Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Artur Lemba". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
muusika, klaver, professor, pedagoog, helilooja, pianist, theodor, arturi, klaverikontsert, tagasihoidlik, sofia, sümfoonia, muusikakool, ludmilla, pereisa, armastas, tollal, klaverit, direktor, rubla, pedagoogitöö, 2016, heliloojad, tehnikaga, repertuaar, amour, teenima, noormees, poisi, õpetamist, õpetanud, juhendaja, menu, saal, kontserdistEvald Aav (7.03.1900 Tallinn 21.03.1939 Tallinn), Helilooja, koorijuht, muusikaelu organisaator. Esimese rahvusliku ooperi autor. Evald Aav sündis 1900. aastal Tallinnas. Jäänud varakult orvuks, teenis ta poisina elatist sadamakantseleis ning käis õhtukoolis. Muusikalembus viis ta 16-aastaselt "Estonia" ooperikoori, kus ta töötas aastatel 1916-1926. Kümne aasta vältel uuris ta usinalt ooperipartituure ning õppis ooperit ja lava "seestpoolt" tundma. Samal ajal alustas ta ka klaveriõpinguid, astus Tallinna
7. Kirjelda rahvalike koraalivariantide ehk rahvakoraalide arvatavat tekkimisprotsessi. Kes on eesti tuntum rahvakoraalide koguja? Kogudus laulis eeslaulja järgi peast ja varieeris vabalt meloodiat. Cyrillius Kreek. 8. Millises Eesti kirikus toimus nõukogude ajal vabakirikute tegevus, sh muusikaline tegevus? Suure-Jaani kirikus. 1982 toimus seal vaimulik laulupäev, Andres Põder korraldas 9. Kes on Johann Valentin Meder? Oli organist ning helilooja. Suur ja mahukas looming. 10. Millise Tartu Ülikooliga (TÜ) seotud baltisaksa helilooja teoseid kanti ette I üldlaulupeol? Kuidas oli see helilooja TÜ-ga seotud? Friedrich C.A Brenneri teoseid kanti ette. Oli Tartu Ülikooli muusikadirektor, kelle õpilaste seas oli ka Aleksander Läte. 11. Kes kirjutas oratooriumi „Luther“? Mis seob teda Tartuga? Heinrich Zöller. Oli 1878-87 TÜ muusikadirektor. Oratooriumi teksti kirjutas TÜ süstemaatilise teoloogia professor. 12. Kes olid 1930
REFERAAT Heino Eller Muusikaõpetus Heino Eller (1887-1970) Heino Eller sündis Tartus 17.03.1887 musikaalses perekonnas. Ema oli hea lauluhäälega ja isa meisterdas ise viiuleid. Õde Elsast sai pianist, vend Salmest viiuldaja, vend Ernstist laulja ja Heinost Endast helilooja. 12 aastaselt hakkas Heino viiulit õppima, tema õpetajaks oli Samuel Lindpere ja Tartu Reaalkoolis Eduard Wähner 1905. aastal tuli Tartu Reaalkooli muusikaõpetajaks Rudolf Tobias, kelle isiksus avaldas Ellerile tugevat mõju. Eller mängis viiulit kooli orkestris ja keelpillikvartetis, mida juhtiski Tobias. Esineti ka vastvalminud "Vanemuises". 1907. a. hakkas Eller Tobiaselt muusikateooria tunde võtma, kavatsedes astuda Peterburi konservatooriumi. Tobiase juures pani Eller
Ta ei toonud heliloojana eesti muusikasse olulist pööret. Miina Härma Käis erinevates linnades esinemas. Ta jäi oma õpilastele meelde rõõmsa ja nooruslikuna. Ta julgustas ja ärgitas inimesi õpingule (utsitas õpinguile). Ilusa lauluhääle leides tegeles ta sellega isiklikult. Ta ei lasknud ühelgi andekal häälel raisku minna. Asutas seltse. Tegeles kontsertide, laulupidude korraldamisega. Oli muusika ajakirjanik ja kriitik. Tema hüüdlause: "Edendada muusikaharidust ja kultuuri!" Heliloojana paistis ta silma rahvaviiside töötlustega. Looming. Ta lõi üle 200 koorilaulu (nais-, mees- ja segakooridele): isamaalised laulud ("Meestelaul" "Enne ja nüüd") ja lüürilised armastuslaulud ("Kui sa tuled too mul lilli" "Küll oled mul ilus õieke"). Ta lõi rahvalaulu seadete juurde palju popurriisid, mida teised pole enne teinud, kuhu olid põimitud mitu rahvaviisi
orkester, 1906 aastal muutus see juba kutseliseks. 1906 aastal valmis Vanemuise teatrimaja, 1913 avati Estonia teatrimaja, mis tegutses kutselise teatrina. Sajandivahetusel lõpetasid Peterburi konservatooriumi esimesed kompositsiooni haridusega Eesti heliloojad. Neil kõigil oli õpetajaks N. Rimski-Korsakov. Peterburi konservatooriumi lõpetasid Rudolf Tobias, Artur Kapp, Mart Saar. Samasse põlvkonda kuuluvad ka Cyrillus Kreek ja Peeter Süda. Need heliloojad on eesti muusika ajaloos märkimisväärsel kohal. Rudolf Tobias (1873-1918) Esimene kõrgema kompositsiooniharidusega helilooja. Tobias on pärit Hiiumaalt muusikat armastava köstri 13-lapselisest perest. 1885. aastal kolisid nad Kullamaale. Kuueaastaselt oskas mängida orelit, üheksaselt hakkas komponeerima. 1893. aastal astus ta Peterburi konservatooriumisse, kus õppis orelit ja kompositsiooni. Elatist teenis klaverihäälestamisega. 1904
Impressionistid tõid kaasa ka uudsed süzeed, näiteks urbanism Pidid kaduma kontuurid, üks element, sest tavalises päevavalguses ei näe me selgeid piirjooni Impressionistid ei tahtnud näha suuri ühevärvilisi pindu Tõetruuduus, argusus Paul Wilhelm Burman (28.02.1888-3.06.1934)- eesti maalikunstnik ja graafik Edgar Degas (19.07.1834-27.09.1917)- prantuse kunstnik ja skulptor Muusikas Muusikat mõjutas esialgu vähem, aga ka seal tunti vajadust muusika järele Takistuseks oli akadeemiast pärinev konservatism Uute kõlavärvide otsinguil hakati kasutama uudseid traditsioonilistel pillidel Uue ajastu lemmikinstrumentideks kujunesid harf ja puhkpillid (nt. Pentatoonika) Tähtsamad heliloojad : Paul Benoit (1893-1979) Sündinud Nancy linnas Prantsusmaal Claude Debussy (1862-1918) Impressionismi võtmefiguur Üks mõjuvamaid heliloojaid 19. Saj lõpul ja 20. Saj algul Kirjutas peamiselt programmilist muusikat, eriti klaveripalu
Eesti muusika Aleksander Thomson (1845-1917).......................................................................................... 3 Mart Saar (1882-1963)............................................................................................................ 4 Cyrillus Kreek (1889-1962)...................................................................................................... 4 Heino Eller (1887-1970).......................................................................................
· kosja, pulma ja abielulaulud · lastelaulud Regilaulu mõttemaailm on läbi naise silmade. Sündmus on tagaplaanil, eeskohal on tunded ja emotsioonid. Lood jutustavad tavaliselt lähiminevikus ja lähiümbruses toimunust. Uuema rahvalaulu tähtsaimaks liigiks oli nekruti e. Sõdurilaulud, aga hiljem lauldi ka mängu ja tantsulaule. Kõige rohkem kujundasid uuemat ragvalaulu saksa romantilise laadiga armastuslaulud ning ka vaimulik laul ja naabrite muusika. Suur osa kujunemisel oli ka sellel et tekkisid uued pillid ( nt. Torupill, lõõtspill ja uuem kannel). Kuigi uuem rahvalaul oli levinud lauldi ka mingil määral regilaulu. Uuemad rahvalaulud olid kindlasti lõppriimilised see oli üks peamisi uuema rahavalaulu tunnuseid. Peale naiste hakkasid nüüd ka sõna võtma mehed ja tekst muutus kaasaaegsemaks. Kerkisid esile pilge ja paroodia. Muusika oli jaotunud laenviisideks ( enamasti saksa) ja tantsuviisideks (polka, valss jne). Uuemat
Heino Eller (17.03.1887 Tartu - 16.06.1970 Tallinn) eksamil esitas Artur Lemba. Õpinguaastaist pärinevad ka Elleri esimesed tuntud helitööd ("Videvik" 1917 , "Koit" 1918-1920 jt). * Oma põlvkonna üks hinnatum helilooja ja kompositsiooniõpetaja. Erinevalt põlvkonnakaaslastest kirjutas ta peaaegu ainult * Sügisel 1920 kolis Eller koos abikaasaga Tartusse ja nad hakkasid instrumentaalmuusikat - sümfoonilisi teoseid ja palju kammermuusikat. tööle Tartu Kõrgemas Muusikakoolis: Heino Eller kompositsiooni- ja muusikateoreetiliste ainete ning Anna Eller klaveriõpetajana. Tartu
.................................................................................................29 ..............................................................................................................................................29 Lisa 6. Uurimistöö küsitlus..................................................................................................29 Sissejuhatus Uurimistööd teemal ,,Muusikute Kappide seotus Suure-Jaaniga" ajendas koostama huvi kodukoha kultuuri ja muusika vastu. Soovisin teada, kuidas sai Suure-Jaani muusikaelu alguse ning kuidas see väljendub tänapäeval. Uurimistöö eesmärgiks oli uurida muusikute Kappide elulugude kohta ning anda ülevaade sellest, kui palju teatakse nende kohta õpilaste ning täiskasvanute seas. Püstitasin hüpoteesiks väite, et õpilased teavad vähe muusikutest Kappidest. Materjali leidmiseks kasutasin raamatuid ja elulookirjeldusi Kappide kohta. Lisaks lugesin ajalehtede ning ajakirjade väljalõikeid
Georg Mirek King BRUNO LUKK EESTI PIANISMI ISA Referaat Tallinn 2014 SISUKORD LAPSEPÕLV JA ÕPINGUAASTAD Tartu Riia Berliin KONTSERTTEGEVUS Soolokontsertide repertuaar Klaveriduo Anna Klas Bruno Lukk PEDAGOOGILINE TEGEVUS Klaverikateedri juhataja ja konservatooriumi direktorina KASUTATUD KIRJANDUS Pianist ja klaveripedagoog Bruno Lukk (1909-1991) oli suure eruditsiooniga muusik ja virtuoosse tehnikaga pianist, kes võlus kuulajaid kaasaegselt ebaromantilise ja arhitektoonikat rõhutava mängu ning huvitavate kontserdikavadega. Tema klaverikoolkonnale pole selle suuruse ja mõju poolest eesti pianismis, vähemalt seni veel, võrdset. LAPSEPÕLV JA ÕPINGUAASTAD Bruno Lukk sündis 30. juunil 1909. aastal Tsussovajas, Permi kubermangus. Tema isa,
Siit ka Bütsantsi mõju. Kuni 10.sajandini oli Venemaal levinud küllaltki kõrgetasemeline puitarhitektuur. Ristiusu vastuvõtmisega kaasnes Bütsantsi arhitektuuri mõju (kiviehitused, kuppelbasiilika), samuti mõju kirikute sisekujunduses (ikoonimaal, mosaiik, freskod, plaatkaunistustega põrandad). Vene õigeusu kirik tekkis pärast ristiusu vastuvõtmist Konstantinoopoli patriarhaadi metropoliitkonnana. 1448.a. sai Konstantinoopoli patriarhaadist sõltumatuks. Professionaalse muusika ajalugu on samuti seotud kirikuga. Kirikulaul võeti üle Bütsantsist 10.sajandi lõpul koos ristiusuga. 11.sajandi keskelt algab Venemaal lauljate ettevalmistus suurte kirikute juures. 11/12.sajandi vahetuselt pärinevad esimesed käsikirjalised noodikogud, mis sisaldavad bütsantsi meloodiate kõrval ka kohalikele pühakutele pühendatud teoseid. Kirikulaul oli ühehäälne kuni mitmehäälsuse kujunemiseni 17.sajandil, esitajateks meeshääled
Artur Kapp 28. veebruar 1878 – 14. jaanuar 1952 Koostas: Andrei Ivanov Lapsepõlv Artur Kapp sündis 28. veebruaril 1878. aastal Suure- Jaanis köstri perekonnas. Tema isa Joosep Kapp oli saanud oma muusikalise hariduse Valgas Janis Cimze seminaris ning pööras suurt tähelepanu noore Arturi muusikalisele haridusele. Tegutsedes Suure-Jaanis köstrina, oli Joosep Kapp laialt tuntud oma rahvavalgustusliku tegevusega. Kodus valitseva muusikalise õhkkonna mõjul hakkas väike Artur varakult tundma huvi muusika vastu ning isa juhendamisel alustas ta 7-aastaselt muusikaõpinguid. Joosep Kapp 12.05.1833-20.02.1894 • Suure-Jaani kihelkonnakooli õpetaja ja organist. • Asutas Suure-Jaanis meeskoori ja pasunakoori. • Pani 1887. aastal aluse
4 Rootsi-periood (1944-1982) Tubin põgenes 1944. aasta sügisel Rootsi ja asus elama Stockholmi. Ta sai töökoha ajaloolises Drottningholmi teatris, kus ta töötas aastatel 1945-1972. Tema peamiseks tööks oli vanade ooperite noodimaterjalide ettevalmistamine ettekanneteks. Drottningholmi teater tegutses ainult suviti, seetõttu jäi Tubinal töö kõrvalt palju aega ka oma muusika kirjutamiseks. Põgenike loomingu esitamine oli Nõukogude Liidus keelatud, seetõttu langes Tubin kodumaal rangelt ja ametlikult pikaks ajaks põlu alla. 1953. aastal varsti pärast Stalini surma olukord olukord siiski pisut paranes. Juba 1956. aastal mängiti tohutu menuga Tallinnas Tubina Viiendat sümfooniat. Ballett nimega ,,Kratt" etendus 1961. aastal "Vanemuise" teatris ja 1968. aastal "Estonia" teatris.
Neist suurema osa moodustavad rahvaviiside seaded, kus ta püüdis meloodia lihtsa harmoniseerimise asemel kasutada juba keerulisemaid võtteid, näiteksimitatsiooni ("Ketra, Liisu"). Mõnes seades järgis ta ka vanu rahvalaulude esitamise traditsioone, nagu näiteks eeslaulja ja koori vaheldumist. · Karl August Hermann (23.09.1851 Võhma - 11.01.1909 Tartu). Hermann oli eesti keeleteadlane, ajakirjanik, helilooja ja muusikategelane. Töötas Tartu ülikooli eesti keele õppejõuna, toimetas ajalehte "Postimees", andis välja esimest eesti muusikakuukirja ning kirjastas hulga koorilaulukogumikke . Hermanni nimega seostub kõik 19. sajandi viimaste aastakümnete muusikaelus ettevõetu: laulupidude korraldamine, muusikakirjanduse kirjastamine, esimese eestikeelse muusikaajakirja väljaandmine, rahvaviiside kogumine, seadmine ja propageerimine, tegevus
..........................................11 Kokkuvõtteks Heino Ellerist ............................................................................12 Kasutatud allikad .........................................................................................13 2 Sissejuhatus Meis igaühes on midagi püsivat ja midagi muutuvat. Püsiv on kas või iseloom ja käekiri, helilooja puhul -- talle ainuomane ütlemisviis muusikas. Ega Heino Ellergi ole erand. Kõneldes tema puhul püsivast, nimetagem temagi ütlemisviisi ja rõhutagem selle rahvuslikkust. Oli Eller kui tahes puhtakujuline instrumentalist, temagi instrumentaalse mõtlemise ja kõneintonatsiooni vahel võis toimuda süntees. Süntees avaldub veel teisegi nurga alt -- rahvaviis ühelt poolt, helilooja kujutlus, õigemini nägemus sellest, teiselt poolt.
Margit Järvsaar 11 k 1 MUUSIKAAJALUGU XI KLASS III kursus : Eesti muusika 1. Rahvalaul, runolaul ja selle liigid 2. Rahvusliku ärkamisaja muusikaelu, I laulupidu, esimesed eesti heliloojad. 3. XX sajandi alguse muusikaelu. 4. Karl August Hermann 5. Miina Härma 6. Rudolf Tobias 7. Artur Kapp 8. Rahvusliku suuna areng ja esindaja: Mart Saar, Heino Eller 9. Eduard Tubin 10. Gustav Ernesaks 11. XX sajandi II poole muusika, avangardism Eestis. Nimeta heliloojaid. 12. Arvo Pärt 13.Veljo Tormis 1
õppejõu professoriks. · R. Tobiase esinemised pianistina ja organistina ning improviseerimisoskus innustasid palju noori muusikamehi edasi õppima. Rudolf Tobiasel on suur · Berliinis kirjutas Kalevipoja teksti põhjal üksikuid muusikalisi episode, nagu tähtsus eesti professionaalse muusika rajajana - temalt pärinevad paljude zanride melodraama "Kalevipoeg põrgu väravas" ja ballaadi "Sest ilmaneitsist ilusast" esikteosed eesti muusikas. · 1915 mobiliseeriti sõjaväkke, kuid 1916 pöördus tervislikel põhjustel berliini · R. Tobiase oli esimene rahvusvahelisse klassi kuuluv eesti helilooja ja interpreet
EESTI TÄHTSAMAD HELILOOJAD 20. JA 21. SAJANDIL Raimond Valgre(7. oktoober 1913- 31. detsember 1949) Oli eesti helilooja ja muusik. Ta oli üks tuntuimaid eesti heliloojaid, kelle laulud on muutunud üldrahvalikuks. Raimondi isa oli kingsepp. Juba lapseeas huvitus ta muusikast: mängis klaverit, akordionit, trumme ja kitarri. Aastal 1931 lõpetas ta Tallinna Riigi Ühistehnikagümnaasiumi ning seejärel läbis kaitseväeteenistuse. Pärast seda sai temast elukutseline muusik. Teise maailmasõja ajal kuulus ta Eesti laskurkorpusse. Aastal 1988 avati Valgre kodumajas mälestustahvel. Ta on loonud ligi 100 laulu
Gustav Ernesaks on Miina Härma loomingu kohta öelnud: ,,Härma andis rahvale tagasi rahvalaulu. Andis jõukohase ja suurepärase kooriloomingu kaudu." Lisaks on kirjutanud kantaadi ,,Kalev ja Linda ja laulumängu ,,Murueide tütar", mille esiettekanne toimus 1902. a ning mida võib pidada Eesti esimeseks muusikaliseks lavateoseks. Miina Härma on olnud aktiivne muusikaelu edendaja: 1915-1931. a juhatas Tartus Miina Hermani Seltsi koori (aastani 1935 oli helilooja ametlik nimekuju Miina Hermann), õpetas Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlastegümnaasiumis muusikat, aitas kaasa Tartu Kõrgema Muusikakooli tegevusele, oli Tartu Helikunsti Seltsi ja Eesti Lauljate Liidu Tartu osakonna üks asutajaid ja tegusamaid liikmeid. 1.2. Kultuurielu tõus 20. sajandi algul Muusikute uus põlvkond seadis oma peaeesmärgiks muusikalise tegevuse taseme tõstmise. Muusikas, mida seni oli käsitatud kui kasvatavat ja meelt lahutavat vahendit, hakati nägema
Eesti Muusika Ajalugu Johannes Kappel ( Rapla 1855 Wirttenberg 1907 ) Esimene kutseline muusik, organist, helilooja ja kooridirigent. 1872 a. sõitis Peterburi konservatooriumisse oreli klassi. Õpetajaks oli tal L. Homilius. Kompositsiooni õpetas J. Johannsen. 1881 ta lõpetas. Ta juhatas 3 ,5 ja 6 laulupidu. Tal on umbes 50 koorilaulu. Lisaks 3 koori kantaati oreli või klaveri saatel ja mõned soolo laulud. Kappel oli loome laadilt lüürik. Looming: koorilaulude kogumik " Järvamaa ööbik" 1881, "12 laulu segakoorile" 1885, "10 laulu meeskoorile" 1886
LOOMINGU VÕRDLUS Referaat Juhendaja: Kadi Kask Abja-Paluoja 2013 Sissejuhatus Referaadis on kirjutatud kahest suurest muusikategelasest- Mart Saarest ja Cyrillus Kreegist. Järgnev referaat võrdleb kahe muusiku elulugu, haridusteed ning loomingut. Mart Saar ja Cyrillus Kreek on ühed rahvusliku stiili rajajatest ja eesti professionaalse muusika alusepanijaist, eriti koorimuusika vallast. 1. ELULOOD Mart Saar Mart Saar sündis 28. septembril 1882. aastal Viljandimaal Hüpassaare metsavahitalus. Perel oli kodus orel. Mardi esimeseks õpetajaks oli tema isa, kes oli hea orelimängija ja improvisaator. Tema isa oli hea orelimängija ja improviseerija ning juba 5-6-aastaselt olevat Mart Saar proovinud orelit mängida. Aastail 1908-1921 elas Saar vabakunstnikuna Tartus. Ta andis muusikatunde, komponeeris,
Mart Saar (1882-1963) Helilooja, organist ja pedagoog. Rahvusliku stiili rajaja eesti koorimuusikas. Mart Saar sündis Viljandimaal Hüpassaare metsavahitalus. Tema isa oli hea orelimängija ja improviseerija ning juba 5-6-aastaselt olevat Mart Saar proovinud orelit mängida. Pärast Kaansoo vallakooli läks Saar Suure-Jaani kihelkonnakooli, kus koolmeistriks oli Joosep Kapp. Terve Kappide perekond Suure-Jaanis innustas Saart muusikaga edasi tegelema ning
Click icon to add picture Click icon to add picture Gustav Ernesaks Merilin Matson Laulutaat Gustav Ernesaks q Koorijuht q Helilooja q Pedagoog q Muusikakirjanik q RAMi kunstiline juht ja dirigent q Väljapaistev ühiskonnategelane q Eesti NSV Heliloojate Liidu juhatuse liige q 1953. aastast Vabariikliku Rahukaitse komitee liige q Eesti koorimuusika ja laulupidude grand old man q Tal oli suur roll eestlaste identiteedi alalhoidmisel ja säilitamisel läbi nõukogude okupatsiooni aastate võitles laulupidude traditsiooni väärtustamise eest . q
professionaalse muusikakriitikuna tegi ta Tartus kaastööd ajalehele ,,Postimees". Lisaks sellele töötas ta klaveriõpetajana. Läte loomingu põhiosa moodustavad umbes 200 koorilaulu. Ta on kirjutanud ka mõned kantaadid, sümfoonilised teosed, kammermuusikat ja mõned soololaulud. Tema teoste hulka kuuluvad näiteks koorilaulud ,,Laul rõõmule" ja ,,Tänu ja kiitus", soololaulud ,,Mälestus" ja ,,Vahtijad", kantaadid ,,Rändaja ja tähed" ja ,,Vaba Eesti". Mart Saar (1882-1963) oli helilooja, organist ja pedagoog. Rahvusliku stiili rajaja eesti koorimuusikas. Ta sündis Viljandimaal. Tema isa oli hea orelimängija ja improviseerija ning väga noorelt proovis juba orelit mängida. Saart innustas muusikaga tegelema Kappide perekond ja Artur Kapp aitas tal valmistuda konservatooriumi astumiseks. Saar õppis Peterubri konservatooriumis oreliklassis, mille lõpetas hõbeaurahaga. Peterburg pakkus Saarele palju käid kontakte kaasaegse muusikaga, eriti meeldis Saarele Debussy muusika
Oli A.Rubinsteini laste õp. Õppis Peterburi ülikoolis matemaatikat. Elulõpuni töötab õpetajana Peterburi Saksa Gümnaasiumis. Kogus rahvalaule ja kasutas neid oma loomingus ,,Ketra, Liisu." Tekstid pärit rahvaluulest, kasutab ka kaasaaegseid. Peamised teemad loodus, armastus, lüürika. Ajab taga rahvuslikust. ,,Laula, laula, suukene," ,,Sokukene," ,,Kevade käes," ,,Palve." Karl August Hermann 1851-1909 Võtab J.V.Jannsenilt Postimehe üle, oli juures ka muusika lisaleht. Laulu- ja mänguleht. Kõik, mis puudutab eestlust, ta arutleb selle üle. Hermann ostis endale terve sisustusega trükikoja 1886. Annab välja väga palju muidu rahanappuse tõttu väljaandmata teoseid. Nt: ,,Eesti kannel" ,,Kodumaa laulja" ,,Eesti rahvalaulud". Tal oli liedertafelik stiil sentimentaalne, liiderlik muusika. Andis välja luulekogumikke, näidendeid, lühijutte. Kirjutas ka Eesti muistsetest kangelastest. Nt:jutustus ,,Aulane ja Ülo
Nende jaoks oma suuremat tähendust haridust ja sellega saadav vaimne üleolek. Nad olid aadelkonnast rohkem avatud Euroopast tulevatele ideedele. Aadelkonnaga oli ikkagi küllaltki tihe side, igapäevaelu ja elustiil sarnanes aadlike omadele. Linnakodanikud kolmas oluline kultuuri kandev osa. Suurema osa moodustasid kaupmehed ja käsitöölised. Gildide ja tsunftide süsteem valitses ikka edasi. Linnade areng oli 19. saj keskpaigani tagasihoidlik. 189. saj II poolel toimusid suured muutused. Baltisaksa kõrgkodanluse sünd linnades tegelesid äriga. 1866 kaotati tsunftisundus. Käsitööga tegelemine sai vabaks ja kaubandusega võidi tegelda laiemalt. Tekkis trükiavaldus järjest suurema kandepinnaga. Teater muutus baltisakslaste seas väga populaarseks. Tartu Ülikooli taasavamine 1802 oli väga oluline nii eesti kui ka baltisaksa kultuuri jaoks. Algul oli olulisem baltisakslastele oli nende kultuurikeskus
Muusika arvestus 1. Impressionism Euroopa kultuuriloos. Stiili periodiseering . Stiili tunnused ja iseloomulikud jooned. Heliloojad! 19. sajandi lõpp kuni 20. sajandi algus. Sai alguse 19. sajandil 90-ndail. Helilooja justkui maalib helidega; harmoonia väljus klassikalistes piiridest; muusikat iseloomustas pidev voolavus; selles muusikas puuduvad tugevad elamused, võitlus pinged; värske ja värviküllane; kõla ilu; heterofoonia - häälte paralleelne liikumine (mitme kordistatud ühehäälsus); polütonaalsus - mitme helistiku üheaegne kõlamine. Heliloojad: Claude Debussy, Maurice Ravel, Ottorino Respighi. 2. Neoklassitsism Euroopa kultuuriloos. Stiili periodiseering. Stiili tunnused ja
1881 Eesti seltside nn suurmärgukirja esitamine Aleksander III-le 1881 lahkub Eesti Kirjameeste Seltsi presidendi kohalt Hurt, asemele tuleb Jakobson 1883 lõpetati Aleksandrikooli liikumine (tülid rahvusliku liikumise juhtide vahel) Baltisaksa kultuuri eeskujud ärkamisaja eesti kultuurile Laulupeod Esimesele eesti laulupeole eelnesid baltisaksa laulupeod: I laulupidu 1857 Tallinnas II laulupidu 1861 Riias III laulupidu 1866 Tallinnas Põllumajandus Eestvedaja: Alexander Theodor von Middendorff (1815-1894). Tõi Eestisse punase veise (?). Liivimaa Üldkasuliku ja Ökonoomilise Sotsieteedi eeskuju ja roll eesti põllumajanduse arengus (Middendorff oli selle president): Eesti põllumeeste seltsi rajamise küsimus. Eestikeelse põllumajandusajakirja loomine 1868 Tartus (,,Eesti Põllomees"). Asutaja Middendorf, esimene toimetaja Jannsen. Eesti põllumajanduskooli asutamise idee ja eeskuju Eesti Aleksandrikooli rajamisele. Teater Teater oli Tartus alates 1812
1889. aastal Ridala kihelkonnas väikeses Saanika koolimajas. Isa Gustav ja ema Mari Kreek panid pere üheksandale lapsele nimeks Karl Ustav. Isa Gustav Kreek oli õpetaja kohalikus koolis. Enne teda ilmale tulnud lastest tervitasid venna saabumist Louise Johanna, Gerhard Fürchtegott, Wilhelm Traugott ja Adolf Lootus, ülejäänud neli venda-õde olid paraku surnud peatselt peale sündi.Isa armastas muusikat ning õpetas laulu ja pillimängu ka oma lastele. Võib öelda, et Kreekide kodus oli muusika ja musitseerimine igapäevaelu ja lastekasvatuse loomulik ja tähtis osa. 1896.aastal sai Gustav Kreek tasuvama õpetajakoha Vormsi saarel Fällarna õigeusu kiriku koolis. Selles koolis sai töötada vaid õigeusu kiriku liige ning nii ristitigi terve pere õigeusku. Lisaks sellele muudeti ka pereliikmete eesnimed Gustav Kreegist sai Konstantin Kreek, Mari Kreegist sai Maria Kreek ja Karl Ustavist Kirill Kreek. Siit tuli ka tema hilisem kunstniku nimi Cyrillus.
aastane koor vajab oma laulu. Poeet ja kooliõpetaja Friedrich Kuhlbars, kes seltsi üritustel alati kohal oli, võttis paberi ette ning veerandi tunni pärast oli üheksa rida teksti paberil: «Laulud nüüd lähevad kaunimal kõlal...» Friedrich Kuhlbars 6 Maailma avastamine (tellimusteos) Aare Kruusimäe / Jaan Kross On kirjutatud hästi rahvalaululikult, kuid peaaegu kogu muusika vältel on ahelhingamine. Juurde liikumine siletalt. Esimene hingamine on alles 17 lõpus, sõna võimaldab hingata ja läheb edasi. Jaan Kross Jaan Kross (19. veebruar 1920 Tallinnas 27. detsember 2007) oli tänapäeva Eesti teenekaim kirjanik ning mitmekordne Nobeli kirjandusauhinna kandidaat. Jaan Kross sündis Tallinnas, õppis Tartu Ülikoolis (193845) ja oli seal kuni 1946. aastani õppejõud (uuesti 1998 vabade kunstide professorina)
2.1 Lapsepõlv 5 2.2 Haridustee 5 2.3 Cyrillus Kreegi edasine elu 6 2.4 Cyrillus Kregi looming 6 3. Kokkuvõte 6 4. Kasutatud kirjandus 7 Lisa 1. Mart Saare pildid 8 Lisa 2. Cyrillus Kreegi pildid 9 SISSEJUHATUS Eesti heliloojaist on Mart Saar kõige enam suutnud süveneda rahvamuusika olemusse, mõjutanud ja suunanud eesti rahvusliku muusika arengut. Samuti oli ka Cyrillus Kreek üks paremaid rahvalaulude tundjaid, kasutas ilmalikke ja vaimulikke rahvaviise oma kooriloomingus. Nad mõlemad on mõjukamad rahvusliku helikeele kujundajad. Kõigis Mart Saare teostes tunneme kunstliku tahet jäädvustada sügavalt erutavaid elusündmusi, inimlikke tundeid, igatsusi ja püüdlusi. Cyrillus Kreegi muusika koosneb aga peaaegu täielikult eesti rahvaviiside seadetest ja töötlustest. -3-
ABJA GÜMNAASIUM Mirell Põllumäe 12.b MART SAARE JA CYRILLUS KREEGI ELULOO VÕRDLUS Referaat Juhendaja: Kadi Kask Abja-Paluoja 2013 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS Mart Saar sündis 28.september 1882.aastal Hüpassaares ja suri 28.oktoober 1963.aastal Tallinnas. Ta oli eesti helilooja, organist ja sarnaselt Cyrillus'ele sügavalt seotud rahvaviisidega. Mart Saart loetaksegi rahvusliku stiili rajajaks eesti koorimuusikas. Cyrillus Kreek (sünninimega Karl Ustav Kreek) on sündinud 3.detsembril 1889.a Võnnus. Cyrilluse elutee lõppes 26.märts 1892.a Haapsalus ning on maetud Haapsalu Vanale kalmistule. Ta oli eesti helilooja, dirigent ja muusikapedagoog. Omaeluajal arendas ja mitmekesistas ta oluliselt eesti koorimuusikat. Ta oli üks parimaid rahvalaulude tundjaid,
annaabi.ee 
