teisest üle ja kes võiks pidada end vanimaks perekonnaks ning omada sellist pärimisõigust.
suunatud avalikkusele, professionaalne ja kriitiline sotsioloogia tähendavad teadlaselt teadlasele suunatud kommunikatsiooni. Burawoy arvab, et avalik sotsioloogia ei ole professionaalse sotsioloogia populariseerimisel tekkinud kõrvalprodukt, vaid sellest eraldi seisev sotsioloogiline lähenemine, mis kasutab töömeetodina dialoogi uuritava sihtgrupi ja laiema avalikkusega. 4. Millised on sotsioloogia teadmistehuvid ja eesmärgid Max Weberi ja Emile Durkheimi järgi? Millised on nendest tulenevad metodoloogilised suunad? Durkheim :Inimeste elu reguleerivad reeglid on püsivad (perekonnaelu, majandus) ja toimivad inimestes eraldiseisvana. Durkheim lootis, et kui töötada välja sotsioloogia distsipliin, siis selle abil kehtestatud reeglid võimaldavad ühiskonda uurida üksikisiku kaudu. „Esimene ja kõige olulisem reegel on: vaadelge sotsiaalseid fakte kui esemeid” => fookuses kollektiiv mis suunab indiviidide käitumist- näeme, et toonitatud pisut erinevaid asju
- Erapooletu - Läbipaistev - Tõestatav loogiliselt(süllogismid, mis aitavad mõista) või empiiriliselt(näidete kaudu) - Loogiliselt koherentne teooria üks osa ei tohiks olla vastuolus sama teooria teise osaga - Lähtealuseid reflekteeriv - läbi on valgustatud oma toimimise põhimõtted N: kas loogikaseadused ise on ka loogilised ja kas nende loogilisust on võimalik tõestada? Kas on teadmisi, mis nendele kriteeriumitele vastavad?? Enamus nendest kriteeriumitest ei pea paika. Me arvame, et see, mida ülikoolis õpime, on
Õigus ja Eetika areng antiigist-valgustuseni ANTIIK - universaalne kosmiline kord Iseloomustab detuktsioon, kord kitsamas mõttes on tuletatud universaalist – ühtsest maailmakorrast. Ka eetiline käitumine on tuletatud kõrgematest, inimesest väljaspool asuvatest reeglitest. Eksisteerib ühtne õigus, kui kosmiline kord . Kosmosele kui korrastatusele vastandub kaos. Seega, kui miskit on juba olemas, siis see peabki nii olema, vastasel juhul seda ei oleks. Inimesel ei ole korra juures suuremat rolli, sest see eksisteerib ilma inimese tahteta. ● Õigluse tagab võrdsustav kord – võrdne tasutakse võrdsega ● Ühiskond jaguneb matemaatilise korra alusel liikmeteks. Liikmetel on ühiskonnas oma koht ja ülesanne ning inimene peab alluma oma saatusele. Ühiselu olulisemad põhimõtted ehk õige käitumise eeldused on: Austus jumalate ja vanemate vastu Seaduste järgimine Järeleandlikkus teiste inimeste suhtes Suurim
annaabi.ee 
